[MUL] Mulgi sõnaraamat

agane1 <agatse, agast> Krk Hel hagudest koosnev v tehtud; risune ▪ agatsen mõtsan om rasse kõndi oksarisuses metsas on raske käia. Vrd agune

agin <agine, agint ~ agind> Krk hagijas ▪ nüid om agine mõtsan, kiuh käuh auguve nüüd on hagijad metsas, kiuh käuh hauguvad. Vrd agijes

elust|peräst elusana ▪ mia ole karu mõtsan kaits kõrda elustperäst nännü ma olen metsas karu elusana kaks korda näinud

eluteme <elute, elude> Hel helletama, hõigates vastu laulma ▪ karjalatse laulsiv, elutive mõtsan karjalapsed laulsid, helletasid metsas. Vrd elleteme, elläteme2, õlleteme

.essüme <.essüde, .essü> eksima ▪ mea ole mitu kõrda mõtsan ärä .essünü ma olen mitu korda metsas ära eksinud; ärä sa ärä essüde, sääl mitu tiiaru, võip ker´gest ärä essüde ära sa ära eksi, seal mitu teeharu, võib kergesti ära eksida. Vrd .arbume, .arpume

ilusemb <ilusembe, ilusembet> , ilusemp <ilusempe, ilusempet> , ilusep <ilusebe ~ ilusepe, ilusepet> ilusam ▪ ta lääp iki ilusebes ta läheb üha ilusamaks; mede poiss käip ilusepidege meie poiss käib ilusamatega; marju olli küll mõtsan, mõnen kottel olli ilusepit marju oli küll metsas, mõnes kohas oli ilusamaid

inime ~ inimen <inimese, inimest> , inimene <inimese, inimest> , inimine <inimise, inimist, pl p inimisi>
1. inimene, inimolend ▪ inimen õpip senigu ta eläp ja rumal surep iki viil ärä inimene õpib kuni elab ja rumalana sureb ikka veel ära; ole ää inimen, mine käi sääl ärä ole hea inimene, mine käi seal ära
2. üksikisik; töötegija ▪ inimisi olli pal´lu sääl mõtsan inimesi oli palju seal metsas (metsaheinamaal niitmas)
3. täisväärtuslik, tööjõuline inimene ▪ temä om inimese arust väl´län tema on inimese arvestusest väljas (väga vana inimese kohta); kui tal lammast ega kana ei joole, sis ta ei joole inime kui tal lammast ega kana ei ole, siis ta ei ole [täisväärtuslik] inimene
4. teatava omapära või staatusega isik ▪ ta om siante obese sorti inimine ta on selline hobuse sorti inimene (sünnitab kergesti); sakste verega segät inimisi o küll sakste verega segatud inimesi on küll; nii om täämpä matuse inimese need on täna matuselised
5. elanik, asukas ▪ mede külä om jäänu inimestede meie küla on jäänud elaniketa; vürsti valla inime ole mia ma olen vürsti valla inimene. Vrd elänik

.irnme ~ .irnma <.irnu, irnu>
1. hirnuma ▪ obene akas´ kodu lähiksen irnma hobune hakkas kodu lähedal hirnuma; olli sääl mõtsan obesit küll, ir´nsev sääl oli seal eemal (karjamaal) hobuseid küll, hirnusid seal. Vrd irame, .iukleme
2. hirnumise moodi häälitsema ▪ ku kuulet tedä irnman edimest kõrd, saad naarda kui kuuled esimest korda teda hirnumas, saad naerda (tikutaja häälitsemisest)

jalus <jalusse, jalust ~ jaluse, jalust> silmus jalgade köitmiseks, köidik ▪ mullik olli mõtsan jalussen pant mullikas oli karjamaal köidikusse pandud. Vrd jalg|raud

jägär <jägäre, jägäret> Hls kidur v jändrik puu ▪ mõtsan olli seantsit puu jägärit sehen metsas oli selliseid kiduraid puid sees. Vrd jägärik, pässäk, sakar´t

.kargaje ~ .kargai <.kargaje, .kargajet> Krk Hel
1. (ringi)kargaja, muutliku meelega inimene ▪ ta om siante kargaje inime ta on muutliku meelega inimene
2. (sõja)põgenik, väejooksik ▪ mitu kargajet olliv sõa aal mõtsan paon mitu väejooksikut oli sõja ajal metsas peidus
3. piltl jänes ▪ kargai juusk peni iist, tiip aak´e jänes jookseb koera eest, teeb haake. Vrd küüp|jalg, lüüp´|jalg

kaut2 <kaudi, .kauti> skaut ▪ ütel aastel ollive kaudi mõtsan palatide all ühel aastal olid skaudid metsas telkides

kimalene <kimalese, kimalest> , kimaline <kimalise, kimalist> kimalane, maamesilane, metsmesilane (Bombus) ▪ kige suurembe kutsuts kimalise, mis vähembe, nii kutsuts maa mesilinnu kõige suuremaid kutsutakse kimalasteks, mis väiksemad, neid kutsutakse maamesilasteks; mõtsan om kimalese, na om mii tuuja metsas on metsmesilased, nad on meetoojad. Vt maa|mesi|lind, mõts|mesiline

kiratseme2 <kiratse, kiratse> Pst Hls karjuma, käratsema ▪ varesse kiratseve mõtsan varesed käratsevad metsas; lait´s kiratsep või röögip laps karjub või röögib. Vrd kilatseme, .lõuskame, .räut´sme, .rüük´me, .ürgäme2

kuld|sitik <kuld|sitigu ~ kuld|sitiku, kuld|sitikut> maipõrnikas (Melolontha hippocastani) ▪ kuldsitikuge peets nõidust, kuldsitik pand tüdrukit mehele maipõrnikaga tehakse nõidust, maipõrnikas paneb tüdrukuid mehele; kuldsitiku om mõtsan lille otsan maipõrnikad on metsas lillede peal. Vrd juuste|.kakje, juuste|kakk

kuristeme <kuriste, kuriste>
1. kurisevat häälitsust tekitama, kudrutama ▪ tedre kuristeve mõtsan tedred kuristavad metsas. Vrd kudruteme, kuriseme, mulisteme, ukerdeme1
2. kurku kuristama, loputama ▪ ma kuriste kurgu puhtas ma kuristan kurgu puhtaks. Vrd loputeme

kõlin <kõline, kõlinet ~ kõline, kõlint> helin, kõlin ▪ linnu tõmbav mõtsan ku üit´s kõlin linnud laulavad metsas, nii et heliseb; temä teräsriista kõlinet pel´gäs tema terariista kõlinat kardab. Vrd elin, kilin, tilin

kõllateme <kõllate, kõllade> kolletama, kollaseks tõmbuma ▪ sügüse kõeva kõllateve mõtsan sügisel kased kolletavad metsas. Vrd kolateme, kulateme2, kuletume

käo|keng <käo|kengä, käo|.kengä> käoking (taim) (Aconitum) ▪ käokeng om kengä muudu, paela ka pääl, kõllakas ja must, loime mõtsan olli neid kon poritsep ja vesine käoking on kinga moodi, paelad ka peal, kollakas ja must, lodumetsas oli neid, kus porisem ja vesine

kär´g2 <käre, .kär´ge> Krk Hel musträhn (Dryocopus martius) ▪ kär´g las´k mõtsan pörr ja pörr musträhn laskis metsas pörr ja pörr (tegi häält). Vt kär´r1, mõts|kikas

kär´k1 <kärgä, .kär´kä>
1. kirvetera varrepoolne nurk ▪ ku mõtsan agu raiut, sis lüüt tagumitse kärgäge kui metsas hagu raiud, siis lööd kirvetera tagumise nurgaga; ta lei kirve kärgäge jala sissi ta lõi kirvetera nurgaga jalga
2. kaba, puu langetamisel kännu külge jäänud läbisaagimata osa ▪ es saa aru kas sii puu üle kärgä murdun olli ei saanud aru, kas see puu üle kaba murdunud oli

.kühmä küüru, kühmu ▪ lehmä om mõtsan külmä vihma kähen kühmä tõmmanu lehmad on metsas [heinamaal] külma vihma käes küüru tõmmanud. Vrd .küiru, .küüku, .küürä, .küütsä, .vimma

laiak <laiagu, laiakut> , laiak <laiakse, laiakest> , laiakas <laiakase, laiakast> Krk laiavõitu ▪ nii rõõva om õmlemise poolest vähä laiagu saanu need riided on õmmeldes vähe laiad saanud; mõtsan olli peris laiakas oja metsas oli üsna lai oja; kainu laiak oja olli aga õhuk vesi päris lai oja oli, aga madal vesi

laksak <laksagu ~ laksaku, laksakut> Krk plaksatus, laksatus ▪ mõtsan ku puu lastas maha, käip üit´s laksak kui metsas lastakse puu maha, käib üks plaksatus. Vrd laks1, laksatus

lan´k2 <langi, .lanki>
1. raielank, raiutud või raiumisele määratud metsatükk ▪ mõtsan om pirle pal´lu lan´ke metsas on praegu palju raielanke
2. kangastelgede külgpuu ▪ tel´le langi olli uvve tett telgede külgpuud olid uued tehtud
3. madalpiste õmblus, tikand ▪ amme viirde tetti lan´k õmmelus särgi äärde tehti madalpiste õmblus

lil´l <lilli, .lilli>
1. lill, õistaim ▪ mõtsan om jo keväde lilli metsas on juba kevadlilled
2. õis ▪ näiueinä om lina sehen, pääl om punane lilli tut´t neiuheinad on lina sees, peal on punane õietutt; ta es ole kodun lilligi liiguten (knk) ta ei olnud kodus lillegi liigutanud (st midagi teinud). Vrd õis, õitse, äelm, äidsen

lohe Krk suur hulk, palju ▪ igävene lohe kardulit pant lavva pääle suur hulk kartuleid on lauale pandud; siini om mõtsan ku lohe seeni on metsas suur hulk; ommuku tule vihma ku lohe hommikul tuleb palju vihma. Vrd lahmak1, larak, losikond, murd, paak1

loidap <loidapu, loidaput ~ loidapud> , loidapu <loidapu, loidaput> lodjapuu (Viburnum opulus) ▪ loidap om lodev puu, aralise lehe ja kobaran marja lodjapuu on nõrk puu, [tal on] haralised lehed ja kobaras marjad; siin mõtsan om vähä loidapit siin metsas on vähe lodjapuid

loimik <loimigu ~ loimiku, loimikut> Krk vesine maa ▪ varsakabi kasvas mõtsan loimikide pääl varsakabi kasvab metsas vesiste kohtade peal. Vrd loigas, loisk1, läkk

loksak <loksagu ~ loksaku, loksakut> Krk kõmakas, kõmisemine ▪ sääl mõtsan üit´s loksak olli seal metsas käis kõmakas (püssipaugust); sääl taeva veeren ollu üit´s loksak seal taevaääres oli müristanud. Vrd kolak1, kõmak1

lopsak3 <lopsagu ~ lopsaku, lopsakut> , lobsak <lobsagu ~ lobsaku, lobsakut> Hel
1. lumelörts, lobjakas ▪ va lume lopsak om maha sadanu Krk va lumelörts on maha sadanud. Vt lops2, Vrd soga
2. lumelörtsine ▪ lobsagu ilmäge om alb mõtsan puid saagi Hel lumelörtsise ilmaga on halb metsas puid saagida. Vt lobine

.lüümä ~ .lüüme <lüvvä, lüü>
1. lööma ▪ lüü sii uisk surnus! löö see uss surnuks!; tel´le ei seisä mud´u kogussin ku pias kiilege kokku lüüme teljed ei seisa muidu koos, kui peaks kiiludega kokku lööma. Vrd .lah´mme, .lõhkme1, .lõikame, .läh´mme, tagume
2. raiuma, lõhestama ▪ ma lüü suurest lastust ärä, puhtamp tüü om siu asi ma tahun suurematest laastudest ära, puhtam töö on sinu asi (palgi tahumisest). Vrd .lahkme, lõhasteme, ragume, .raime
3. koodi või kurikaga lööma ▪ mõni löönu vähä ja jätten teri vihu sissi mõni [on] löönud vähe ja jätnud teri viljavihu sisse (vilja peksmisest koodiga); kate tõlvage mõsti rõõvit, lüüdi lugu väl´lä kahe pesukurikaga pesti riideid, löödi ühes rütmis. Vrd .kuut´me, .pesme, viruteme
4. löömisliigutustega midagi tegema, niitma ▪ õhtus om vakamaa kah maha lüüt´ õhtuks on vakamaa ka maha niidetud. Vrd .niitme1, .veh´kme
5. kloppima, loksutama ▪ ei tohi levä juurt lendu lüvvä, sis leib aap nõust väl´lä ei tohi leivajuuretist loksutada, siis ajab leib nõust välja. Vrd .kol´kme, .lom´me1, .lop´me
6. tuksuma ▪ miu süä lüüp kõvaste minu süda lööb kõvasti. Vrd .põksme, .põn´ksme, .põn´tsme, .tuksme
7. välgulöömise tagajärjel purustama, süütama, surmama ▪ piken lei karjal sekkä, lei kolm luuma ärä, sinitse juti käisiv üle kül´le pikne lõi karja sekka, surmas kolm looma ära, sinised jutid käisid üle külje. Vrd .läitmä, .näütme2, .süüt´me3, .tapme1
8. sademete või tuule tagajärjel lamandama või puruks peksma ▪ mõtsan marja kah är löönü, kus sii rahe jut´t läit´s, säält tei puha lages metsas marjad ka puruks peksnud, kus rahe jutt läks, sealt tegi puhta lagedaks. Vrd lammusteme, lämuteme, niserteme, purusteme
9. heli tekitama ▪ kate puu vasarege lüüdi, et mõisa kõlasi kahe puuhaamriga löödi [heli], et mõis kõlas; pühäbe ommuk lüüti kellä pühapäeva hommikul löödi [kiriku]kella. Vrd elisteme, kõlisteme || .norri .lüümä nurru lööma ▪ vana kõuts lei nukan norri vana kass lõi nurgas nurru
10. midagi intensiivselt tegema || .lusti .lüümä pidu pidama ▪ suve aal minti lusti lüümä, talve es peete pidusit suvel mindi pidu pidama, talvel ei peetud pidusid; luus`.lanti .lüümä luuslanki lööma, logelema ▪ temä ei taha kedägi tetä, akkap luuslanti lüümä ta ei taha midagi teha, hakkab logelema; lõkadit .lüümä lõgisema, lõksuma ▪ amba lööve lõkadit, lõgiseve suhun hambad lõksuvad, lõgisevad suus; nõuss .lüümä nõusse hakkama, nõustuma ▪ siantse nõuss tah´t egäüit´s lüvvä sellise plaaniga nõustus igaüks; .põrni .lüümä viltu kiskuma; perutama ▪ regi lüü põrni regi kisub viltu; obese lööve põrni hobused perutavad; rakku .lüümä lahtiseks minema (köhast) Krk ▪ ku kühä rakku lüü, sõs akkas paraneme kui köha lahtiseks läheb, siis hakkab paranema; rapadit .lüümä hüplema Krk ▪ kinda leive rapadit ehen kindad hüplesid ees (vöö küljes); .servä .lüümä sehvti pidama, kurameerima ▪ poiss tah´ts tüdrikuge servä lüvvä poiss tahtis tüdrukuga kurameerida; .valla .lüümä lahti lööma ▪ lei raamadu valla lõi raamatu lahti; .virri .lüümä keerdu või risti minema ▪ kõle koha pääl regi joosep risti, regi lüüp virri lumeta koha peal jookseb regi risti, regi läheb keerdu

maa|mesi|lind <maa|mesi|linnu, maa|mesi|.lindu> kimalane, maamesilane ▪ maamesilinnu om kimalase, mõtsan maa sehen teeve pesä maamesilased on kimalased, metsas teevad maa sisse pesa. Vrd kimalene

marjuline <marjulise, marjulist> Trv marjuline ▪ marjulise käisive suvi aiga egä päe mõtsan marjul marjulised käisid suvi läbi iga päev metsas marjul; mede mõts egä pühäbä marjulisi täis meie mets [on] iga pühapäev marjulisi täis

.meokas <.meoka, .meokat> Trv metstuvi; kaelustuvi (Columba palumbus) ▪ meokas eläp kuuse mõtsan metstuvi elab kuusemetsas. Vrd mehik1, mehka1, .meoke

mesi|käpp <mesi|käpä, mesi|käppä> karu, mesikäpp ▪ mesikäpä eläve mõtsan karud elavad metsas; mesikäpp om linnupuu är kiskun, mett varasten karu on mesipuu ära lõhkunud, mett varastanud. Vt karu1, päts3

.mitmekeste mitmekesi ▪ mitmekeste te olede? kui mitu teid on?; mõtsan om mitmekeste iki julgemb olla metsas on mitmekesi ikka julgem olla. Vt .mitmeksi

.murdume <.murdude, .murdu ~ .murdude, murru>
1. murduma ▪ murdunit puid om mõtsan pal´lu metsas on palju murdunud puid. Vrd .loskume, näserdeme
2. painduma ▪ sii sõr´m ei murru see sõrm ei paindu. Vrd niserdeme, .nõrgume, .nõrkme, .paindume, .painume

murelane <murelase, murelast> Trv Pst, murelene <murelese, murelest> Krk sipelgas (Formicidae) ▪ musta murelese ei salva mustad sipelgad ei hammusta; kuuse mõtsan on pal´lu murelase pesi kuusemetsas on palju sipelgapesi. Vt mureline2, Vrd sipelgas

mõrtsuk <mõrtsukse, mõrtsukest> , mõrtsuk <mõrtsugu ~ mõrtsuku, mõrtsukut>
1. mõrtsukas ▪ mõrtsuku tüüde om ju irmsa! Trv mõrtsuka teod on ju hirmsad!
2. röövel ▪ siin mõtsan om alati mõrtsuksit ollu siin metsas on alati röövleid olnud. Vrd pardi|.aaje, röövik, .rüüvel
3. toores, südametu; sõimusõna ▪ näost om küll nätä jus´tku mõni mõrtsukse näoge, aga ää süämege näost on küll näha, et oleks justkui mõrtsuka näoga, aga [tegelikult on] hea südamega. Vrd toores

mõts <mõtsa, .mõtsa>
1. mets ▪ ma lätsi essütses mõtsan ma eksisin ära metsas; mõts o vaeval lume all mets on lume all lookas
2. metsaheinamaa, -karjamaa ▪ ku kari mõtsa aeti, panti lauda läve ala vana vikat´ kui kari metsheinamaale aeti, pandi lauda lävepaku alla vana vikat
3. põld, nurm ▪ miul ei ole aiga, ma pia mõtsa mineme rügi sidume mul ei ole aega, ma pean minema põllule rukist siduma. Vrd nur´m, põld
4. mittesobivusest, kõlbmatusest ▪ tüdruk om mõtsa minnu piltl tüdruk on ülekäte läinud

mäger <mägrä, .mäkrä> mäger (Meles meles) ▪ ma näi mäkrä mõtsan ma nägin metsas mäkra; mäger om rasune luum, tedä ei süvvä, seebis küll keedets mäger on rasvane loom, teda ei sööda, seebiks küll keedetakse. Vrd kähr

nakitseme <nakitse, nakitse> Hls
1. näkitsema ▪ lamba nakitseve mõtsan lambad söövad karjamaal. Vrd nikitseme, näkitseme
2. nokitsema ▪ vanal inemisel om rasse pastle kaplu valla nakitse vanal inimesel on raske pastla paelu lahti nokitseda. Vrd nogime, nokerteme, nokitseme, nukitseme, nökitseme

.not´me ~ .not´ma <notti, noti> nottima, tapma ▪ mõtsan om kikk looma maha notit metsas on kõik loomad maha notitud; sõan notits mihi maha sõjas notitakse mehi maha. Vt .tapme1

nugis <nugisse, nugist> nugis ▪ nugis eläp mõtsan, änd om tömbep ku kassil, väikse kõrva, peenikse jala Krk nugis elab metsas, saba on tömbim kui kassil, väikesed kõrvad, peenikesed jalad

nupp1 <nupu, nuppu>
1. nupp, eseme tipmine osa ▪ ma tei vigla varrel kah nupu otsa ma tegin hargi varrele ka nupu otsa. Vrd nobi
2. piltl pea ▪ selle nupun on kavalust selle [inimese] peas on kavalust. Vrd kol´u2, pää
3. mingi nupjas ese või asi ▪ ma korjassi mõtsan korvi tävve puravigu nuppe ma korjasin metsas korvi täie puravikunuppe (väikseid puravikke)
4. taime pung või õis ▪ keväde tuleve lehe nupu alle väl´lä kevadel tulevad lehepungad alles välja. Vt nut´t1

nõgl|uis´k <nõgl|uisa, nõgl|.uiska> Hls nõeluss, hrl rästik ▪ nõgluisa om mõtsan ja suhun nõelussid on metsas ja soos. Vt nõgla|uisk, .nõklai|uis´k

näserik <näserigu ~ näseriku, näserikut> , näsärik <näsärigu ~ näsäriku, näsärikku> Hls jändrik ▪ mõtsan kasvive näseriku puu metsas kasvasid jändrikud puud; näsärigu puu kasvive kinu pääl jändrikud puud kasvasid künka peal. Vrd nässik, nässäk, näräk, näränek, näsär

.nül´gme <.nülgü, nülü> , .nül´gmä <.nülgi, nülli> nülgima ▪ jahimehe nüllive mõtsan loomil kikk naha joba maha jahimehed nülivad loomadel juba metsas kõik nahad maha; vähempe looma nüllits umbsi ärä väiksemad loomad nülitakse umbselt ära (st nahk tõmmatakse tagakäppade poolt üle pea ära) || .ül´get .nül´gme pandimängu ülesanne - kõhuli sirutada jalad välja ja pea üles ajada, käed kukla taga. Vt .nil´gme

oss1 <ossa, .ossa> oks ▪ pedäjel om tugeve ossa männil on tugevad oksad; üit´s ragistep mõtsan ossege keegi ragistab metsas okstega. Vrd oks

paimendeme <paimente, paimende> Hel van karjatama; talitama ▪ siapõrssit tulli vanast mõtsan paimente seapõrsaid tuli vanasti metsas karjatada; mia pidi siu iist kik´k ärä paimendeme ma pidin sinu eest kõik ära talitama. Vt karjateme, Vrd talliteme

paiste <.paiste, paistet> Krk paiste ▪ ma kurdi mõtsan tule paistel ma ootasin metsas tule paistel; ao paiste olli joba vähä aovalgust oli juba natuke. Vrd .paistus2, pas´te

pauguteme <paugute, paugude> paugutama ▪ jahimehe pauguteve jälle mõtsan jahimehed paugutavad jälle metsas. Vrd kõmmuteme, põmmuteme

perätu
1. päratu, otsatu, väga suur ▪ sii olli perätu tüü see oli päratu töö; sii olli perätu suur maja see oli väga suur maja. Vrd ilmatu, mahutu, otsate
2. väga palju ▪ täo om perätu marja mõtsan sel aastal on väga palju marju metsas. Vrd arutu, .irmsast, perätust
3. korratu, unaruses ▪ sii om perätus jäänu, sedä ei võta kennigi naises see on unarusse jäetud, seda ei võta keegi naiseks; sii talu jäi perätus, sel peritejet ei ole see talu jäi lohakile, sellel ei ole pärijat. Vrd kõrratu

pikk|regi <pikä|rii, pikkä|rege> laamita regi ▪ pikä-rii pääle panti mõtsan palgi laamita ree peale pandi metsas palgid. Vrd ruut´s|regi

pimme <pimme, pimmet>
1. pime, valgusetu ▪ sügüse tuleve pikä pimme üüse sügisel tulevad pikad pimedad ööd; õige pimme ämärik olli joba ku ma kodu sai õige pime hämarik oli juba, kui ma koju sain. Vt pime
2. pimedus; valguseta aeg ▪ ta pimmest pimmeni rühmäs mõtsan ta rügab pimedast pimedani metsas. Vt pimedus, Vrd kahmak1
3. nägemisvõimetu ▪ sul om nagu pimmel kanal õn´n sul on nagu pimedal kanal õnn. Vrd sõra
4. tohutu, väga ▪ pini olli pimme laisk, las´k varessil pudrumolli kah tühjäs süvvä koer oli tohutu laisk, lasi varestel pudrukausi ka tühjaks süüa. Vrd ilma2, ilmatu, kole1, koletu, .tuitu
5. sõge, arutu (kirumissõna) ▪ ma lassi pudelest kait´s pun´nsuutäüt, pimme läit´s pähä ma lasin pudelist kaks punnsuutäit, see sõge läks pähe. Vrd sõge
6. ime (hüüatusena) ▪ ohoo pimme, küll tal om iluse rõõva sälän! ohoo ime, küll tal on ilusad riided seljas!. Vrd ime

piniseme <piniste, pinise> Trv pinisema ▪ parmu pinisive lämme ilmage mõtsan parmud pinisesid sooja ilmaga metsas. Vrd kimiseme, tiriseme, viniseme

pordu|mari <pordu|marja, pordu|.marja> Krk ussilakk (Paris quadrifolia) ▪ pordumarja om mõru musta marja mõtsan ussilaka marjad on mõrud mustad marjad metsas. Vrd toome|ein, uisa|ein, uisa|lil´l, uisa|mari, uisa|rohi, ussi|mari

puik <puiga, .puika Hls ~ puigu, .puiku Krk ~ puigi, .puiki Pst Hls>
1. puuk ▪ miul olli puik ihu sissi tükkin mul oli puuk ihusse tükkinud; aa vastu ku üit´s puik (knk) ajab vastu kui üks puuk. Vrd puuk2, puu|täi
2. põdrakärbes ▪ puiga tükive mõtsan sel´gä põdrakärbsed tikuvad metsas kallale

põder <põdra, .põtra> põder (Alces alces) ▪ lait´s näi mõtsan põtra laps nägi metsas põtra; pikä lahe jalgek poiss, lask ku põder kunagi pikkade peenikeste jalgadega poiss, laseb kui põder kunagi (jookseb ringi). Vrd põdrik

päkk3 <päkä, päkkä>
1. (suur vana) puravik ▪ suure päkä kasuve mõtsan suured puravikud kasvavad metsas
2. piltl märg ebameeldiv asi ▪ suka like ku igävese päkä sukad [on] märjad nagu igavesed päkad
3. sõimusõna ▪ kuradi vanatüdruku päkk! kuradi vanatüdrukupäkk!

.pühkme1 ~ .pühkmä <.pühki, pühi>
1. pühkima ▪ pühi vähä kergelt luvva ladvage pühi natuke kergelt luua otsaga; ku lehmä mõtsan akkav käimä, sis tali karu ku pühits maha kui lehmad karjamaal hakkavad käima, siis talvekarv nagu pühitakse maha. Vrd .arjame1
2. piltl ära põgenema ▪ na pühksev puha mineme Trv nad lasid kõik jalga || .jalga .pühkme jalga laskma, ära jooksma ▪ miis om võtten raha väl´lä ja pühkin jalga Hel mees on võtnud raha välja [pangast] ja lasknud jalga. Vrd .jalgame

püünis <püünisse, püünist> , püünüs <püünüsse, püünüst> püünis ▪ mõtsan ollive rebäse püünisse metsas olid rebase püünised. Vrd lauss1, lõk´s1

ragisteme <ragiste, ragiste>
1. ragistama, pragistama ▪ mehe ragistive mõtsan puid tetä mehed ragistasid metsas puid teha. Vrd rogisteme, rägisteme
2. piltl müristama ▪ küll taevaesä ragis´t sääl taevan küll taevaisa müristas seal taevas. Vt .kär´kme2, müristeme
3. sõnelema, kärkima ▪ küll ne noore ragisteve jälle küll need noored sõnelevad jälle. Vt .kär´kme1, .raak´sme, Vrd .eistleme, jageleme, sõneleme

raksatus <raksatuse, raksatust> Trv raksatus ▪ mõtsan käis üit´s raksatus metsas käis üks raksatus. Vt raks2, raksak

.ruup´1 <roobi, .ruupi> roop ▪ täo om marju mõtsan pal´lu, aa ku roobige kokku Krk tänavu on marju metsas palju, aja või roobiga kokku; enne vanast olli puuroobi, nüid om ravvast roobi, kellege ahju seets ennevanasti olid puust roobid, nüüd on rauast roobid, millega ahju segatakse || ahju|ruup´ ahjuroop ▪ tõmma ahjuroobige söe ärä, sis saa levä ahju panna! tõmba ahjuroobiga söed ära, siis saab leiva ahju panna!

rägisteme <rägiste, rägiste> Krk ragistama, rägistama ▪ musta rästä rägistev musträstad rägistavad; küll nii mehe rägisteve sääl mõtsan küll need mehed ragistavad seal metsas. Vrd ragisteme, rogisteme

rähmikune <rähmikuse, rähmikust> Krk rägane, rämpsune ▪ rähmikusen mõtsan ei saa siini korjate rämpsuses metsas ei saa seeni korjata. Vrd pargane, rämsune, räusane

.saag´me ~ .saag´ma <.saagi, sae> saagima ▪ puu tahave keväde ärä saagi puud on vaja kevadel ära saagida; mehe saagsiv mõtsan puid mehed saevad metsas puid; me lääme saeme nii puu katik me läheme saeme need puud katki. Vrd .lõikame

.samblane <.samblase, .samblast> Trv samblane ▪ mõtsan ollive samblase puu metsas olid samblased puud. Vt .samlene

segämin ~ segämine, segämen Hls segamini, segi ▪ nisu ja erne om segämin lännü nisu ja hernes on segamini läinud; siin mõtsan om puu segämen mahan puha siin metsas on puud segamini maas puha; Tarvastu keeli ole mia nüid rohkemb aiga elänü, sii lääp ju segämine Tarvastu keelega olen ma nüüd rohkem aega elanud, see läheb ju segamini (st olen kauem tarvastukeelses keskkonnas elanud, see läheb oma kodukandi keelega segi). Vrd segi, .seiu, seiun

.soerdeme1 ~ .soerteme <.soerte, .soerde> Krk soetama, hankima; nõutama ▪ muste sitikmarju kasvi ka mõtsan vanal aal, nüid om na kodu soerdet mustsõstraid kasvas vanal ajal ka metsas, nüüd on nad koju soetatud; lehmä ma soerti minev aaste endel lehma soetasin ma endale eelmisel aastal. Vrd .an´kme1, .kuuk´me, muretseme, .nõutame, .ot´sme, .soeteme

susi <soe, sutt ~ susi, susit> hunt ▪ soe ollive mõtsan kitsi maha murden hundid olid metsas kitse maha murdnud; temä jäi ilma ku susi sialihast ja peni pehme leväst (knk) tema jäi ilma kui hunt sealihast ja koer pehmest leivast. Vt un´t, Vrd mõtsa|al´l, mõtsa|koer, mõtsa|peni, riim|sil´m, võsa|villem

sälk2 <sälgu, .sälku> Hel salk ▪ kõivu kasvive mõtsan sälgun metsas kasvasid kased salgas. Vrd sagar2, salk

taad´u <taad´u, taad´ut>
1. hellitl taat, vanaisa ▪ taad´ul miildip mõtsan kõndi taadile meeldib metsas kõndida. Vt taat´, Vrd papi, ät´t
2. piltl isahani ▪ me vana taad´u akkap tallame, lohu veeren olli emäl sel´län meie vana isahani hakkab paarituma, lohu ääres oli emaslinnul seljas

talviti Hls talviti ▪ talviti käisim iki mõtsan puid tegemen talviti käisime ikka metsas puid tegemas

tarviteme <tarvite, tarvide>
1. tarvitama, kasutama ▪ neid vana päkku mõtsan küll, neid ei tarvide kennigi Krk neid vanu puravikke [on] metsas küll, neid ei kasuta keegi; vanainimese änäp jagu tarvitev puha tat liikvert vanainimesed enamasti kasutavad kõik seda liikvat. Vrd kuluteme, .ruuk´me1
2. vajama ▪ mea ei ole tohtrit tarviten, tohter ei oole miu külgi kätt pisten minul ei ole arsti vaja olnud, arst ei ole minu külge kätt pannud. Vrd tarvitseme

tembeldeme ~ tembelteme <tembelte, tembelde> tembeldama ▪ mõtsavah´k tembeltes puu mõtsan ärä metsavaht tembeldab puud metsas ära

.teotseme <.teotse, .teotse> tegutsema ▪ mede poiss teotses tali otsa mõtsan meie sulane tegutseb kogu talve metsas (teeb metsatööd). Vrd liiguteme, .teosteme

ulgandi, ulganti hulgana, hulgakesi ▪ mihe ulgandi käive mõtsan tühün mehed käivad hulgakesi metsas tööl; me lätsime sinna laada pääle ulganti me läksime sinna laadale hulgakesi; ütsinde ää süvvä, kateksi ää magade, ulganti ää tüüd tetä (vns) üksinda hea süüa, kahekesi hea magada, hulgakesi hea tööd teha. Vrd ulgani

uu|udar <uu|udare, uu|udart> Krk Hel kevadkogrits ▪ uu-udare om keväde mõtsan kogritsad on kevadel metsas (kasvamas); uu-udare kasvave sääl, kos vana tule ase kevadkogritsad kasvavad seal, kus [on] vana tulease. Vrd lehmä|udar, mai|siin´, suu|udar, utar|siin´, uu|nisa

.varbline ~ .varblin <.varblise, .varblist> varblane (Passer) ▪ varblin o laisk lind, kulli sööve varblise mõtsan ärä varblane on laisk lind, kullid söövad varblased metsas ära; ulk varblisi lendäv pardin hulk varblasi lendavad parves. Vt .varblane, Vrd värvuke

varesse|mari <varesse|marja, varesse|.marja> Trv ussilakk (Paris quadrifolia L.) ▪ varessemarja kasvave mõtsan, nii om musta marja ussilakad kasvavad metsas, need on mustad marjad. Vrd nõia|mari, pordu|mari, toome|ein, uisa|ein, uisa|mari

varsa|kabi <varsa|kabja, varsa|.kapja>
1. ümaralehine uibuleht (Pyrola rotundifolia) Krk ▪ varsakabja kasvave mõtsan, neil om valge äitsme uibulehed kasvavad metsas, neil on valged õied
2. varsakabi (Caltha palustris) ▪ kõllatse varsakabja kasvav raavi veeren kollased varsakabjad kasvavad kraavi ääres. Vrd kana|kuul´, latik|lil´l, loks|lil´l

vile3 <vile, vilet>
1. vile, vilistamine ▪ üit´s aap mõtsan vilet keegi vilistab metsas; peni tulli vile pääle kodu koer tuli vilistamise peale koju
2. vilepill ▪ mis sii vile mas´s siul, ku sii uus olli? uus kuus, vana viis, seidse siukest ku sina. (knk) Mis see vile maksis sul, kui see oli uus? Uus kuus, vana viis, seitse sellist kui sina (küsiti vilistajalt); ma osti laadalt lekist vile ma ostsin laadalt plekist vile. Vrd vile|pil´l, vilis|pill, viresk|pil´l

voruk <voruka, vorukat> Hel van jäme köis ▪ mõtsan olliv meestel voruka üten võet metsas olid meestel jämedad köied kaasa võetud. Vt köüd´s

.õikme ~ .õikma <.õiku, õigu ~ õegu>
1. hõikama, hüüdma ▪ karjatse õiguve mõtsan karjased hüüavad metsas. Vt .õikame
2. hõikuma, kutsuma ▪ ma õigu tat ma kutsun teda. Vt .kutsme

üü|sor´r <üü|sorri, üü|.sorri> Krk öösorr (Caprimulgus europaeus) ▪ mõtsan soristep üüsor´r ja kikk om vagune metsas soristab öösorr ja kõik on vaikne. Vrd üü|lok´k