[MUL] Mulgi sõnaraamat

Sõnastikust • Eessõna • Juhiseid • Lühendid • @ettepanekud

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 495 artiklit, väljastan 100

aasats <aasatse ~ aasadse, aasatset Hls Krk ~ aasatsi, aasatsit Pst> pastla ristpael. Vrd aasa|kabel, aasal´ts, aasandus, aasants

agune <agutse, agust> Pst hagudest tehtud; risune. Vrd agane1

alle Pst Hls Krk
1. alles ▪ sii vana koolimaja piab alle oleme see vana koolimaja olevat alles; kikk jäive alle, otsa es saa kedägi kõik jäid alles (ellu), ei hukkunud keegi. Vrd all2, .alla
2. äsja, hiljuti ▪ undi seive kaits koera ärä alle hundid sõid kaks koera hiljuti ära; meil ürjäti alle äesteme meil hakati alles äestama. Vrd ennist, .il´da|.aigu, .il´la|.aigu, .vastsest

ape <appe, apet> Pst sulp, (hapendatud) loomatoit vee hulka segatud aganatest või hekslitest ja jahust ▪ põhu puuduse aal tetäs apet põhu puudumisel tehakse sulpi. Vrd sul´p

ardu <ardu, ardut> Pst, .ardu <.ardu, .ardut> , .artu <.artu, .artut> Hls varjualune, põhu panipaiga või laudana kasutatud ruum rehealuse otsas ▪ seinä viiri tetti mõni ardu, kos siga panti või obene seina äärde tehti mõni varjualune, kuhu pandi siga või hobune; artun olliv ani ja kana, sii olli iist valla, looma juussive sinna varjualuses olid haned ja kanad, see oli eest lahti, koduloomad jooksid sinna. Vrd ardsik2, arduk, ardus

argeldeme ~ argelteme <argelte, argelde> Pst toimetama, askeldama, talitama ▪ tüdriku argeldive taren tüdrukud toimetasid majas. Vrd arbeldeme, aseldeme, atserteme

arja|malk <arja|malga, arja|.malka> Pst harimalk ▪ suur tuul lõhup kesvä rõugu ärä, arjamalga tulev pääle panna suur tuul lõhub odrarõugud ära, harimalgad tuleb peale panna. Vrd arak2, arja|puu

.arkel1 <.arkle, .arkelt> Pst koli, vana kraam ▪ mis selle arklege enämb tetä mis selle koliga enam teha; pöönikul om arkelt pööningul on vana kraami

ati|ar´k <ati|argi, ati|.arki> Pst Krk van ahtehark (vilja kuivatamisel) ▪ atiargige atets rügi üles Pst ahtehargiga ahetakse rukis üles (parsile kuivama)

eerik <eerigu ~ eeriku, eerikut> Pst Hls Krk heeringas ▪ ma anni tal eerikut süvvä ma andsin talle heeringat süüa. Vrd eering

eerus2 <eerusse, eerust> Pst Hls Krk jõeforell ▪ eerusse eläve ojan, siantse eerigu taolise kala, punatse täpi pääl jõeforellid elavad ojas, sellised heeringataolised kalad, punased täpid peal. Vrd eerus´k2, õrnas

ehmat´s <ehmatsi, ehmatsit> Pst ehmataja ▪ nigu ehmat´s olli uisk tii veeren rõngas kerinu nagu ehmataja oli uss tee ääres rõngasse kerinud

.endämisi Trv Pst endamisi ▪ mõtli endämisi, mis sest asjast piap saama mõtlesin endamisi, mis sellest asjast peab saama

ennempine <ennempitse, ennempist ~ ennempise, ennempist> Hls Pst endine, vanaaegne ▪ nuu ennempitse puust ahjuroobi es tõmba jo tuhka ahjust ärä nood vanaaegsed puust ahjuroobid ei tõmmanud ju tuhka ahjust ära; ennempisil aigul olliv iki iluse rõõva endistel aegadel olid ikka ilusad rõivad. Vrd .endin, ennine, enepin

esi|äräligult Pst iseäralikult, omamoodi ▪ sii miis kõnel´ esiäräligult see mees rääkis iseäralikult. Vrd esit|sugutselt

esmabe <esmabe, esmabet> , esmaspe <esmaspe, esmaspet> Trv Pst esmaspäev; esmaspäeval ▪ ein tule esmabes kokku panna hein tuleb esmaspäevaks kokku panna; lääme esmaspe puuti läheme esmaspäeval poodi. Vrd .iisebe

irevil, irevile Trv Pst
1. paokil, poollahti; paokile ▪ uss om irevil uks on paokil. Vrd irvakil, pilukil
2. paljastatud, irevil; irevile, paljaks ▪ tal om amba kikk sii aig irevile tal on hambad kogu aeg irevil (st naerul). Vrd idsevel, .irvi, irvil, .itsi

.jankame <jangate, .janka> Pst näägutama, pilkama ▪ mis sa iki jankat tõist ja sõnut mis sa ikka näägutad teist ja manad. Vrd nääguteme, .pilkame, saaguteme, .tonkame

.jaskar <jaskari, jaskarit> Pst Hel pulmapidu; küla tantsupidu ▪ ta es jätä üttegi jaskarit vahele ta ei jätnud ühtegi külapidu vahele. Vt .pilgar´

jubi2 <jubi, jubi> Pst simman, külapidu ▪ noore lätsive jubile noored läksid külapeole. Vrd .jundam, jundse, .pilgar, simman´, .verkus

jus´ka <jus´ka, jus´kat> Pst pooleliitrine viinapudel ▪ võtime üte jus´ka tühjas võtsime ühe pooliku ära. Vrd jus´s, lüt´t

jõhmerdeme ~ jõhmerteme <jõhmerte, jõhmerde> Pst jahmerdama, sekeldama ▪ küll võip sii tüdrik sääl laudan jõhmerte küll võib see tüdruk seal laudas jahmerdada; küll om eläje, jõhmerteve pääle, ei näe paigal kurta küll on loomad, jahmerdavad pealegi, ei oska paigal seista. Vrd kooserdeme, sekeldeme

jõhmer´ts <jõhmertsi, jõhmertsit> Pst püsimatu, tüütu olend ▪ küll ta olli üit´s jõhmer´ts eläjes küll oli ta üks püsimatu loom. Vrd aamer´t, ajo|peni, keerep´

.jõhrame <jõhrate, .jõhra> Pst hulkuma, ringi aelema ▪ koer es seisa suguki kodun, jõhras´ kikk sii aig koer ei seisnud sugugi kodus, hulkus kogu aeg ringi. Vrd aamerteme, .aeleme, rähvelteme, .ul´kme

.jõnglane <.jõnglase, .jõnglast> Pst väike laps, jõmpsikas; jõnglane, (sõnakuulmatu) poiss ▪ tillikse jõnglase tullive tii pääl vasta väiksed lapsed tulid tee peal vastu. Vrd jõm´m1, jõmmer|kan´t, jõmpsik, jõngerman´n, jõn´k1

.jõõriteme <jõõrite, jõõride> Pst (masinaga) linu purustama ▪ mia jõõriti linu pehmes võl´le vahel, linaluu lätsiv raginel katik ma purustasin linu pehmeks võllide vahel, linaluud läksid raginal katki

jäl´letult Pst sootuks, täiesti ▪ ta olli peris jäl´letult kadunu ta oli päris jäljetult kadunud. Vrd .puhtest, tävvest

järe1 <järe, järet> Trv Pst jäme, suure ümbermõõduga ▪ sii miis om ennäst ää söögi pääl järes söönü see mees on ennast hea söögi peal jämedaks söönud. Vrd jämme, järelik, järeline

jää|kolts <jää|koltsu, jää|.koltsu> jääkord, sulava jää jäänused; kelts ▪ jääkolts om siante sõkut maa pääle jäänu kõrd ku lumi ära om sulanu Pst jääkelts on selline sõtkutud maa peale jäänud kord, kui lumi on ära sulanud; tii om kõle, lume tii pääl ei ole, pal´last jääkolts Hel tee on paljas, lund tee peal ei ole, ainult jääkord; jääkoltsu ollive obesel jalgu all sulava jää tükid olid hobusel jalgade all. Vrd kelss, kol´lak, kõlss, kõlts2, kõltsak

.kaape|kakk <.kaape|kaku, .kaape|kakku> kaapekakk, leivataina kaapmetest pätsike ▪ kaapekakk panti viimätsenä ahjusuu pääle kütsäme Pst kaapekakk pandi viimasena ahjusuu peale küpsema

.kaessa <.kaessa, .kaessat> , kahessa <kahessa, kahessat> Trv Pst kaheksa. Vt katesse

kaha <kaha, kaha> Pst Hls piibukaba ▪ piibu kaha sissi panti tubak piibukabasse pandi tubakas. Vrd kaba, kabi

kahetse|kõld <kahetse|kõlla, kahetse|.kõlda> Pst Hls kattekold (Lycopodium annotinum) ▪ kahetsekõlla vett andas luumel ku na ei süü kattekolla vett antakse loomadele, kui nad ei söö. Vrd .kahte|kõld

kahmak2 <kahmagu ~ kahmaku, kahmakut> Pst suur tükk, pahmakas ▪ ta võt´t üte kahmagu leibä ta võttis suure tüki leiba; no sii om üit´s kahmak inimest see on kogukas inimene. Vrd kaabak1, lamak, lahmak1

kahvitseme <kahvitse, kahvitse> Pst Hls kahvaga püüdma ▪ me lääme vähju kahvitseme me läheme vähke kahvaga püüdma. Vt .kah´vme3

.kaibus <.kaibuse, .kaibust> Trv, .kaebus <.kaebuse, .kaebust> Pst
1. kaebus, süüdistus ▪ kus ei ole kaebust, sääl ei ole kohut (vns) kus ei ole süüdistust, seal ei ole kohut. Vrd .kaiptus, .kaivus
2. hädaldamine ▪ temä kaibust kennigi es taha kullelda tema hädaldamist keegi ei taha kuulata. Vrd .kaibdus

kake|raad´ <kake|rae, kake|.raadi> Pst rääbakas, poolpaljas (nt sulgiv kana) ▪ kana aab karva, kõnnip perän ku kakeraad´ kana sulgib, kõnnib järel kui rääbakas. Vrd kake|raat´s, kaker´t

kalberdan´ts <kalberdantsi, kalber.dantsi> Pst ahjus küpsetatud ternespiim (kaneeli ja suhkruga), kalbertants ▪ kalberdan´ts tetäs ternespiimast kalbertants tehakse ternespiimast

kalgen´s <kalgensi, kalgensit> Pst kaltsakas ▪ poiss olli justku kalgen´s, närun rõõvin poiss oli nagu kaltsakas, närustes riietes. Vrd kaker´t, kalbak, kalberd, kalbus2, kaltsak

kal´ka <kal´ka, kal´kat> Pst Hls lühike sirge varrega piip. Vrd kal´k2

karakantsik <karakantsigu ~ karakantsiku, karakantsikut> Pst tarakan; prussakas ▪ vana maja ollive karakantsikit täüs vanad majad olid prussakaid täis. Vrd karadan´n, karagan´n, kirges, russak

kartsas2 <.kartsa, kartsast> Trv Pst kartser, (vangi)kong ▪ varga panti ikke kartsa vargad pandi ikka kartserisse. Vrd pogri

katesse <.katsme, kateset ~ .katset ~ .katsme, .katsmet> Krk Hel, katese <.katsme, kateset ~ kateseme, kateset Hls> Hls Krk, katessa <katessa, katessat ~ katessama, katessat Trv ~ .katsa, .katsat> Trv Pst kaheksa ▪ katese nädälit aiga olli ta kadun kaheksa nädalat aega oli ta kadunud; kateseme aasteselt lätsi juba karja läksin juba kaheksa-aastaselt karja. Vt .kaessa

katsi Pst Krk kahekesi ▪ ka sa tulet katsi või ütsi? kas sa tuled kahekesi või üksi?. Vrd katekeste, kateksi

kedrus <kedrusse, kedrust>
1. püsimatu, rahmeldaja inimene Hel ▪ sii lait´s om üit´s kedrus, muudku lask ümmerringi see laps on püsimatu, muudkui tormab ringi. Vrd kedru, kedrus´k, kekstu, ketsu
2. lobiseja, keelepeksja Pst ▪ mõni kedrus käip kikk maja üte pääväge läbi puha mõni keelepeksja käib ühe päevaga kõik majad läbi. Vrd keele|vedäje, keelik1, laras´k, ladrak, vilas´k2

kekiteme <kekite, kekide> Pst ehtima, mukkima ▪ sii om keksi lännu, siante kekitep pääle see on kergemeelseks muutunud, selline mukib kogu aeg. Vrd epiteme, keniteme, .mukme, .put´sme

kek´s2 <keksi, .keksi> kergats, hoopleja ▪ miis olli egävene kek´s oma jutuge mees oli oma jutuga igavene kergats; sii om keksi lännu, siante kekitep pääle Pst see on kergatsiks muutunud, selline kekutab pealegi. Vrd kebes, kebes´k, keevi, kekstu, kel´k2

kel´k2 <kelgi, .kelki> Pst kiitleja, hoopleja ▪ oh sa egävene kel´k, jooset aga ümmer ja kõnelet oh sa igavene kiitleja, jooksed aga ringi ja räägid (tühja juttu). Vrd kehken|püks, kek´s2, kekät´s, kergät´s, kitu|lind

kep´s <kepsi, .kepsi> Pst kerglane, edev ▪ ta olli sihande kep´s inime vähä ta oli selline natuke edev inimene. Vrd eblak, ehak, .kerge, kääl´

.kerge <.kerge, .kerget> , .ker´ge <.ker´ge, .ker´get>
1. kerge, väikesekaaluline ▪ kuurm jäie õige kerges koorem jäi väga kergeks
2. vähe vaeva ja pingutust nõudev ▪ villa keträmine om kergemp ku lina keträmine villa ketramine on lihtsam kui lina ketramine. Vt .lihtne, lihtine
3. ladusalt toimiv, ergas, tundlik ▪ mea ole õige ker´ge alba luhti ja vingu tunme, miu nõna om ker´ge tunme mina olen õige hea halba lõhna ja vingu tundma, minu nina on ergas tundma. Vrd kir´k, ladus
4. kergemeelne, kerglane ▪ kep´s inimene om siante vähä ker´ge Pst edev inimene on selline natuke kerglane. Vrd eblak, kedru, kep´s, .kergek, .kerge|.miilne

kestel <.kestle, kestelt> Pst Hls
1. punutud korv ▪ kesteldeg kandas ubinit punutud korvidega kantakse õunu; kestelt tetäs kase või pajuvitsest, juurtest kestel om küll pal´lu kõvamp kurtme korvi tehakse kase- või pajuvitstest, juurtest korv on küll palju tugevam vastu pidama. Vrd kessel
2. kirst, vakk ▪ kestel olli puust ja kirja pääle palutet kirst oli puust ja mustrid peale põletatud. Vrd kirst, vakk

kibiseme <kibiste, kibise> Pst kihisema ▪ siasüük´ om kibiseme lännü seasöök on kihisema läinud. Vrd kihame, kihiseme, .kiidume, kisiseme, viriseme2

kibrane <kibratse, kibrast> Pst Hls kortsuline, kurruline ▪ ta võt´t levä oma kibratse käege ta võttis leiva oma kortsulise käega; Abja naiste pääräti om kibratse ja suure pikä ännä perän Abja naiste pearätid on kurrulised ja suured pikad sabad [on] taga. Vrd .kortsline, käbärik2, kärsäne, lipeline

kidsi <kidsi, kidsit> , kitsi <kitsi, kitsit> kõõlusetupepõletik, kidi; liigesevalu ▪ kidsi om käe sehen kidi on käe sees; vanast varastedi küläst nägemede ahju luvva seos ja panti kidsige käe ümmer Pst vanasti varastati külast [ilma] nägemata ahjuluua nöör ja pandi valutava liigesega käe ümber; rüükje usse vahel pidsidets kätt, ku kidsi sehen om kriuksuva ukse vahel pigistatakse kätt, kui kidi sees on. Vrd kidu

kihulane <kihulase, kihulast> Trv Pst kihulane; sääsk ▪ täembä kihulase seive kõvaste, ommen tulep vist vihma täna sääsed sõid kõvasti, homme tuleb vist vihma. Vt kihulene, sääs´k1

kilatseme <kilatse, kilatse> Pst kilkama; käratsema ▪ mis te latse kilatsede mis te, lapsed, kilkate. Vrd kilgateme, .kilkame, .kiukme

kima <kima, kima> (abara) suuresilmaline võrgulina ▪ kimast minevet kala läbi ja sis mässive endit peenikse võrgu sissi kinni Pst suuresilmalisest võrgulinast minevat kala läbi ja siis mässivad end peenikese võrgu sisse kinni. Vrd kimm3, kimm|võrk, kimu2

kiratseme2 <kiratse, kiratse> Pst Hls karjuma, käratsema ▪ varesse kiratseve mõtsan varesed käratsevad metsas; lait´s kiratsep või röögip laps karjub või röögib. Vrd kilatseme, .lõuskame, .räut´sme, .rüük´me, .ürgäme2

kirbu|kiri <kirbu|kirja, kirbu|.kirja> Pst kirbukiri, teatud kindakiri ▪ käpigu ollive kirbukirja labakindad olid kirbukirja. Vrd kipuline

kirmetus <kirmetuse, kirmetust> Trv Pst kirmetis ▪ ommugu olli lume kirmetus maa pääl hommikul oli lumekirmetis maapinnal. Vrd kirme

kobi1 <kobi, kobi> Pst vana kehv asi, kolu; koli ▪ pane oma kobi kokku pane oma vana koli kokku. Vrd kili, kola2, koli, kol´u1

kodu|mail Trv Pst kodus, kodupaigas ▪ kodumail om ää olla kodupaigas on hea olla. Vrd kodu2

kodu|maile Trv Pst koju, kodu lähedale ▪ ka te mehe tuleve jõulus kodumaile kas teie mehed tulevad jõuludeks koju. Vrd kodu3

kodu|mailt Trv Pst kodust, kodu lähedalt ▪ miul saadeti kodumailt pal´lu pakke mulle saadeti kodust palju pakke; me es saa kodumailt üttegi täävet me ei saanud kodust ühtegi teadet

kogusen ~ kogussen, kogusin ~ kogussin
1. ühes kohas koos ▪ olli ää ulk pirde kogusen, londige vaist köüdeti kokku oli hea hulk pirde koos, nööriga vahel seoti kokku. Vt üten
2. lähestikku, tihedalt ▪ Peräkülän taluse ei ole kogusen Perakülas talud ei ole lähestikku; kidsevelt kogussen ei saa purkne looma kasva kitsalt koos ei saa porganditaimed kasvada. Vt kogusehen, Vrd summan
3. koos, seltsis, üheskoos ▪ kikk mahtusive kogusin eläme Pst kõik mahtusid üheskoos elama. Vrd seltsin
4. kokku lepitud, koos (kaubast jms) ▪ nüid om kaup kogussen nüid teeme liiku nüüd on kaup kokku lepitud, nüüd teeme liiku
5. koosolev, kompaktne ▪ ran´ts om kolmest julgast kogussen pärjaalus koosneb kolmest pulgast
6. millegagi koos, määrdunud ▪ rehepessu aigu om pibu suu-silmä täüs, rõõva puha pibuge kogussin rehepeksu ajal on pepri suud-silmad täis, riided kõik on pepredega koos. Vt kuun1

kolut´ <koluti, kolutit> Pst loomasõim, söödakast ▪ lehmi kolutin om eina lehmade sõimes on heina. Vrd kolupe, seim, sem´m, sõim2

konarik <konarigu ~ konariku, konarikku> Pst konarlik ▪ külmänu maa om konarik külmunud maa on konarlik. Vrd komarik, .komprik, konderik, .kontrik

konditeme <kondite, kondide> Pst
1. nülgima ▪ mine kondite ne lamba ärä! mine nüli need lambad ära!. Vrd .nil´gme, .nül´gme, .nülgäme
2. piltl karmilt kohtlema ▪ vana soldati konditedi ärä, anti tappa vanu sõdureid koheldi karmilt, anti peksa

kormits <kormitse, kormitset> Pst lobudik, lagunenud hoone ▪ mõtsa veeren om üit´s vana lagunu uune kormits metsa ääres on üks vana lagunenud lobudik. Vrd kohmits1, koomik, koomits, kor´v2, logus´k

korsen <.korsne, korsent> , .korssen <.korsna, .korsnat> Trv Pst, korsten <.korstne ~ .korsne, korstent> korsten ▪ korsen om ruukmede korsten on pühkimata; varesse istuve korsne ümmer varesed istuvad korstna ümber

kubjasteme <kubjaste, kubjaste> Pst Hls sundima, käsutama ▪ peremiis´ akas´ tüülisi kangeste kubjasteme peremees hakkas töölisi kangesti sundima; mis sa miut iki kubjastet, mia tii mud´uki mis sa mind ikka sunnid, ma teen niigi. Vrd kamandeme, .sun´dme, .tiiteme

kuh´t <kuhti, .kuhti>
1. jakk, jope, üleriie ▪ pane kuh´t pääle, väl´län om jahelik pane jakk selga, väljas on jahedavõitu. Vrd jak´k2, jup´p, pel´ts
2. kleit, seelik ▪ lastel aeti kuh´t sel´gä, sii olli laste kuub või leit´ Pst lastele aeti üleriie selga, see oli laste kuub või kleit; tõmba kuh´t pääle ja käi väl´län ärä tõmba jope selga ja käi õues ära. Vrd .kuhtsi, kuub, leit´

kumbas <.kumba, kumbast ~ .kumba, .kumbat> Hls Krk, kummas <.kumba, kummast> Pst kumb ▪ kumbas kõru pilli aa? kumb kõrv pilli ajab?; kumbas vanep, kumbas noorep om? kumb on vanem, kumb noorem?; kumbast kanikut sea tahat? kumba leivakannikat sa tahad?; kumbat pidi ~ kumbat muudu ma tii? kumba pidi ~ kumba moodi ma teen?. Vt kumb

kuni1 <kuni, kuni ~ kuni, kunit ~ kunid> , kune <kune, kune> Trv Pst
1. mingi ümmargune asi; vurrkann ▪ kuni tõmmatse nöörist vurrkann tõmmatakse nöörist [keerlema]; latse mängive kuni lapsed mängivad palli. Vrd kun´a, kur´r
2. käbi ▪ kuuse kuni olli maha sadanu Hel kuusekäbid oli maha kukkunud. Vrd käbi

kupat´s <kupatsi, kupatsit> Pst, kupats ~ kupatse <kupatse, kupatset> kupatamine; kupatusvesi ▪ kupatsist saap vällä võtta värske ja kiimä panna, saap õhtus süvvä kupatusveest saab välja võtta värske [liha] ja keema panna, saab õhtuks süüa; kupatse liim om mõrru kupatamisleem on mõru. Vt kupatus

.kustigi Pst Trv, .kustik Krk kuskilt, kusagilt ▪ mia ei lövvä tedä kustigi ma ei leia teda kuskilt; rühmip kokku, mis kustik kätte saap kahmib kokku, mis kusagilt kätte saab. Vrd kohekilt, .koskilt, .kostigild, .kunnigild, .kuskilt

kuumalt Pst Krk kuumalt ▪ üttegi suppi ei süvvä nii kuumalt ku keedets (vns) ühtegi suppi ei sööda nii kuumalt kui keedetakse

kõdus <kõduse, kõdust> Pst Hls kahanev, ebapiisav ▪ liha olevet kaduvel kuul kõdus liha kahanevat vana kuu ajal. Vt kõdune1

kõhveldeme1 ~ kõhvelteme1 <kõhvelte, kõhvelde> Pst Krk sügama, kratsima ▪ ei jää magame, muudku kõhveldep pääle ei jää magama, muudkui kratsib [end]. Vrd kõhverteme, kõhvitseme

kõrin4 <kõrine, kõrind> Pst kõrne ▪ täembe om kardulepuder rasva kõrindeg, koore sousti ja sibuldeg täna on kartulipuder rasvakõrnetega, koorekastme ja sibulatega. Vt kõrne2

kõsin <kõsine, kõsint> Pst sahin, kahin, kõhin ▪ terä juusseve maha ku kõsin terad jooksid maha sahinal. Vrd kahin, kõhin, lahin, sahin, sohin

kõsu2 <kõsu, kõsu> Pst Krk elu, hing ▪ sa tahat miu kõsu väl´lä võtta (knk) sa tahad mu hinge välja võtta (st tappa). Vrd toss1

kõõbus <kõõbusse, kõõbust> Pst kõhn olend, kõrend ▪ võt´t omal üte kõõbusse naises võttis endale ühe kõrendi naiseks. Vrd kõõbak, kõõbits, kõõdsel, kõõgerts, kõõnus

kõõlus <kõõlusse, kõõlust ~ kõõluse, kõõlust Hls>
1. kõõlus ▪ obene venit´ kõõlusse ärä hobune venitas kõõluse ära
2. piltl pastla kinnituspael ▪ pastle kõõlus olli ilus kabel pastlapael oli ilus nöör
3. piltl õngenöör ▪ sikuskil om kõõlus kül´len sikutil on nöör küljes
4. piltl kõhn olend, peenike asi ▪ sii om siante kõõlus, et teku pal´t lavva veeren midäg, mud´u sadap ümmer Pst ta on nii kõhn, et tehku ainult laua juures [toas] midagi, muidu kukub ümber; peenike lang ku kõõlus, sellest peokinnast ei tetä peenike lõng kui niit, sellest labakinnast ei tehta. Vrd koovik, kõõbak, kõõbits, kõõbus, kõõnus

kõõna|sil´m <kõõna|silmä, kõõna|.silmä> Pst piltl väike klaasita lamp, tattnina ▪ kõõnasilmäl olli õige tilluk tuli tattninal oli õige tilluke tuli. Vt tatik2, tat´t|nõna

kõõnus <kõõnusse, kõõnust> Pst kõhn olevus, kõhnard ▪ seast kõõnust ei saa enämp adra ette panna sellist kõhnardit ei saa enam adra ette panna. Vrd kõõbak, kõõbus, kõõdsel, kõõgerts, kõõlus

käbe <käbe, käbet> Pst käbe, kiire, ergas ▪ sedä käbet mutikest tää ma ammu seda käbedat mutikest tean ma ammu; esi ollu til´luk aga käbe juuskme ja tei tublist tüüd ise olnud tilluke, aga kiire [oli] jooksma ja tegi tublisti tööd. Vrd kabe, kebe, kõbe, nabe, rõbe

veebiliides @ veebihaldur