[MUL] Mulgi sõnaraamat

Sõnastikust • Eessõna • Juhiseid • Lühendid • @ettepanekud

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 212 artiklit, väljastan 100

aar <aara, .aara> Krk õrn, külma- või valutundlik (ihu) ▪ ihu om seante aar, ei tää ka ma aiges jää ihu on selline õrn, ei tea, kas ma haigeks jään. Vrd ell, õrn

abar <abare, abaret> Trv abar, kolmekordne kalavõrk ▪ mihe pannive abarit kujume mehed panid abaraid kuivama

aer1 <aeru, .aeru> aer ▪ aeru tetti kõvast puust aerud tehti kõvast puust. Vrd ajor, mõla

aer2 vt aher2

aher2 <ahere, ahert> , aer <.aere, aert> harkadra künniraud ▪ mia las´se seppä aere teräves tetä ma lasin sepal künniraua teravaks teha

aia|mulk <aia|mulgu, aia|.mulku> aiaauk, väravakoht ▪ aiamulk om seante üle astutev väravakoht (aias) on selline üleastutav (st saab üle astuda)

aia|tagune <aia|tagutse, aia|tagust> aiatagune; piltl surm ▪ vanadus vääräs, aiatagune taht (vns) vanadus väärab, surm tahab (vanadus kõigutab, surm võtab)

aia|teiväs vt teiväs

aia|vili <aia|vil´lä, aia|.vil´lä> aedvili, köögivili ▪ ua, erne ja kaali, kapuste om aiavili oad, herned ja kaalid, kapsad on aiavili; ma ei ole viil aiavil´lä tennu maha ma ei ole veel aedvilja maha teinud

aid <aia, .aida, pl g .aide, pl p .aidu> aed, tara; aed loomalauda ees ▪ oben võis aidest üle üpäte hobune võis aedadest üle hüpata; ilma aidede karjamaid sääl es ole ilma aedadeta karjamaid seal ei olnud || raad´|aid ~ raat´|aid traataed; redel|aid püstvarbadest aed

aig <aa ~ aja, .aiga ~ .aige> aeg ▪ aig arvamede, tun´n täädmede (knk) aeg arvamata, tund teadmata (sünnitamisest); ma ei ole joba ammul aal sinna saanu ma ei ole juba ammu sinna saanud; ma sai parajel aal sinna ma jõudsin parajal ajal sinna; neil aigel ei tule ääd nendel aegadel ei tule head; mea ei mälede vana aigest ma ei mäleta vanadest aegadest; nüid om vanamiis ilusen ajan, küsi nüid Hel piltl nüüd on vanamees heas tujus, küsi nüüd

aig|aig <aig|aa, aig|.aiga> Krk tähtpäev, püha ▪ vanast arvati aigaiga päevist ninda: küindlest kümme kündü, künnüst kümme jaani vanasti arvati pühi päevade järgi nii: küünlapäevast kümme [nädalat] künnipäevani, künnipäevast kümme [nädalat] jaanipäevani. Vrd aig|päe

aig|päe <aig|päevä, aig|.päevä> tähtpäev ▪ eilä olli suur aigpäe eile oli suur tähtpäev. Vrd aig|aig

aik <aigu, .aiku>
1. haigutus ▪ miis mõtelnu – nemä annave aikege üt´tõistel märke nüit mees mõelnud – nemad annavad haigutustega üksteisele nüüd märku
2. piltl aeglane või laisk (inimene) ▪ ka sii aik mõs´tab ärä minnä kas see laisk saab aru, et tuleb ära minna

aim <aimu, .aimu> aim, aimus, aimdus ▪ miul olli sihande aim mul oli selline aimdus. Vrd .aimus

ain <aena, .aina> Hel hein ▪ talves om vaja luumel aena tetä talveks on vaja loomadele heinad teha; eedä aende pääle maha heida heinte peale maha (puhkama). Vt ein || aena|aig heinaaeg

ais1 <aisa, .aisa, pl g .aise ~ aiste>
1. (vankri või ree) ais ▪ obene karas´ aise vahelt väl´lä hobune hüppas aiste vahelt välja; linnu istuve vankre aise pääl linnud istuvad vankri aisade peal. Vrd juhi, kints, vehmer
2. aisa meenutav osa mõnel esemel (nt vokil) ▪ okil om kait´s aisa vokil on kaks aisa

ais2 <aisu, .aisu> lõhn; hais ▪ sii äitsmeke om ää aisuge see lilleke on hea lõhnaga; oma rahvas, võõras ais – ku mõni om aisu tennu (knk) oma rahvas, võõras hais, [öeldi] kui mõni on haisu teinud (peeretajast). Vrd luh´t2, lõhn1, nuhk, ving1

ait <aida, .aita> ait ▪ ta om võtten võõrist aitest ta on võtnud võõrastest aitadest (öeldi teiste arvel rikastunu kohta). Vrd aidak, aidik

arak|kaar <arak|kaara, arak|.kaara> Krk liivkaer, must kaer (Avena strigosa) ▪ musta kaara vanast kutsuti arakkaaras, musta peenikse terä, sõkal olli must musta kaera kutsuti vanasti liivkaeraks, musta peenikese teraga, sõkal oli must. Vrd jõhvik2

asu|paik <asu|paiga, asu|.paika> Krk koht, elukoht ▪ miul nüid asupaika kunnigil ei oole mul nüüd elukohta kuskil ei ole. Vrd ase1, kotus, paik1

aur´ <auri, .auri ~ auru, .auru> aur ▪ massin aap auri väl´lä masin ajab auru välja

einä|aig <einä|aa, einä|.aiga> heinaaeg ▪ sööge nüid putru, leib jääp einäaas sööge nüüd putru, leib jääb heinaajaks; einäaal vikat rästän ei seisä heinaajal vikat räästas ei seisa

einä|kaar´ <einä|kaari, einä|.kaari> heinakaar ▪ esi ei ole viil einäkaarigi niitan, sis kõnelep kah ise ei ole veel heinakaartki niitnud, aga räägib kah; peremiis niit´ kige laiembit einäkaar´e peremees niitis kõige laiemaid heinakaari

eller|ain <eller|aina, eller|.aina> Hel pääsusilm (Primula farinosa) ▪ niidu pääl om ellerainu niidul on pääsusilmi. Vt eller|ein

iir1 <iire, iirt> hiir ▪ ku iire rõugu pääl teeve pesä, sis tule õhuke tali, ku iire paeve sügäves, tali tule kül´m kui hiired rõugu pealmises osas pesa teevad, siis tuleb soe talv, kui hiired pagevad sügavale, tuleb talv külm

iir2 <iire, iirt> hiirekarva hall, hiirjas ▪ miu obene om iir mu hobune on hiirekarva. Vrd iirak, iire|.karva, iiruk

iir|.kuuti Hel uperpalli, uperkuuti ▪ jõulu udsi tuudi sisse, lüüdi iirkuuti põhu pääl jõuluõled toodi sisse, löödi uperpalli põhu peal. Vrd uper|.kuuti, vinder|.kuuti

ir´|aid vt iir|aid

jala|maid otsekohe, jalamaid, ruttu ▪ ta tah´t selle tüü jalamaid ärä tetä ta tahtis selle töö otsekohe ära teha. Vrd kõrrage, otse|kohe, sõna|päält

jooma|aig <jooma|aa ~ jooma|aja, jooma|.aiga>
1. jook ▪ kohv om üit´s peenemb joomaaig kohv on üks peenem jook. Vrd juuk´, juum, rüübätse
2. joomisaeg ▪ nüid ei jole joomaaig, nüid om tüüaig nüüd ei ole joomise aeg, nüüd on töötegemise aeg

kaal´4 <kaali, .kaali> , kail´ <kaili, .kaili> sookail (Ledum palustre) . Vrd suu|kaal´

kaar1 <kaara, .kaara> kaer (Avena sativa) ▪ ku kasel pal´lu urbe otsan, sis saap kesvi, aaval – kaaru Krk kui kasel palju urbi otsas, siis saab otrasid, [kui] haaval – kaeru || türgi kaar Türgi kaer, bütsantsi kaer (kaerasort) ▪ türgi kaar om üte lakage Türgi kaer on lipp-pöörisega

kaar´2 <kaare ~ kaari, .kaari> (heina)kaar ▪ ma kae sedä einäkaari ma vaatan seda heinakaart; tulli suure kaarege tuli suure kaarega || .kaari kaarena ▪ vili sat´te kaari maha vili kukkus kaarena maha; kaarin kaares ▪ ein om kaarin mahan hein on kaares maas

kadu|aig <kadu|aa, kadu|.aiga> vanakuu aeg ▪ pirle om õige kaduaig, mia ei püä lambit praegu on õige vanakuu aeg, ma ei püga lambaid

kah´r <kahri, .kahri> Hel koi ▪ kah´r lää sisse ja süü rõõva ärä koi läheb sisse ja sööb rõiva ära; kahri aave kasuku naha pal´las koid ajavad kasukanaha paljaks. Vt koi1

kaia|pätsik <kaia|pätsikse, kaia|pätsikest> Krk katsekakk ▪ ma tii kaiapätsikse kah ahju suu pääl ma teen ahjusuu peal katsekaku ka

kail´ vt kaal´4

kaim <kaimu, .kaimu> Hls Krk sugulane, hea sõber, kaim ▪ tule, kallis kaimuke, miu ää velleke (rahvalaulust) tule, kallis kaimuke, minu hea vennake. Vrd omane, suguline, .õimlane

kais <kaisu, .kaisu> Hel jälk, vastik, õudne ▪ lõpnu luum olli kaisu aisuge lõpnud loom oli õudse haisuga. Vrd kaine2, kaise

kaiv <kaevu, .kaivu> Hel kaev ▪ sis enämb ei mindä kaivu tegeme ku juvva tahetes (vns) siis enam ei minda kaevu tegema, kui juua tahetakse. Vrd kajo

kari|iir <kari|iire, kari|iirt> karihiir (Sorex) ▪ must jut´t juusk kari-iirel üle sel´lä must joon jookseb karihiirel üle selja

karu|.kaar <karu|kaara, karu|.kaara> Krk karukaer, luste (Bromus) ▪ ku karukaar om rüä sehen, sis tule alb saak kui karukaer on rukki sees, siis tuleb halb saak. Vrd luste

kasu|paik <kasu|paiga, kasu|.paika> kasvupaik, lapsepõlvekodu ▪ miu kasupaik olli Pajol minu kasvupaik oli Pajo talus

kaur´ <kauri, .kauri>
1. järvekaur (Gavia arctica) ▪ kauri lennässive järve pääle järvekaurid lendasid järve peale
2. piltl väikesest inimesest ▪ sii om alla kaur´ viil Trv see on alles väike veel

kesk|paik <kesk|paiga, kesk|.paika> Trv
1. keskkoht ▪ naba om iki kere keskpaigan naba on ikka kere keskkohas. Vrd kess|paik, süä
2. piltl kõht ▪ temä oolitses iki ende keskpaiga iist tema hoolitseb ikka oma kõhu eest (sööb palju). Vt kõtt, vats

kess|paik <kess|paiga, kess|.paika> keskpaik, ruumiliselt keskmine osa, keskkoht ▪ peris kesspaigast lää tiirada läbi päris keskelt läheb teerada läbi; vili olli kokku pant, rõuk tett kesspaika nurme vili oli kokku pandud, rõuk tehti põllu keskpaika; vellede kesspaigan ei tohi pahantust olla vendade vahel ei tohi pahandust olla (ei tohi tülitseda). Vrd kesk|paik, süä

kiir1 <kiiru, .kiiru> Hls kiirus, rutt ▪ mis kiir siul taga om mis kiirus sul taga on. Vrd kõbu1, .kärmus, pak´k1, rutt

kiir2 <kiire, kiirt> valguse jms kiir ▪ tuu arst om kiirte vaateje see on röntgeniarst

kiir3 vt kiird

kiird <keeru, .kiirdu> , kiir <keeru, .kiiru>
1. keerd, ring, tiir ▪ käänä viil tõine kiir keera veel teine keerd (lukule). Vrd kuurd, rin´g, siir2
2. leivaviil, käär ▪ kiird ja ratas om üle terve levä lõigat käär ja ratas on üle terve leiva lõigatud. Vrd kikk2, käär, muru2

kirsi|vaik vt vaik1

kodu|iir <kodu|iire, kodu|iirt> koduhiir ▪ egän talun om oma koduiire igas talus on oma koduhiired

kodu|mail Trv Pst kodus, kodupaigas ▪ kodumail om ää olla kodupaigas on hea olla. Vrd kodu2

koet|viir´ <koet|veere, koet|viirt> kanga tihedam hargnematu äär, ultusäär ▪ amme kül´le om koetveerest särgi küljed on tihedama hargnematu ultusäärega [kangast]

kuuse|vaik vt vaik1

kõivu|sõir <kõivu|sõira, kõivu|.sõira> piltl kasevits ▪ ka sa tahat kõivusõira saia? kas sa tahad kasevitsa saada?. Vrd urva|.laaster

kõrva|vaik vt vaik1

.kärdä|ais <.kärdä|aisu, .kärdä|.aisu> Trv kärsahais, kõrbehais ▪ küük´ olli kärdäaisu täüs köök oli kõrbehaisu täis. Vt kärsä|ais

kärsä|ais <kärsä|aisu, kärsä|.aisu> Pst Hls kõrbehais, kärsahais ▪ kambren olli kärsäais toas oli kärsahais; kärsäaisu tulep, liha om vist kärssäme lännu kõrbehaisu tuleb, liha on vist kõrbema läinud. Vrd .kärdä|ais

küir vt küür

küür <küürä, .küürä> Hls Krk, küir <küirä, .küirä> Hel
1. küür, kühm (seljal) ▪ mia ole selispidi, miul küürä ei ole sel´län mina olen sirge, minul küüru ei ole seljas. Vrd kühm
2. piltl turi ▪ anden seantse nähvi küürä müüdä andnud sellise löögi turja pihta. Vt turi
3. kõrgem koht, kühm ▪ palgil küür, sii taht är raiu palgil [on] kühm, see tuleb ära raiuda. Vrd mõhn, mühk2

laar´1 <laari, .laari> suur kogus, (üks) tegu, laar ▪ ma kiitse üte laari putru ma keetsin ühe suure koguse putru; pulmes tetti üit´s laar´ viina pulmadeks tehti üks tegu viina. Vrd tegu

laar´2 <laari, .laari>
1. selge, läbipaistev; arukas, terane ▪ vesi olli sel´ge ja laar´ vesi oli selge ja läbipaistev; ta kaie mul laari sil´mege otsa ta vaatas mulle teraste silmadega otsa. Vrd al´las, .sel´ge, selgüne
2. hõre ▪ osti tüki laari rõõvast ostsin tüki hõredat kangast (st marlit). Vrd ere, ereline
3. hea jumega, klaar ▪ sii olli sihande laari paletege tüdrik see oli selline hea jumega tüdruk. Vrd jumikas

lagi|paik <lagi|paiga, lagi|.paika> Pst Krk pealagi ▪ pääräti lagipaika jäi pal´d üit´s lapike sedä pal´last rõõvast pearätiku pealaele jäi ainult üks lapike seda paljast [tikkimata] riiet. Vt lagi|pää

lahi ~ lahe <lahja, lahjat> Trv Krk, lahja <lahja, lahjat> Pst, laih <lahja, lahjat> Hel
1. lahja, vähese rasva või rammuga ▪ ka sa kanget kohvit tahat või lahjepet kas sa tahad kanget kohvi või lahjemat; siande lahi õlu ei kõlba kunnigile selline lahja õlu ei kõlba kuhugi. Vrd lahe2
2. taine (liha) ▪ küll olli ää sii lahi liha küll oli hea see taine liha. Vt lahe|liha, lahi|liha

lai <laia, .laia>
1. lai; suure läbimõõduga ▪ kördil olli õige lai punane jut´t veeren seelikul oli üsna lai punane triip servas; laia lume lopsu satas maha laia lumelörtsi sajab maha
2. avar, kaugele ulatuv; suur ▪ latse laian ilman puha lapsed kõik laias ilmas; sii kargles ku kirp tühjä pauna sihen, laia mõtetege (knk) see kargleb nagu kirp tühja pauna sees, suurte mõtetega. Vt avar, lahe1, suur1 || lai väl´k põuavälk ▪ lai väl´k lüü taeva veere punatses põuavälk lööb taevaservad punaseks
3. suure jutuga, häälekas ▪ sii aa laia juttu see räägib häälekalt (ullikesest); tal om ää laia lõvva, sääl ei kurda kinni midägi tal on head laiad lõuad, seal ei seisa midagi kinni (lobisejast); ken rumalest kõneles, roppa suust väl´lä aa, om laia suuge kes rumalasti räägib, roppusi suust välja ajab, on laia suuga (ropendajast)

laid <laiu, .laidu> paan, kangalaiune riidetükk ▪ vanast tetti körti läbilõiget laidege vanasti tehti seelikut läbilõigatud laidadega; körti tetti ka läbi lõikamede kolme laiuge seelikut tehti ka kolmest läbilõikamata kangatükist

laik1 <laigu, .laiku ~ laigi, .laiki>
1. laik; lapike ▪ nurmi pääl olli viil lume laigu põldudel olid veel lumelapikesed; musta koeral olli valge laik nõna pääl mustal koeral oli valge laik nina peal. Vrd lamps1, lap´p3
2. lauk; lauguga loom ▪ ka laigul olet anden süvvä kas laugule oled süüa andnud (st lauguga loomale). Vt lauk1
3. kriips oateral ▪ ku laigi musta, sis om uba valmis kui kriipsud oateral [on] mustad, siis on uba valmis
4. juukselahk, -lauk ▪ juusse om laiku suiut juuksed on lahku kammitud. Vrd lahe4, lahk

laik2 <laigu, .laiku> Krk linnase idu ▪ kesü om laigu väl´lä löönü oder on idud välja ajanud. Vrd ida, idu, kasu2

laim <laimu, .laimu> Hls Krk laimamine, laim ▪ ma ole sedä laimu juttu varepest kah kuulu ma olen seda laimujuttu varem ka kuulnud; temä kõnelep miu pääle laimu ta laimab mind. Vrd .laimus, naar, .reotus

lain <lainu, .lainu> laen, laenatud raha või ese; võlg ▪ talu olli lainu pääle võet talu oli laenu peale võetud; temä ei jõvva enämb oma lainu massa ta ei jõua enam oma laenu maksta. Vrd võlg

laiu Krk laiune ▪ na om üte laiu, üte laiutse nad on ühelaiused, samalaiused; linnuk olli seante tilluksek, sõrme laiu mesilind oli selline tillukene, sõrmelaiune. Vt .laiune

laur´ <lauri, .lauri> Krk
1. lauritsapäev, 10. august ▪ laur´ laots lehti, pär´k piir´ päid (vns) laur laotab lehti, pärtel piirab päid. Vt lauritse|päe
2. etn tuli ▪ tasa lauri, il´lu lauri, ärä lauri lake mingu Trv (rahvalaulust) tasa tuli, kulla tuli, ära, tuli, laiali mine. Vt tuli

liir´1 <leeri, .liiri> leer, leeriõpetus ▪ talu pan´d tüdrigu liiri, sii olli nigu palga lisa talu pani tüdruku leeri, see oli nagu palgale lisaks; ku ma liiri lätsi, laskse juusse ärä lõigate kui ma leeri läksin, lasin juuksed ära lõigata. Vt kuul´2

liir´2 <leeri, .liiri> Trv (väli)laager ▪ mustlise olliv mõtsa veeren leerin mustlased olid metsa ääres laagris. Vrd .laager

luisa|sai vt sai

maa|kaar <maa|kaara, maa|.kaara> Krk maakaer (kaerasort) ▪ maakaar om ümmerttiiru pöörüsit täüs maakaer on ümbertringi pööriseid täis

magasi|ait <magasi|aida, magasi|.aita> magasiait, vallakogukonna viljaait, kust talupojad said vilja laenata ▪ magasiait olli vallamaja kõrvan magasiait oli vallamaja kõrval. Vrd magas´

mai <mai, maid> maikuu ▪ vähjäpüigi ürjät´s olli iki main vähipüügi algus oli ikka mais. Vrd lehe|kuu

maik <maigu, .maiku>
1. maitse, maik ▪ piim võtt võõra maigu kergeste manu piim võtab võõra maitse kergesti juurde || mitte üit´s maik mitte sugugi, raasugi ▪ mihe es kaku lina mitte üit´s maik mehed ei kakkunud raasugi lina. Vrd magu, maidse
2. mõnu ▪ midägi maiku es ole sel õpeteje kõnel mingit mõnu ei olnud sellel kirikuõpetaja jutlusel. Vt mõnu

mai|kelluk <mai|kellukse, mai|kellukest> Krk maikelluke, piibeleht (Convallaria majalis) ▪ maikellukse kasvave ka iki mäe kül´le pääl maikellukesed kasvavad ka ikka mäe külje peal. Vrd lehmä|kiil´

mait <maida, .maita>
1. sunnik, kurivaim ▪ varbline, ah sa mait, kannat puha kana söögi ärä varblane, ah sa sunnik, kannad kogu kanade söögi ära. Vrd ligenu, perämine, räbäk2, .sinder, sunnik
2. raibe, korjus ▪ mait olli mahan sääl, maida aisu kik kotuss täis korjus oli maas seal, raipehaisu kõik koht täis. Vrd kori1, korju, raibe, rõibe
3. mait (laisast olendist) ▪ va obesa mait, ei viisi joosta vana hobusemait, ei viitsi joosta. Vrd kõiguts, lon´tu, looder, sooru

marja|aid <marja|aia, marja|.aida> viljapuuaed, viljapuu- ja põõsaste aed, marjaaed ▪ marjaaian ollive nii sitikmarja ku arakmarja kah viljapuuaias olid nii mustad sõstrad kui ka punased sõstrad; ärä sa lambit marjaaida lase! ära sa lambaid marjaaeda lase!

maur´ <mauri, .mauri> Krk van kraam, vara ▪ tal es ole pal´lu mauri tal ei olnud palju kraami. Vt raam´1

mõtsa|vaim <mõtsa|vaimu, mõtsa|.vaimu> metsavaim ▪ mõtsavaim essütep seenelisi paksu mõtsa metsavaim eksitab seenelisi paksu metsa. Vrd mõtsa|alijas

määgi|aig <määgi|aa, määgi|.aige ~ määgi|.aiga> Hls Krk piltl maikuu ▪ vanast raguti puid just määgiaig vanasti raiuti puid just maikuus; määgiaig kooriti ärä kuuse, ku koore valla maikuus kooriti kuused ära, kui [olid] koored lahti. Vrd lehe|kuu, mai

naar <naaru, .naaru>
1. naer ▪ kikk tullive suure naaruge kõik tulid suure naeruga; naar ei riku nahka, tühi jutt ei võta tükki (vns) nali ei riku nahka, tühi jutt ei võta tükki; tegis´ pal´t naaru moka, tal olli iki ää miil´ (knk) ajas vaid huuled naerule, tal oli ikka hea meel
2. pilge ▪ mes sa tiit sedäsi, jäät tõiste naaru ala mis sa teed niimoodi, jääd teiste naerualuseks; mea ole kige ilma naarusse Trv ma olen kogu ilma naeruks (pilgata). Vt pilge1

nagla|sai vt sai

veebiliides @ veebihaldur