[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

täis ‹indekl. adj adv›

1. millegagi täidetud v. täidetuks; midagi rohkesti sisaldav(aks).; ant. tühi. a. (anuma, ruumi vms. kohta:) midagi nii palju sisaldav(aks), kui mahub. Täis klaas. Täis korvid. Pungil täis tasku, kott. Kuhjaga täis kausid. Taldrik on triiki täis. Piripardani, servani täis kaljakapp. Pooleldi, poolest saadik täis pudel. Halge täis pliidialune. Paat on kala täis. Vett täis pang. Tünn on täis mis täis 'täiesti täis'. Kallas, valas pitsid täis. Vann jooksis täis. Taat paneb piibu täis. Pumpasin kummi täis. Korjas kruusi marju täis. Tõmbas kopsud õhku täis. Auto on täis laaditud. Raamatuid täis topitud riiul. Küün on heina täis tuubitud. Tuba on mööblit täis kiilutud. Tuba tossutati maast laeni täis. Haav on liigliha täis kasvanud. Auk betooniti täis. Ajage kraav täis! Tiik on täis kasvanud. Lumi tuiskas suud ja silmad täis. Täis suuga ei räägita. Kott on tühja täis 'kott on tühi'. Tal on taskud raha täis. Täis 'võiduga' ja tühi loos. | piltl. Kannatusekarikas on täis. Luiskas, valetas, puistas suud ja silmad täis. Sõimas naisel silmad täis. *.. [vürtspoodnik oled], kes ennast vaid täis puhub, et kellenagi paista .. K. A. Hindrey. || (kehaliste ilmingute kohta). Rinnad on piima täis. Suu valgus vett täis. Pisaraid täis valgunud silmad. Silmad tulid, tõusid vett täis. Silmad on, seisavad vett täis. Silmad on verd täis valgunud (punaste silmavalgete kohta). Õlu ajas seest täis (puhitustunde kohta). || (söönukssaamisega ühenduses). Kõht täis, meel hea. Kõht on liiga täis. Sööge nüüd kõhud kõvasti, tublisti head-paremat täis. Kõht sai väga ruttu täis. Vitsutas, virutas, pugis, litsus, tampis kere täis. Parkis pugu, mao täis. Karu puukis vatsa moosi täis. Larpis kere kasemahla täis. Õgis, toppis end täis. On end kõrini, kurguni, kaelani täis laadinud. Täis kõhuga on paha magada. b. (mingi pinna kohta:) vaba kohata kirjutamiseks, joonistamiseks jms. Täis vihik, märkmik, paberileht. Täis filmirull. Pildistas mitu filmi täis. c. palju inimesi sisaldav(aks); vabade kohtadeta. Hotell, buss on täis. Vagun on pungil, üsna täis. Täis topitud takso. Kontsert läks täis majale. Saal oli rahvast pooleldi, puupüsti täis. Film jooksis murdu täis saalidele. Haigla oli nii täis, et koridori pandi lisavoodid. Kõik kohad on täis 'hõivatud'. d. millegagi tihedalt, üleni kaetud v. kaetuks; midagi rohkesti enda küljes omav(aks). Pritsmeid täis seelik. Kortse täis nägu. Lapse käed on kriime täis. Lilli täis aas. Lett laoti kaupu täis. Taevas on tähti, vihmapilvi täis. Kuub on takjaid täis. Poiss on kuplaid täis. Seinad riputati pilte täis. Plank kleebiti plakateid täis. Lükkis sõrmed sõrmuseid täis. Lumi on rebasejälgi täis tipitud. Õunu täis puu. Koer on kirpe täis. Lapsed olid täiu täis. || (väljaheidetega äramäärimise kohta). Titt kakas püksid täis. Laps tegi ennast, püksid täis. Kärbsed on akna täis teinud. | piltl. Käis kaebamas ja tegi, laskis nii oma margi täis. Ta on ennast teiste ees täis teinud, täis tõstnud. *Käputäis nahahoidjaid ajas sõrad püsti. Pasandavad eesti nime täis. P. Kuusberg. e. ka piltl osutab üldisemalt millegi rohkele esinemisele kuskil. Kevadtuuli täis põld. Kõik kohad on laulu, lärmi, naeru, nuttu täis. Terve linn oli juttu täis. Pasundas sellest maad ja ilmad täis. Ära sa ilma täis puhu! Ajab kogu küla klatši täis. Klassituba on kihinat-kahinat täis. Kogu maja on tõrelemist täis. Õhk oli elektrit täis. Pinget täis vaikus. Aed täis sirelilõhna. Novell täis dramatismi. Päev täis askeldusi. Elu täis päikest. Tekst on roppusi täis. Töö on vigu, parandusi täis. Ajaleht on halbu uudiseid täis. f. piltl väljendab mingi emotsiooni v. seisundi võimuses olemist v. sellesse sattumist, osutab mingile juhtivale isikuomadusele vms. Oli, läks ähmi täis. Ta on armastust, ootust, vallatust, särtsu, elu, usku, energiat, optimismi, jonni, kiusu, kurjust, haledust täis. Püha viha täis. Oma õigust täis poisid. Koerust, vigureid täis lapsed. Piiga on uhkust täis läinud. Sõjamehed tuubiti riigitruudust täis. Peremees on kavalust täis. Jõumees on väge täis. Silmad hirmu, naeru, und täis. Nägu valgus laia naeru, nalja täis. Pea on mõtteid, unistusi, kavatsusi, tühja (tuult) täis. Valu, muret, kurbust täis süda. Rind kuuma tuska täis. Jalad, liikmed, luud-liikmed, pea on (kui) tina täis. Keha paiskus kuuma täis. Kondid on valu täis. Keha on kramplikke tõmblusi täis.
▷ Liitsõnad: pooltäis.
2. väljendab teat. piirini, normini, suuruseni jõudmist; osutab küllastuse saabumisele. Plaan on täis. Tegi päevanormi juba lõunaks täis. Pane kilo täis. Õpilaste arv klassis on täis. Vend on mul kaks meetrit täis. Külma tõttu ei kasvanud lehed täis. Ta on, sai viiskümmend täis. Poisike polnud veel kümmetki täis. Ring on, sai täis (väljendab millegagi lõpulejõudmist v. edasimineku puudumist). Päev sai oma ringi täis. Ring on täis: mees on koju tulnud. Poiss pääses kroonust, sest ei andnud mõõtu täis. Ta ei kannata enam valu välja, ta mõõt on täis. Jõi oma janu täis. Sõin isu täis. Tal on naistest himu täis. Ei jõua oma isu täis naerda. Nuttis oma jao täis. || ajaliselt otsa(s), läbi, mööda(s); käes v. kätte. Kontrolltöö tegemise aeg saab minuti pärast täis. Lepingu kehtivusaeg on täis. Nädal saab varsti täis, aga paranemismärke pole. Õnnetusest on nüüd seitse aastat täis. Vanaisa suri, sest ta aeg sai täis. Naise aeg 'rasedusaeg' sai täis, aga laps ei sündinud. *Et suurt usupuhastust ette võtta, selleks peab olema Martin Luther ja selleks peab aeg täis olema. M. Metsanurk.
3. (rahvapärastes ütlustes; vt. ka fraseoloogiaosa:) purjus, purju. Mees on maani täis. Pulmas oldi nädal otsa juua täis. On end silmini täis joonud. Ta on täitsa täis. Oled sa täis? Tõmbab, võtab, lakub, timmib, kaanib ennast täis. Jõi end eile kõrini, kaelani, silmini, otsani, surmani, korralikult, põhjalikult täis. Jäi pudelist õllest täis. Jootis kaaslase täis. On täis nagu pomm, pukk, siga 'väga purjus'. *„Purjus mis purjus. Täis,” ütles keegi vabandust paluval toonil. P. Viiding.
▷ Liitsõnad: juuatäis.

täis ‹täie, täit 35›

1. ‹adj› kogu, terve; täielik. Astus täie tallaga. Pööras end täie näoga minu poole. Vaatas lapsele täie pilguga 'otse' otsa. Poole ja täie hinnaga pilet. Talle pole vaja täit palka maksta. Ostis täie raha eest maiustusi. Teda hüütakse harva täie nimega. Mõrsja sai uued rõivad ja täied ehted. Titt pole veel täit nädalatki vana. Sirutab end täies pikkuses välja. Lebas täies riides voodis. Täies mundris ohvitser. Täies lastis laev. Puud on täies lehes. Loss paistab siit täies hiilguses, toreduses, uhkuses, ilus. Päike paistab täielt teralt. Mul polnud asjast täit arusaamist, ülevaadet, pilti. Jõudis täiele selgusele. Ei tunne puhkusest täit mõnu. Mõistis olukorra täit tõsidust. Tööle jagati täit tunnustust. Andis pojale majas täie voli. Ülesanne nõudis täit tähelepanu. Nende vahel pole täit kooskõla. Teda karistati seaduse täie rangusega. Raha kuulub täie õigusega sulle. Täit tõtt me ei tea. Suri täie teadvuse juures olles. On täie tervise juures. Klass tuli kokku täies koosseisus. Otsus tühistati täies ulatuses. Vastus rahuldas täiel määral. Töötati sõna täies mõttes palehigis. Ta ei hoomanud kohe öeldu täit tähendust. Tegi seda täie teadmisega. Täie aruga, mõistusega mees. Tal peaks täis mõistus peas olema, ta pole täie mõistuse juures. Kahtlen ta täies mõistuses. Täies jõus mehed. *Palju seda [= raha] järel oligi, palgast täit poolt just söögiks ei kulunud .. A. Hint. || õige, päris, tõeline. Ta on täis kommunist. Täis elumees. Talitab majas nagu täis perenaine muistegi. Poisil on täis hobusevarga nägu peas. Väljas on täis kevad. Täis värk! (tunnustav ütlus millegi kohta). *.. see polnud mingi kronu, vaid täis hobune – inimesed võisid kadedusest lõhki minna! O. Jõgi (tlk). *Oma suures mulgiuhkuses ei pidanud ta teisi eestlasi .. üldse täiteks meesteks. E. Vilde. || täiskasvanud, täiejõuline. See töö pole täiele mehele kohane. Poisikesed ja täied mehed. *Sa nõua Laansalult endale mõni täiem mees brigaadi juurde, selle poisikestekarjaga jääd hätta. V. Ilus. || van täiuslik. *.. ja palume teda [= Jumalat], et kõiges tõetundmises täiemaks võiksime saada .. O. W. Masing.
2. ‹adj› väljendab millegi suurt intensiivsust, hoogsust, tagasihoidmatust vms.; sageli püsiühendi koosseisus. Ööbik laulab täie rinnaga, täiest rinnast. Hingasime täie rinnaga, täiel rinnal maaõhku. Andub täie hingega muusikale. Karjub, röögib täiest kõrist. Räägib täiel häälel, täie häälega. Julgeb oma seisukohti alati täiel häälel öelda. Nad laulsid täie suuga kaasa. Hõiskab täiel suul. Naerab täie lõuaga. Naeris täiest südamest. Naudivad reisi täiel sõõmul, täie sõõmuga. Tõttas täie sammuga, täiel sammul. Hobused lähevad täies traavis, kihutavad täit traavi. Mootor töötab täiel käigul. Poiss tormas täie käiguga edasi. Masin võtab täied tuurid peale. Töö käib täite tuuridega. Auto kihutab täie ajuga, vaardiga, auruga, kiirusega. Poisid tulid täie tambiga, vungiga. Laev sõidab täite purjedega, täiel purjel, täies purjes. Lõi palli täielt jooksult väravasse. Kargas täie sõidu pealt rongilt maha. Jaanipidu on täies hoos. Töö käib täie hooga. Torm on veel täies jõus. Veski jahvatas täiel jõul. Teda tuleb karistada täie rauaga. Töötas täiest jõust, täie jõuga. Õpib täie innuga, andumusega. Rämpstoit tungib täiel rindel peale.
3. ‹adj› van täidlane. Täie lihaga perenaine. *Ta oli priske, täie kehaga noormees .. F. R. Kreutzwald. *Sa oled ainult täiemaks muutunud .. Sa pead enesele laskma uue ülikonna teha. K. Ristikivi.
4. ‹adj› millegagi täidetud. Täie suuga ei räägita. Uinub täiest kõhust tuimana. *Puuvilja müütajad möödusid, täied korvid käsivarrel. M. Luht (tlk). *Iga uus etendus toob ikka täiema saali. P. Põldroos.
5. ‹s› midagi täitev, kuhugi mahtuv kogus. Võttis kõrtsis paar täit hinge alla. Tõi kaevust mõned täied vett. Võid oli ainult noaotsa täis. Vahetas kaks täit rukkeid ühe täie kalade vastu. || millegi õmblemiseks vajalik kogus. *.. olen pildi eest vammuse ja pükste täie kangast saanud .. G. Helbemäe.
▷ Liitsõnad: ahju|täis, auto|täis, bussi|täis, hangu|täis, hargi|täis, jala|täis, kaenla|täis, kamalu|täis, kapa|täis, kapi|täis, karbi|täis, kasseti|täis, kasti|täis, kaustiku|täis, klaasi|täis, klassi|täis, kohvri|täis, kooli|täis, koorma|täis, korvi|täis, koti|täis, kruusi|täis, kulbi|täis, kõhu|täis, käpu|täis, kühvli|täis, labida|täis, lusika|täis, lõua|täis, nina|täis, noaotsa|täis, nõelasilma|täis, näpu(otsa)|täis, nööri|täis, pange|täis, panni|täis, peekri|täis, peo|täis, pideme|täis, pihu|täis, pitsi|täis, plaadi|täis, pokaali|täis, poti|täis, pudeli|täis, purgi|täis, põlle|täis, põllu|täis, saali|täis, seina|täis, selja|täis, silma|täis, suu|täis, süle|täis, taldriku|täis, tassi|täis, toa|täis, tuutu|täis, tünni|täis, vaka|täis, võrgu|täis, ämbritäis; kere|täis, naha|täis, peatäis; südametäis; kleidi|täis, mantlitäis.
6. ‹s› löök, hoop. Äigas, tõmbas, virutas, pani teisele paraja täie vastu pead. Sai ühe täie vastu kõrvu. *.. meie oma lööks sellel kõlkapüksil esimese täiega nina kukla taha .. J. Peegel.
7. ‹s› hrv täiskäik. Täis – edasi! Täis tagasi! *Veerman vaatab sillalt ahtri poole. Annab siis masinale „täis edasi”. H. Sergo.
8. ‹s› (väljendab millegi täisväärtuslikkust, maksimaalsust). Tühja kõhuga käis mannalurr kah täie eest 'ajas igati asja ära'. Nad ei võtnud mind täie eest 'ei pidanud piisavalt heaks, sobivaks vms.'. Saalitäis rahvast aplodeeris täiega kõnek nagu jaksas, kogu jõust. Toetan sind täiega kõnek täielikult, igati.

elu täis ajama ~ tegema, elu läheb ~ kargab ~ saab täis vt elu

ennast ~ iseennast täis
endast liiga heal(e) arvamusel(e), liiga uhke(ks), upsaka(k)s. Ennast täis inimene. Sai kuulsaks, aga ennast täis ei läinud. *.. Euroopal on iseenesest küll, ta on otse ääreni iseennast täis. I. Talve.

ennast täis imema
kõnek ennast tublisti purju jooma. *Ise on enda täis imenud nagu sitikas .. O. Luts.

hinge täis ajama ~ tegema, hing (on) täis, hing läheb ~ kargab ~ saab täis vt hing

keret täis sõimama vt kere

kogu ~ kõige ~ terve täiega
täielikult, üleni, koos kõigega. Plahvatus virutas maja kõige täiega vastu taevast. Andis talu kogu täiega pojale. Laev läks kogu täiega põhja. *.. [lavastus] läheb muidugi terve täiega teatrilukku .. L. Vellerand.

lakku täis vt lakk [laku]

lotti täis võtma ~ tõmbama vt lott

lõõg on täis, lõõg saab täis vt lõõg

nahka täis sugema vt nahk

nahka täis sõimama vt nahk

nina täis võtma ~ tõmbama, [kellelgi] on nina täis vt nina

nokka täis võtma ~ tõmbama vt nokk

nosplit täis võtma ~ tõmbama, [kellelgi] on nospel täis vt nospel

nosu täis võtma ~ tõmbama, [kellelgi] on nosu täis vt nosu

nägu täis sõimama vt nägu

nägu täis võtma ~ tõmbama vt nägu

[kellelgi] (on) käed ~ käed-jalad tööd ~ tegemist ~ tööd-tegemist täis vt käsi

[kelle(l)gi] pead pulki täis ajama, pea (on) pulki täis vt pea

pead täis võtma ~ tõmbama, täis peaga, [kellelgi] on pea täis vt pea

silmad (on) häbi täis vt silm [-a]

silmi täis lakkuma vt silm [-a]

suud täis võtma vt suu

suud vett täis võtma, on (nagu) suu vett täis vt suu

suu mulda täis vt suu

südant täis ajama ~ tegema, süda (on) täis, süda kargab ~ läheb ~ saab ~ kukub täis vt süda

toru täis tõmbama ~ võtma vt toru

tuld täis lööma ~ võtma, (nagu ~ kui) tuld välja ajama, (nagu ~ kui) tuld täis olema vt tuli

täie ette minema
täisväärtuslikuks, kasulikuks, mõjusaks vms. osutuma. Päev oli läinud täie ette. Uustulnuka töö läks kohe täie ette. Arsti antud pulber läks täie ette.

täie otsaga vt ots [-a]

täies tükis vt tükk

täis nagu ~ kui kaan ~ pinal ~ sikk ~ sitikas ~ tarakan ~ tatikas ~ tina ~ tinavile ~ tint vt kaan vt pinal vt sikk vt sitikas vt tarakan vt tatikas vt tina vt tinavile vt tint

täkku täis vt täkk [täku]