[MUL] Mulgi sõnaraamat

aiguteme <aigute, aigude> haigutama ▪ siu jutt aap peris aiguteme sinu jutt ajab päris haigutama

.amba|rüüstüs <.amba|rüüstüse, .amba|rüüstüst> Krk hambaork ▪ mea'p ole siu ambarüüstüs, rüüstät pääle miu sel´län ma ei ole sinu habaork, mässad muudkui mu seljas (öeldi riidlejale). Vrd .amba|rüüste, ur´k

ikki ikka, üha ▪ miis jääp ikki järest kõhnepes ja kõhnepes mees jääb ikka järjest kõhnemaks ja kõhnemaks; ma ikki tule siu manu ma ikka tulen sinu juurde. Vrd ike2, iki, ikke, iks

in´n <inni, .inni> Krk Hel inin; virin, jonn; nurin; (laulu)joru ▪ ma inäp ei taha su inni kullete ma enam ei taha sinu virinat kuulata; eläje aave inni, nagu küsis süvvä loomad inisevad, nagu küsiks süüa; väikest laulu inni ai väikest laulujoru ajas. Vrd inin, irin, ir´r, virin, ür´r

.jäämä ~ .jääme <jäiä ~ jävvä, jää, impers jäiäs ~ jävväs Hel>
1. mingis olukorras püsima, (alles) olema ▪ ta jääp oma sõna manu kindlas ta jääb oma sõna juurde kindlaks; tulli lumi maha ja jäigi talves tuli lumi maha ja jäigi talveks; uisk aab uvve naha, aga kihti ammas jäeb alle Hls uss ajab uue naha, aga mürgihammas jääb alles. Vrd pisume, püsüme
2. mingisse olukorda sattuma, jääma, saama ▪ nemä tahten üümajal jävvä nemad [olevat] tahtnud öömajale jääda || .il´das .jäämä hiljaks jääma, hilinema ▪ ärä sis ildas jäiä ärä siis hiljaks jää; .järgi .jäämä eemale jääma, lahkuma ▪ karjast ma jäie järgi viietõisku aastene karja ei läinud ma enam viieteistaastaselt; .kõrva .jäämä süüdlaseks või alla jääma ▪ temä jäi kõrva, mea sai õiguse tema jäi süüdlaseks, mina sain õiguse; .könni või .põnni või .põrri või .rummi .jäämä kiduraks või kängu jääma ▪ sii puu om põnni jäänu see puu on kiduraks jäänud; pidäme .jäämä peatuma, pidama jääma ▪ oben jäije raasikses aass pidäme hobune jäi natukeseks ajaks pidama; .pääle .jäämä peale jääma ▪ siu sõna jääs iki pääle sinu sõna jääb ikka peale; rahu .jäämä rahule jääma; lakkama, lõppema ▪ miul jäi täo kuul´ rahu, ma es lää änäp mul lõppes tänavu kool, ma ei läinud enam [kooli]; .tirri .jääme kängu jääma ▪ kardulevarre om tirri jäänu, kardul ei kasva kartulipealsed on kiduraks jäänud, kartul ei kasva; .õiges .jäämä õiguse saama ▪ temä jäi õiges, mõisteti õiges tema jäi õigeks, mõisteti õigeks. Vrd .saama
3. (kellegi) omaks v osaks saama ▪ mõne inimese kül´ge ei jää muret ja raskust, tõne om nii õrn, et kikk jääse kül´ge mõne inimese külge ei jää muret ega raskust, teine on nii õrn, et kõik jääb külge; vedel võip koertel jäiä vedel võib koertele jääda
4. lakkama, lõppema; kaduma ▪ ega sii vihm nõnda ruttu järgi ei jää ega see vihm nii ruttu järele ei jää; jäigi kadunus sii asi, katti ärä ja jäigi kaotsis jäigi kadunuks see asi, kadus ära ja jäigi kaotsi. Vrd kadume, .lõpme; kinni .jääme piima andmist lõpetama (lehmast) ▪ lehm til´ks iki seni saandigi, alle nüid akkas kinni jääme lehm andis ikka seniajani natuke piima, alles nüüd hakkab kinni jääma

kaaguteme <kaagute, kaagude>
1. kaagutama ▪ enne mune sis kaagude (knk) enne mune, siis kaaguta; kana kaaguteve kõvaste kanad kaagutavad valjult. Vrd .kaakme, kääguteme
2. piltl valjusti laulma v rääkima ▪ ma ei jõvva siu kaagutemist enämp kannate ma ei jõua sinu kõvasti laulmist enam kannatada

kas´s <kassi, .kassi>
1. kass ▪ ku kas´s oma saba lakup, sis pistäp vihm sadame varsti kui kass oma saba lakub, siis hakkab vihma varsti sadama. Vrd kiili|sil´m, kissa
2. piltl harkadra kammitsaid ühendav raud ▪ kas´s olli ravvast tett, tuu külgi köüdetäs kabla Hel harkadra kammitsaid ühes hoidev raud oli rauast tehtud, selle külge seoti nöörid
3. piltl tütarlapse häbe ▪ kudas sa istut, siu kassike om puha nätä Krk kuidas sa istud, sinu häbe on kõik näha. Vrd kits

kippame <kipate, kippa>
1. nihutama, nihkuma ▪ kippa edesi, ma istu siu kõrva nihuta ennast edasi, ma istun sinu kõrvale. Vrd keniteme, nihateme, .nihkume, nihuteme
2. kiirustama, tõttama; jooksma, liduma ▪ kippame talle järgi tõttame talle järele. Vrd kakkame3, kerime, ladime1, lüdime1, .sõrgame

kogunist, koguniste
1. koguni, lausa, päris ▪ sa piat tõttam, sa mud´u jäät il´däs kogunist sa pead kiirustama, sa muidu jääd päris hiljaks. Vrd kogundi, kogundist, koguni
2. täiesti, sootuks, päriselt ▪ me jääme nüid koguniste üü pääle me jääme nüüd sootuks öö peale; mea ole koguneste otsan ma olen täiesti otsas; ma änäp tagasi ei taha, sii om kogunist sinu, selle ma anna kogunist ärä ma enam tagasi ei taha, see on täiesti sinu, selle ma annan päriselt ära. Vrd .suutus, täielt, tävvest

kohekile, kohegile
1. kuhugi, kuskile ▪ lamba kuumage ei lähä kohekile, mintävät ei oleki Trv lambad ei lähe kuumaga mitte kuhugi, ei olegi kohta, kuhu minna; peame üit´s ümärik nõu kas kohekile minnä Hel peame ühe ümmarguse nõu, kas kuhugi minna. Vrd .koekile, kohekil, .konnegi, .kunnigil, .kuskile
2. hoopiski, sugugi, üldse mitte ▪ siu jutt ei kõlba kohegile sinu jutt ei kõlba sugugi. Vrd ammugi, suguki, sukki, .suutus, üttigi

kojoteme1 <kojote, kojode> konutama, aega viitma ▪ mis sa kojotet siin, ku sa mineme ei lää mis sa konutad siin, et sa minema ei lähe; mis sa iki ilmast ilma siin kõrtsin kojodet mis sa ikka ilmast ilma siin kõrtsis aega viidad; kojote pääl siu man ja viivite oma aiga konutan pealegi sinu juures ja viidan oma aega. Vrd koonusteme, känuteme, nokuteme2, tooguteme

käsile teoksile, tegemisele ▪ nüid ma võta siu peokinda käsile nüüd ma võtan sinu labakud käsile (hakkan neid kuduma). Vt käsil, kätte

kätte
1. kätte ▪ noorik tõmmas uvve sõrmilise kinda kätte noorik tõmbas uued sõrmkindad kätte
2. ette, teoksile ▪ mea tii kikk ärä, mis kätte putus ma teen kõik ära, mis kätte satub; nevä võtten kätte ja pidänu nõu et paem ärä nemad [olevat] võtnud kätte ja pidanud nõu, et põgeneme ära. Vrd ette1, käsile
3. omandusse, valdusse ▪ ta es anna mulle maad kätte ta ei andnud mulle maad kätte (minu omandusse)
4. meelevalda, võimusse ▪ tidruk an´ds ennäst siu kätte tüdruk andis ennast sinu meelevalda
5. päriselt, lõplikult ▪ läät püve püüntme, kaotet kana kogunti kätte ärä Krk (vns) lähed püüd püüdma, kaotad kana hoopiski käest ära. Vrd peris

lina|ari <lina|arja, lina|.arja>
1. linahari, tööriist linade sugemiseks ▪ mia tulli siu manu linaarja ot´sme ma tulin sinu juurde linaharja laenama. Vrd .suitav
2. linaraats, tööriist linade kupardamiseks ▪ linaari olli raudpulkege linaraats oli raudpiidega. Vt raat´s

.luutme1 <.luuta, looda> lootma ▪ mia loodi poiga siiä tulevet ma lootsin poega siia tulevat; mia looda iki siu pääle, et tulet miul appi ma loodan ikka sinu peale, et tuled mulle appi. Vrd .uutme

.luutsu Krk lohku; längu ▪ lauda katus om keskelt luutsu vajunu, võip sissi sadade lauda katus on keskelt längu vajunud, võib sisse kukkuda; siu põse om luutsu vajunu, olet tõbine võ? sinu põsed on lohku vajunud, oled haige või?. Vrd .lohku, .luipu, .längu, .lüngi, .lüngä

lühemb <lühembe, lühembet> Trv, lühemp <lühempe, lühempet> Hls, lühep <lühepe, lühepet> Krk, löhemb <löhembe, löhembet> Trv lühem ▪ egä miul siu manu lühemp tii ei ole ku siul miu manu ega minul sinu juurde lühem tee ole kui sinul minu juurde; tal om tõine jalg löhemb tal on teine jalg lühem; nüid om tun´n või kait´s lühepes lännu päe nüüd on päev tunni või kahe võrra lühemaks läinud

.lüümä ~ .lüüme <lüvvä, lüü>
1. lööma ▪ lüü sii uisk surnus! löö see uss surnuks!; tel´le ei seisä mud´u kogussin ku pias kiilege kokku lüüme teljed ei seisa muidu koos, kui peaks kiiludega kokku lööma. Vrd .lah´mme, .lõhkme1, .lõikame, .läh´mme, tagume
2. raiuma, lõhestama ▪ ma lüü suurest lastust ärä, puhtamp tüü om siu asi ma tahun suurematest laastudest ära, puhtam töö on sinu asi (palgi tahumisest). Vrd .lahkme, lõhasteme, ragume, .raime
3. koodi või kurikaga lööma ▪ mõni löönu vähä ja jätten teri vihu sissi mõni [on] löönud vähe ja jätnud teri viljavihu sisse (vilja peksmisest koodiga); kate tõlvage mõsti rõõvit, lüüdi lugu väl´lä kahe pesukurikaga pesti riideid, löödi ühes rütmis. Vrd .kuut´me, .pesme, viruteme
4. löömisliigutustega midagi tegema, niitma ▪ õhtus om vakamaa kah maha lüüt´ õhtuks on vakamaa ka maha niidetud. Vrd .niitme1, .veh´kme
5. kloppima, loksutama ▪ ei tohi levä juurt lendu lüvvä, sis leib aap nõust väl´lä ei tohi leivajuuretist loksutada, siis ajab leib nõust välja. Vrd .kol´kme, .lom´me1, .lop´me
6. tuksuma ▪ miu süä lüüp kõvaste minu süda lööb kõvasti. Vrd .põksme, .põn´ksme, .põn´tsme, .tuksme
7. välgulöömise tagajärjel purustama, süütama, surmama ▪ piken lei karjal sekkä, lei kolm luuma ärä, sinitse juti käisiv üle kül´le pikne lõi karja sekka, surmas kolm looma ära, sinised jutid käisid üle külje. Vrd .läitmä, .näütme2, .süüt´me3, .tapme1
8. sademete või tuule tagajärjel lamandama või puruks peksma ▪ mõtsan marja kah är löönü, kus sii rahe jut´t läit´s, säält tei puha lages metsas marjad ka puruks peksnud, kus rahe jutt läks, sealt tegi puhta lagedaks. Vrd lammusteme, lämuteme, niserteme, purusteme
9. heli tekitama ▪ kate puu vasarege lüüdi, et mõisa kõlasi kahe puuhaamriga löödi [heli], et mõis kõlas; pühäbe ommuk lüüti kellä pühapäeva hommikul löödi [kiriku]kella. Vrd elisteme, kõlisteme || .norri .lüümä nurru lööma ▪ vana kõuts lei nukan norri vana kass lõi nurgas nurru
10. midagi intensiivselt tegema || .lusti .lüümä pidu pidama ▪ suve aal minti lusti lüümä, talve es peete pidusit suvel mindi pidu pidama, talvel ei peetud pidusid; luus`.lanti .lüümä luuslanki lööma, logelema ▪ temä ei taha kedägi tetä, akkap luuslanti lüümä ta ei taha midagi teha, hakkab logelema; lõkadit .lüümä lõgisema, lõksuma ▪ amba lööve lõkadit, lõgiseve suhun hambad lõksuvad, lõgisevad suus; nõuss .lüümä nõusse hakkama, nõustuma ▪ siantse nõuss tah´t egäüit´s lüvvä sellise plaaniga nõustus igaüks; .põrni .lüümä viltu kiskuma; perutama ▪ regi lüü põrni regi kisub viltu; obese lööve põrni hobused perutavad; rakku .lüümä lahtiseks minema (köhast) Krk ▪ ku kühä rakku lüü, sõs akkas paraneme kui köha lahtiseks läheb, siis hakkab paranema; rapadit .lüümä hüplema Krk ▪ kinda leive rapadit ehen kindad hüplesid ees (vöö küljes); .servä .lüümä sehvti pidama, kurameerima ▪ poiss tah´ts tüdrikuge servä lüvvä poiss tahtis tüdrukuga kurameerida; .valla .lüümä lahti lööma ▪ lei raamadu valla lõi raamatu lahti; .virri .lüümä keerdu või risti minema ▪ kõle koha pääl regi joosep risti, regi lüüp virri lumeta koha peal jookseb regi risti, regi läheb keerdu

maha
1. maha ▪ riha putti maha käest reha kukkus käest maha; sii satas varsti maha, nõnda tubli joba see kukub varsti maha, nii jäme juba (raseda naise sünnitama hakkamisest)
2. allapoole; madalamale ▪ temä ot´svet maha kortelt tema otsivat madalamale korterit
3. pikali, siruli ▪ ta jäije oma tõvege peris sängü maha Krk ta jäi oma haigusega päris voodisse pikali
4. mulda, maa sisse ▪ ku rügä olli maha külvät, sis sai puhate kui rukis oli mulda külvatud, siis sai puhata
5. küljest, otsast ära ▪ kalal tulli soomus maha võtta kalal tuli soomus maha võtta (kala tuli soomustest puhastada)
6. riiete äravõtmisest ▪ ta ai endel kaska maha, küük´ olli nõnda lämme ta võttis endal kasuka seljast, köök oli nii soe
7. hulgalt, määralt vähemaks ▪ sii raha rehhendets siu palgast maha see raha arvutatakse sinu palgast maha
8. millegi lõplik hävimine või hävitamine ▪ elumaja om maha lagunu elumaja on täiesti lagunenud; laut pal´le põhjani maha laut põles täielikult ära
9. müümisest, raiskamisest, kulutamisest ▪ kikk mes ta tiin´, selle ta maha jõi kõik mis ta teenis, selle ta kulutas joomiseks
10. maha jätma millestki loobuma, sööti jätma ▪ miis jät´s selle moodu maha mees loobus sellest kombest; maa om maha jäetu maa on sööti jäetud; maha kuuluteme abielu kirikus maha kuulutama ▪ õpeteje kuulutep noore kirikun maha, kes tahave paari minna kirikuõpetaja kuulutab need noored kirikus maha, kes tahavad paari minna (abielluda)

mol´u1 <mol´u, mol´u>
1. lõust, nägu ▪ seda mol´u ei taha enämb nätä seda lõusta ei taha [ma] enam näha; no siu mol´u küll naistel ei miilti, tõise mehe perse om kah ilusep (knk) no sinu molu küll naistele ei meeldi, teise mehe tagumik on ka ilusam. Vrd lõus´t
2. tobu, loll, rumal ▪ mede emä om ju tunne võtten, egä ta peris mol´u kah ei ole meie ema on ju tunde võtnud, ega ta päris rumal ka ei ole. Vrd tobu, togu, toku, tuia, ut´u2

muretseme <muretse, muretse>
1. muret tundma, muretsema ▪ sõs olli käst tat kodu minnä ja ütelt et ärä muretse kedägi siis oli tal kästud koju minna ja üteldud, et ära muretse midagi; mis sa ninda muretset, küll ilmaratas veeretep kikk mure su päält (knk) mis sa nii muretsed, küll ilmaratas veeretab kõik mured su pealt. Vt mureteme
2. hankima, soetama ▪ peräst sedä olli temä omal jälle talu muretsen pärast seda oli ta endale jälle talu ostnud; ao aig muretse latsi, sis tuleve punatse päiege, rüä rõuke sehen muretset, sis tuleve sul targa latse Krk ao ajal tee lapsi, siis tulevad punaste peadega, rukkirõukude sees teed, siis tulevad sul targad lapsed. Vrd .an´kme1, .kuuk´me, .soerdeme1, .soeteme
3. hoolitsema, hoolt kandma ▪ küll ta muretsep siu iist küll ta hoolitseb sinu eest. Vrd oolitseme, torbuteme

mustakas <mustaka, mustakat> Trv mustapoolne, mustjas; määrdunud ▪ siu rõõva om küll mustaka sinu riided on küll määrdunud. Vt must1, .mustjas

.naarme ~ .naarma <naarda ~ naarta, naara>
1. naerma ▪ ta ai miut peris naarme ta ajas mind päris naerma; ärä ütelte sedäsi, tõise naarav! ära ütle niimoodi, teised naeravad!; ken naar, saa nagla, ken ei naara, saa kaits (vns) kes naerab, saab naela, kes ei naera, saab kaks; naara nüid üit´s piibutopikse täis, naarakest noh! (knk) naera nüüd ühe piibutobikese täie, palun naera noh!; ma tahi ennäst katik naarda ma tahtsin ennast katki naerda
2. pilkama ▪ ka mea siu naaretev ole, sa mõistat miut naarda, mea ei lausu siul midägi kas ma sinu naerualune olen, sa võid mind pilgata, mina ei ütle sulle midagi. Vt .pilkame
3. rüvetama, teotama ▪ sii om ärä naaret tüdrik see on rüvetatud tüdruk. Vrd mõniteme, äbisteme
4. linnu häälitsemisest ▪ kägu ku ta om ärä munenu sis naarap, peräst kukmist kui kägu on ära munenud, siis naerab, pärast kukkumist

.nohkame <nohate, .nohka> , .nuhkame <nuhate, .nuhka> Krk nurisema, kaebama; kahtlustama ▪ nüid sia nohkat temä peräst, ohja om alle siu peon (knk) nüüd sina nurised tema üle, ohjad on alles sinu peos (lapse kasvatamisest); miul siu nohkamisest ka midägi ei ole, miu eng om puhas minul pole sinu kaebamisest midagi, minu hing on puhas; mea nuhka iki temä pääl, et ta ülekohut tegis´ ma kaeban ikka tema peale, et ta ülekohut tegi. Vrd iriseme, nurame, nurime

nurin <nurine, nurinet ~ nurine, nurint> nurisemine, nurin; torin ▪ siu nurint ei jõvva kennigi är kullete Krk sinu nurinat ei jõua keegi ära kuulata. Vrd in´n, irin, torin, tör´r, ür´r

.nõudme ~ .nõudma <nõuda, nõvva>
1. nõudma; küsima ▪ tüümarka nõut mõisast, et egäüits talu pidi keträme linast lõnga töömarki (st lõnganormi) [olevat] nõutud mõisast, et iga talu pidi ketrama linast lõnga || .aega .nõudme aega võtma ▪ sii tüü nõud aega, sedä ei saa ruttu tetä see töö võtab aega, seda ei saa ruttu teha; taga .nõudme kedagi küsima ▪ siut nõuti taga sinu järele küsiti
2. vajama ▪ ää tüü nõvvap pikkä istet Krk (vns) hea töö nõuab pikka istumist (vajab kannatlikkust). Vrd .võtme
3. kutsuma ▪ sis nõuti miut kohtus siis kutsuti mind kohtusse. Vt .kutsme

nädäl <nädäli, nädält ~ nädäli, nädälit, pl g nädälide> nädal ▪ sii nädäl tules nurme ärä kündä sel nädalal tuleks põllud ära künda; tuleve nädäli ma tule siu manu järgmisel nädalal ma tulen sinu juurde; mia ole nädälide kaupa tühün ma olen nädalate kaupa tööl

nädäline <nädälise, nädälist> nädalane ▪ mitme nädälise siu põrsse om? mitmenädalased sinu põrsad on?; lastel tulli nädäline vaheaig lastel tuli nädälane [kooli]vaheaeg

näperdeme ~ näperteme <näperte, näperde> näperdama, näppudega katsuma ▪ mis sa tat näpertet, siu näpu piav kik´k läbi kaeme puha mis sa teda näperdad, sinu näpud peavad kõik puha läbi kaema; näpu ei kurda paigal, mutku näperdep näpud ei seisa paigal, muudkui näperdab. Vrd näpitseme

omane <omatse, omast> sugulane, lähedane ▪ oma omane om iki oma, mehe omatse olevet jus´tku tõpre rasvege kapuste Krk oma sugulased on ikka omad, mehe sugulased olevat justkui tõpra rasvaga kapsad; kudas siu näin miu nännige omane olli? kuidas sinu vanaema minu vanaemaga sugulane oli?. Vt oma, omakse, omatse

.orjus <.orjuse, .orjust>
1. orjus, orja seisund ▪ tule jälle sii mõisa orjus tuleb jälle see mõisaorjus
2. piltl kohustus, vaev ▪ küll om orjust lastege küll on lastega vaeva; egä sii ei ole nal´la orjus, mõtle meante suur kari, sii om puha sinu kaalan ega see ei ole naljategemine, mõtle milline suur kari, see on kõik sinu vastutusel

osaline <osalise, osalist> Trv osaline, osasaaja, osavõtja ▪ viil ütte osalist om vaja veel ühte osavõtjat on vaja (kaardimängus); ta om siu armu osaline ta on sinu armualune. Vrd osanik

paari|miis <paari|mihe ~ paari|mehe, paari|miist> paarimees ▪ kas siu paarimiis es tulegi täembe tühü? kas sinu paarimees ei tulnudki täna tööle?. Vrd paarilin

paimendeme <paimente, paimende> Hel van karjatama; talitama ▪ siapõrssit tulli vanast mõtsan paimente seapõrsaid tuli vanasti metsas karjatada; mia pidi siu iist kik´k ärä paimendeme ma pidin sinu eest kõik ära talitama. Vt karjateme, Vrd talliteme

paksune <paksutse, paksust Trv Krk> , .paksune <.paksuse, .paksust Hls ~ .paksutse, .paksust Trv> paksune ▪ ta olli siu paksune miis´ ta oli sinu paksune mees; me olem üte pikkutse ja üte paksutse me oleme ühepikkused ja ühepaksused

palve <.palve, palvet> palve; palvus ▪ seni ku tõise palvet lugenu, laulen nemä ka üten järgi seni kui teised palvet lugenud, laulnud nemad ka üheskoos järgi (koduvaimudest); mia tulli siu palve pääle ma tulin sinu palve peale. Vrd .palvus

peri|mäge allamäge ▪ latse las´seve kelguge perimäge lapsed lasid kelguga allamäge; siu elu om peris perimäge lännü piltl sinu elu on päris allamäge läinud

posti|vedäje <posti|vedäje, posti|vedäjet>
1. postivedaja ▪ Ann olli Lillin 30 aastet obesege postivedäje Ann oli 30 aastat Lillis hobusega postivedaja. Vrd posti|.tas´ku
2. piltl tühja jutu levitaja, latatara ▪ ärä nüid postivedäjes akka, sii ei ole siu ammat ära nüüd tühja jutu rääkijaks hakka, see ei ole sinu amet; küll om postivedäje, aa külä müüdä ulle jutte Krk küll on latatara, ajab küla mööda hulle jutte. Vrd lartu, lokat´, varta

.potrei <.potrei, .potreid> portree ▪ os ma poja potrei siiä toonu oleks ma poja portree siia toonud; ka sii om siu potrei? kas see on sinu portree?. Vrd podrei

puuld Trv Pst Hls, puult Krk Hel
1. poolt, suunast ▪ taevas lää ommugu puuld valges taevas läheb ida poolt valgeks
2. kandist, piirkonnast ▪ Anni om mede puuld inimen Anni on meie kandi inimene; me olem ütest puult kül´lest me oleme ühest kandist. Vrd kül´lest
3. ajaliselt poolt ▪ ommuku puult es saa neid kalasit hommiku poole ei saanud neid kalu
4. kellegi poolt, käest ▪ kuul´meistre puult kiildu es ole õpetaja poolt keeldu ei olnud. Vrd poolest2
5. kellegi poolt olemisest, toetamisest ▪ mea ole siu puuld ma olen sinu poolt

pärmine <pärmitse, pärmist> pärmine; pärmi maitsega ▪ siu õlu om ülearu pärmine sinu õlu on liiga pärmine; saia ollive väegä pärmitse, nõnda et maik olli man saiad olid väga pärmised, nii et maitse oli juures

ramme <.ramme, rammet> Trv tiine ▪ ka siu lehmä om ramme? kas sinu lehmad on tiined?. Vt ramb, ramp3, rammane, Vrd .tiine

rüüstüs <rüüstusse, rüüstüst> Krk
1. ork ▪ mea_p ole siu amba rüüstüs, rüüstät pääle miu sel´län piltl ma ei ole sinu hambaork, torgid muudkui mu seljas (tagakiusajast, riidlejast). Vrd or´k, ur´k
2. rüüstaja ▪ na om igävese rüüstüse, rüüstäve kik´k kotusse läbi nad on igavesed rüüstajad, rüüstavad kõik kohad läbi

.saama ~ .saame <saia ~ .saade, saa>
1. saama ▪ sa ei saagi tat saama ku ta viil sul saia om (knk) sa ei saagi teda saama, kui ta sul veel saada on; sai lõhut ku pää olli like otsan (knk) sai [tööd] lõhutud, nii et pea oli märg otsas (kiirest töötamisest); poisi tahav küll mu käest säpsu saia, aga ma ei anna poisid tahavad küll mu käest seksi saada, aga ma ei anna || jagu .saama võitu saama, jagu saama; piltl aru saama, taipama ▪ ku õige suure lamba ollive, siss mõsti kateksi, ütsinte es saa jagu kui väga suured lambad olid, siis pesti kahekesi, üksinda ei saanud jagu; ku sõnadege tõisest jagu ei saa, sõs pand ikme kui sõnadega teisest jagu ei saa, siis hakkab nutma; mea selle kirjäst jagu ei saa mina sellest kirjast aru ei saa; .otsa .saama surema; otsa saama ▪ täo aaste om kitsi puha otsa saanu sel aastal on kitsed kõik ära surnud; .pihta .saama pihta saama, tabama ▪ küt´t sai jänessel pihta kütt sai jänesele pihta; .toime .saama tehtud saama, toime tulema ▪ ma sai selle tüüge toime ma sain selle töö tehtud; .valla .saama lahti saama; vallandatud saama ▪ temäl olli segädust ollu, ta sai kirjutejest valla tal oli segadust olnud [tööga], ta sai [valla]kirjutaja ametist lahti (vallandati). Vrd .jäämä
2. saadaval olema ▪ sii talu om saija see talu on saadaval (müügis)
3. saabuma, kätte tulema ▪ siu süüst ja suure jumale käest, saagu sul esi puha kik´k saama, mis sia miul ütlit sinu süüst ja suure jumala käest, tulgu sulle endale kõik, mis sina minule ütlesid; neist lõngest saa iluse kampsi nendest lõngadest saab ilusa kampsuni. Vrd tuleme
4. hankima, muretsema ▪ tüdrik olli endel uhke rõõva selgä saanu ja nüid edvis´t nendege tüdruk oli endale uhked riided selga muretsenud ja nüüd edvistas nendega. Vrd .an´kme1, muretseme, .soeteme
5. saavutama ▪ midä sa ääge ei saa, sedä ärä pahage püvvä (vns) mida sa heaga ei saavuta, seda ära pahaga püüa
6. muutuma, kujunema ▪ puder akas´ joba pehmes saame, kardule joba pehme puder hakkas juba pehmeks saama, kartulid juba pehmed. Vrd .muutume
7. jõudma, suuteline olema; pääsema ▪ mia saa selle tüüge valmis küll ma jõuan selle tööga valmis küll; nänn es saa õvve, rep´p olli kõrge vanaema ei pääsenud õue, trepp oli kõrge; ma ei saa täembe siuge üten tulla ma ei saa täna koos sinuga tulla. Vrd .jõudme, .pääsme
8. piisama, jätkuma ▪ sellest leväst saa pal´lald päeväs viil sellest leivast jätkub ainult [üheks] päevaks veel. Vt jakkume, jäkkume, .mõikame

.saistame <saisate ~ saisade, .saista> Hel seisatama, püsti seisma ▪ ma saista siu ette ma seisan sinu ette. Vrd seesäteme

.salgus <.salguse, .salgust> Hls Krk salgamine ▪ siu salgus om joba avalikus tullu, ei massa ääp salade sinu salgamine on juba avalikuks tulnud, ei maksa enam salata. Vrd vähändus

sedel´ <sedeli, sedeld ~ sedeli, sedelit> sedel, väike paberileht mingi sõnumiga ▪ ma võti siu sedeli ma võtsin sinu sedeli (kirjaliku teate) || .masmise sedel´ arve; rohu|sedel´ arstiretsept ▪ tohter annap rohusedeli arst annab retsepti

setukas <setuka, setukad> Hls setukas, vana kõht hobune ▪ mia siu setukad ei taha mina sinu setukat ei taha. Vrd setuk2

sitt <sita, sitta>
1. sitt; sõnnik ▪ õõruti kõtualune ja kupe ninda sitast puhtes hõõruti kõhualune ja kube nõnda sitast puhtaks (lammaste pesemisest). Vrd pask, sõnnik
2. piltl väheväärtuslik asi või olend ▪ egä na sita mud´u ei ole midägi ega nad, sitad, muidu ei ole midagi [väärt] || sia|sitt seasitt, tühijutt ▪ siu jutt om ku siasitt sinu jutt on kui seasitt (tühijutt). Vrd lärdik
3. kehv, vilets ▪ täempe olli sitt õn´n täna oli kehv õnn. Vrd kehv, kuri, lit´s, pork1, vilets

soovitus <soovituse, soovitust> Hls soovitus, soovitamine ▪ miul ei ole siu soovitust vaja minul ei ole sinu soovitamist vaja. Vrd suuv´

sõna1 <sõna, sõnat ~ sõna, sõna>
1. sõna, sõnavõtt ▪ iki seantsit sõnu olli vägä pal´lu, mis üte kihelkonna inimese täädsiv, aga tõesen vallan tõene es tää ikka selliseid sõnu oli väga palju, mida ühe kihelkonna inimesed teadsid, aga teises vallas teine ei teadnud; sõnade kor´gamin om õige rasse sõnade korjamine on päris raske; lait´s aa tähti müüdä sõnu kokku laps ajab tähti mööda sõnu kokku (st veerib tähthaaval); ta puis´t sõnu väl´lä ku kuhjan (knk) ta puistas sõnu [suust] kuhjana välja (rääkis palju) || jumale|sõna jumalasõna, piiblitekst; kun´ts|sõna nõidussõna ▪ iki nii kun´tssõna temä kirjut´s üles, nii ennemuistse sõna, miu vanavanepidest saadik ikka need nõidussõnad ta kirjutas üles, need ennemuistsed sõnad, minu vanavanematest saadik; laulu|sõna laulusõna ▪ viisi mõista küll, laulusõnu ei mõista viisi oskan küll, laulusõnu ei oska; mihe|sõna mehesõna, kindel ütlemine või lubadus ▪ ta ütel´ peris mihesõnage ta ütles päris mehesõnaga; must sõna ropp sõna, roppus ▪ küll om ta laia suug ja musta sõnadeg, ütles muste jämmit sõnu küll on ta laia suuga ja roppude sõnadega, ütleb roppe jämedaid sõnu. Vrd roppus; mõistu|sõna ~ tähentemis|sõna mõistusõna, mõistujutt, tähendamissõna ▪ egädege ei saa mitti mõistusõnadege kõnelte igaühega ei saa mitte mõistusõnadega rääkida; sest ärgu olgu imustust, mis tõise perän ripents, sedä vanast ütelti tähentemissõnas selle järele ärgu olgu himustamist, mis teisel järel ripendab, seda üteldi vanasti tähendamissõnaks. Vrd mõistu|jutt; puul|sõna võõrsõna, võõras kirjakeelne sõna ▪ sedä ärä sa kirjute, sii om puulsõna! seda sa ära kirjuta, see on võõras sõna!; roosu|sõna pl sõnad, mida loeti roosihaigele ▪ luges´ roosusõna pääle ja säält jäi ta tagasi, latsel kaal jälle terve luges roosisõnad peale ja sealt see [haigus] taandus, lapsel kael jälle terve; surma|sõna surmateade. Vrd surma|sõnum; vere|sõna pl veresõnad, nõiasõnad verejooksu peatamiseks ▪ verd pannas kinni, kellel om veresõna verejooks pannakse kinni, [kui] kellelgi on veresõnad; vääde|sõna ~ vännä|sõna jonnisõna, kiususõna ▪ ma es taha siul väädesõnu ütelte ma ei tahtnud sulle kiususõnu ütelda; ku nägelev, sõs ütlev väädesõnu kui nägelevad, siis ütlevad kiususõnu
2. lubadus, tõotus ▪ kae, et sa oma sõna ei kaode (knk) vaata, et sa oma lubadusest ei tagane; mia oma sõna tagasi ei võta mina oma sõna tagasi ei võta (st lubadust ei murra). Vrd .tõotus, vanne
3. arvamus, seisukohavõtt ▪ siu sõna piap iki päält jäämä sinu arvamus peab ikka peale jääma. Vrd arvatus, arve, .arvus

sõsaritse ~ sõsartse pl <sõsartside, sõsartsit> õeksed ▪ sõsartsit tule oida, na om siu veresugulise õekesi tuleb hoida, nad on sinu veresugulased; naise om sõsartse ja mihe om velitse naised on õeksed ja mehed on vennaksed

taba <taba, taba> taba, tabalukk ▪ aitel olliv puuluku, kül´mäkammertel olliv tabase aitadel olid puulukud, sahvritel olid tabad; ärä kõnelde tõisel, egä tõine siu taba ei joole! (knk) ära räägi teisele, ega teine sinu taba ei ole! (st ei tasu teisele inimesele saladust usaldada). Vrd tabalukk

.tahtus <.tahtusse, .tahtust> Hel tahtmine ▪ mia küll siu tahtust tegeme ei akka mina küll sinu tahtmist tegema ei hakka. Vrd suuv´

talu <talu, talut ~ talu, talu>
1. talu, talukoht ▪ Eesti valitsus olli, sõs müüti talu ärä kui Eesti valitsus oli, siis müüdi talud ära; Oomuli mõise mõisnikul olli üit´s talu ilma peremehete Hummuli mõisa mõisnikul oli üks talu ilma peremeheta; temä võt´s taluge naise tema võttis taluga naise (st läks koduväiks). Vrd maja
2. piltl peremees ▪ talu om sis siu tädipoig Krk peremees on siis sinu tädipoeg. Vt pere|miis

.tan´sme <.tansi, tansi> , .tan´tsme <.tantsi, tandsi ~ tantsi> tantsima ▪ küll sii õhtu sai tansit! küll sel õhtul sai tantsitud!; sii om ää ken äste tansip, viil parep sii ken paigal kurt (vns) see on hea, kes hästi tantsib, veel parem see, kes paigal seisab; siu pilli järgi ei jõvva kennigi ärä tantsi (knk) sinu pilli järgi ei jõua keegi ära tantsida (sinu tahtmist ei jõua keegi teha)

tulevene <tulevese, tulevest>
1. tulevane, edasine ▪ ei tulevest aiga tää mitte kennigi (vns) tulevikku ei tea mitte keegi [ette]. Vrd edes|pidine, tulev
2. tulevane mees või naine ▪ kae, sii om siu tulevene! vaata, see on sinu tulevane!

tälgenteme <tälgente, tälgende> Hls Krk sassi minema, pulstuma ▪ küll om siu juusse tälgendet! küll on sinu juuksed sassi läinud!. Vrd kõdrasteme, .pulstume, tokerdeme, täkeldeme, täkerdeme

tänu <tänu, tänu> uus tänu ▪ egä süäme tänu kennigi ei näe ega südame tänu keegi ei näe; suur, suur tänu, las jumal siut avitep ja siu kätetüüd õnnistep, et sa saat sii jao rohkep ku sa annit ärä! suur, suur tänu, las jumal sind aitab ja sinu kätetööd õnnistab, et sa saad sedajagu rohkem, kui sa ära andsid!. Vrd tenu

usaldeme <usalte, usalde> Trv usaldama ▪ mia sinu küll ei usalde! mina sind küll ei usalda!. Vrd .uskme

vadin <vadine, vadinet> Krk vadin, vudin ▪ sii lait´s lää tulist ku üit´s vadin see laps läheb kiiresti nagu vudin; kennigi ei jõvva siu vadinet kullede keegi ei jõua sinu vadinat kuulata. Vrd lidin, vadsin, vudin

vah`miil´ <vah`miili, vah`.miili> , va`miil´ <va`miili, va`.miili> perekond, suguselts, vahmiil ▪ ma tää küll, et sia ja siu vahmiil´ miut ei salli ma tean küll, et sina ja sinu pere mind ei salli; pulma tulli iki kik´k sii vahmiil´ kokku pulma tuli ikka kogu suguselts kokku. Vrd sugu1, sugu|jagu, sugukond, sugu|sel´ts, summ1

valu1 <valu, valu>
1. valu ▪ ulk aiga käüsiv valuse enne sündümist hulk aega käisid valud enne [lapse] sündimist || .amba|valu hambavalu ▪ ma ole mitu päevä ambavalu kannaten ma olen mitu päeva hambavalu kannatanud; .süäme|valu südamevalu, hingevalu, mure ▪ ma saa küll kanget süämevalu su peräst ma saan küll kanget südamevalu sinu pärast (mure tundmisest). Vrd vaev
2. piltl hoog, rutt ▪ käi sis üte valuge poodin ka ärä! käi siis ühe hooga poes ka ära!; me leime üte valuge einä maha me niitsime ühe hooga heina maha. Vt uug

vastuteme <vastute, vastude> Trv Hel vastutama, vastust andma ▪ kennigi es taha vastute keegi ei tahtnud vastutada; sii jääss sinu vastute see jääb sinu vastutada. Vrd .kostme, .vastame2

vuriseme <vuriste, vurise> vurisema ▪ siu ok´k õige kedräten vurisi sinu vokk vurises kedrates kõvasti; masin nakas´ joba vuriseme masin hakkas juba vurisema. Vrd suriseme

vurr|lupsik <vurr|lupsika, vurr|lupsikat> Trv vurle ▪ ärä mine selle va vurrlupsika manu, sii õpetep siu kah kurja pääle! ära mine selle vurle juurde, see õpetab sinu ka halva peale!. Vt vurle

võit <võidu, .võitu> võit ▪ ma ole ütte puhku kohtu pääl võidu saanu ma olen tihti kohtus saanud võidu; olgu siu võit! olgu sinu võit!

.võlglane <.võlglase, .võlglast> Trv võlglane ▪ mia ole siu ehen suur võlglane ma olen sinu ees suur võlglane. Vrd .võlgnik

äkk <äkä, äkkä> lastek kaka; mustus, ebapuhas asi ▪ su rõõva om äkäge kuun sinu riided on mustad; õh, äkk, viska maha! oih, mustus, viska maha!. Vrd kakk3

ämm2 <ämmä, .ämmä> Hel lstk märg, niiske ▪ siu sän´g om ämm sinu voodi on märg. Vrd like, .nätske

äss1 <ässä, .ässä> , ess <essu, .essu> äss, tugevaim kaart kaardimängus ▪ risti ess om siu kähen ristiäss on sinu käes; mia lätsi ässäge lüümä ma läksin ässaga lööma (teist kaarti). Vrd tuus1