[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 80 artiklit

aeg aeg g aja, aea, aa eP; aig g aja, aea R(n `aiga) Saa, aja, aa M T, ao, ajo Võn Ote V; saav `aegass Kod; rajav `aegani VMr VJg MMg, `ai- Kuu Lüg; `aiguni VNg (tähendusrühmade piirid pole alati selged)

1. aeg kui niisugune (lähemalt piiritlemata) vat nisukesi juhuseid ikke ajas `juhtub Jõe; Aig avitab `konna mättäle ja `kehva palukasele; Küll aja `juoksul jalad mau alt `välja tulevad (laisast saab virk) Kuu; aig kõik `asjad `kaotab Lüg; jo aeg näidab, mis tuleb Ans; Aeg väob öhtsele Kaa; Aeg annab aru Vig; Aad ees, päävad pial (inimene ei tea oma tulevikku) Han; kui ead `tantsijad ja pillimehed olid, siiss läks ühü kaheni aeg Mih; maksa tämale aea jooksul see osa `väĺla Aud; Ajaga tuleb `seĺtsis `minna Hää; aeg lähäb ubasesti edaja Ris; Aeg kõik aavad parandab Rap; siis oli jo aeg kaĺlis vana `rahval `kangeste Amb; kes tiab, kuda siin `aegade jooksul on elatud Lai; ajad lähvad ruttu edasi SJn; ku päävä lääve pikepess, siss ütelts, et nüid lää pereme poole aig; si̬i̬ piat üit́s ajage inimene oleme (rohkesti vaba aega) Krk; veri `üibub aja päle, vesi ei `üibu ilmanegi Nõo; [vanasti] `Loetu pääst `aiga nädälide `viisi Rõn; paremb `aigu müvvä˽ku `ostaʔ Urv; mul om aig ikäv Krl; ega aig jänessess ei olõʔ, et ta välläʔ ju̬u̬sk; see oĺl jo igävetsest aost igäveste nii olluʔ Har; Noorõh mõista‿i ajoga midäge tetä, a vanah tulõ ajost puuduss Räp; aig aasõ `aigu takah (on väga kiire) Se; aig and hüvvä nõvvo Lut

2. piiritletum ajavahemik a. teat periood, ajajärk üks aig `räägiti, et soda tule Kuu; `ammetmies on aja rikkas ja `põllumies on `põlve rikkas Lüg; Ehk mina ei õld küll sie aig suur `riieline, a `siiski avist `aeti ka Jõh; nüid on `kehno ja `vaine `aiga Vai; ajad on sandid; lühine aeg veel `oota Jäm; nii `kanged ajad olid, et `süia‿s saa kuidagid käde Khk; Oli `aegu, kus pole `mütmel päeval iva `amba `alla soand Pöi; küll aad `muutuvad; ma tuleta `meelde ehk tuleb `aale pitkale üles (meelde) Muh; Laikala oli siiskid vehem, seda söödi aruleste aegadega Emm; oleks aeg teine olnd, ma oleks änam öppind Käi; ei ma küll pole niisukest `aega näind Noa; sel aeal oli `puudade aeg (arvestati puudadega) Kul; tänabu oo viĺlalene aeg, nisukest viĺlalest `aega pole mõnel `aastal olnd Mär; ennevanasti olnd `juused alati `lahti - - minu määlestuse aeal ei olnd Mih; ea `aegega oo ea elada; minut [on] lühike aeg Tõs; temäl `ollõ ikka rutt aeg Khn; ega sel ajal `kella oln Pär; On küll aeg ja `aasta, et mitte `ilma ei anna Hää; torupiĺl on ajast igänu Saa; kui on old need `nuhtluseajad alles, peksuajad ja Rap; puaŕ mune `maksis kolm kopik, oli kaĺlis aeg; siis aasin sedä `aega sedäsi edäsi - - pidasin vahest särgi kuu `aega `seĺgas ja Juu; kui ma noormees olin, olid juba aead vähä paremad Kos; minu lapsepõlves oli undiline aeg JõeK; [puuassivanker] on nagu ajast mahajäänud `jälle ja KuuK; selle aja kui ma `pietusin nende juures, läks puśs ära; selles ajas (siis) kui minu ema `tuodi [siia mehele], oli see `kamber viel `püsti JJn; ennemalt võis ike se aeg veel ull `olla Pee; kolmel pääval ei `tuldud `vuatama, ma oleks võind selle aa sies ää `surra VMr; edemält õlid pääväd ja ajad, sae `kõike tehä, `viina ja õlut Kod; [rakked] on ärä mädänenuvad pika aa `peale Pal; eks neid `aegasid on old, äid `aegu ikke vähäm Plt; nüid ni̬i̬ aja imeliku, nätä mis nende `aige `järgi tule, ka ni̬i̬ aja lääve parepess vai, vai tule pess (päris) `raskit `aigu; sõa kannatajide ääss korjati si̬i̬ raha `kallil aal, suure neĺläp̀e, suure `ri̬i̬di palmipuide pühäl, üles`tõusmise pühäl; nüid om `seante aig, ei kanna ei murra, sügüselt `ti̬i̬ge; selle `aage ku mea `kasvi, es kirjute `kennigi Krk; `saadan om sel aal mõuranu, ku teid om `soetet Hel; t‿om üits aru aig, ku temä‿i ole joonu Nõo; Sõ̭ss es olõ˽jäl˽söögi teku inäp sõ̭ss tu̬u̬ aig Urv; tu̬u̬ (orjaaeg) ka‿ks oĺl õel aig Krl; no olõt sa ka üle pikä ao tulnuʔ Har; Ega aig nõud umma teku Rõu; vanaimä es näeʔ toda `aigu Plv; las no aig paranõss, kül˽ma sõ̭ss kutsu kõ̭iḱ kokko; kõ̭gõsugudsõ ajoʔ ommaʔ arʔ `olnuʔ Vas; timä kõnõĺ külʔ tod pagana ajost `aigo - - et `väega `olnoʔ kolõ tu̬u̬ aig; halb poig `ku̬u̬le tollõ ajo siseh äräʔ Räp; nüüd jäi pikäle ajolõ `küllä Räp; tuun aon kitetäss linnu `küĺväʔ ku pajoʔ `tolmasõʔ Lut b. teat ajalooperiood `suure soja ajal `saite `palju kilu Jõe; vene ajal olid `paskii·rid old `valvurid siin majaka pial VNg; vana `õnnis `ruotsi aig Lüg; `sakslaste ajal äs saa midagid teha Ans; vana teo ajal oli orjuse aeg Käi; vana `sääduse aeal Kul; sõea aeg tulid undid `seia Ris; `sakste aeg sai se küla ära laadatud Ann; sõda aeg `pantud varandus `sinna Kod; mina ike vanast saari aeg korjasin vel saari raha Äks; `mõisa `aegadest mina ei tiä Lai; vanast katku ja sõa aig na olli ennäst varjanu Krk; orjapõlve aal es ole `seandsit `sü̬ü̬ke Hel; rootsi sõa aig ollu panguraha Ote; Sakoĺja˽tuĺlivaʔ eśti ao keskpaigah Räp; ajast ja arust iganenud, vananenud Sie `tuhlimaa on kohe mul ajast ja arust (hooletusse) jäänd Kuu; sihandused riistad on ajast ning arust `väljas Ans; see asi oo aeast ja arost jäänd Mar; Mis aeast läind, see koa arust läind Rap; se on juba aast ja arust maha jäänd Juu; mis ajast see arust Trm; kõik ajass ja arvoss one si̬i̬ kadunud Kod; Mis joba aost om lännü˽t‿om arvust ka lännüʔ Urv; śjo om aost ni arvost läänü ärʔ Se c. (minevikust, olevikust, tulevikust) kävi siel `Amee·rikas `laevaga omal ajal (kunagi, ükskord) Kuu; vanast ajast (vanasti) inimised eläsiväd `ninda ja nüüd `jälle tõist `muodi Lüg; jo seda nääb mihantsed ne tulevase aja asjad on; `viipsel ajal on keik teisiti Ans; vanast ajast olid `uhked pulmad Mus; tamme naad ja nakid `täitsid ennistel `aegadel naelde asent Kaa; vana `aega ahi Pha; vanast `iidsest ajast saadik Mar; `nüitse aeaga ei `vaata sedä (kuu faase) `keegi Tõs; vana `aegas (vanal ajal) Aud; aĺlil ajal meeste sukad olid üle põlve Pär; siin oli omal ajal kolmkümmend `suitsu Ris; nüid uuemal aal kui ma juba aśjaajaja ja töötegija olin; `enne`muistne aeg Kos; ennemal aal `üiti rie lahasted Jür; sie tońdi tegemene oli vanemad `aega kui mina mäletama akkasin JJn; kali ja `kapsasupp on ikka `ampsest aast Ann; vanemal aal `enne mind kui pekseti `töölesi; see oli vanemalt ajalt, ennemal ajal Pee; `eńdine aeg ei seisa aja najalgi (ei kõlba kuhugi) VMr; eks `eńtsed aad old ikke lõbusad küll Kad; meie kańdis seda sõna ei õle vanast aeastki õlnud Trm; selle aa põlvega (praegu) ei õle [enam nõidust] Kod; tulevad uued ajad, uued viisid ja `kombed Lai; no juba viimasel aeal tuĺlid `poodi ka lambid müia SJn; vana aegil õletive latse karja man Trv; ennemal `aigel `võeti lassige `piima manu Pst; `nüitse `aage ei ole alli `aigust Hls; ku ma ennepelt `aiga (varem, ennemalt) poen käüsi, latse tulliv miul `vastu; noorepel (uuemal, hilisemal) aal Krk; `õigit mehi om `nüidsel aal veedi, `nüidse aa inimese om laesa Nõo; umal aol oĺl kõva mi̬i̬ss Har; mis no muśtinõ aid taad `aigu `vasta Vas; Kuna `nüüdest `aigo ei mõiśta˽vanaaotsõ `aogaʔ kui inämb võrrõldagiʔ Räp; noʔ om hüä elokõnõ `vasta vanna `aigu; vanah aoh tu̬u̬d jo kõnõldi Se; vanun ajun `oĺle varbun aid Lei d. eluaeg; iga, vanus Ei ma küll ole neid va ühüksä`silmäsi oma ajass süönd; oma aja (kogu eluaja) käüs igä merel Kuu; nää kuda madalast ajast igäl ühel on `küüned oma `puole; `tõrva `pandi siin [seebi hulka] viel ikke siin minu `aigudelgi Lüg; see (inimene) on oma aja juba eland ka, mis see piab‿s niipailu tööd veel tegema Ans; Äi kedagi ela `kahte `aega Pöi; siis änam `niuksid - - `kõrgid `müt́se põln mette, `meite aeal Lih; ma ei `teagi änam kus tä oma noort `aega (noorpõlve) elas PJg; keige ingelisel on ju oma aeg `antud JõeK; aga mina oma aa sies küll ei tõust ommiku ülesse [kella viiest ketrama] Amb; minu aast kolmas põli, siis old näĺla aeg Ann; minu aeg ikke olid karduled Tür; oma aja `kohta sel poisil `kasvu küll Trm; meie põlve aal, meie eloaal ei õle õllud Kod; olliv enne, vanaesä aal tennu jaanituld Krk; kõik minu ao sisen ta (Otepää alev) om `säetü Ote; poolt [elu] `aigu `loetass kolm kümmend [aastat]- - tu̬u̬ om jo üle poolõ ao; temä aig om jo õdakun (surm on ligi) Har; vanal jo ajoline surm, aig jo är eletö Räp e. kellegi kasutada või käsutada olev ajalõik, mille jooksul midagi toimub, tehakse või peab tehtud saama ega `aiga ole `ilmaski, kui ei `aiga oda; sina‿i `anna `mulle nii`palju `aigu; Ega ajata `asja saa Kuu; tie `enne `vällä kui aig `õtsa saab Lüg; mis sa `viivitad `aiga Jõh; miul ei ole `aiga avita Vai; `aega vötab, aga `asja saab Jäm; kui aeg iĺlaks lεheb, peab ilist rugi külima; ähk annab völaga `aega Khk; puar nädalid pühase `aega Vll; jutu aamaga läheb aeg ää; kus nende laste aad siis `lähtvad [mujale kui mängimisele] Muh; ma oleks sene `valmis küll teind, aga äi pole `aega `antud Käi; Tegi kodus aja parajaks Mar; kukulind [ei kuku enam], o vist läbi tä aeg Vig; `Anna `aega `atra sääda Han; ei selle lühekse aeaga ei tee siäl mette medägi Tõs; Rängeldä egä päe sedäsi, et ei põlõ `aega `ändä augu `piäle `panna Khn; ega ma ei saand `aega nendele `kieta Kei; viis miinutid on veel `aega; aeg kaob ää, ei soa ega soa tehä Juu; võta töö jäuks `aega; võta omale `aega Kos; sie aeg sai ära raisatud JõeK; rukki `lõikus sie võt́tis `jälle pikka `aega Amb; nüüd on aeg üle läind (olen hiljaks jäänud) JJn; milla sa `istumese `aega saad Ann; kaua sie `aega võtab Koe; milla temal oli `aega viel meie jäele `vahtida VMr; `sinna nied aad päevad `kauvad, ei pane tähälegi; ega se kõik selle `aaga viel `vaĺmis ole Kad; vihm `ańdis `aega lua üles võtta Iis; `aega orjal, `aega ärjal, `aega võevasel vasikal Kod; siin lääp üit́s aig (palju aega) enne kui si̬i̬ (rikutud kangas) saa är säet; miul lõppi aig ärä kodun `eńde ümmer; aig käüs ümmer (läks mööda), sõda tulli `pääle; aja `põrmu ka ei olle; selle aa pääl võiss küll valmiss olla; tuhka päe - - ja tõnise päe - - neid pühäss ei `peetä, `õhtu tüdrukil `anti oma aig Krk; kos sa oma aja `viitsit Hel; mes latse sul tallitada, et sa `aiga ei saa Ran; selle `väikse ajaga om kõ̭ik ärä tettu Nõo; es ole toda `aigagine seenile minnä Ote; kõ̭ik om tu̬u̬ ta omast ajast tennü San; võta nu raasikõnõ `aigu kah Krl; taa `aoga olõss mul ollu˽jo˽kümme `ruuhhõ täüt t́saet; mul ei olõ `aigu `kõrvu `süütä ka õiʔ [kiirel tööajal]; kas timä minnu saa `suńdiʔ, ma umast aost käü Har; taa tü̬ü̬ võt́t mul katõvõrra `aigo; aig lätt käest ärʔ, midägi ei olõʔ tü̬ü̬d käsil Räp; ma või ei - - pikkä `aigu `viitäʔ Kra

3. a. teat tööde, tegevuse, sündmuste, loodusnähtuste jne põhjal määratletud periood siis on paras `kurgi maha panemise aig, ku sirelid `heitseväd Kuu; kevadel `ristibä aal on `lamba `niitamise `aiga VNg; kui `vilja `kõrju aig on `müödä, siis tuleb `kartuli võttamise aig; sie `suuremb poiss `sündis rukki tegemise ajal Lüg; Sia saba `pandi `põhja `puale `astja, et `õtra`külvi ajast tuleks lagedale Jõh; `küindla kuus metsa `loomadel küis `jalgade `indamise aeg Jäm; kevade oli undi aju aeg olnd Khk; kasukonna aja sees (kasvuajal) Kär; Lapsel `amba `murdmise aeg Pöi; `pulmde aeg olid üsna `mütmed ölled koos Käi; kui püiu aeg juba `möödas `olle, siis `olle [mõrdade] kuivatamese aeg Phl; õõnabude `õitsmese aeg oli külm Mär; [kalad] tulevad kudema suure vee aeg Vän; vi̬i̬ lagunemese aeg on nõnda lihavete pühade `ümmer Hää; se oli juba sui `vankre aeg Nis; `Rehte aeaks `viidi kroamid toast `väĺla Kei; `sakstel pidude aeg `kümned toedud Hag; sie (rätik) on old juba kaks sauna`aega [kasutada] JJn; kui oli küńni aeg, eks nad siis old ikka `kündmas Ann; nüid one vasika kudo aeg, kevädi pu̬u̬lt `talve; si̬i̬ kutsutasse suviline kes tuleb eenä `aegass ja kõegess tü̬ü̬ `aegass Kod; `parmude aeg oli nii pala, et ei saanu `künda Pal; [viisu] kõrvad jäävad kudumise aeg Lai; si̬i̬ oja jooseb ainult siss ku vihma aeg on; minavaasta `oĺli õõna aeg Vil; tõise kõrra aig tett nisu karaśk om iluss `valge nõndagu Krk; tohussel `käidi keväjä, kui purike kudemise aig Ran; küll `olli alb `kapsta istutamise aig Nõo; vanast `panti kuud tähele külümise aig Ote; Kassõl ja pinel om keväjä joositamise aig Urv; lat́s `vi̬i̬di ahupalamise ajoss `lauta Har; pühi aoss tet́ti kah vi̬i̬l `tat́rigu `vatska Rõu; Kõ̭gõ paŕõmb kaara küĺvi aig oĺl sõ̭ss ku kuu kolmõ päävä vannunõ Räp b. oma eripäraga osa ööpäevast või aastast sügüse aig `paistuvad tuled Kuu; nüüd on puol üö aig kääs, kukke `laulu aig nõh; `õige varajasel ajal (hommikul vara) tuli Lüg; `enne `joulune aeg on ikka lidrine olnd Ans; meri suitseb kevadise ajaga; metsa kolla aeg (kolletusaeg) Khk; `pääle `löunane aeg on köige soem Pha; `nääribä aeg käisid sokud Pöi; umigost [söögivahe] `aega `anti kell kaheksa seni kut üheksa Rei; pääva `loode aeg; see oli kebadest `aega, suine (suve hakul) aeg oli Vig; noore kesk omigu aeg Tõs; päeva `tõusme aeg PJg; sui aeg kipub leib aĺlitama Ris; nüid tuleb `varssi pime aeg, `oome juba joagup̀ä Juu; `talve aeg on lehmad `kińni Kos; nüüd `suine aeg, maga kus aga oled JõeK; ema suri `jõulu aeg ära VMr; tämä tuleb päävä aeg; tüd́rik lähäb `venne `õhtasel aal Kod; külm, kesktalve aeg oli Pal; videviku ajal peerg veel ei põlend Lai; käis jaanipääva aeg siin Plt; lõunaeg keedeti `kartulid vi̬i̬ga Kõp; siss ollu ta paar nädält ärä sügüsese ajage; päävä veeru aig Krk; nüid om joba `pruukosti aig Nõo; sügüsene aig oĺl, `mihklipäävä aig Võn; keväjäne aid oĺl, põlluteǵemine käsil Urv; illatsõl aol `saie õdakult koduʔ Har; suvine aig, kost sa˽tu̬u̬d seebikiv́vi `saadõʔ Vas; õdagõnõ aig om jo `mü̬ü̬dä nüüd Räp; `päivätseh ajoh; kas sai mul halval aol (enne keskööd) tet́tüss, et lää äi `höśte Se c. (kuu faasidest) kui kuu kaduneb siis sie on kuu kaduv aig Lüg; Ära sa mitte kaseval ajal pesu pese, si̬i̬ ei lähe `puhtaks - - aga kadeval ajal pesed, saad `puhta pesu; Kadevad ajad `oĺlid vana kuu neĺlapäeva `õhtad, siss arstiti Hää; sedä (siga) nevä kaduvel aal ei tapa, ku kasuvel aal [tapetakse] noorel kuul liha `paisub jämmempes Hls; ku kuu päevä kätte saa, sõss om kaduje aig Krk; kuu luvvass, om kolm `päivä kõva, siss om kolm `päivä pehmet ja kui kuu vahepäiv, siis om kõ̭ige `pehmemb aig Nõo; `peeti iks `aiga (arvestati kuu faase), külümise `aiga `peeti; ärä tekku nüid `kesvä, ei ole ää aig Ote; `Lambit `pöeti `pehme `aogaʔ - - kuiva `aoga es kasu˽vill hää, `pehme `aoga˽kasuss vill iks `näede˽paŕõmb Urv; no‿m nu̬u̬ŕ kuu, no‿m halv aig; kuu edemine veeräńd om halluss aig, tõnõ veeräńd aig, täüs kuu om hää aig, perämine veeräńd om kuiv aig Har; Vana˽perremehe˽kaivaʔ `aigu (kuu faase) kah - - a vai tu̬u̬ aig vi̬i̬l midä täheńd õigõʔ Rõu; noorõl kuul kaĺg aig Räp

4. kindlaks määratud pikkusega periood a. teenistusaeg sie on juo mitu `aiga õld `vallavanemb Lüg; igä mies pidä `tienimä oma `aiga täis `kruonus Vai; teist `aega `teenija Jäm; mo `eese mees oli koa kolm `aega talitaja. aeg oli kolm `aastad Mar; poolt`aega `suilene teeb kolm `päeva oma tööd ja kolm pereme Aud; tulen ära tienistusest, kas soab aeg täis JõeK; Mul vend oli `enne `ilmasõda `aega `tienimas Amb; kroono `piäle lähväd `aega `ti̬i̬ńmä Kod; vend oli sõaväes kaks või kolm `aega Äks; soldatil `anti at́stahvku, siss olli ta oma aa ärä `ti̬i̬nin Pst; [kroonu] teenistuse aig `oĺli viis `aastat Ran; `olli soldatiaja `väĺlä, siss `tulli ja võt́t ärä `tolle `tüt́rigu Nõo; rassõ oĺl - - es jõvvaʔ ärä umma (kokkulepitud) `aigu Räp b. rasedusest, tiinusest puol `aiga on juo `küljes Lüg; kui emasel aeal mune peab `sööma, siis peab lapsele möeuma, leedi kiri tuleb `palge Khk; laps oo `pooles `aegas, pool `aega jo `kantud. pool `aega veel ees PJg; ta (naine) juba poole aja peal Ris; poole `aage luuvvas eńg `sisse joba emä ihu sehen Hls; poole aja pääl akass liiguteme [laps] Krk; tu̬u̬ olna käemä pääl, kõneleva et olna poolen ajan Nõo; kas om poolõh aoh vai ei olõʔ Se

5. ajamoment a. teat hetk, moment; tähtaeg `pannu pääl sai kala `paistada paraja `aiga; sai `õiget `aiga `sinne; igä tüö `nõvvab oma `aiga; miä `läksin õma aja `pääle (õigel ajal) Lüg; `senni ajani ei ole vel käind Vai; sa tuled paraguseks (õigeks) ajaks Jäm; einad piab oma ajal kogu panema Ans; senne ajani ilm on üsna kena Khk; Sa oled juhtund sõhuksel ullul aal, tuba sumas Pöi; küll need sool pekendavad jah `maksmese `aega Mar; eila `neokse aeaga (samal ajal) Tõs; Tüe olga `õigõd `aõga `tehtüd Khn; Kas külisid midagi oma `aega, kasus `äśti Hää; Pillimees tuli ka selleks ajaks kohale oma lõõtsaga Kei; selle ajani ~ `aani ma põle veel seal käind Juu; `vastlapää ei kiedetud [kartuleid]. jah, neil oli ikke oma aeg KuuK; olid kõik selle aeg (sellel ajal, selleks ajaks) surnd JJn; aeg selle põllel ja lõppeda (põll on vana) Ann; mis ajal ta on sadama akand; rukis tuleb sügisel oma `õigel aal maha külida Tür; `siia `aegani läks mul aeg `kiiresti ära VJg; tuli parajal ajal appi Iis; `ommen sest `aegast vii ärä; milla aeg (millal) suab si̬i̬ `vistlemine Kod; `seie `aegani on õld ike vett MMg; kalad vee pääl mäńgivad, oma `aega ajavad taga, kudevad või Äks; on juba aeg, vaja kalale minna Ksi; ma tiiä igäl aal perembine ku sina Trv; lehm es naka `pulli `ot́sma, aga lehmäl es ole vi̬i̬l aig Nõo; tooni aani `olli rońg ärä `sõitnu Kam; külümisel om oma aig; mis aal sa lääd Ote; `seoni `aani ei olõ˽leevä `näĺgä vi̬i̬l nännüʔ San; parandõ sõ̭ss ku parass aig Krl; `saie vi̬i̬l viimätsel aol (hilja, kuid veel parajaks ajaks); surm om külh teedäʔ a aig om `ti̬i̬dmäldä; vihm lätt tu̬u̬l aol (samal ajal) üle ku iilä sadama `naksi Har; ega eśä `kotsile uma aig Vas; kuńst sõnnik tege [lina] inne `aigo `vaĺmest; vaśt si̬i̬ ajo `pääle minev`aaśta (just aasta tagasi); pini `põrglanõ es mõistaʔ imp kodo tullaʔ õigõ ajo pääleʔ Räp; mehele minnä paraśs aig joʔ; `aoni õ̭ks varastass, üts kõrra saa õ̭ks lõig täüśs; päiv (päike) tulõ õks uma ajo pääle, päiv käü üi kellä `perrä Se; aig `kuoldaʔ, tuole maalõ mindäʔ Kra; ao pääle õigel ajal mineʔ ao pääle magama ja tulõ ao pääle üless Plv; kuʔ saa es ao pääle `mõisahe, oĺl nahk kuum kah sul Vas; ao päle hain `häitsess (õigel ajal vaja abielluda) Se; sü̬ü̬ḱ `olli [talus] kõrran ja ajo ~ ao päält Ote; ühel ajal samal ajal; samaaegselt ühel ajal lähvad `linna Khk; akame nüid ühül aal menema Kir; tema (kukk) omikuti laalab ühel aal Ann; mi˽sai mõlõmbaʔ ütel aol `alla rońgi pääle Har; egass tu̬u̬ uma `haiguss (menstruatsioon) kõ̭igil üte ao pääle ei tulõʔ Plv; mil ajal 1. millal mil ajal kuer `aiseb Lüg; miil ajal tama lähäb Vai; ei tea mil aal kojo tulavad Muh; mil aal si̬i̬ oli si̬i̬ pulm Äks; mil aal si̬i̬ olli, ka suve või `talve Krk; mi̬i̬l aol t́ä˽lubasi tagasi tullaʔ Har 2. kaua aega; ammu Sääl on keede, `senna ei saa mil ajal obusega `pääle `minna Hää; põle neid (laule) mil ajal enam lauld JJn; ma põld muśtikeid `milgi aal `katsuda saand Ann; põle `milgi ajal näind Pai; sedä põle nähä olnd enäm mil `aalgi KJn; `milgi aal (iialgi) ei jõvva sa tat ärä kirjute Krk b. sünnitusajast sie laps oli old `enne `aiga Kuu; küll ta aja päält ikke tuleb - - kas lehm tuob vasika ehk `naiste`rahvas tuob titte ehk Lüg; pudenemise aeg - - sünnitand lapse ää PJg; tite ema aeg soab `müöda Ris; lehm tuli `lüpsma ikke `õiged `aega Juu; see lehm tõi üle aja Trm; ku mõni eläjäs suab `aiged, `süńdib vaśkas enne `aega ärä Kod; lehmäl `olli vaśk periss ajalikul ajal; aig jõvvab kätte, nüid om vaest `varsti lehmäl poig Nõo; es tiiä midägine `enne, kui aig kätte tulli. siss tõsel päiväl tulliva `kaejatsi Ote; Üit́skõrd visass onde mitu kuud `vaśka enne`aiga ärä Rõn; taal oĺl enne `aigu lat́s, kat́s nädälit oĺl enne tu̬u̬d õigõt˽`aigu Har; tõõnõ poig `sündü iks uma ajo pääle (õigeaegselt) Vas; mõ̭ni om kat́s nädälet üle ajo, mõ̭ni om kat́s kolm `päivä `perrä Räp; ühte aega minema samaaegselt sünnitama teite lehm `oiti sel samal ajal ää kut meitel, nee `lähtevad `ühte aega Khk; ämm `ütles et Muśsik ja nuarik pidid `üste `aega minemä Kod c. kellaaeg `Aega `arvasid kukke `laulu `järgi IisR; `karjas `päiva kell `näitab `aega Vai; pilise ilmaga p‿saa [päikesekellal] ajast aru Khk; mis aeg `paergust oo Muh; aeg on na iline juba Käi; mis aeg see emä `käśkis `lehmä `lüpsä Vig; mõõdeti peeru söed ää - - selle järele sis `arbasid, kui `kaugel aeg oli Mih; mis kellu ajast ta `linna lähäb Khn; kas kell `näitab `õiget `aega Iis; minu kell oli `seisma jäänu, kui `pääva ei ole, ei tia `aega Äks; `vaate, mis aeg om joba, mis tunnipakk näüt́s Krk; Aig joba poolen päevän, sina iks makad Nõo; `Kaiõ `aigu päävä `perrä kah Har; kikass jo ti̬i̬d ajo; koodi`tähti `perrä `kaeti tu̬u̬d `aigu Rõu; kui paĺlo `aigu um (mis kell on) Lut d. paiku, umbes siis ja siis eks ta `kellu kahe ajal tuli Jõe; `kellu `kuue `aiga oli kui kävin teil VNg; kellu kolme neĺla ajal Ans; jo se viie kuue aeg oli, kui töhe `menti Rei; kella kahe`teistme aeg pidade olema kurjavaimo tuńd Mar; omingu kell kolme neĺla‿aks oli rehi `vaĺmis Pee; minu mies tuleb neĺla viie aast kodu VMr; kella kahessa aeg oli keskhommik, kella kahe aeg lõõna Pal; kellä viie aig vai pu̬u̬l kuus päiv `lu̬u̬ja Ran

6. ilmast, ilmastikunähtustest suve ajal, `suoja ajaga kilu ei ole Jõe; kena töstetav aeg, Kuramaa metsad ning liivamääd `paistavad käe Jäm; pöld jätab tükkis `ilma, kui sańt aeg on Khk; teist `aega (ilma) teeb Kär; `seisvad aead, soead aead et pöle `tormi ja nenda Pha; `kangesti libe koĺlakane aeg Vll; `Sõukest suurt vee `puudust pole sii änam `ammu olnd, nii pailu olid ajad ikka märjemad Pöi; sel `aastal pole lund olnd, köle kuiv aeg olnd Rei; nüid ei kuulegi kuku`lindu, vata külmad aead ja Mih; Mia oli parajuttõ kois `pitkes, kui `sündüs kieväks aaks (läks tormile); Läks `lendäväks aaks (tormiks); Ei tiä, kud́as nad `sioksõ `lendävä aaga Ruhnust `tuldud said Khn; Vahest sai [rukis] iĺlem, vahest varem küpseks, sedasi kudas aead olid Kei; nüid poar `oastad kuivad ajad ~ aad HJn; sügise `paĺla maa aeg viel läks JJn; tänavu ei ole palavad `aega Ann; eedid magama, õli vagane, ajad taga `muutsid kõik, tuul kohiseb ja puud liiguvad; porine aeg one keväde enne jüripäävä Kod; Prossa `järve ei ole kuiva ajaga `sisse tulemas midagi, aenult metsa ojakesed Äks; kui `oĺli soem aeg - - si̬i̬ säŕk `oĺli sis seĺläs KJn; palava `aage om paĺlu `uiski Hls; kos madalad maad, siss vihmatse ajaga es saa arida Ran; `saone aig Kam; nüüd om `kuivi `aigu olluʔ San; `muanõ (porine) aig; ku külm aig tulõ, siis om õks rassõ Har; hainangu lõpp, kuum aig Rõu; `š́elge aig; aig eh́t jo vihma pääle Lei; tsiga kand `põhtu, saa kuri aig; `pihmeʔ aoʔ (soojemad talveilmad) Lut

7. a. (koos hulka või määra märkiva sõnaga) käis `ulga `aega `meiga ühes Jõe; mone aja tagant; ole vähä `aigu `karjass Kuu; no kuda sadu on, vahest `kestab tükk `aega Hlj; üks `einekene `aiga `lähte viel VNg; üle `ulga aja sai sedä inimist `jälle nähä; tuli vähäst ajast `siie Lüg; vahel on siin `ulgad ajad Vai; anna `moole see asi möne aja `pεεle Jäm; niid sadas tou `aega; üle `mitme aja olid kenad ilmad Ans; `nahkjas `toodi puu küljest ää ning `lasti tüki `aega mädaneda Kär; see oli mütu `aega (kaua) kodu `aige Kaa; Pole nüid tükil ajal külas käind; Ons sol pihu `aega; Kus ilmatu aeg läks ennem ää kut andma aketi [vilja] Pöi; `ulka `aega o juba läin Muh; ma `ootsi keik see aeg Käi; ma istu vahest ka tükid aad Rei; mina olen hulk `aega sii elan Phl; jätäme natokse ajaks `jääbima Mar; mõni aeg tagassi Kul; see oo isa eaks ja poja põlveks, `tütrelegi tükiks ajaks Mär; tä neoke va lämupeä, tä saa mõnel aal `kellä `tundma Vig; üirikese aa pärast tuli tagasi Kse; käib iga natukese aea pärast Ris; ma ta˛an ika mõneks aeaks siia `jääda; üks iil `aega tie, järjest ju teha ei või JõeK; nüid on kõik aa nii pime, et `voata, et öö tuleb Amb; ma olen kogu se aeg ikke neid (mesilasi) pidand; `laśkis suured tükid ajad [masinal] tühjalt `käia JJn; lasi ennast `ilma aa uodata; mina põle teda ulgal aal näind VMr; `uata viel vähe `aega Iis; vähätuse plaksu `aega sa õled juba maganud Kod; ivakene `aegu Äks; `mitmel aal ei `pestud põrandad Plt; mea piä `kü̬ü̬ki minem küben aass; ma lää kübeness aass; `lasti ärä jakk `aiga nurgan `olla; puhk `aiga üte kotuse pääl elänu; ta olli iki `mõnda `aiga `aige Krk; si̬i̬om ää rohi küll, sedä saab `mulle `mitmass aas võtta Nõo; ää törtsu `aiga olli siin Ote; sis tä `tahtsõ ütele tõsõlõ [mehele] minnäʔ, üit́s kotuss `aiga (korra, üksvahe) San; mul oĺl säĺg mitu `aigu `aigõ Urv; siss oĺl sääl üte jao `aigu; üle paĺlu ao olõ ma sukka (sinuga) kokku saanuʔ; ma‿i˽saa jalapäält minnäʔ, ma `veitü ao peräst lähä Har; olõ˽vi̬i̬l kõrd `aigu kotohn, siss tulõ˽tagasi Rõu; olõ no sa˽ka kõrrakõnõ `aigo lammastõ man; tuĺl mõ̭nõ ao peräst peiǵmiiss Vas; sinno ka `harva nätäʔ üle mõ̭nõ ajo; mineʔ `veitöst ajost ja tulõ rutto tagase Räp; kõrrass aoss lätt; kõrra ajo peräst tuĺli kodo Se b. (koos ajaühikut märkiva sõnaga) `istub ja `mõtleb `tunnid ajad Kuu; õlen `aasta aig juo `uotand Lüg; magasin `tundi `aiga Vai; silma pilgu aja pärast tuli tagasi Ans; jäi tunniks aaks `sönna Jaa; Mo supp jähi veel `keema, see võib tunni `aega veel `kiia Pöi; üks nädal `aega oo, põle ea, tuleb tagasi Muh; üks minut `aega käis ää, tuli kohe tagasi Mär; [kell] köis nädälis aeas viis minutid ette Tõs; tuńni ajaga läks `Pärnuse Tor; `paastus kõik se seitse nädalid `aega Hää; kuu `aega oli `linnas Ris; `aastad ajad oli asemel, ei `pääsend `liikuma JJn; kümme `lehma pidin tuńni `aaga `lüpsma Ann; laenas raha `aasta aja piale Iis; vahel lubasid `tulla kõege peregä kuuss `aegass; kuu ajaga tegi `u̬u̬ne `katse `alla Kod; sääl `olti ü̬ü̬ ja päe `aega Vil; keedet `sü̬ü̬ki es saa nädälil aal kah; ku ma är tunni `aiga ti̬i̬, sõss om ta iki tett Trv; ta sat́te üte tunni `aiga ninda jämet [vihma] Pst; kuuś suvet `aiga käüsi ma karjan; si̬i̬ om joba `aaste `aiga põdenu Krk; jalg `olli `aige, mia likati suvi `aiga Nõo; tiä ka taĺv `aigu palleĺ jumalõt Krl; tu̬u̬ tulõ tuńni ao peräst kuuʔ Har; sa võid nätäl `aigo uno pu̬u̬l olla Plv; (heinamaale) Sinnä˽`mińte `tervess nädäless aoss `vällä Räp; `aaśtaga aoss läts sulasõss Se c. (koos ajaadverbiga) `kaua aja tagant kui keriku saab siit Lüg; ta läks kouemaks ajaks ära Jäm; oli sii veel ilja `aega tagasi niha Ans; se oli juba ammut `aega, kui seda sai `kuultud Jaa; see `kelder `tehti ilja aa eest Muh; se pole väga `ammo aeg, kui nad `siia tulid Rei; ei ole kauat `aega kadun Aud; põle kaual aeal tein `leiba HMd; kaua `aega sa ikka `uotad JMd; mul on kauast ajast [seismas] ühed ieringad JJn; siis oleks [paranemine] võtt kaua `aega `aega Ann; elas kavvat `aega pialt selle viel Trm; ma panen su kavass `aegass vahi `alla Kod; mina põle ammu `aega sial käenud Pal; joba ammul aal ei oole `sinna saanu Krk; kraasi om ammust `aiga temä käen Nõo; kavva `aigu, kuʔ jo sõna sai Krl; tu̬u̬ oĺl `kauga `aigu `aigõ Har; `ilda ajo i̬i̬st käve siin Räp d. nii ja nii palju aega tagasi, möödas `sellest juo `palju `aega juo, `seitse kaheksa`kümmend `aastat `aega Jõe; on juo nädäl `aiga kui `viimast `käisin sääl; sest on juo, kuuskümend `aastat tuleb `aiga senest Lüg; ma‿p `tεεgid, mis sest `aega on, kas seitsekümmend üks `aastad voi Jäm; sest on üks ports `aega Khk; neli `oastad `aega, kui ta ää suri Juu; kaks ehk kolm iga `aega tagasi Kos; ravvast [vankri] juhisid akati tarvitama `oastat nelikümmend `aega Trm; ligi sada `aastat `aigu tagasi Võn; sinna˽saa jo viiś aest`aiga `aigu tagasi Har; no˽saa sinnaʔ `aigu üle katõsaa `aasta Rõu

8. (vormelid) a. (imestust, üllatust jne väljendavates hüüatustes) nää, kus on `külma verelisi inimesi, oh sa `armas aig Jõe; oh minu aig, küll on iga se moni inimine `uidurane Kuu; `armas `elde `aiga, vai sina oled siin VNg; oh sa `eldene `aiga Vai; oh äŕje aeg Jäm; Arm aeg ette oitku, on ikka nende lastega rist Kaa; oh sa aeg, kui nobe ta oli `riidid `selga `aama Rei; sa igävene aeg, va vihm `leotas `meite `riided kõik ää Mar; `jeldene aeg, no kas mina täda `tuntsin Mih; kis seda `tohtis `koolis `rääkida, sa alastuse aeg Hag; os‿sa kulla aeg õt́e, kui ilus se on Juu; oh kaĺlis aeg, ei ma `tiandki Jür; sa `oitku aeg, ma kohe imestates `vaatasin seda `kaśsi Amb; nõnna `pilvesse läheb kohe, et os sa aeg Ann; oh sa õnnis aeg küll, mis tema ometi `ütleb VJg; kaĺlis aeg, mul ei õle pesogi ühen Kod; os sa suur aig, mis nüid tahad tetä küll Krk; oi sa `eldene aig, mes nüid küll saab Nõo; oo pühä aig, timant koolõss nii paĺlu `vannu inemiisi San; `Taivanõ aig, noorõ inemise˽rögisäse ütte `puhku Urv; oh `heldene aig, kuiss meil ta si̬i̬ṕ no ni hukka lät́s Krl b. (hüvastijätuvormelites) `jäeti iad `aiga; üva `aiga, üva `aiga, üva `peigumehe `õnne ka; vanad inimised `ütliväd aja `pääle Lüg; kenad `aega Vll; Olgu siis seda `korda `jälle loril lõpp ja ead `aega Pöi; ead tervist, ead `aega Tõs; iad `aega JMd; üvad `aega MMg; ääd `aiga siss, näiss konass ma tule jälle Nõo

9. eks mets ole siin old ige oma aja (kogu aeg), ega sie ole `toiseks `muutund Kuu; juo sie jääb vanast ajast juo, sest tule `vällä `ühtegi; kevädel juo kippuvad [mesilased] tali`korterist `tüöle, sii sajavad `aiga taga Lüg; Minul tuli kene aeg (kaua) teda `oodata Jõh; tal käisid segased ajad (meeltesegadus) peal Phl; mes aeal põlvel see oli, kui neid metsä matikuid akkasin pidama Var; Ma põle seda kuna ajal (kunagi) näinu Hää; nüid ei ole ma enam `miskil aal (kaua, ammu) teind Pee; poeg põle sada `aega (väga kaua) siin käenod; minä ei õle sadandel ajal tädä nähnud; ku tuleb miässerahvas `vasta, suab üvä aeg (läheb hästi, on hea õnn); kelle ilma aeg (ammu) nägimä tõenetõiss; kõik õli muadon ja ajan (komebkas ja ajakohane); kavva mina vahin siin, mes `aega ma täädän; õli õnnelik aeg (õnneks) et `tuiskas, ei nähnud `jälgi Kod; `sinna `kohta ei ole ma kuna aig (ammu, kaua) saanu; sehast `laulu es ole kuna aal kuulu Hls; nüid om vanami̬i̬ss ilusen ajan (heas tujus) Hel; kona ajal (millal) sa lähäd ommen; mia ei tiiä, kona ilma aal mina na (püksid) ummelsi Nõo; sinno ku kirbu˽sööväʔ, püsü‿iʔ `kohḱi paigah, kannahta ajoniʔ (kannata ära) Se; head aega aegsasti Selle (põhu) soab säält oome ead `aega ää Pöi; Vahest kui arvati et soab sõniku `õhtaks iad `aega `väĺla, siis `pańdi piale lõunat `ärgi poar `kündma Kei; aost aigu järjest, kord-korralt valu lät́s ika aost `aigu suurõmbass Urv; [rukkivihkude kuhjapanekul] ladva˽`säeti iks `saiba poolõ üless minemä, aost `aigu iks nii `liuhka ülesspoolõ Rõu

aeges `aeges Phl Lä hajusalt PäPõ Ha, Jä VMr SJn, -õs Khn ajal piiru halud `olled rehe `aeges ära kuivatatud Phl; minu `aeges ta on old köik aeg eesti küla Noa; üks mees tuli `meile poole pääva `aeges Rid; joosen pimediku `aeges ruttu ää Mär; igä kaare `aeges loesatasse Vig; uegas eläb keväde `aeges mere `jaares Var; sui tõuseb päe kella kahe `aeges Mih; sao uõbi `aegõs Khn; minu määlestuse `aeges PJg; vanasti oli `saue `võetud vabriku `aeges HMd; meie põlve `aeges ei old sedä `ühti Juu; üö `aeges läksime sialt metsast läbi JõeK; vene valitsuse `aeges akkas poast jüripäe ligi Amb; joagup̀ää `aeges meie alati `lõikasime rukist Tür; meie elu `aeges seda küll änam ei olnd SJn Vrd aegas

harv arv g arva eP Kam Ote San V(h-); arb g arva Ans Khk hajusalt L(g arba), HaLä(aŕb Rap); aru g arva Kaa Pöi Muh Hi(n -o) hajusalt L(g aruda Var), HaLä Ann Lai VlPõ M T Lei(n arru); arv R(`arva; h- Kuu), g `arva

1. harv, hõre, mittetihe; õhuke, läbipaistev; kore; suurte vahedega; lõhenenud, pragunenud, kulunud Arv `nindagu `seula pohi Kuu; arv maa, `kardab `külma, kevädesed üö `külmad, `kergitab üles Lüg; `Arvad `juuksed; Pala kukkub suust maha, suu on `arvast `kuivand ägädaga piltl Jõh; pudeli `prunti on `liiga `arva: `lasko `enge läbi Vai; arvad kirjad (suured tähed, suur kiri) ollid aavetsis ülal Muh; arva `süiga puu Käi; arb küńd Mar; uks arvaks kuind, ei pea tuult Mär; arv kamm, arva `piide vahega Tõs; arv kangas Aud; `lestasi `püitaks arva vörgudega, arvad silmad Ris; ahi on `urpseks põlend, augud sees ja nihuke arv on juba Juu; määr on arvama karvaga JõeK; arv mets, puu siin, teine sial Amb; `enne tuulati arva sarjaga, siis tihi sarjaga Sim; arvad `ammad KJn; kaldsa põlve om arva joba, akkave katik mineme; `engverel om - - arvebe laia jämme lehe kundsu Krk; aru rõõvass, õreda sua sehen `koetu Nõo; kesev ja rügä, külvets arvemb, nee aava `poiga Ote; üt́s om kammil harv ots ja˽tõnõ paks ots Har; arvaʔ un laia ḱüĺgluiõga ĺemmaʔ `omma ääʔ Lei || halb, nõrk (mälust) Pää arv `nindagu kabusta pää; Pää arv, jalg `kerge (rumal pea, jookseb palju) Kuu; `arva pää ei pia `mieles VNg; mälo on käänd `arvast, inimest tian, nime ei tule `miele Vai; vanadoses akkab pea arvaks menema, keik kaduvad ära Rei; pia on arv nagu sõela põhi, ei pia `kińni Ann

2. harva esinev, haruldane; üksik; mõni, vähene – VNg Lüg IisR eP M T `arva `kõrda käis meil Lüg; Sui on varesed arvad, üks kaks `lenvad koos Pöi; ne on aro pεεvad, mis mena sεεl käi Emm; Nee na arvad sönad, aga sedasi räägidi Rei; metsä einäma, mõnel kohes oo arb kask ja paio põesas Mar; aru inimest kes tegid [kuhja], iga üks ei teind PJg; tänabu ei tule `õuni, arv üksikud on pial Ris; meil mõni aru kord `tehti `kaĺja Lai; mõni arv piisk `tuĺli KJn; aru `võõra Krk; tu kalal `käimine `olli väega arv Ran; to‿m üits aru aig, ku temä‿i ole `joonu; prilla `suurest ei sata, mõni aru udsukõnõ tulep Nõo Vrd arvetu

3. adv harva vana udar kaos ära, ta (tall) nii arv imes Ris

Vrd arukene2, haruline2, arune3, harva, harvak, harvavõitu, arvik1, arvlane

haue aue g `aude eP(ou- Jäm Ans Emm Rei; n aave Khk, g `aave Mus; n aude JMd Hlj Trm, aade Kod; ppl `õuded Rid), pl `aude Trv; havvõ g `haudõ Plv, pl `haudõʔ Kan, p `haudet Räp; `au(v)e g `aude Lüg; n, g `haue, pl `hauded Kuu; n `aude VNg Vai; hauõʔ g `haudmõ Har; pl `audme Nõo; `audi, pl `audid Kär

1. hautis, hautamise saadus; see, mida hauta(ta)kse a. hautatud loomatoit `luoma `haue (hautatud kartulivartest, lehtedest jne) Kuu; `aude – `lehmäle `audeti, agana `pääle `kievä vett ja `anneti `lehmäle `süvvä Vai b. hautav aine Akkas omal einapebri oudid tegema Emm; pane soe aue `piale. lööb ennem `lahti paise Mär; magusast ja püüli jahust tehasse aue, sie võtab `kaśvjad `lahti VJg; jalalõ vaja havvõt tetäʔ Plv || tabu maa `hauded (maa peale väetiseks mädanema pandud praht) Kuu || püügi `audme (pesupesemise puhul tehtav traditsiooniline (pidu)söök) Nõo c. sag pl linnasepäts, keedetud v hautatud linnasejahu, kaljavärskendus see `õigest leiväst taar põle ikke nii ea kui auetest `tehtud. auetest oo `neoke rammos ja paks Mar; kadagate `peale `pandi [taariastjas] `auded. keemast `võeti pajaga ja `pandi korralt kallati `taargasse Mih; üö `otsa olid `auded ahjus; `este `tehti `auded rukki ehk odra linnakstest Kad; tii taari `aude valmiss. `audide `pääle pannass vesi Trv; siss kallati `tu̬u̬brist nu̬u̬ `taari `audme sinna silla `pääle ja `panti `kuuma vett nii et tu̬u̬ tõrike täis sai Nõo d. sag pl mesilaste haudumisel olevad munad, nukkunud tõugud, (kaanetatud) kärjekannud kut mesilased panad munad, siis nendest tulad `auded ja töugud Khk; `audi toobid Kär; ega nad (mesilased) ise nii paĺju süe, aga aue võtab `toitu Kad; naaʔ mihiläse `haudmõ nakasõ jo `ussõ tulõma; üt́s hauõʔ om jo ussõn; imä [loob] muna kańni sisse. munõnu kińni kaanõtunuʔ, kutsutass `haudmõʔ Har; imä tege puja `haudet Räp Vrd haudmass, hautus e. konnakudu kunna `koelmu um vaest tu̬u̬ kunna hauvvõʔ Plv

2. hautamine; haudumine `Oisin `leivä `astja tulises `audes; kanad o `haudess vai said `pandud `haudesse Kuu

3. piltl peks, peksmine obone `tahtoses `auet `saada. `andasin `tuplisti `auet; ovostelle `pandi `saidakas `perse `pääle ja `anneti `auet, et `saivad `mõisa `juure Lüg || vaev, töösoe, vatt Küll sene `tüögä on elos `auvet saand, võtta kas vai rukki`leikuss, oi küll sai `auvet - - ei `näütsel ajal enämb `ninda `auvet saa, nüid juo `massinad Lüg

eha|valge eha(valge) eha `valge. ei õle viel üö ega õle päiv Lüg; eha`valges täma tuligi Vai; Kui eha `valge `õhta punane siis tuli kuri ilm, tuul toŕm Pöi; iha`valge oo kui [taevas] punetab veel Var; kaks `tundi on eha`valged; käisin eha`valgel `loomi `otsimas Rap; kui on `pilves ilm, siis põle eha `valged ka VMr; suvel ehä`valge ei lõpegi. `pü̬ü̬räb ja kõhe on koedo`valge; kes ehä`valgel kudi sukka, [sellele] `üeldi, ehä`valgel tegevä enele, pimedän peiole, kuu`valgel vana pahale Kod; eha `valgega `tehti sukka ja kinnast Lai

iile|rihm lakkrihm iile rihm `olli nõnna lai nagu päti rańt; iile rihmad torgiti kõresid täis, `uhked männad `tehti `peale, lukid `ollid ees; üö (vöö) `peale `pandi iilerihm, üö `olli iilerihma `alla võrutud; kui kasukas üll `olli, siis `olli must iile rihm ööl (vööl) Muh

irvistama `irvistama Kuu VNg, -ä Kuu(h-) Vai irvitama Midäs siel `ninda toist nüd `hirvistäd, ega sa `itseki paremb ole Kuu; ja neil viel miel ia - - ja siis `naereti ja `irvistetti `keige sene üö VNg; midä sie `irvistäd – `ambad `irvillä Vai

hitvama `hitvama aeglaselt midagi tegema a. pikkamisi sööma, närima Jänes tuleb juo `ehtul `ounapuu ala kügütämä, siis `hitvab viel kogu üö; [vasikas] `Aeva `hitvab pikke `müöde ja lasi ei saa `heindest Kuu b. nüri saega saagima, nüri noaga vestma Ei saa sen `saega `kuidagi `hitvajess puust lasi, `muudku `hitva ja `hitva Kuu c. pingutades tõmbama Sai `oige `aeru˛ega `hitvada `enne kui `vasta tuuld `randa sai; `ankur on `pohja saves, küll `anda `hitvada (välja tõmmata) Kuu

jaost jaost Lüg Vai VMr Pal Äks Ksi Lai Võn Räp Se; jaust Lüg Jõh Hag VJg Trm; jäost Lai; jäust Sim Iis jaoks, otstarbeks; [kellegi, millegi] tarvis; millekski sene jaust on `riistad Lüg; Mandi jaust õli ise pütt Jõh; sedä tüöd `jätkä miu jaost ka Vai; kärru on sõidu jaust Hag; `kamber kohe selle jaost, kus teĺled sies olid VMr; ta pani kõik tie jaust `vaĺmis VJg; raud äke oli viĺla tegemise jäust ja süedi `lõhkumise jäust Sim; no oli pesu küna riista pesu jaust Trm; sääl on suuremid not́tisid kah tule jaost Äks; `saina oĺl `lü̬ü̬dü puu varn, kos mulgu `luitside jaost Võn; söögi jaost omaʔ õnnõ `valgõʔ ja `haĺjaʔ `heŕneʔ Räp; siss `pańti egä üte jaost uńk `suula lavva `pääle Se || [kellegi] päralt Tüö on peremme, üö `poisi jaost Lüg Vrd jaoks, jaose

jollima `jollima kräunuma `Kassid `jollisid kogu üö lagas Kuu

juuli juuli eP eL(`juuli, -a Lei; juuĺ, juĺl g juĺli Lut); `juuli Kuu Lüg(juul) u kalendriaasta seitsmes kuu `omme on esimine juul; üheksamandel `juulil on juo `pitkemb üö juo Lüg; juulis läksid ilmad soeaks Kos; juuli kahe`kümnemal akkas esimene [Maailma] sõda JMd; juuli õli eenä kuu Kod; Alma lubass ike juulin tulla, aga es tule Nõo Vrd juulikuu

jäurama `jäurama Lih Jür, da-inf jäurata Vll/part jäuratud, da-inf `jäurada/ Pöi Mär Kos Koe jaurama poisid külavahel `jäuramas Pöi; `jäurab `piale nagu ullu`meelne Mär; küll ta võib jäurata Kos; `juomise `peaga `jäuras `ringi Jür; `jäurasid teised meil kõikse üö Koe

kaisus in kaisus Koe Kad VJg Sim Trm Ksi Lai, `kaisus VNg Vai, `kaiss|us Lüg Jõh S(-os Käi) Kse PJg Tor Juu Kos JMd embuses, süleluses, kaenlas laps on ema `kaissus Jõh; magaski tama `kaisus `kaige sene üö Vai; ole kenast mo `kaissus Khk; Magavad teine teise `kaissus Pöi; Vähemad lapsed olid muist ema `kaissus Rei; tüdruk magab poesi `kaissus JMd; olin temaga ühös `kaissus VJg; `oitsin ta oma kaisus Trm; olivad sial kaisus kahekeisi, magasivad koos Ksi Vrd kaisun

kandma `kan(d)ma eP eL(-me M -mõ San Krl, -madõ Har); `kandama R/-ie Lüg/ SaLä; da-inf `kanda Hi Lä K I T, kanda Sa Muh Kse Pä M, `kandaʔ V(kandaʔ Krl Har Lei), `kandada R; (ma) kanna(n) eP eL, `kannan R
1. ühest kohast teise toimetama; tooma, viima a. füüsilise jõuga kel ei õle obost, piäb kää `õtsas `kandamaie; kui `saavad jo `rohkem `kärgi `sisse, siis `akkavad [mesilased] magusa `kandama Lüg; rotta oli `kandand pabud `eini `sisse ja teht omale pesä Vai; Kaśs `kandas `εεse `poegi suus ühest kuhast `teise Kaa; pisike vähike kannetav kot́t `olli `selgas Muh; mis sa täst (lapsest) süles kannad Mar; rääts on `vitstest `tehtud põhu `kandmeseks Tõs; Käe suõnõd venüväd `korvi kandõs ää; `Kandug mtõ üksi, udu·tt ma `aita kua Khn; Jusku kaśs kannab `poegi Hää; peremees ei jõund külimituga `sisse `kanda niipaelu kui perenaene põllega `väĺla `kańdis Juu; karusipelgad kannavad suured pesad Kad; anguga sai kuared kokku `kantud Sim; ku `surnud `väĺja kannetasse kerikuss, kanneti kuńni `surnu`aida Kod; ära söö nii palavalt nagu kokad sulle ette kannavad Ksi; suurt `sarja `kańtsime kahekeisti Lai; siin `veikses `luhtades kõik ein `kańti `väĺla Plt; kannab varanduse laiale Trv; õlbastega om ää vett kanda Pst; otspakaldest tetti `kõlkakanneteve `rõõvit Krk; pisuand `kanna (kandvat) `kraami, ütest aedast `kanna `tõisi `aita Puh; üits tei `rõuku, kaits tüḱki `kanseva Nõo; minge ti˽kah `kantkõ nuid `vihkõ kokko, siss saa ennembi är˽kannõtuss San; puuḱ kańd varandust Kan; vanast kannõdi `sü̬ü̬ki `mõtsa nurmikidõga Rõu; hobõnõ ütelnü, et innembä ma viis viä ku kat́s sälän kanna Räp; ku tsia˽`põhku `kandva, saa halv ilm Lut b. fig jumala `süämess `kandama Kuu; Ühega läks `altari ette, teist kannab südames IisR; äga üks kannab oma `koorma ise Khk; egaüks kannab `sorma `pöues, sorm on lesemal (ligemal) kut särk Käi; igäühül oma rist kanda Tõs; iga lind kannab oma suled Kad; kis palju `riśsi kannab, sel oo palju mõt́tid Kod; seda `aśja piab mõttes kandma, siis saab täielikult ära tiha Ksi; om paarirahvass - - tõene kooleb ärä, jääp tõese `ku̬u̬rma ka tõese `kanda Puh; miä niikavva ku ma elä, kanna jumalat `endä `süämen Nõo; tä kand jumala `riśti Se; kätel ~ käte peal kandma väga hoidma ja hellitama nii armas, et kannass kätel Pal; ois oma `pruuti, oless tedä vai käte pääl `kannu Ran; käe peräh `kandõgi, nii hoit timmä Se; viha kandma vihkama, viha pidama `teine inimine `kannab viha `teise `luomade `pääle Lüg; [kartsin] et akkavad `mulle viha `kandama Jõh; surmani kannab viha, ep lepi millaskid ära Khk; `üeldasse et teine inime kes viha kannab su `piale, piab sedasi luu`painjast `käimagi su enese või luoma seljas Kad; si̬i̬ kand õige pikkä viha Krk; ta kannap miu pääle viha, nüid om mul täi säĺlän Nõo; Ku˽tõõsõtarõraa (naabrirahva) pini käü su uss`aida sitalõ, sõ̭ss tiiät et nimä˽`kandva su pääle viha Rõu c. loodusjõudude jõul (tuul, vesi, voog, vool) paigast teise liigutama tuul kannab `kaarnad `randa Jõe; `Terve pikke üö olid juo [ajupüügil] `tuule ja vuo `kannetava Kuu; jooks kannab, nii et võrgud on `sirged Pha; vee joosk kannab võrgud edasi Rid; vesi kannab `liiva `ümbre Ran; d. teadet, juttu jne suust suhu edasi andma; kaebama, laimama õli `selle `ämmäga nõus ja suualune, `ninda `kandas ette kõik Lüg; kes tale seda ede `kandand, ju ta seda isi `täädis Jäm; `Roksab, `tüh́ja juttu kannab Hää; `kanvad jutto ta peal `ilma`aegu Ris; kannab niisukest `tühja juttu teise `piale, mis `õige põle Hag; külakubjas, kes `käsku kannab VJg; mõni vanana (vana naine) on `kannud edesi sedä juttu meie päevini; kiälik ja salalik, kannab kõik kõned ette Kod; kittä inimene ta‿i ole, ta tükip `ki̬i̬li `kanma Puh; temä ei ole su̬u̬remb asi inimene, ta kannap `tühje jutte Nõo; om üts keeleviskaŕ, kiä kand küllä piti `albu juttõ Urv
2. midagi (altpoolt) toetama, üleval või püsti hoidma; millegi najal püsima sured `lieted on pial [ajuvõrkudel] ja `pullud `kannavad `vergud ülesse Jõe; jalad ei `kanna kehä üles; `lapsel on `kaula`suoned viel `nõrgad, ei `kanna sedä nuppu üles, pää `vangub Lüg; miu jalad enämb ei `kanna Vai; sülla joompuu on suur palk, mes sülla üles kannab Emm; oripuu kannab lage Käi; Äga lind `kõrgemal `linda kui tiivad `kanvad Han; jalad oo seukst, et ei kanna änam Aud; kui vaevased jalad on, ei kanna üleväl mis paks kere on Juu; silla `kańdjad puud Ksi; ahjul on võllid, kelle pääl kannab `päälmäst jagu Ran; oripuu om `risti jõge, ta kand [silla] `tõisi puid Ote || millelegi pidama jääma, toetuma`senna `pandade `peale jäid eenad,`kandma, tuul sai alt läbi `köia ja ein ei saand na `kergeste läppoma `minna Mih; [kukkus jääauku] jäi `õlgade peale `kandma Trm; kui vara `raotu, siss `oĺli magu maha `lastu palgil, jäi kõtu `pääle `kanma; ratass lääp nii sügäväde, et rumm tu̬u̬ kannap vi̬i̬l, tu̬u̬ `piatap `vasta Ran; ega `kõrgembale ei saa lennätä ku siiva kannava Nõo; kaela ~ pead kandma 1. pead püsti hoidma `estest [laps] ei `kanna juo `kaela, `noksib `pääga VNg; `lapsukene akkab `kaula `kandamaie Lüg; Ta kannab `kaela, ta ajab isi pääd `püśti Hää; laps on kaela`kańdja Juu; kui võtad [lapse] üless, om kaal kõva, joba kannap pääd Ran 2. töövõimeline, tööks suuteline olema Nüid ju kõik [hakkavad] mihaanikuks, kis `kaela `kanma akkavad Hää; nigu `poiske `kaala nakass `kanma, nii `panti ta sia`karja joba Nõo
3. (peal lasuvat) raskust välja kannatama ei old jääd viel ja ei old sula ka, `üöldi: ei `kanna `e(i)ga `katke Kuu; sada viis`kümmend `tündri `kandas (laev) `kardulid Hlj; `märtsis akkas lumi `kand(a)ma IisR; Pöld juba kannab, oome oomiku lähme äästama Kaa; `Sõuke `korkene lumi, jänese kannab `peale, koera võtab `sisse Pöi; ea oo nõrk, ei kanna Muh; ta (heinamaa) [ei] kannagi `suuri masinuid Vig; `seoke va raba maa, ei tä kand oost, ei tä kand `ärga Mih; ei sie kiige `kannud mjõnda rhvl; Laõ (laev) oli, `kolmõ `sülda vist kannaskid (ei kandnudki) Khn; sii (sild) piab `kandma obuse, `vankri ja `kõiki Hää; `vaese turi tugev `kandma Ris; ea küpse küĺm, se paneb kõik kohad `kanma Juu; mülgas soo, `pehme, kis ei kanna Tür; õhuke jää kirmatis, mis ei kanna viel VMr; ti̬i̬ one rõõdane, ei kanna ei `katke Kod; kevadi läksime, kui lumi pial `kandis - - `õue `lindu `mängima Pil; nüid on ta sihuke raba et ei kanna jala inimest ka pääl Vil; `tolli kümme olliva talad, nii et kanniva, ärä es vajo Ran; mõni soenatuss olli mädä, es kanna läbi minnä Kam; mädä maa, tuu ei kanna varest kah pääl Ote; taa sild ei˽kanna enämb üle minnäʔ Har; inne oĺliva `venneʔ, kes kuuskümment `puuta kańnivaʔ Räp; kas ta sild kand üle minnaʔ; korrõ iä, ei kannaʔ, ei murraʔ Se; et sinno `maakõnõ kannu‿ss inäp! (sajatus) Lut || veesõiduki püsivusest tuul oli niipaĺju kagust vägev - - paat́ ei kanna purjet ka Jõe; Rank laev äi kanna änam purju ja leheb kergesti ümber; Täiesti rank laev äi kanna änam mastisi ja nee tuleb maha raiuda Emm; Rangal `pantaks `parlasti `sisse, muidu tüh́jalt ei kanna Hää
4. taluma, (välja) kannatama; vastu pidama `raske tüö on, minu jõud ei `kanna sest üle `üksi`päini Lüg;`verko ei `kannagi nii pali kalo Vai; pεε‿b kanna nii `kanged `leili; mo süda‿b kanna seda εε, see tuleb tagasi; mis sa selle pärast muret kannad Khk; üks äda teise `pεεle, ema peab `köike seda `kandama Mus; ma ei kanna valu `välja Muh; vana inimese veri, see äi kanna änam medad, alati on sii ja sεεl `aige Emm; ma kannan laasi `viina ära Mih; leib oo na pude, ei kanna näpu vahel võtta Tõs; temast küll meremi̬i̬st ei saa, ta‿i kanna ju merd Hää; ma olen kõik tornide ots käind. ia pia oli, `kańdis `iaste Nis; mol nii paelu muret `kanda; ma olen kahju `sisse jäänd, ma pean seda kahju nüid `kandma Juu; `pehmeid `koarlaid sai `süia ike nõnna kui kere `kańdis Juu; kui mulle rist on `peale `pandud, eks ma pea teda siis `väĺla `kandma; kõik pidid tööd tegema, kui aga jõud `kańdis Kos; villast `lõnga `jälle lehelesega ei kanna `keeta Tür; talve vili `kańdis talve ära Trm; tämä piä ei kanna [viina]; tõene muretsab ja `aitab muret `kanda; ei `tastnud äbi `kanda et läks uarass Kod; süda tal nigu ei kanna teese verd näha, minestab ära Ksi; kes `kurptust kand, kuivass ärä Trv; miul om paĺlu muret kanda Krk; mina kanni niisama `viina nigu mõni mesterahvass; ku esi `vaiva olt nännu ja kulu `kannu, siss tiiät oeda kah Nõo; kah́o kanname mõlõmba üteliisi Võn; ärä `lõika `liiga õhukõsõss, et ta (vikatitera) luisata kand Kam; mu käe es kanna˽nipaĺlu `tü̬ü̬teʔ; `aigõ olt, siss ei˽kanna˽ nipaĺlu `kõńdmeist; sann võtt nõrgass ja vanainemine ei˽ kanna `vällä Krl; sa mine ni˽kumma vii `sisse nigu kihä kand; siss lät́s nii `virka minemä nigu `astu kańd; taad murõht ei joua enämp kanda eiʔ Har; süä ei kannaʔ mul `liikvat; raud um nii huba, et ei kannaʔ hobõsõ `rauda käändäʔ Plv; hobõsõl löövä hiireʔ, kanna ai `sõitu Vas;`olku˽`pääle, mina jõvva `kandaʔ Räp; a määne süüd, sääne `kanminõ Se; timä pää ei kanna setä `vällä Se || (karistusest, vastutusest) kui sie süü `kannab, siis saab alema `ammeti, kui ei `kanna, siis saab `järsku `lahti Lüg; siis kui sa trahvi ää kannad, siis soad `lahti Juu; teine on süüd tehend, aga meie pea peab `kandma; `kańdis oma `nuhtluse ära VJg; ess ta siss oma trahvi kannap, kui `nõudmine tuleb Nõo; mul jäi nulgah `saismallaʔ ja koolitrahp̀ `kandmallaʔ; uma suu sulg, uma säĺg kand – suu `ütless, sälg vastutass Vas; määne süüd, sääne `kanmine Se
5. suutma; võimaldama, lubama sie kruńt ei `kanna sedä `vällä Lüg; tama maa `rohkemb ei `kanna `lehmi ku kaks `lehmä Vai; mo süda‿p kanna seda `vastu vötta Jäm; mo jõud ei kanna `rasked tööd tehä Tõs; nii vaśtik rohi oli, et süda ei kand seda võtta Juu; kui aru kannab, siis `vastan; sie koht ei kanna `välja nii`palju kui temast taheta VJg; näie `õigus kannab nõnna Kod; pia käib ümmer, ei kanna üleval `olla Plt; anna nii paĺlu ku su `elduss kand; ma tule, ku mu aig kand Krk; meele mõttege lääss `vihtu `tu̬u̬ma, aga `tervuss ei kanna; ti̬i̬ ku‿su jõud kannab ja ku‿sa ei jõvva, siss jäägu ta tegemädä Nõo; mul om jo˽vana pää, taa ei˽kanna änt (ei mäleta) San; mu joud ei kanna taad `nõsta; tu̬u̬d ei˽kanna süä kõnõlda eiʔ Har; tu̬u̬ kotus ei kannaʔ tuud `vällä Vas; `ihna ai süvväʔ, `ihnuss kanna ai; kas aig kand minnäʔ Se
6. (rõivaste, ehete jne kandmisest) `meie `kandis `kanneti `saare `kengi ja `saapaid Lüg; tüdod `kandad `elmi `kaulas Vai; mõni akkab ju nii noorelt `prillisi `kandma Vll; keik oli kodune kätetöö, mis inimene `kandas Mus; siilikud nee oo `paergu veel `kantavad Muh; küit kuub `olle, ma ise pole mitte kannund Phl; naesed `kantsid renna peal õbe `sõĺge Kul; need ju õige `kantud `riided Mär; `salli ike `kaelas kandase Tõs; mia teda (vööd) põle teenud, põle kannud ka Hää; ta on oma `riided nii ää kand, nii räbalaks läind Juu; sis `talvel akati `viĺtisid `kanma KuuK; miks sa seda vanemad palitud ei kanna VMr; vanami̬i̬s küll ei `kannud `prilla; kuda käsi ti̬i̬b, nõnna kaal kannab (omatehtud riidest); naesed `kańtsid `juuksed nuian Kod; ma olen isi küll kand jätkuga `säŕka Plt; lind kand oma sule ärä ja sa ei jõvva oma `rõõvit ärä kanda (etteheide sellele, kes palavaga lahti riietub) Krk; rät́te mina oma`koetusi es kanna Ran; om sel ihu küll, kes seda karedat amet kannab; sitt kannab `siidi, `eldel ei ole `elmigi kaalan Nõo; mis isatanu ei sü̬ü̬ ja mis alastõ ei˽kannaʔ Ote; mehe˽`kanva˽kah siŕmiga˽kübärit Kan; `paklist oĺl `koetu päternäʔ, mis `tsu̬u̬gõ asõmõl kannõti Urv; nu̬u̬ (saapad) omma jo kannõduʔ Har; sõss kańni jal˽`tõisi sukkõ Vas || `kannab pääd `luogas (hoiab püsti) Lüg
7. omama a. muu lu̬u̬m ei mäletä ku `paĺjalt ni̬i̬d kes `sõõrga kannavad Kod; b. (nimest, nimetusest) nied `kannavad `ilget nime - - sitta `siened Lüg; eks need punased ussid kanna tuli`kaarna nime Mus; üks kale·ndär `kandes neme servelauad Käi; `raandas oli puust. plekist akkasid `ämre nime `kanma Lih; sülg ja ila, see kannab `kahte nime Ris; arjuklased akasid juba kaupmehe nime `kanma Kod; kahessa ühessa `kuuni `kańdis [siga] ikke kesiku nime Lai; kahe või kolme `aastased on ikke sälud, `enne kui obese nime kannab; siin ommava `väikese ojakõsõ, ni̬i̬ jõe nimme ei kanna Kam; laisa nimme ka‿ks vi̬i̬l kańni, olõ õss et virk vi̬i̬l oĺli Vas c. põdema Mina ole saja`jalgse ära kannud Mus; vilu `aigust, seda ole ma ise ko `kandand Pha; närvipõletik, seda ma `kantsin varem ka Kul; ma ei oole `aigust midägi `kanden; ei˽ol mea `maalisi `kanden Krk d. (menstruatsioonist) naiste`rahva riiet `kandma Muh; kolm `päävä piäd `kanma kuu `riidid Kod; kuu`kirju `kandme Krk
8. kasvatama, saaki andma see on εε maa, see kannab ikka `vilja Khk; kui ta (põld) saab rammutud ikke, eks ta siis kannab `viĺla küll Mär; Kirsipu oo kuuse juurikate peal, ei kanna `marju Kse; küll need puud kannavad nii kaua kui elan Juu; õunapud kannavad tänavu `easti Tür; egä pajod kõik ei kanna `urve Kod; esä kaneì mis `äitsnep, ei kanna teri Krk; vaja `aaderd `laske `uibule kui ta ei kanna, siss nakap `kanma Ran; kärk midägi es kanna, olli `kõlbmada maa, es kanna `mõtsa kah Kam; rüä `tolmase, muidu na ei kanna kui na ei `tolma Ote; `kańde `kümne võrra seemend Plv; [toomingas] kand `maŕju; ti maa `piasi hüp̀vä `viĺjä `kandma Se
9. rase, tiine olema kui ema `kandamise ajal vahib `viltu, sis laps ka vahib VNg; `lammas `kannab kaks kümend kuus nädälä, - - siga `kannab kuus `tõistküme nädälä Lüg; kiidetse ühössä kuud olema seda lapse `kanmese `aega; oled sa `kanmas Mar; `kandmise ajal ei tohi `looma `peksa ega `lüia Mär; ta oo `kanmas, käima piäl Tõs; kis last kannab, se oo `raske`jalgne PJg; lehm on tiine, nüid kannab Juu; kannab juba neĺlat kuud Koe; ärgvasikad kannab lehem `rohkem, lehemvasikad kasinam Kod; eks lehm ja naine kanna ühe võŕs `aega Ksi; siga kannab neli kuud Lai; mis miul muud om ku `talve kanna, suve oia (sagedasest rasedusest) Krk; kassi toova jo suvel kolme poja, kaits kuud kannap ja `jälle tu̬u̬b Puh; ku‿sa last kannad, maka kah, siss om laits ää laits Nõo; kuu vahepääväl `sündünü naistõrahvass ei kannaʔ suku Plv; last `kandõh piat `veiga õhitsama; kua naane imetäss ja kand, tu̬u̬l olõ õi kuu`rõivit Se; puusa all `kandma (viimaseid kuid rase olema) Lut || poegima noor lehm, tuleb esimest `korda `kandma Khk; lehm akkab `kandama tulema Mus; Meite noor kiri lehm tuleb enne jöulut kandma Kaa; ohva, - - mis pole veel kannund Krj; `meite lehm `kandis täna Vll; on‿s su lehm kannud Muh; lehem tuleb `kandma Rei; pügälist `olli nätä, mitu kõrd lehm om `kannu Nõo; `Vahtsõst `kandma saanut [lehma] `nüsti kolm `kõrda pääväl Urv; tu̬u̬ lihm saa pia `kandma, tu̬u̬l om jo utar suuŕ ja piim nisan Har; lehm sai edimätsel piimäl `kandma Rõu; lehm om `kandmah (lüpsma tulnud) Se; ilmale kandma sünnitama ema‿o ammu `audas, kis‿o mind ilmale kannud Muh; emä oo näd (lapsed) elmale kannund Mar; olen kuus last ilmale kand Kos; mes tä noist lastest nii `paĺlu `ilma kannap Nõo
10. veetihe olema see `kange tuul kuivadab laivad puhas εε, nee‿p kanna `ükskid änam mette Khk; pot́i `persses auk, pot́t ei kanna änam Mär; puu nõu kui tä ää koevab, egä tä siis kanna mete Vig; katus ei kanna änam (sajab läbi) PJg; see nõu kannab vett, ei lase läbi Juu; tä õli ärä pigitet sidess ja väĺjäss, et ta vett kand Kod; vaat ei kanna vett KJn
11. kanduma kos ni̬i̬d vanad `maakesed su̬u̬d on, ommikute kannab udu Äks; tulekahju kannab sinnap̀oole KJn; [tulekahju] kand iki sinna selle talu pääle; ma ole kuulu kõne äält, ei tää kas `kanti miu `kõrvi Krk || sattuma ku lu̬u̬s kańd kavede [siis läks nekrut järgmisel aastal uuesti loosi tõmbama] Krk
12. hoolt kandma hoolitsema, muretsema ei `vaise inimise iest uolt ei `kanna `kengi Vai; ta piab nüid nde laste eest oolt `kanma Khk; kannab teese eest oolt Tõs; eks iga üks pia oma eest oolt `kandma Juu; kui isa ema ära surevad - - siis piavad vaderid selle lapse iest uolt `kanma VMr; kańd õma pere ette u̬u̬lt Kod; sul om latse, kes siu i̬i̬st oole kannava Nõo; sa ei oleʔ tuu asja iist uult `kandnuʔ, olet ukka `lasknuʔ minnäʔ Krl; ku̬u̬ kikõŕ`puhma i̬i̬st hu̬u̬lt ei kannaʔ, siss lääväʔ maŕaʔ mustast Räp
12. see lähäb mehe `moodi, akkab ikka mehe nime `väĺla `kandma; see juśt ei kanna suurt süid väĺla (ei ole nii suur süü), seda võib `andeks `anda Juu; kuld tu̬u̬ `kandõ alati (oli püsiva väärtusega) Plv; ei tiiäʔ kas tälle kand (on mõistlik, mõttekas)`vitsu `andaʔ; timä ei kanna `piutust (ei anna mõõtu välja) Vas | aa, juba tõbine kannab tervet, aige one jo `tervemäss suanud Kod; nätä et paranes, `aige kand tervet Trv; ei sure si̬i̬ kedägi, joba akkass tervet `kanme Krk

kassi|kull kassikakk (Bubo bubo) Kassi kuĺl on kassi `moodi, istub puu `otsas pea keerab `ömbe‿`rinki Pöi; üö kuĺl ehk kaśsi kuĺl. laulab `üösse sorr, sorr. kaśsi muodi nägu ja kõrvad, suured silmad nagu kaśsil IisK Vrd kassipeakull, kass|kull, kass|oukjas, kass|peakull

kasukas kasu|kas g -ka R eP(-ss- Mih Khn, -o- Mar Ris, kas[s]u|gas g -ga Khk) San; n, g kasu|ka Vai(g -ga); kasu|k g -ka Kod Pal KJn Trv Hls Ote San, -ga Kuu SaLä Emm Rei Saa Har Rõu(-ss-, g -gõ) Vas Se Lei, g `kaska Nõo Võn Ote Rõu Vas; kask g `kaska Kod Hel T(kassuk Puh) V, g kasuga Se; kasu|k g -ku Saa Hls Krk, g -gu Jäm Mus Krk, g `kasku Krl Har
1. a. karusnahkne (hrl lambanahkne) või karusnahkvoodriga palitu küll sie kasuka `turki one `kardulid noppind (määrdunud) VNg; suur (~ pikk) kasukas, pikk, `alle `puole `põlvi Jõh; olid sedised pitkad naiste kasugad, punane pael öö kohal, kolm `sörme lai, ees punased lapid, punane riie `pandud `pεεle; `valgest `lamba nahast `tehti kasuk Jäm; aja kasuk üle Khk; nüid o kasukas `kinniste `rintega, enne `ollid `lahtiste `rintega, puŕs`laìp `olli rinna ees ja kiri rae `olli. pärast `ollid kasukad üö kohjast tiheli kurrutet, nee `ollid uiemad; kasukas rihmutati kahede `rihmdega ää; seare marjast saadik `ollid ikka kasukad; kasukas `aeti `alla, vammus `peale Muh; suur kasuk (pikk-kasukas; naiste pikk-kasukas oli alt lai, keskelt keha järele lõigatud, õmbluste vahel piha ümber olid punased või sinised naharibad, terad ilustuseks, meeste pikk-kasukad olid sirge palitutaolise lõikega); vähike kasuk (poolpikk töökasukas) Emm; vanaste `tehti pruudile `lambanahast kasukas, liignahast kirjad `aeti `piäle Tõs; löhike kasukas on `põlvedest soadik; pikk kasukas on `piene searest soadik Hag; [eks] kasuka rätsepid ole küll, kes kasukaid `õmlevad Juu; palitu kasukas ~ suur kasukas, suur puolest säärest saadik VJg; ku kasuk muss, pese kasuk suaja vedegä ja arjaga `pustass. ku tahenemä akab, õõru rükki jahuga üle, et kõvass ei `tõmba; vanad naesed panid nu̬u̬rpuari `säńgi kõege `alla kasuka. siis õlema `lamma `õnne Kod; kasukut `särki seĺlän; vanast rihmudide neid kasukit, `panti `rihme, punane ja rohiline ja pruuń; temäl tett õige `uhke kasuk, kolme rihmage Krk; kask ju̬u̬b. kask kisk siist kaalast `kaugele, `olli nigu tila kaalast `kaugel Nõo; ku mina lat́s oĺli, vanul inemisil oĺliva `valge `kaska, ku mina mäletama naka, minu emal oĺl juba `rõivaga kask, osteti aĺl kalev ja `pańti `pääle Võn; kask `laotedi usse ala, säält pidi pruutpaar üle minemä Kam; `kaska piht, aloss; naiste `kaskaʔ tetti ellätüstega takan; katõdu `kaska olliʔ ka voldõliseʔ; kolm `nahka lät́s `väikese `kaska `pääle; talvõl keriko rõivass oĺ `valgõ kask; keriko `kaskal oĺ puhka veeren; `vahtsõmbal aol `valgit `kaskit inämp es tetäʔ; pikä `kaskaʔ iks olliʔ `kitsaʔ, `kespaegast `sisse lõigat, et tõmmaśs kokku poolõ `kaska; [1890. a paiku] tetti `lühkeisi kati`kaskit, `jalksi (käimise) `kaskit [meestele] Kan; sul vana kasugapuĺst (kasukanäru) sällän suvõl kah, noʔ olõt nigu tedre`pulmań Har; ku laulatamine talvõĺ küĺmäl aol oĺl, sõ̭s oĺl mõŕsal valge kask säläh. `kaskaʔ oĺli ummõldu˽niisaatõ nigu ŕapikuʔ, verevä˽siidiʔ oĺli veereh; piḱä kasuga rõivass pääl, tu̬u̬d üldäss piḱk kask, katõt kask, tu̬u̬ nigu hobõsõga `ḱävvu, muido om rassõ Se b. looma karvakate (liitsõnades – karusnahk) karul o ea karvane kasukas Hag; alli kasugu mi̬i̬s ütelti undil Krk; `lambil omma˽`kaskaʔ sällän, niä ei˽jõuvavõ `kuigi olla˽ta˽kuumagõ San c. fig Pööris kasuka karuspidi (sai kurjaks) Vig; Mets oo `vaese mehe kasukas (metsas on soojem) Han; Kobiseb ku vana kasukas (nuriseb, räägib pahandades) Hää; siti miti karvane kasukas (hum); võtan kuue maha, kasukas jääb `seĺgä (lambaniitmisest) Juu; ühe kasuka sees (sõpruses, ühel nõul) Trm; See mees on nii kui vene kasukas, tema on igale ilma mõõduta paras (saab kõigiga hästi läbi) Pil; mõse `kaskat päiv `otsa, ärä vett pane – kõnela inemist päiv `otsa, ärä nimme nimitä. jääp ilma pahanduseta elu Kam; sa mullõ ańniʔ särgikese, a sullõ `jäie kasugakõnõ (öeld pärast lambapügamist) Lut Vrd kasavaika, kasu3
2. figa. nahatäis peksa aga ma `ańtsin `talle nüid ea kasuka, küll ta nüid teab mis ta sai Juu; Ma õmble sulle punatse rihmega kasuka (peksan sind veriseks) Trv; ma anna sulle üte `vastse `kaska (öeld lapsele) Rõn b. suur hoog vihma nüüd tuli üks kasukas `vihma Lüg c. õnnetus, kaotus ta olli laulatse sõrmuse ärä `kaoten. tõine naarap ja `ütlep, et vat parass tal kuradil, et sai nüid üte kasuku Krk

kehrama `kehra|ma, -da Nai Jõe, kehrata Mär Ha Kad; `kehrä|mä, -dä Kuu, kehrätä Juu
1. (lõnga) ketrama `kehräsin `langu, linasi ja takkusi ja Kuu; eit `kehras terve talve neile Mär; `veśkis `lõnga ei kehratud, `paĺlalt eiet `tehti HMd; kodus kehrati linad ää, `tehti niidiks Kei; mõned `kehravad ise pit́si `niiti; kehratud lõngad said `mõisa `viidud Hag; eks ma ole `kõiki `töösi ikke teind, kangast kudund ja kehrand; Kui seina sees tiksub, siis [öeldakse, et] maa alused kehravad Rap; vanaste naesed `kehräsid pooleni `ööni; `soetakse ää ja akatakse `kehrama [linu]; peremees `kiitis, et mul on `niuke naene, mis `kehrab ja koob ja iga `oasta `lapsi toob Juu; kui mõesast `toodi linu, akati kodo `kehrama; `kehramine `algas `õhta ja kehrati kuni `valgeni Kos; `eisted, nii löhiksed, et ei süńni kehrata Jür; sie `kehrab nii kieru lõnga; kehrasin teistele, omal jäi kehramata HJn; kui me kuivalt `kehrasimme, siis jääb karvaseks sie lõng, lõimet piab ikka niisutama KuuK; vanast `tuodi jo mõisast linad kehrata Kad || (kärmelt) liikuma Kui jalad `seisuvad siis suu `kehräb, kui jalad `kehräväd siis suu `seisub Kuu; minu jalad enam ei `kehra JõeK
2. fig häälitsusest Küll se nuor kass o vade `kange `kehrämä; üö `lepsäk (lind) `kehräb `nuoda parannust Kuu; kaśs `kehrab nirr, nurr, nagu vokk vuriseb Juu

kesk|öö südaöö (aeg kella 12 paiku öösel) kesk üö ~ puol üö ~ südä üö Lüg; kui kesköö on siis öö on poole pääl Pha; tä läks kesköö `aegas meilt Mih; keskü̬ü̬ aeg `sõitis Hää; keskü̬ü̬ aeg loetse kakstõisskümme Kod; aga et - - keśkü̬ü̬ kähen olli, es ole mul `kuskilt `ainu `saade Hel; keśkü̬ü̬ ~ kikka aig ~ kell kat́stõisku Krl || üits ele täht, toda kutsuti keśkü̬ü̬. kui tu̬u̬ nii `kõrgel `oĺli, keset taevast, siss üteldi, et om joba keśkü̬ü̬ Kam Vrd kesksüdaöö, kestöö

kevadene kevade|ne g -se spor eP(keba- L Tür, köva- Rei; pl kevätsed Khn; g kevatse Emm), keväde|ne spor R M; keväde|ne g -tse Ran Kam Ote Rõn, kevädeni Krl kevadine a. kevadel toimuv, kevadele omane arv maa, on kevädesed üö `külmäd, `kergitab üless Lüg; kevadesed päävad lähvad pitkemaks Ans; Kövadene soe vihm paneb puud `lehte ja noored lapsed kasuma Rei; kebadene loom ja sügisene inimene, need oo öhötsugused Mar; kebadene lumi olla põllule kui kord sõnikud Mär; kevadesed ja talvesed silgud `kolbavad suetsetada, `suised rasvased, laovad ära Ris; jah sie [kangakudumine] oli kevadene tüö alati Amb; kevadene aeg old, nii et metsas oli lund ja jäljed jäid maha JJn; kevadesed ilmad Tür; tõu viĺjad, kevadesed viĺjad `käidi läbi, kitkuti kõik [ohakad] ära Trm; kevadene põllutü̬ü̬ Äks; täo kevadene vesi om liig suur Hls; kevädese eläje `peĺgäv `küĺmä Krk; kevädene tuul võtap mokat `kat́ski ja käed, võtap mõrjad `sisse Nõo; kevädetse alla Kam b. kevadepoolne kevädest `talv(e); sarv `luomad ja obosed nied `juoksevad ikke kevädest jago Lüg; See aasta oo kevadest talvet ette paugatis külm veel Kaa; Einu oli kevatsepoold talve nii veheks jεεnd Emm; sii kevadest poolt ta `jälle kaks ööd magas sii Kse; kevadest `suuvet ei `suada kammilaid KuuK; kevadest jagu talv Ksi; loomad akkavad `kiili `jooksma, kevadest poolt suve Lai; noʔ, s‿oĺli ka kevädestjagu `talve ka ollo KodT c. (kõhnast, viletsast loomast või inimesest) obu jäänd kevadeseks Jäm; Just kut va kevadene veis, jalad nörgad Pöi; kevadene obune on lahjast jäänd, kui ei ole `easte ülesse saand `pietud VJg; kevädene lehem ike kõhna, vana krobi; si̬i̬ (inimene) on õege kevädene ja närojäss jäänud Kod

kibe1 kibe g -da R(g -jä Kuu, -dä Lüg Vai) L(kebe Mar, kjõbõ Khn) K(-dä KJn) I(-dä Kod); kipe Saa g kibe|da (-dä) Rid/ke-/ Vig Mih Puh Võn/-õ/; kjõpõ pl kjõpõdad Khn; kippe g kibeda TLä; n, g kibe Vai Sa Hi/ke- Käi/ Trv Pst; pl kibed Lih; komp kibem Kõp; n, g kipe Muh Mar/ke-/ Krk Hel Puh Ote, pl kippe Hls; n, g kipõ San V(g kibõhõ Vas; p kibõhõt Kan, kibõh[h]õt Se, kibõ˛õt Urv Krl; transl kipõss, kibõhõss Vas, kibõhõst Se); kippe pl kipped Vai
1. a mõru, mõrkjas, viha Kes kibejä `kannatab, sie magusa mekkib Kuu; lähen tuon seda kibeda vett (viina) VNg; pippar tieb suu vihast ja kibedäst Lüg; liha vöttand kibe mau `juure; `andas `moole ka `viina, nii irm kibe oli Khk; Nee va punased `tuhli riud on kibed Pöi; `õiskapuul oo punased kiped marjad peal Muh; võil oo kebe mekk, oo kebeda `võitu; mes keele peal kepe, see leeme peal lepe Mar; kui sa kibedad (tubakat) tõmbad, siis on sul keel koa kibe et Trm; koirohol on kibe maik, `kangess vihad Kod; lehelist katsud keelega tilga, tunned kuhe et kibe, kui ta lahja on, ei ole kibe Pal; teinekord apu piim on kibedast läind Lai; kibe ja mõru ku tubak Trv; kardule om kippe, kavva vällän om, siss läävä kipes Hls; paĺlu `su̬u̬la pant, nõnda kipe, ei või suhu võtta Krk; ma‿i taha toda kibedat `rohtu Nõo; kupatedu kapst es ole konagi kipe vai mõrru Ote; Taa leib om `õkva˽mõru kipõ, `hapnamist om paĺlu saanuʔ Urv; küll oĺl kipõ, suu pańd `õkva `hõ̭õ̭hkama Plv; Kipõ nigu kesvä vesi (mõni süük vai ruug) Räp; ku `liikvat võtat `suuhtõ, tege suu kibõhõst Se; suud kibedaks tegema (veidi) viina võtma, maitsema läks `körtsi `jälle suud kibeks tegema Khk; Säh, veta pudel, tee suu kibeks ka Kaa; tee koa suu kibedaks, võta koa meie `viina Juu; annab `viina, `ütleb, võta tee suu kibedäss Kod
2. a a. (teravalt) valus; hell, tundlik; kipitav vanast `võeti `kartuli ikke `kopraga, `kopras ei tie käsi kibedast Lüg; Kibe kui `kirbu `ammustus Jõh; Ai, ärä `torgi `nõelaga, kibe akkas IisR; `puusad on kipped (haiged) Vai; sai kibed sääred Jäm; pudru olnd nii karune, teind `perse kibeks; `andas tulise kibe laksu `moole; sihest kibe `aige, siruta sa‿ p ennast `vöigid mette Khk; Sugulane äi aidate naiseks vötta, sugulasel `olla [suguühe] kibe Pöi; nöges körvedab ka, on kebe Käi; omiko poolt tuul oo kuri ja kibe Kul; `narblane kuseb jala `peale, aga ermus kipe on Mih; Karedad matsalk̀ad õeruvad naha kibedaks Jür; küĺm `kiskus silmad üsna kibedast VJg; küĺm võt́is näo kibedäss KJn; jala sääre nõnda kibesse võttan Trv; [vähkidest] ei `saaki kõttu täüs süvvä, enne lääve moka kipes pähän Hls; kurk oo õige kibe ja valuss miul; kipess võt́s periss jala alt, `liiva `mü̬ü̬dä `kõndin Krk; kabja olliva kibedass jäänu kruusa ti̬i̬ pääl Nõo; kipõ nakass (saunas oli kuum) Plv; nahk kibitses säläh, om kipõ sääne Se; perset ~ taguotsa kibedaks tegema ~ lööma peksma kui sa‿p kuule muidu, tee su `perse kibeks Khk; ot, ma tien sulle taguotsa kibedast VJg; lüün su `perse kibedäss KJn b. valu tekitav `kartavad kibedi `kärbäsi; midä kibedämb vits, sedä `kallimb laps Lüg; kui on ägedad `ilmad, siis on `einäd kibedäd Vai; Kadaka viht on kibe Mus; poiss pole veel kibesid `vitsu saand Kaa; püme kärmes, veel kibemad kut arilik kärmes on Pha; kiuspuu - - kibe puu, valus puu (okastega) Vll; Kärmpsed akkavad juba kibeks minema Pöi; verekihvtitus on väga kibe `aigus, väga suured valud Juu; minä võt́in kibedä vitsa õhvale, tämä ei lahe `lüpsä Kod; Ma tu̬u̬ kipõ˽vitsa˽`sisse, kibõ˛iidõ `vitsuga lahu su `perse kuumass, ku sa˽sõ̭nna ei˽kuulõʔ Urv; midä kibõ˛õp vits, sedä `armsap lat́s Krl; vits kipõ, lat́s nopõ Har; ku kipõ vits, siss um makuss lat́s Plv; tuuraluu oĺl innõ kusõl - - tuuraluu `oĺle `väega˽kipõ luu Räp || fig Suu ees libe, seljataga kibe (teeskleja, kahekeelne inimene) Emm c. (silmade või nina) limanahku ärritav `kanget `kimburit ajas toa täis, sie on kibe suits Jõe; küll tänä ajab kibeda `suitsu VNg; Sie ving tieb silmäd kjõbõdaks Khn; nõnda kipet `vingu olli tuba täis Hls; sann om kipe (vingune), lätt `silmi Ote; timä küt́t kibõhõpa sanna ku tõõsõʔ Vas d. fig valulik; rahulolematu, vingus Kibejä `näügä `nindagu `amba valu `kannatav inimene Kuu; Kulistab pudeli tääve viina ää, ei tee kibedad nägugi Han; tegi kibeda näo Tõs; Ise mies kua, aga `viina võttõs tieb kjõbõdad njagu Khn; olet `seatse kibe `näoge Trv || päeväge ei saa `äste `vaate, `tõmbat kipess (hrl `kipra) näo Krk e. Nii paha pueg tieb küll isal emal `miele kibedast IisR; Vaene inime nuttis kibedid pisarid PJg; Mi̬i̬l um kipõ, et `vihma satass ja˽rehekese˽ `pesmädäʔ Rõu
3. a raske, vaevaline, vilets aad on kibedad old, mõni `räägib, et tuleb viel kibedamb aeg Hlj; tieb elo kibedäst, ei saa enämb elädä kudagi Lüg; `Kõikse kibedamb aeg oli sie, kui pidin `üksi `kohta pidama IisR; meie pole koa kibedamad elu näind, oleme naapaelu noored Mih; lääb kibeda elu `otsa Ris; aga `keisri valitsuse aeg oli kibe elada HMd; `ennemuiste oli ju se asi väga kibe, ega põld jo `kõiki `aśsa `saada Juu; Nuorepõline elu oli väga kibe JJn; [puu]`riistade pesemine [oli] `jälle üks kibe tü̬ü̬ Äks; küll om kibedit `päivi siin ilman nättu Nõo
4. a, s kiire, pakiline, hädaline; rutt, kiirus`olgo kui kibe tüö `aiga, kodo `tüöle ei tule Vai; `paergus on kibe eina aeg, pole `aega muud teha, veel kibem tuleb ösumise aeg Khk; Asi läheb kibeks, pää (päike) vajub juba üsna madalase, paneme `auru `juure Kaa; kibe `lahti, viis inimest tuli töhe, kaks [jäi] `puudu Pha; `sõuke kipe `lõikus `olli et Muh; iga ühül oma kibe Tõs; kuule mool oo naa kibe töö, et kõik sõrme otsad o tööd täis; `kõikil oo kibe, ega põle `aega `rääkida koa mette Aud; `lauba akkab kibe kardula tegimene Vän; kui nii kibe ei ole siis ta `pääva kodu ei tule Ris; see on kibe käimine, kui kuus `versta `tuńdis Kos; ja mis sa siis [pilli] mäŋ́ŋid, kui sul igapäävane kibe tüö on KuuK; Need käisid siis kibeda töe aal väĺlas töel Amb; küll mul täna oli kibe (palju tööd) Trm; sul õli kibegi asi, tuled nõnna ilja `ü̬ü̬si; õege kibe käsk, õlgu kõhe täedetud Kod; einä aig om kige kipebe päevä Krk; sel kõ̭ige kibedambal ajal - - läits minijäss Leeningraat̀i `ku̬u̬li Nõo; peremi̬i̬s - - võt́t maad suuvve (suhu), kui muld `oĺli makus, `tuĺli kipe põllutegemine Kam; Meil lätt alasi ta asi nii kipõss, et tulõ iks `persega ussõ`mulku `ot́siʔ Urv; Tuli usin palamõ, vesi välle viirmä, raha kipõ kadumõ Krl; täl `väega kipõ asi, läpe ei kohege Räp; kipõ (äkiline) tõbi, ruttu mano tuĺl Se
5. a a. väle, virk; tragi kibe obu vädama; köŕb oli nii kibe minema Ans; Meite noor vöik täkk oo seike kibe loom Kaa; kaua selle kibe obusega selle tee käib Vll; Kibe mees oli leki katust `lööma Pöi; küll oĺli temä kibe, joose, nii et jalad ei putu maha Vil; Kusta om virk ja kipõ mi̬i̬ss, `poiskõsõh oĺl ta vi̬i̬l kipõmb Plv; Tu̬u̬ om kipõ tü̬ü̬d tegemä Vas; Sä olõt noorõmb, sul kipõmb jalg; Kipõ ku tulõsäde (virk inimene) Räp; täl om kipõ käsi (virk tööle); hobõnõ om kipõ, mineḱ ka om hää; [virk inimene] om kipõ `tüühü vai minemä kohe; vana mi̬i̬śs om ka õigõ kipõ vi̬i̬l Se b. peru see obone on nii kibe, kihutab saba Juu; kibe obune on see mis ingub, kui vihane on HJn; c. tige(davõitu) Ärä tämä (hobuse) taha mene, ta on natuke kibe; Kibedi ovustega on `tõiste ovuste vahel `kõige `ullemb Jõh; tige, sańt inimene, selle `kohta `öötakse ka kibe inimene Kul
6. a vähese rohuga, paljaks söödud karjasmaa nii kibe, üsna punab kõik Mär; kui karjasmaa kibe oli, sai `õhta saare `lehti murda `loomadele Kse; loomad on nii kibeda moa peal; obone koa karjasmal teese koha on nii kibedaks söönd, teese koha peal põle `käintki Juu
7. a läbilõikav, kile, kime `lapsed `kiljuvad, `tieväd kibedä äält; `tütrikud `laulavad kibeda `ääledega;`tiiskant on kibe ääl Lüg; suitsu pääsuke, need `kiirguvad kibeda äältega; meni on nii `peenise kibe äälega Khk
8. (intensiivsussõnana) a. (väga) suur, tugev, kange Kibe valu näris `terve üö IisR; kibe nou on `sinnä `menna Vai; kibe kuse äda Jäm; kui oomiku vara koidu sihes kibe külmaga `oue `minna, siis aja `teibad `paukuvad pops ning pops Khk; nii tuline kipe soolvesi `tehti `peale, nii `kange et Muh; nii kebe valu mau sees Phl; küll ta tuli kibeda iiluga Kse; mul on kibe rutt; küll oli kibe uni Ris; täna kaanis kibe küĺm tuul Kei; temal old nii kibe jänu ja joond `küĺma vett; pärast süńnitust käevad kibedad valud Juu; noh ikka kui tuli `lõuna aeg, siis oli [sõnnikuveo ajal] kibe `kastmene nõnnat et Pee; kipe küĺm, kes näppe `küĺge aap Kam; mul um sõrmõhn kipõ halu Rõu; oĺl õigõ hää kipõ külm Vas; kipõ ḱulm, kärre ḱulm Se b. väga, liiga; üpris, erakordselt Oli monel mihel parajasti just kodu midägi kibekiiret tüöd Kuu; [jäi] `tiitsal töö ajal kohe kibe `aigeks Ans; taar on üsna kibe apu; kalad on nii kibeks soolaseks sugend; kahjaga sai [värvitava asja] kibeks mustaks; nii kibe vahe vigat; kibe `valge rätik `ümber pεε Khk; Öun on nii kibe apu, et ajab ösna suu `lahti Pöi; nii kipe suur sõnniku ais `olli Muh; Kibe-kiiret jätkub veel mihklipäni Han; Eks `veimeid `tehtud siis `talgudega kui mehele minemisega kibe kiire kääs oli Kei; pohlad ehk pihlike maŕjad one kibedäd apud Kod; meil om kipe soolatse räime Hls; äste kibe punane rõevass, vai lang Ran; suṕp om nii kippe soolane, et ei saa `süvvä mitte Nõo; Leib om `õkva˽kipõ hapu, vesi tulõ `suuhvõ ku t́salgutat Urv || üsna kibe-kisla soolane, kala ehk liha Jäm; loomad kibes-`keebas jooma `nälgas Pöi
9. s viin Et `viiä `sinne Poruva joesuhu moned `kümmed `pöntüd va kibejä Kuu; Võttame va kibeda ka ikke, tieb `miele paremast IisR; joob seda kibed paigulist, selle pärast on nii `vaene Khk; on sul kibed ka majas? Rei; tä käib selle va kepega `paĺlo `ümber (joob liiga palju) Mar; meki koa siis meie kibedad; mut ku aab kibedat taga järjest, sellega ta elab Juu; anna mulle va kibedad VJg; käisin täna ja võtin koa seda va kibedad Trm; ta käip selle va kipe mõrruge ümmer Krk; Et vaśt `kuigi mõ̭nõ suutävve taad vanna kibõ˛õt sai `kośtki tälle (sepale) tuvva vaih Urv; mehe˽`tahtva jo taad vanna kipõt `väega Plv || (sipelghappest) raudikõsõʔ - - `laskva kipõd, nakass iho õ̭hkama kui Kan
10. s hoop; valu Varesselle valu, `kirbule kibeda, `musta`linnule muud tõbe – `lapse sõrm `terve Jõh; annan vetsaga mõne kepe sole Mar; mesilane, erilane, `lenda libeda-`liksi, tuo sa metta uava `võida, kibedad ära ajada (elitingisõnad) Koe; `taŕvis sulle kibedad naha peale `anda VJg; kibedat saama, tegema 1. haiget saama või tegema kui `lapsed vahest kuhugi kibejä said, siis puhuti `sinne `haige koha `pääle ja `lueti sanu; Mes sa tied `toisele `lapsele alade kibejä `mängies Kuu; Eks `tohter tegi küll kibeda, kui `jalga `uuris IisR; älä `piigista `ninda kovast, tied `miule kipped; tämä `toukas `minnu `maahha, mie sain kipped Vai || fig tämä juttu ei tie `miule kipped Vai 2. vaevama, piinama eks `laagris ja liini tüödes seal oli väga se `toitlus sie tegi kibedad Kad

kimp kimp eP(ke- Emm spor Lä, Hää Rap) eL(ke- Räp, ḱiḿp Se), g kimb|u, -o Phl Kul Vig Ris Kod Plv Se, `kimbu R(n `kimpu VNg Vai[`kimpo, `kimbo])
1. väiksem (kokkuseotud) hulk ühetaolisi asju `Täüdüb `jälle kohe nie `pilpad ärä `korjada ja kogu `panna `kimpu, `kümme tükkü igässe `kimpu Kuu; last `kimbuga ei `peksetässe Lüg; siis kisoda tädä (lina) maa siest `vällä - - ja `sioda `kimpu Vai; oksad pannasse `ühte pidi `kimpu, tüid ikka üksipidi Khk; Vikatikimp veeti paelaga üle öla Kaa; Sealt soaks möne pisikse kimbu `lamba `lehti teha Pöi; sii suur kimp `vetmed Käi; vetsad oo koa `kempos Kul; talinisu oo [ikaldunud], kas `korjab ühü kimbu Mih; Lilleste kjõmbuss oli üks aõnukõ punanõ tut́t Khn; lillesi `pantas `kimpu Hää; ta (tulisaba) on üks suur tähe kimp, iest terav, takkapidi laiem, üö `aegu nähä Ris; viin `veisele ea kimbu `rohtu Juu; rukkid pannakse `kimpu Kos; kolm `vitsa oli kimbus HJn; `ki̬i̬räb õksad `kimpu vai tükki Kod; lähäd vähile ja võta peerukimp `seĺga ja kot́t `kaela Äks; vanast olli vahimi̬i̬s tennu `kimpe valmiss ku nuhelti Krk; üits `porkne kimp maśs viis `marka San; müh́k om suurõmb ku kimp Urv; viĺla vihukõ kääneti `kimpu Rõu; pińk ja kimboʔ olliva `vaĺmiʔ (mõisas peksuks) Plv; tuak (tubakas) `kimpu köüdet Vas; pujokeise `pańte lakkõ `kempo Räp; viiś saibast kimboh Se; kimpu andma, saama peksa andma, saama mine too kimp ää, saad `kimpu Kse; Mis metslu̬u̬m tast (lapsest) saab kui `kempu ei saa Hää; `uota ma annan `sulle `kimpu VJg; sullõ `kimpu vaja `andaʔ Se || fig Litsuti kered täis süia, siis üeldi no nüid on kimp peal, nii et rattad nägisevad Trm
2. spetsiifilisemat kasutust a. teatud arv kokkuseotud linapeosid lina püud `pandi `kimpu, `kimpus oli kümme püud Pha; kakskümmend pöo pannasse `kimpu kogu, teise juured, teise ladvad, siis kimp äp lagu ää Pöi; Kui linad on ropsit ja soet, siis panta nee kimpu, egas kimpus mütukümmend püud linu Emm; `siuti kakskümmend viis tükki (linapeosid) `kimpu; kimbust läks lina siis `rookmese alla Vig; mis iad [linad] need `siuti kimpu, [said] ää `müidud Lih; kui [linapeod] kuevas said, siis `tehti kimbud `valmis. viiskünd püu `kimpu Tõs; lina peod pannakse `kimpu, enamasti kahekümne viie `peosed kimbud olid Juu; kui ropsitud sai, `pańdi `kimpu Pai; pane nüid linad `kimpu Lai; vahel ku nakatuss luu `oĺli - - jäevä nigu tingu linakimbule `küĺge Nõo b. teatud arv kokkuseotud kalu tursad niisama sured kimbud sai kogu `siutud, sai `linna `viidud Jäm; kolme`kümnesed lesta kimbud Kärc. kobar marjad oo ette `kimpus Mih; pihelgas, temal ka kimbud `otsas; `pähkled on `kimpus Ris; `sõstra kimp Plt; `Pähkne omma kimbun sarapuie küllen Rõn Vrd kämp
3. komps, pamp, pundar tämä ei tule `palja `käägä, alati tuleb kimp kääs, komps `kainlas; `katse `naised tulevad `kimbud kääs Lüg; pani kaig `asjad `kimpu ja läks menemä Vai; neid `olli mailma tõstetav kimp neid `nahku Muh; kalsu kimp `üitakse viletsas `riides last Kei; võt́tis kimbud ja kombud kokku Juu; läks `mööda suur kimp `kaendla all Plt || kokkuseotud veimed, mis anti pulmalistele kingituseks veemevakk `toodi kirstust lauale, kõik oli `seotud `valmis `kimpudesse, siis veemevaka jagamene oligi see `kimpude `müimene. kolm rubla `võeti kimbu eest vahel Vig; mool oli kolmkümmend seetse pulmaleste `kimpu. iga pere jaoks oli suur kimp, kis `pulmas olid Mih; paari`rahvale tuli kimp anda, üksikule siis sukad või sokid Tõs; peiupoistele `ańti kimp veimetega Aud; `ande kot́t `toodi tuppa, sealt `ańti iga paarile oma kimp Ris; Piäle `kośjade käis pruut kõigile sugulastele ja sõpradelle kośu`viinä viimäs. Mõni `ańdis [vastu]`terve kimbu, paar sokke, paar `kińdud ja särk `oĺlid `vü̬ü̬gä `kińni `seotud ja si̬i̬ `oĺli siis kimp KJn
4. kamp, salk, parv ühes `kimbuss neli-viis last Kuu; Vai sie tämä puegki `targemb, niisama ühes `kimbus `massä·ĺnikudega IisR; säält läks üks suur kimp inimesi Jäm; üks lammaste kimp paistab säält väljalt; särjed üsna `ääre tulad suured kimbud koos Khk; Talvel on aŋŋerjad `kimpus Krj; tombakid käivad kimbu `viisi Ris; viis, kuus naesterahvast olid `kimpus JõeK; mäńgime `kimpus `kuarta JMd; seal oli paarkümmend inimest või `rohkem, ea kimp oli `teisa JJn; vanast jo küläpoesi kimbun `kõńnuva Puh; tulõ mi̬i̬ `kimpo; üteh kimboh om pareb Se; kimpu hakkama ~ lööma ~ panema akkab minuga `kimpu, `tiemä ühes kuos tüöd Lüg; ei tä `kempu maksa akata üht Mar; akka meite `kimpu Tõs; akkasin koa nende `kimpu, siis soan testega `seĺtsis koa edasi Juu; tahab mind oma `kimpu, aga ma ei akka VJg; ma‿i `julge `siukse `kimpu akata; nad `võt́sid mind oma `kimpu KJn; panniv kiḱk `kimpu ja jala `Eĺme kirikus Trv; nu̬u̬ (pääsukesed) joba `pärtlespäevä `aigu löövä `kimpu, om `lekri `traate pääl ülevän; poosi olliva lõbu täis, leevä `kimpu ja lätsivä kinude Puh
5. väike koorem üks `saadu jago [heinu], kaks kolm `kimpu saab; tuo üks kimp puid `mulle Lüg; kakskümmend viis `kimpu `eina kodo Vig; üks aenoke rehi suab, kas lähäb kaks `kimpu vai `ku̬u̬rmad üles Kod; kimp on vähem kui `täitsa `koorem Ksi
6. kimbatus Muist `olled sidä paha segä`rahva `järkü, kenegä külävanemal alade `kimpu Kuu; küll ikka nüid poistel kimp oo, saa εnam `kordagid tüdrikumi kabista Muh; kimp kaelas kimbatus kas pole kimp `kaelas, uut `rohtu pole ning vana `eina pole; siis oli kimp `kaelas `jälle, `selpu oli lühine Khk

kobeldama kobelda|ma R(-mma; koppelda- Vai) JMd VJg kobama, katsuma `poisid kobeldavad `tütrikuid VNg; võttab `nuore `naise, ja musutab ja kobeldab ühest kõhast ja `tõisest kõhast Lüg; mis sa kobeldad nüd siin ja `õtsid Jõh; Pimedas `sahvris kobeldasin, kas `leian `õige `kausi üles IisR; midä tämä kobelda sääl kabis Vai; mis sa nii kaua sial kobeldad, ega sa‿i leia JMd || käsikaudu liikuma se läks kobeldades läbi üö VNg; midä siä kobeldad pimedas nüid Vai Vrd kopeldama1

kogu2 kogu R(-o) Vll Pöi Rei Mar/-o/ Tõs Tor Kei Juu/-o/ Kuu K spor Jä, Kad Trm Ran
1. pron (hrl ind) kõik, terve, kogu meie mihed surid ära, kogu maja ripakil Jõe; meil oli `enne `lauda `juures [mädarõigas], kadus ärä kogu juur; `jääpki sauks kogu `ehtuks Kuu; ega ma saand `talvel vahest kogu üö `silma `kinni, `mutku tie vokkisi VNg; kel sisimine värk on segamiste, siis süö üht `toito kogo aig, `muidu tieb siest `lahti Lüg; `ühmä `tostas rüsäd ülesse ja vei mänemä `merre kogo `kalloga ühes tükküs Vai; kogu mu varandus on sii Vll; ta elas seal kogu oma eluaa Pöi; kogu küla oli koos Mar; `vihma sadas kogu pääva Tõs; kogo ma`i·lmas põle nihukest `aśja `nähtud Juu; mine `sinna Tudu`metsa kohe koguks `talveks ära KuuK; ma olen kogu‿se aeg ikke neid (mesilasi) pidand JJn; ema oli kogu nädala `aige Tür; kogu kere on ramb Kad || fig püis kogu eńgest, aga es jõvva Ran
2. üsna, päris, täiesti sie on kogo suur rumalus; tänavu saab `kartul kogu vilets Hlj; eks sie õle `jälle kogo rumal kui `lapsed `taplevad Lüg; need olid kogu vanad mõedud Kei Vrd koguni

koidik koidik g -u JõeK VJg Lai San Plv; `koidi|k spor R(-ko, -kko g -go Vai) a. varahommikune aeg enne päikesetõusu `ommiku `koidikus akkab `taevas `vaalastama Jõe; `mõisa ajal `aeti juo `koidiku ajal maast üles; `koidikul `mendi juo `vällä Lüg; üö ajal ja `koidigo ajal Vai; juba koidikul üleval Lai b. koiduvalgus, koit jo vähä `koidiku `serva `välläs; `koidik akkas valendamma Lüg; `koidiko jo puneta Vai

koipima `koipima = koipama `Terve üö `koipib `ringi, siis ei saa `uomigul `silmä `lahti enne kesk`uomiku Kuu

kribin kribin g -a VNg Khk Mär Tõs Hää VJg, -ä Vai; kripin Hel Võn Plv, g kribina Puh, -ä San
1. deskr nõrk krõbin midagi kribinad `krapsu oli, siis nemad (keerekalad) olite kohe läind Kuu; `Iired `seina sies üö `otsa `toimetasid `aina kribin taga IisR; `kange kribin ja kräbin Mar; `ärkasin selle kribina peale ülesse Mär; Kass läits tare nukka müüdä kui‿ts kripin üless Hel; roti ja iire kripin oĺl kuulda ü̬ü̬ läbi San
2. (väikesest asjast) pisine kella kribin `kaelas, mis seda ka kuulusse `kuskile Khk
Vrd ribin

krobistama krobistama Kuu VNg Lüg(-mma) IisR Vai Jäm Mär Tõs Juu JMd JJn VJg Trm Har/-mma/, -eme San krobinat tekitama `iired krobistavad VNg; `vahtiga kie sääl `ukse taga kolistab ja krobistab Lüg; Iga üö akkasid rot́tid `irmsaste krobistama IisR; krobistab `kapsa `lehtede sees Mär; krobistab kaalt (kaalikat) `süia Tõs; kukk oli kanna tagant krobistand, kummikust `kinni võtt JJn; krobistas `sukrud ~ kualikaid `süia VJg; mis asjage sa krobistet San; kaśs nakass jo kasukat krobistamma Har Vrd krõbistama, robistama

krööm krööm g kröömi Emm Rei Mar Juu Koe Trm, `kröömi Kuu/-üö-/ VNg, kröömu Ans; krü̬ü̬m, -ḿ g kröömi MMg Nõo Plv Se, krüöme Kod(-üä-); krüem g krüemi VJg; rööm g röömi Mus Vig Khn/-üe-/ Saa, röömu Khk; rü̬ü̬m, -ḿ g röömi M San(-ü), rööme Hel Ran kübe, raas mitte üks krööm `leipa pole kodus VNg; `valge tai liha, mitte rasva `röömi pole pεεl Mus; See pole mette kröömigid vεεrd Emm; Pole sii änam öva röömigid Rei; üks rööm `toito Vig; mitte üks rööm es lähä `alla (toitu) Saa; üks pisike krööm on veel, pisike roasuke Juu; mitte `ühte `krüemi ei taha sinu oma VJg; anna `mulle veel üks krööm jahu Trm; mitti `rü̬ü̬mi ega `raasu ei saa ärä anda; es saa ma säält mitte `marja ega `rü̬ü̬mi Krk; mina es võta mitte üits issändä krü̬ü̬m Nõo; mi˽`korjasi röömü `kaupa võid; mõnõl ei olõ äbü `rü̬ü̬migi; mite `rü̬ü̬mi meelen ei olõ San; olõ õi üvä `krü̬ü̬mege suuh vi̬i̬l `olnuʔ Se Vrd krööme

kröönima `kröönima, (ta) kröönib Mar Mär HaLä(-üö- Ris) Kad I, `kröönib Hlj; `krüönima, (ta) `krüönib Kuu/-mä/ Jõh IisR; `krüenima, (ta) krüenib JMd VJg
1. kurnama `Krüönib `krundi `ninda ärä, et sääl `miski ei `kasva Jõh; eks sa `puhka koa vahest, mes sa sest obosest nii paĺlo kröönid Mar; kebadene töö `kröönis obused läbi Mär; Kis ikka alandlik on, seda kröönivad praegugi kõik Jür; kui mua õli juba ära kröönitud, et sialt kedagi ei suand, siis `jäeti ta `sööt́i Trm; ega sulasel põld kedagi `kröönida, seda ennast krööniti, tööd taheti paĺlu, `aet́i omiku vara `tööle Lai || nöörima Kui `miski müüb, `krüönib `inge `inna IisR
2. (endale) kokku otsima, (viimast) korjama eks sie `krüönib, kust saab Kuu; Lehm kröönib seal tühjas `koplis, aga inge peab kuidagi sies Kad; krüenib igalt puolt kust suab VJg Vrd kruanima, krüünima

kui1 kui üld; ku spor R L, Juu spor ViK, Kod VlPõ eL, ko Vai Kra
A. sidesõna
I. a. sarnasusvõrdlustes
1. metafoorses võrdluses (nagu, otsekui sünonüümina) a. kui-konstruktsioon seostub adjektiivi või adverbi algvõrdega `naine on `kõhta sama vana kui `mieski Lüg; läks `ninda punasest just kui `keidetu krabu Vai; Seaste on nii kena `kolne odr kui üks kuld Pöi; nõna `sulgus kui jahisaŕv Rid; Tubak oĺli peenike narmas kui üks siid Saa; riiete sees ole nii `kange kui truĺl Juu; ta on elav kui säde VJg; tukkus laua naeal täis kui tińn Sim; pia sile kui lakutud Lai; õhuke kui laast KJn; ninda puhas ku kädsises puha Krk; suur ku‿ts ilma asi Hel; kõva luu kui kurivaim Ran; na‿m vana sarapuu ao, raseda kui kurjaristi Nõo; pimme kui sügisene ü̬ü̬ Kam; oĺl nii kahvatunu `õkva ku `ku̬u̬ĺja Har; lehmäʔ oĺli˽ku ahokihä˽tugõvaʔ Rõu; nii mädä kui müĺgätüss Räp; `haĺlalik sääne ku haaba kuur Lut b. kui-konstruktsioon seostub verbiga `lapsed tulivad ku `porsad `ümber `laudu VNg; Kukal valutab kui ull Pöi; Kadus kui tina `tuhka Muh; vihm sajab kui pahin Mär; `leikas kui `nuaga Koe; vesi läks kui kolises Sim; põlevad ku pragiseväd Kod; magab kui `surnu; `aiseb kui `irmus Ksi; läks `kat́ki‿gu plaksatas KJn; lase `laulu ku larap Krk; vahip ku kuĺl, siĺmä om sõõriku pään Nõo; Rü̬ü̬ḱ ku t́siga aia vahel Urv c. kui-konstruktsioon seostub substantiiviga, hv muu noomeniga `naine käis `moisas iga päiv ku mies [tööl] VNg; miä olen näind `kärnä `konna ko leib`lapja Vai; kanad on nii kui paenakad, majal ei seisa kui kojas Jür; istub `koorma ots ja läheb, koorm kui kägu `persse all Pee; Nõnda kui‿t́s moonutus Trv; mis see vana inimene ike om, kui üit́s kõsu Hls; tal `õnne ku `tõrva Krk; kui järsikut kasvava nu lepä võsud ja pajod Ran; ta om külen kui tõrv Kan; Tu̬u̬ sälätäüś oĺl ku üt́s ilmamaa laiv sälähn Rõu; tuĺl noid paganaliidsi kokku kui põru Vas; sõss oĺl nigu üts ku pupe linapund Räp
I. b. erinevusvõrdlustes
1. adjektiivi ja adverbi keskvõrde juurde kuuluva võrdluse korral tämäl on ramu vähemb kui mul Lüg; sie on viel `pimmemb ku `männe üö Vai; `poistega on ulk `rohkem tegu kui tüdruk `lastega Käi; `vaablased oo natuke suuremad kui erilased ja mesilased Mar; tä oo rikkam kui ma Tõs; iir on `väiksem kui rot́t Kei; tema on ikke `vahvam kui teine Pee; mia olli pu̬u̬l `aastat vanemb ku Jaan Nõo; no ei olõ enämb ku üt́sainuss kruuś Har; küla laib om magusamb eiʔ ku uma laib Lei || ta on targem kui tark Koe; Iga asja, õli ta sitem kui sitt, reagiti ja kõneldi igate kanti Trm; anna tal änap ku änap, ega ta rahu ei oole Krk
2. a. võrdlus- või viisilauses ma‿p tee ennast targemas `ühti kui ma ole Muh; enäm oo sedä kisa kui sedä `aśja Kod; sammal oiab paĺlu paremast lund kui luda Äks; ma põle täna `rohkem magand kui kaks `tuńdi Plt; siit saa iki `rohkep ku üit́s ame Krk; õdagu `kastega om parep `niitä kui pääväga Kam; mul ei olõ enämb ku üt́s ajastaig elläʔ Har; pinil ka `rohkõmp om häpü kui sul Se b. võrdluse varjundiga viisilauses (nagu, otsekui sünonüümina) läheb `müödä ja ei terestagi `ühtä, tieb kui ei paness tähelegi Lüg
II. tingimust väljendav sidesõna `Söisin kui `saisin Kuu; kui `omme on ilus ilm, siis `lähme `eina`maale Lüg; Kui `luomi ei ole, siis `viĺja ei saa IisR; kui üväst `lähto, siis saap `kallo küll Vai; kui äp saa `öigut, siis `kaibab edasi Khk; kui sa lustid siis joo Mus; Kui seal küüned oleks ta läheks ka puu `otsa Pöi; karu tuleb nahal pealt ää kui sa ooletu oled Muh; Kui sa ennast puhtaks äi pese, siis ma sind seltsi äi veta ka Rei; kui sedä teed, suad `peksä Tõs; kui pesed ja `vihtled, tuleb park maha PJg; Võta põrsas, ku põrsast pakutaks Hää; kaks vana `iigla puud - - kui nied mõistaks `rääkida Kei; kui `kolme `korda ei `kutsund, ei läind Juu; Kui võtad, siis kasvab, kui paned, siis läheb vähemaks = auk maa sees Jür; Kui `kuśkil `vasta tuli, siis mutku `naeris Amb; kui sa inimene õled, `ütle `vassa, kui kurat õled, tagane Kod; kasepuu kui vihma kääs `seisnud, `tõmbab `valgest Äks; mis sa amalet, ku sa ei mõista `õigest kõnelde Trv; ku mädä muna `viskat, sõss lää katik ku `plauhti Krk; kui ta röǵästäss, oless väega jäĺe Ran; kui ma saass nätä, merätsit puid na om maha lasnu Puh; kui `sõira, siss om `sõpru kah Nõo; ku˽tiiassi et ku˽pia är lõpõssi, siss ämp ei˽teesi midägi San; Ku‿ma iks sü̬ü̬ taad terä `sü̬ü̬ḱi, sõ̭ss ma‿lõ kõva ja söönü kah Urv; õlõss lännü külh vai kõ̭kõ pümehepäl üül ku kohegi minnä oss olluʔ Har; ku asi olnu˽tõtõlik, siss olõss ma˽pidänü uma suu lukuhn Rõu; ku `taiva pääl ku lina `hunde, hüä lina küĺb Lut || Kui teha, siis juba teha Pöi Vrd jos
III. aega väljendav sidesõna
1. alustab ajalauset kui `nuoremb õlin siis tegin `virsusi `karjas Lüg; ku `kallo `püüdämäst `tuldi `vällä, siis `mändi kabaka Vai; kui laps `karjund on, siis ta ekib pärast veel Khk; Kui `kööti siis rinnaaugust käis tuluke `välja kut obuseänd Pöi; kui kirgust `tuldi, siis es passi laulda mette Muh; kui odrad `valmis on, siis lüdivad ära Rei; ku kihlatud said, köesid kiriku`mõises Vig; kui kased änam `mahla ei joose, siis tuleb kasest `väĺla `seoke paks `valge okse Aud; kui sa nüid söönd soad, siis tule kohe ruttu `meile Juu; kui sina ükskord ära sured, siis anna sie `mulle JMd; ku tuamingad õilevad, siis `tehta linu VJg; kui krabatanud, `pańti vi̬i̬l aganid `ulka (leivale) Kod; üks näedäs tuld kui `rehte pekseti KJn; siis oĺl puhas leib ku mina kasusin Kõp; latsele `tu̬u̬ma kõik, kommisid ja `saia, ku‿d́a tuleb Ran; talvel ku me koolis käisime Võn; kui müriśt, siss visass `väĺki kah Ote; ku mõtsast läbi sai ja ku˽peräle tuĺl, siss oĺl nii kahvatunu `õkva ku˽`ku̬u̬ĺja Har; Ku jo˽kaŕan `naksi `käümä, sõ̭ss ańd imä kaŕa manu˽mullõ `hammit ummõldaʔ Rõu; nu siss ku lätt tarõst `vällä minemä, siss `laulvaʔ Se
2. alustab täiend- või aluslauset ja ei `oldki kaks nädälä `aiga ku sie mies suri Kuu; midä tämäst perida on, kui tämä `müödä on Lüg; `jöutsime `umbest `seie männigu ala, kui siis akkas sadama Ans; Sööme enni kui supp ää jahtub Rei; eile sai nädal kui `vihma tuli Kad; sügüse polõ ku ma ütsinde olli San
3. kuni, nii kaua kui ulga `aega ma sedasi `mässasi, kui ma neist na jagu sai Aud; Suured kannud jäid `paika - - säl nad `seisid ku ära mädanesid Hää; ma sain mitu `korda `istuda ja oodata `enne kui ta tuli Juu; maas `aedus viel [lina], kui kiud läks `lahti JJn; ooda seeni, ku ma tule Ote
IV. samastav sidesõna mei kui `arstid, et mei oleme küll sedä `uurind Kuu
V. konj kui
1. selgitavas funktsioonis `Sönna [möldriametisse] pailu nooremad mi̬i̬st äi tahetud lubadagi kui neid küll majas oleks tiab kui pailu olnd Pöi; mis sa käsu all teed, see töö on raske ja vastik kui kua sealt kui palju teenid Trm; sai lõhut ku pää olli like otsan (kõvast tööst) Krk; nii täńtäss, kui maa˛i·lm kõ̭ik kärrä käeh; ol nii hüä miiśs ku anna mullõ rahha `võlgu Se; `kärblädse omma d́uʔ nei `äüdü ku šitusõ `suhtõ Lei
2. korduvate lauseliikmete ühendamiseks nii `tervest tegi kui `tervest Jõh; oli kui vana oli, aga juba jäks akkas `otsa löppema Jaa; sest asjast oled ike elma, elma‿gu elma Mar; riie [on] nahk ku nahk Aud; läits kui läits, mina tedä enämb taga ei ike Ran; vanemb tütär `olli `essä tullu, `õkva ku esä ku esä; meil om tü̬ü̬ nüid nii kõrran ku kõrran Nõo; pää `ripsõ otsahn, koolu˽ku kooluʔ Rõu; jutussit külält `mõistse, nu̬u̬ ka ku vei ku vei (ununenud) Se
VI. ühendav sidesõna a. nii ... kui ka Tämä ott labja ja ai kaik `tuhli`augu ku pibalue `kunku ägejä `mielegä `liiva ku kivi täüss Kuu; mõlemad mies ku `naine, `kardeti `nõidust Lüg; `loomel kui `oostel `antasse jaho vett Mar; Süid rokal kui ka vassikal Han; eks sajuvarjus käi nied ikke kõik, nii`äśti mäńd kui kuusk KuuK; alate suvi kui taĺv õli kasuk seĺjän Kod; nüid süiasse äripääv kui püha pääv nisu`leiba Äks; üit́s ku tõine kuts mut oma poole Krk; ü̬ü̬ ku päiv pid́i tü̬ü̬d tegemä Urv; noodamiiss püüt suvõl ku talvõl Räp b. ei muud ... kui muud `kalla ei `saagi kui vaid `äŋŋeri Vai; ega muud `ühti kui akame minema Ris; no ärjad, ega nad muud teind kui `küńtsid Hag; aga meste `riideid ei õmmeld `kiski muu kui rätsepäd Juu; kislad muud meil ei söö kui mina Ann; äket põld meil muud kui karu äke Trm; ja muud `palka es ole, kui kleedi `rõivakse tõi Ran
Vrd kut
B. määrsõna
1. rõhumäärsõna a. täh väga, õige, üsna `Raiusin puid `ninda et kohe `lastud `lensid kui `kaugele; Meri `ehkus `suoja viel kui `kaua Kuu; säält `massinate alt `juoksep ehk kui pient `lõnga Lüg; vana `onti oli kui `kaua `kutsarist Vai; Siis on kisa kui palju Kaa; mena `rääkisin temaga keik kui `kougeld (pikalt-laialt) Rei; kibimaea oo kõba, see ei lagune ää, seesap kui kaua Mih; inimene võib kui `vaene `olla, aga ole puhas Hää; kel last ei ole, see on noorik ei tea kui kaua Juu; ega ta `sinna kui kauast ei jäänd VJg; ega ta kui suur ole Trm; minä elän kui vanass, aga lapsed kadid nuarelt Kod; ma isi põletasin alet kui paĺlu Ksi; `uiskab sis kostab kista (kes teab) kui `ilmasse Lai; `viisega võesit kui suurest vi̬i̬st läbi minnä, vesi lät́s `väĺlä Kam; viim(a)ne kui kõik (viimseni) nüüd on `viimane ku `raasuke `süödü `vällä Lüg; vöttis mu kääst `viimse kui raasu Rei; võttis ää `viimse kui lehe Mih; viimane kui aenuke liige oo valusad Aud; `korjasin viimase kui terä kokku Juu; `viimne kui kana pueg `müidi ära VJg; Viimane kui õks pandi kuppu Trm; viimäne ku uks ja aken õma testod Kod; nõrist viimätse ku tilga ärä Trv; perämine ku kana kah `müüdi mahaʔ Harb. täh kuitahes, ükskõik kui Õli sie `süämine kui vilets, nua ja `kahvliga `süädi Jõh; `olga kui suur tahab Khk; Olnd see koorm kui suur tahes Pöi; ole sa kui tark `tahtes Tõs; süe ehk kui `iaste VMr; olgu rõõvid seĺlän kui taht paĺlu Hel; olgu sul kui kullanõ mi̬i̬ĺ, kud́ä tulõ, siss pahandõss jäl ärʔ San; olõ sa ku tark taht, kõ̭kkõ `aśja sa õks ilman ei tiiäʔ Har; Suutii pääle viä liiva kuʔ pallö, sinnä mõrka‿i midägi Vas; olgõ tä kui tark, `tarkusõga midäge ei ti̬i̬ʔ Se c. lause lõpul mõni õpib nii ruttu ku Hää; nagu närmik, nii `vaene närus kui VMr; kui kaste ein vanaks saab, siis lääb kõvaks kui Sim; on nii murelik kui Pal; `varda olive `lõngu täis kui Trv; kui kolm `langa üten, siss om nii ilus kui Ran; kuuse ladu om nii kahar ja tubli kui Puh; vahel `tuiskap suure ange kui Kam; päiv paist nii ilusallõ kui Urv; peni kõrvaʔ `kirki ajanuʔ, `kullõss kui Krl; Tõnõ (puu) ei `lahkõ `kuigi, pessä sa˽kui Har; Ega vanast tu̬u̬d puu `väŕki kiä kui väŕmi es Rõu; pańd latsõ sinnä `hällü ja sõ̭ss hällüt́ nöörist ja kuʔ Plv; konnaʔ mullistasõʔ vi̬i̬ siseh kui ja `haukva Räp d. väljendab imestust, üllatust `ommete ku `uonost jäänd `kassi: ku ilos `kassi oli Vai; kui `kange valu – ai, ai, ai Muh; sa paraku, kui `mõisnik seda nägi Mär; ena ku suured kardulid Kse; kui odabad olid aśjad Mih; ena kui tugevad need oo Tõs; kui `kierdu rehä tein Khn; `jennää· kui `paĺlu `lammud Aud; kui ilusad laulud meil olid Hag; oeh kui pailu sii neid on Juu; valata, kui `kõrgel juba kuu one Kod; kui `uhke ma `oĺli, ku ma nońde saabastega kõpsuti Ran; oĺl plödi pääl ja kuppu ku `oitku San; ta ni etev inemine ku `hoitkuʔ Kan
2. küsiva-siduva sõnana a. otseses küsimuses kui `külmä vesi on Vai; kui koua see `aega vötab Ans; kui palju sa annad Muh; kui `kaugele su püśs jooseb koa Mär; kui paelu kellu oo Tõs; kui suureks sa viel `kasvad JMd; kui vana sa veel piad olema Pee; kui kaua sa teed Trm; kui kaua sa sussitad teda Äks; kui `kaugelt sa oled Nõo; noh ku kauõn sa õigõ elät Har; kui `minkõgaʔ Seb. kõrvallause algul miä voin `kergitä sedä kive, kui `raske tama on Vai; tule, ma katsun, kui suur sa oled Juu; ei tia, kui kaua sie viel `aega võtab VMr; minä suan `kätte, kui milla si̬i̬ õli Kod; ei tää kedägi, kui `paĺlu ta parep om Krk
3. kuidas et saand magugi (maitset) `tunda vai kui Vai; kui rendi raha `saaja (saada) Vll; kae˽kui taal `rõiva ripõndasõ alt; Ti̬i̬ no kui taht Urv; ei tiiäʔ kui paremb om Krl; tu̬u̬ om nii kui tuńnistajaʔ tegevä; ma ei˽`tihka˽tu̬u̬d sullõ üldä‿ga kui tu̬u̬ kõneli Har; sõ̭ss tuĺl üt́s mi̬i̬ss, tu̬u̬ tiiä˽kui üteĺ Rõu; kui täl ta aig är `pilluss; kui kand iih nii võsu takah; kui sa˽pant tu̬u̬ `haigõ veridse inemise `paljiidõ puiõ pääle Vas; `Aet́e kui taht ots otsaga kokko Räp; Kiä kui mõistsõ, tu̬u̬ nii teḱk; üldä võit kui tahat, ki̬i̬ĺ kõ̭gildõ murruss Se
4. kuidagi sa‿i mõista˽tidä kui süvvä ei söömäte jättä San; Umb`sõlmõ ei saa˽kui `valla, viidät paĺlu `aigu Urv; mõnikõrd om `hirmsa suuŕ halu, ei joua˽kui vällä˽kanataʔ Har; Mõ̭nikõrd oĺl tu̬u̬ oĺg nii jämme ja˽kõva, et jovva õs kui t́sirbiga lõõgadaʔ Rõu; läbi saa ar kui ni (saan kuidagi hakkama) Se

kuuluksis `kuuluksis Jõe Kuu Hlj poolärkvel; magajat teesklemas ei saand magada, olin keik üö `kuuluksis Hlj Vrd kullussih Vt kõrvakuuluksis

kuu|paistene kuupaisteline ku `selge, siis on kuu`paistene üö Lüg; Kui sügise kena kuu`paistene on, siis `koapsud kasude east Pöi

kuu|valge üld
1. kuupaistene kuu `valge üö õli Lüg; kuu`valge ilmaga kena teed `kεia Khk; sügise oo kuu `valged ööd Mar; täna `õhta oo kuu`valge ilm Kse; tänä on ilus kuu`valge ja `seĺge, ehk võta kohe raha moast ää Juu; nüid o kuu`valge ü̬ü̬, mis sul nüid viga minnä Krk; kuu`valge ü̬ü̬, täis kuu `oĺli, vanast üteldi iki et sulaste päiv Ran; kuu`valgõ ilm oĺl Har
2. kuuvalgus kuu`valgel on üva `kõndida ja `menna kuhu tahad Lüg; `ketra kuu`valges, kui ei saand eli Jõh; mis kuu `valge sihes viga `öösse `minna Ans; Sügise kuu `valge ees kapsus kasub köige `rohkem Pöi; `kuńtsidega `arstisid, `õerusid ikke `aiget `kohta kuu`valgel ja Aud; `üösse kuu`valgega kangas pliegib `äśti Amb; ele kuu`valge paistab Rak; kes ehä`valgel kudi sukka, `üeldi, ehä`valgel tegevä enele pimedän peiole, kuu`valgel vana pahale Kod; ele kuu `valgega ei `julge Iida üksi väĺjas `käia Lai; kuu `valgel vaemud liiguvad KJn; nüid om kuu`valge, mis nüid viga `sõita Hel; `Valge (hobune) om sääl sonni pääl nigu kuu`valge jälle Nõo; oĺl kuu`valgõga hää kuu˽tullaʔ Har; sügüsetseʔ pümmeʔ ü̬ü̬ʔ, kuu `valgõt ei olõʔ Vas Vrd kuuvalu

kõik kõik g kõige (-õe-), kõigi Pöi Muh L K I Trv Hel/-ḱ/; kõik, kõ̭ik, -ḱ g kõge, kõ̭- spor T(kõkk Ote Rõn; g kõõge Nõo), kõgõ, kõ̭- Võn Ote San V(g kõõ, kõ̭õ̭, kõkõ); keik g keige Sa Hi Noa Rid Saa Ris HMd hv Jür Amb Trm Vil, `keige R(n keig Vai); köik g köige u Sa Rei Phl LNg (tähendusrühmade piirid pole selged)
1. a. (substantiivselt) igaüks, viimane kui üks ku minu laps juo `kasvas - - õlivad ikke `püksid juo `lastel `kõikil jalas ikke; Kõik `lähvad üht tied `mulla`toidule Lüg; Äga me‿b vöi keik kodund ää `minna Khk; Keik oo ikka keigiga igatipidi nöua Kaa; Kõik jähid nii vagusi just kut kaera küli aeg. `Kaeru külitakse vaa ilmaga, sellepärast `öötakse nönda Pöi; kõik ei ole saama päävad Kul; `lindudel `kõikel oo pood (pugud) Vig; kõigidel [jääradel] sarvesi ei ole mette Tõs; Mio päräst `kõikõl `ruumi elädä Khn; keigel korraga `puhkus Ris; linased [kangad] olid enamani kõik kaks`piilised Amb; ikke kõik `seĺtsis said mihed ja naesed [sõnnikukoorma] piale ja se läks `koormaga väĺlale Pee; varessid arakid no neid on mud́uki, kõigidel `tuntavad ja `tiada ja Äks; ja sis pruudi pult pulmalest üheskos läksid kõik laalatselle ja KJn; kõegil `oĺli süia ja juua Vil; sa‿let nigu kõ̭igist põletu Ran; miu lastel om kõ̭igil mehipuid Puh; me jäeme `vaesenlatsen maha, aga meist kõ̭igist `kasviva inimese Nõo; Siss `oĺli laia säńgi, kõik magasiva üten Rõn; nii ütte `vällä kõ̭ik tegive˽tüü San; kõik ummaʔ ärʔ `lännüʔ Krl; Nu˽nakaśs kõ̭igil hirm ja kõ̭iḱ pagõsi˽tarõst `vällä Rõu; timä oĺl kõ̭igilõ `helde `andma Vas; Vaihhõl pakute ka toobiga kõ̭õ̭gilõ [juua] kõrrast läbi Räp b. (adjektiivselt) kõik luam jo ot́sib [toitu], kui tal kõht tühi on Hlj; `ülpad ära keik asjad Ans; Keik pulmalised puhas kenad, ruudi vend pole üksi olnd, oli vana laul Khk; sügise läkku köik kuhad täis Krj; Köik linnud `lindast ää `louna`maale Rei; taal keivad kõik viis last korraga `koolis LNg; Vanaema oo köntsis jään, kõik asi võtab ta kää pailu `aega Han; `Kõikõl tüdrikätel `käüäjäd Khn; ät́t tõmmas keik lauakaśtid peräni Saa; Alt einam, küla kõigi peredel HMd; kõik obused olid kodo köie `otsas Kei; `olla nii kit́sik kõige aśjaga Juu; [kevadel] kõik kohad `oistuvad ää Amb; kõik kolm suurt õle `virna põlesid ää Ann; aga aru soab kõigist jutust Tür; niisukesed kõik ned `juhtumised on old Koe; [juudasitta] `antasse kõigi `luomadelle Sim; kõegiss kõhuss õli lumi ärä suland Kod; kas meie ei saa paremad `leiba, kõik test naaravad meie leva kanikad Vil; kõ̭ik `lamba ja lehmä ja `vaśka lännuve `järve Ran; nu̬u̬ kolm tütärd nu̬u̬ vedäsivä mu `kõ̭iki `paiku Nõo; [jäätükid] `lü̬ü̬di `katski, siss sai lämmi kõ̭gile küllile manu; vana inemese põse, kõkk `körtsu jäänuva Rõn; kõ̭ik inemise `ütlese˽tuda et, ta‿m `mõistlik mi̬i̬ss San; ja sõidõti minno `tramvaigaʔ `kõ̭iki kotussehi Vas; aga no mõtsanõ kotuśs siss väega heläśs `kõ̭iḱe `paiko `vasta kah Räp; siss timä tennüʔ riśti põh́a ala kõigilõ anomillõ Se; kõigel ~ kõiges ~ kõigil(e) pool(e) ~ kõigilt poolt ~ kõigist poolist kõikjal(e), kõikjalt końdid ei `oigagi mitte, aga `nõrkus on keiges pool HMd; kõigilt poolt viisid kivid [ära]; [tänapäeval] on kõegel pu̬u̬l nuad `kahvlid ja KJn; ni lämmi, et vesi kõ̭egil puul [lume] all Ran; kärmäss inimene, tedä saap kõ̭igile poole Nõo; nii ku lätt kõ̭igist poolist - - ka ku vesi `ju̬u̬skma Lut Vrd kõikipooli
2. a. (substantiivselt) kogu kõne all olev, kõik mõeldav, võimalik `kärruga `aeta `keiki, mis paned `kärru `peale Jõe; Kui kõik oli `sisse `vietu akketi [vilja] `vihkusi `parsile panema Lüg; ages oma käde keik Jäm; Keik äi ole mette kuld mis `iilgab Khk; Noh, niid keik see mees maast lahti, vikatid käde ning ärjabed äigama Kaa; kui [hoone] `nöubud on `sisse `vaibund, siis on köik lämmakil Pha; iga `laupa sai keik `puhtaks `küirida Vll; Rugid, nisud odrad kõik kogu oli kaks vakka; Seal pole `kahtlust, poiss pani ise selle (raha) akkama ja see on kõik Pöi; ää aa `kõiki suust `välja Muh; keik on tösi mis rahvas rεεgib Emm; keik oli ni `plaakas puhas Rei; kuuled ükskord [hanede] äält natuke ja on sellega keik, nii ää ermutud et Noa; mis `nüitse aa inimestel viga oo, vabrikud tegevad `kõiki Mär; suured `vaangad ja kõik oo `puhtas `tehtud Kir; võta kõik Kse; Kui raha ond, siis suab `kõiki `osta Khn; ega mul `kõikega tegimest põle Vän; ma ei saa aru õieti keigist, mul jääb `paĺlu `kuulmata HMd; ei anna teisele kedagi, ehk tal küll `kõiki on Nis; ma usun `talle `kõiki `rääkida Kei; [tal] oli ea laulu eal, käis `kõrgesse üle kõigi kohe; üks on alam ja teene ülem, se on kõigist ülem Juu; ära jäga `kõiki oma kääst ää, jäta omale ka Ann; kui inimene on ike kõik maa pial läbi eland siis tiab tema ka, kus ia on ehk kus sańt on Pee; tema `aitas mul `kõiki kohendata VMr; kõik pistetud `nahka, `mulle jäend kedagi Kad; jumal tenätud, `kõike one Kod; pika `veoga, `kõike teeb pikka `mööda Plt; lehtain tapeti kõik ütte kokku raudaenaga, tolle vahet es teta Ran; mul ei ole `kõ̭iki meelen, mes sääl lehe pääl `olli Puh; [ta] om ää jutu mi̬i̬ss, ta võip vi̬i̬l kõnelda kõ̭igest ja kõ̭igest Nõo; raseda viĺlä koti olliva, kõ̭iḱ nõu `kaudu temä ütsindä `puńse Ote; ma˽kai et, tel om kõkõ külänt San; ta murõtass henele talvõ jaoss kõ̭gõ `vaĺmiss Har; na ummaʔ `püüdligu inemiseʔ, `püüdvä iks kõgõst `saaki; `Talguliisilõ `ańti mõ̭ni võidleeväkõ̭nõ ja tu̬u̬ oĺl kõ̭iḱ Rõu; `kõ̭ikõ saat ilmah `vahtsõlt, a ello inäp saa aiʔ Vas; kõ̭iḱ om otsah vara, hää Se; kõik ja puhas kõik viimseni; kogu Nee panid siit minema keik ja puhas; Kokk oli ja öde oli ja üks sanitar, see oli keik ja puhas [haigla personal] Rei; ma pani sealt mõnekad õunad `taskosse, see oo kõik ja puhas Mar; see oli kõik ja puhas mu palk sügise (väiksest palgast) Kul; kõik kui kõik keik ku keik räägib ära, räägib viimase ku söna mis teab Mus; ta rεεgib keik kui keik asjad ära Emm || ti̬i̬ nüit tigedale ääd ehk kaedsa kadeda `karja, üits `juudass kõ̭ik (ükskõik) Nõo || (rõhutavalt) meil olid `valged `riided `seljass, `valged `püksid jalass ja keik Jõe; `maarjapäiv oli - - peris püha päiv, kerikus `jutlus ja keik; ja siis nägivad `tontisi ja, ise olivad nie `tondid ja keik VNg; si̬i̬ oli me ü̬ü̬ `korter ja kõik Ksi b. (adjektiivselt) kogu, terve keik minu särk ja keik `saivad kala sodiseks Hlj; ei sie `keiget `aastat õle siin; siis `tantsisivad kõik sie üö Lüg; männi kasudest `tehti patti, `vanni, keige ihuga vöis ka `sisse `menna Jäm; Kui oostega rehte tambiti, siis pidi üks mees keik see aeg rehe äärt ülespoole tõstma Kaa; taal (loomal) o magu, kus ta köik pöhu sööb Jaa; Kes köik könsid könsib, see köik marjad maitseb Pöi; Meidel on juba keik `kardulid ülal Rei; kõige see `õńtsa kebade oli `aige Mär; sedasi ta on kõege minu määlestuse aea `otsa olnd Vig; kui mina lapselik oli, kõik vald `peksis [käsitsi reht] Kse; kõik vili loob Tõs; Keväde akkab kõik `süemine vähäks `jäämä Khn; kedagi kärsub, kõik ilm `aisu täis Hää; keik vili leigati käsil Ris; kõik nahk oli punasetipuline KuuK; keigel ajal (kogu aeg) JJn; kõige `õhta `keśtis [pulmas] sihuke raha `loopimine Ann; seisavad vahel teised (linad) kõige sügise muas Koe; kõik pääv tuli `olla `leikuväilal küirakille VJg; kui sügise `küńti, siis jäi ta (põld) kõigess talvess `ingama Trm; oh sedä juttu ja elinäd kõik ilm täis Kod; ma olin kõik selle öö `otsa elevil, ei soand magada Pil; kõ̭ik kraam piap elämise jaoss `ostma; ma ole kõ̭ik si̬i̬ aig kotu ollu Nõo; karu oĺl tõmmanu kõik taguotsa maha tõesel (taltsutajal) küistega TMr; siin na võtava, et kõkk maailm rägisess; plu̬u̬ḿ (ploomirasv) om sisen, om üle kõ̭gõ tsia küĺle Ote; ja ku‿ma säält kodu tuĺli, sõ̭ss oĺl kõ̭iḱ hirm `kaonuʔ Urv; Ma üt́li sa‿lt sõ̭s õ̭ks `tolvań külʔ, ku‿sa˽kõ̭gõ raha telle ärʔ annat Rõu; ma otsõ `täämbä kõõ köögi läbi, es lövvä˽ma umma `kruusi Vas; hõõratass kõkõ ihoga; Kõ̭gõl küläl oĺl sitt `talgedega˽veetüʔ; kõnõĺ kõ̭gõ ü̬ü̬ Räp; voki pink mink pääl vokk sais, kõik vokk ta pingi pääl sais Lut; kõik viimane iga viimane; kõik viimseni võt́t˽seo raha kõik viimäne omale San; Ja mi˽tei innevanast käsitü̬ü̬ ja koi kõ̭kkõ viimäst Urv; tu `mõistsõ kõkkõ viimäst tetäʔ; Taal piat kõ̭ik viimäne värmit olõma Har; noh sõ̭ss nii sõ̭ss `naksit kõ̭kkõ viimäst tegemä Plv; säĺg oĺl timäl kõ̭iḱ viimäne `pestü arʔ `haudlikatsõss, hanguga oĺl kõ̭iḱ tuu säĺg `haudlikatsõss arʔ `pestüʔ Vas; kõigest hingest ~ jõust ~ väest ~ kõige ihu hingega ~ kõigelt jõult kõigest väest, innukalt `kõigelt jõult vai `kõigelt ramult piad `tõstama Lüg; `jooskes keigest iŋŋest äga äi εs jöva Khk; Keigest vääst tuleksi sulle abiks Kaa; tegi küll keigest jõust Ris; `vehkle sääl [tööl] kõ̭ge ihu eńgega päiv `otsa Ran || `karjusid kõigest kõrist Plt
3. igasugune, igat laadi, liiki ouvi kalast sai ning ahvenast ning `saadi kenad suppi, ega keigest kalast sa‿p saa ju Ans; `keikidel puudel on `mähka mis `kasvavad Khk; ta on `keikes `asjas ni viisakas Rei; keik `töösid tegin, mis majas `tehja `olle Phl; küĺm on änameste kõigi `aigoste ema Kul; plekk plaskuga tuuakse eli ja kõik niisukest `aśja Mär; see rohi pidädä `kõike `kärne vasta olema Vig; `Ljõnnõs `kõiki `kaupa `suaja Khn; meil käis `enne talu perenaene (ajakiri), sial `mustred sies keik HMd; ta on `liiga eidand, kis `kõiki `tühja reagib Jür; `kõiki suppi võib piimaga `keeta Ann; `kõike `marju oli, jõhvikaid neid oli, et `tõmma rehaga kokku Pai; kõik asi aĺlitab, nagu piim, leib Kod; noh `peigme emäle `ańti niisammati ka, ja nii et tekk ja säŕk kõik siukst `väŕki KJn; Sellege (mõrraga) saap `kõike kala võtta, paĺlast kiisa lääve läbi Trv; sul om rõevast `kõ̭iki ja, `süvvä ja `juvva, tõesel ei ole Ran; tulilind laolap kõege keelde pääl Puh; temä sõõmass miu kõ̭igess ja kõ̭igess Nõo; siin om nüid kõ̭kke, istutamist ja kõ̭kke seräst tü̬ü̬d; Nüid tetäss kõkke `mu̬u̬du, puukatusse, kivikatusse ja plekk-katusse Rõn; tõnõ om kõ̭gõ tüü man `väege virk San; `täütäga määritäss `saapit, hobõsõ `riistu ja kõ̭kkõ säänest naha `kraami Kan; neil oĺli alati kõ̭iḱ rohu˽kotun Urv; ta `naarõ neid rumalass ja uĺliss ja venne paṕpi ta sõimaśs kõ̭gõss Har; [männist] saasõ `paĺke ja lastupakka, kõ̭õ̭d `eh́tüss`materjaa·le Räp; ośt `leibä `kõ̭ike rõõvast, `lehmi, `kõike Lut; kõkõ `karva (mitmevärvilisi asju) om Kra || mitmel viisil, kõigiti sa `ütlet tõesele rumalit sõnnu ja kõege moodu pääle noogutat tõese läbi Puh; tiä oĺl jo inemine, kõ̭gõ mu̬u̬ ala olõss olnu abi Urv; `reńti inne sukatass `pääle kõ̭gõl mu̬u̬l rahaga ja viĺaga; peremi̬i̬ss sõ̭ss, [karjast] pingut́ kõ̭gõ moodo ala, söögiga ja Plv
4. üleni, tervenisti, täiesti üsna kilu`meeter maad oli keik lahve vee all Vll; See `sõuke `aigus, suu `lõhkus kõik ää, keele kida valutab koa Pöi; särgi piht oo kõik tahmane sool Mär; Puust aid oo nagu räätsakas, kõik maha kukn ja mädan Han; aeab naha maha, `kestab kõik PJg; õue kõik `parka täis Hää; kerstul on pial põen, üks laud `kõrgemal, aga `kohvrel on kõik üks sile kaas; kää nahk kõik maraskil JJn; jalad on kõik paestetanu ja ihu on mul `raske Äks; nii küĺm, kõik alasti, `kińdid egä kedägi KJn; ti̬i̬ om nii `õige kõ̭ik ja siledä Nõo; tu̬u̬l `pernaasõl oĺli valu sitaga kard kõ̭iḱ ku̬u̬n Har; lasõ no˽hiĺlokõìsi, mud́o lätt `ku̬u̬rma kõ̭iḱ `ümbre Räp; üle kõige üleni, täiesti ihu lü̬ü̬b üle kõege igisess, kui palav one Kod; serände nahuk `tulli [vihma], et ma‿lli üle kõ̭ge like Nõo; ma palasi üle kõ̭gõ, kõ̭iḱ mu `rõiva˽palasi Urv; siiĺ om üle kõ̭gõ uhakanõ, ta nõelaśs nii et Har
5. koos, ühes läks keige oma kraamiga Jäm; `tuhlid soab keige koorega moal keedetud Vll; Vana jumal on köige kutsikatega `latsis (sajab ja tuiskab vahetpidamata) Pöi; mine köige oma mehega Rei; ma nägi põdra kõege vasikaga Aud; tule keige perega Ris; kõege oma `tütrega oli seäl Juu; ma panen [kartulid] kõige pisikestega `kiema JJn; ümmargune mätas kõige rohuga, `süötind maa pialt `võeti Sim; `tõmmas [ohaka] kõige juurega `väĺja Trm; obene läits kõege ri̬i̬ga [vette] `siśse Ran; põrut `akna `kõiki `raamega puruss Nõo; siis see püt́t `ańti pruudi kätte kõege viinaga TMr; lepp `pańti `kõ̭iki `ossega aiass Kam; kahru `aardsõ mihe kõ̭ki `kaarugõ `üskä San; ussõ `leie kõ̭iki `piituga mahaʔ Har; `kohvri `võeti är˽`kõ̭iki rättegaʔ Rõu; kõ̭gõ uma keelega lää `hauda; ma jäi ti̬i̬ pääle kõõ kraamigaʔ; opõtaja tuĺl kõ̭õ̭ naaśõgaʔ Vas; mõ̭nõl saiś mesi kõ̭õ̭ vahagaʔ kõ̭õ̭ talvõ pot́ih Räp; kõ̭gõ `tütregaʔ Se Vrd kaikine, kigen; kõige täiega ~ kupatusega täielikult, koos kõigega ning teine obu pani tese `järge ka ning löid ülegali mind keige kupatusega ning, koorm `ümber ning Khk; keige täävega läks [koorem] `ümber Vll; laeb läks kõege täiega `põhja Mär; tuul `tõśtis küini kõige täiega üless, `viskas - - puruks Sim; mi taśs sattõ kõ̭gõ täüvega põrmandu pääle maha Urv || säńg `paĺli kõ̭gõga `puhtass Urv; (ilma) kõigita ~ kõigeta lisanditeta siis sai `jälle `panna [pesu] lopputuse vesi, `ilma `keigita VNg; me Miinaga joome `kohvi ilma piimätä ja kõ̭igeta Nõo
Vrd kaik, kiik5, kikk10, kõikse

kõikne `kõikne Hää Amb JJn Sim kogu joome `kõikne aeg [taimeteed] Hää; `kõikne ommiku Amb; mina `tahtsin `kõikne aeg `kiita seda vanaemad JJn; `kõikne üö istud üleval, ei maga Sim Vrd kõikse

kõrts kõrts g kõrtsi Mar(-ssi) Muh, `kõrtsi Lüg Jõh Lai, kõrsi Muh spor KPõ, Plt Pil, kõrtsu Lä(-o Kul) ViK Äks, kõrsu Mär Ha; n, g `kõrtsi Trm; kõŕts Pee, g kõrtsi Pöi spor L(-ŕ-), Kad Iis KJn SJn Vil Trv Pst Hls Kam Ote, kõrsi Tõs Khn(-ssi) Aud/-ssi/ Jä, kõŕsi JMd Äks Plt Pil, kõrdsi Krk Hel T(-ŕ- Võn), kõŕdsi San V(g kõ̭ŕdži Lei); n, g kõŕtsi Kod; körts g körtsi Hi, körsi Pöi, körtsu Jäm Emm Ris HMd(-ssu); köŕts g körtsi Jäm Khk Kaa Vll; korts g `kortsi Kuu Hlj VNg Vai(n `kortsi) endisaegne joogi- ja söögimaja, kooskäimiskoht, teeliste peatus- ja ööbimispaik `kortsid olid tie `ääres, igas `kortsis oli `eini ja `kaeru Vai; koes oli kirk, sääl oli köŕts ka, koes oli `möisa, sääl oli köŕts värava ees Khk; Me oleme nüd Jüriga päris ühes körtsis (ühesuguses olukorras), kummagil kolm last; Äga meitel sii pole körtsi oov, et igamees muudkut tuleb aga sisse Kaa; elasime küll körtsi ääre all (naabruses) Vll; Kõrtsisi neid oli kõik tee ääred täis, ega `mõisa `järge oli kõŕts Pöi; `mihklibe `olli vanal aal õte suur püha, `tehti õlled ja `köidi `kõrtsis Muh; ta‿p seisa majal kut `körtsis Rei; vanasti `olla `kõrtsusi `tihti olnd, siis noored `olla `tantsimas käind `kõrtsus Mär; Kus mägi, sial mõisa, kus küngas, sial kõŕts Han; ennevanast `oĺli kõŕts, `mińdi `maarjapuna `ju̬u̬ma Vän; sul põle sugugi `oidu pääs, ku sa lakud järjest kõrtsis Saa; körtsud olid ned üö maea kohad, obuse `puhke kohad Ris; [korrapidaja] tuln körtsu `sisse, akan `riidlema - - pekst teesed körssust `väĺla HMd; laenetab kõik enese varanduse ää, ei tule kõrsust koeo, laenetab sial Nis; `kõrtsus `tehti kõrtsu `traĺli, `joonud mehed `traĺlisid; oh sa kurk kus sa kuue panid, oh sa kõri kus sa kasuka panid? [vastus:] `Vaeda `kõrtsus varna `otsas; käisid `linnes, käisid pääva `otsa `ühte kõrsu vahet Juu; kõrsid olid ullud küll, mõni mies ei `tuldki koju, `seisis kõrsis ja jõi Amb; ta lakub päävad `otsa `kõrtsis JMd; talve `õhtal siis sai kõŕtsis `käidud - - nesusel täht`õhtatel `küinlabä ja `vastla aeal Kad; `vastlapääväl läksid `kõŕtsi, õśsid `viina, siis tuleb vihimä linadele Kod; kel pikem tee `käia, eks see old `kõrtsis ööd, obuse aeas reia `alla; `kõrtsi ruum oli soe, `sinna `toodi õled `sisse, sial magasivad Lai; oĺli `mõisa siiss ka kõŕts Vil; suur kõŕts olli, saksa tuba ja leti kammer, si̬i̬ kost `viina `müüti; üte otsage (ühe rehealusega) kõŕts, kate otsage kõŕts Krk; peremihe `teĺsive kõrdsi man `ti̬i̬ńdre Hel; kui obesega pikembät ti̬i̬d käesid, siss said kõrdsi man obõst `sü̬ü̬tä ja `ju̬u̬ta ja esi said kah `lämmäle; rahata `kõŕtsi ehk vihata `sanna, t‿om üits Ran; õdagu `minti joba `laadele ärä, kõ̭ik kõrdsi, mes ti̬i̬veren, kõ̭ik `ju̬u̬di läbi Puh; ma‿le tedä tühjän kõrdsin ja tävven `keŕkun `kitnu; vanast `tu̬u̬di `kõrtsi vaadiga õlut, toobiga `müidi sääld vaadist Nõo; maal oĺl kõŕts, liinan `oĺli˽jäl˽suurõ˽`trahteri San; Kõrdsin kõnõldass a kerikun kullõldõss Krl; kõrtsist tulõ, `kõrtsi lätt, raha pand kõrtsi nulga pääle; tal sais kõrtsi nulga pääl raha, selle jääss `vaesõss Plv; kõ̭iḱ tu̬u̬ rahakõnõ lätt lõõrist `alla, ni tsoorist `vällä, kõŕdsi nulga pääle kustaʔ Vas; kõŕtsil oĺl kat́s vai kolm `ruumi - - tu̬u̬ edimäne `kambrõ oĺl laǵa ruuḿ - - tu̬u̬d kutsuti iinkõŕts, tõsõn `kambrin `jõievaʔ rikkambaʔ talomeheʔ; Ku tühäh kõrdsih kokko `saamõ (ebamäärane lubadus võlg maksta) Räp || mesilaste kõrts ohakas mesilaste kõrts on üks ohakas, maamesilased on `kanged täma pial `käima, `uinuvad magama `sinna IisK

kätte kätte (-ä) spor R, Muh L K I eL; käde R Sa Hi Var Mih Tõs Khn, käte Vig
I. adv (sag väljendverbides)
1. a. valdusse, omandusse (sag koos verbiga andma või saama) `Varssavi linn `anneti kättä `sakslastele `ilma `paugita Lüg; kui tuod raha siis saad kübärä kätte; `ahne `luoma, süöb kaik midä kätte saab Vai; `mullu nad es saa `eina käde, jεi kulu `jälle; lehm jähi ka `ahtraks, niid pole seda piima`tilka ka käde vötta Khk; lehm äi anna `piima käde Jaa; söja `aeges - - ei saand ju `väŕvi ega nisust koa `kuśkilt paĺlu kättegid Noa; luke mole raha kätte Mar; kas said pinna sõrmest kätte Mär; pöle änam `ammod suus, ei saa köva `aśsa kätte Ris; piima püt́id kiedeti sipelga vie sies ää ja siis `ańti sie vesi lehmale kätte Koe; käi set́se `korda järele, ikke‿i sua kätte Kad; `viska kitsele aava kaigas kätte, koorib ära Lai; mea tahass oma raha kätte `saia Vil; ma‿i anna tal enne voli kätte, ennegu ma ärä sure; ma ti̬i̬ kiḱk ärä mis kätte putuss Krk; näppäb kost aga kätte saab; kate`kümne `aastani `oĺli alt`iäline, siss `anti tälle inimese `õiguse kätte Ran; kanadele `anti liha`eiten võti kätte (lasti välja), siss enämb neele `süvvä es anda Puh; liha `jaeti tüḱü`viisi kätte Ote; mõ̭nikõrd lehm ei˽sõõratuʔ, ei anna˽`piimä kätte Kan; Tiä kaivaśs edesi ja kohus `mõistsõ maja tälle kätte Urv; ma˽lää no˽tõsõ varandust `püündmä, ma‿lõ tu̬u̬samaga˽rahu, mia kätte om ant Har b. alles, müümata, loovutamata (koos verbiga jääma) käesin `mitmel laadal, ikke jäi `lu̬u̬mi kätte Pal; [teised] müisid oma kohad ärä ja minul jäi koht kätte Vil; vellenaesele jäi suur talu kätte, mulle sai paĺt üits osa Nõo; ma‿la hobõsõga `mõtsa, jääss hopõń kätte Rõu
2. võimusesse, meelevalda a. (sag koos verbiga saama) tabama Laps ajas `lõngatükki sasi, ei saa enämb `õtsa kättä tie mis tahes Lüg; neid pitka nokaga [kalu] on `nähtud ka ja käde saadud Mus; sadu pidi mind käde `saama Khk; Ma nägi et sa sii ees lähed ning akkasi sind käde püüdma Kaa; möni kord `saadi `painja käde ka Krj; neli `neitsid `joosvad nurmel, äi saa `ühteteist käde = tuuliku tiivad Emm; läksin järele, sain ta metsavahel kätte Mär; veis läks `joosma, ma `püitsin ta kätte Juu; akid `lautakse ridamise `sinna (katuseharjale) `põhkude `piale viel, et tuul ei‿s kätte ei sua sialt KuuK; surm suab meid kätte egält pu̬u̬lt Kod; nemä `püidnuva `lamba kätte, aga ei ole `mõistnu kiägina lammast tappa Puh b. (hrl koos verbiga andma) tabada laskma [lapsed] `juoksevad `sängi `alle `peito, ei `anna `mulle kättä Lüg; oled sa ull, sa annad käde ennast Kär; obu‿p anna käde, ole `ühte `jooni `kimpus Jaa; Kui sa `εεga käde annad, siis saad vεhem [karistada] Emm; aa `looma taga, ei anna kätte ega anna Juu; obene ei anna kätte Nõo; anna‿i kätte, ar˽pakõ kõ̭õ̭ Se
3. tagasi; asemele sie (nõiutud muna) `tingimatta `poldeti ärä, et siis pidi tulema `toise (kaetaja) `luomale käde Kuu; oleksima müünd [kartuleid] `kahjuga, ei saand enamb oma raha kätte VNg; `kiegi raha ei taha, piäd kõik kätte tegemä, midä sa võttad `tõise kääst Lüg; kui pääväd `völgu jäänd on, siis nee piab käde tegema; see mis sa mo kohe räägid, see tuleb so omale ükskord käde Khk; ma käisi mütu `korda ennem `järges kui ta käde `andis Vll; Ole aga `päälegid niisune, küll see tuleb `soole omale käde Rei; ta tõi mo laeno kätte juba Mar; nende patud nuheldakse nendele kätte Kul; viis meilt `leiba, ei ole veel kätte toond Juu; ei enäm nõnna `kerge õle kätte `suada kui käess `anda Kod; kõik tuleb kätte, tee ead või `alva Plt; vakk `kesvi sai `sinna maha külvetuss - - `seeme iks kätte saab Nõo; ku ta tõsõ käest raha `võlgu võtt, ega ta kätte `massa ei tahaʔ Har; mis sa˽tõõsõlõ `ütledeʔ, `ütle hüvvä vai `halva, kõ̭iḱ tulõ `hindälle kätte Vas; kätte tegema halba tegema, rikkuma poiss on tüdrugule käde teind (lapse sigitanud) Khk; Pala kui (kuiv) aeg teeb see aasta suviviljale käde Kaa; kätte maksma ~ tasuma neimama küll jumal sellele kätte tasub kes teisele `kurja teeb Muh; tä `tahtis täle kätte `maksa, `pistis einä küini põlema Mar; küll ma `talle ükskord kõik kätte tasun VMr; nüid ma saen tälle kätte tasuda Kod; temä taht `kurja kurjage kätte `massa Krk; teku pähle, küll ma tälle kätte tasu, olgu aig piḱk vai lühike Nõo; las ta no˽tetä pääle, külh telle jummaĺ üt́skõrd kätte tasu Har
4. tajutavaks, (kellegi) teadvusse; (kellelegi) osaks `läksime niikaua kui üö läbi ja `uomigu `saimme juo maad käde, maad `paistusid Kuu; `anti käsk kättä, piäd menemä tio`päivi tegemä; kuol`mester võttab `viisi üles, `annab `ääled iga ühele kätte Lüg; kena töstetav aeg, Kuramaa metsad ning liivamääd `paistvad käde Jäm; köhimise ääl keib `kaugelt käde Khk; Linna tuled paistvad meitele koju käde Kaa; Küll ma saa `varsti aru käde kus sa käisid Rei; tohi mitte piiksatadagi, kui nahatäie kätte saab Mär; ma `kuksi maha, sai iä põraka käde Tõs; kirikuärräle mia lugõsi käde (ette) Khn; Kord sai järje kätte, maigu suhu ja tahab ikki `jälle; isi ei tää midägi ta lähäb ja räägib teisel kätte Hää; krapi kõbin käis kätte; ta ise kedagi ei viitsi teha, tee `talle kõik puhas kätte Juu; arvas metsas on karjatsel ia, luomad paśtavad läbi puude kätte ära Amb; ta tõi `teate kätte VJg; `praakaĺ juhatab [töö] kätte Lai; tii kõik `talle ette ja taha kätte, siis on ta rahu KJn; suid-sõnu `mü̬ü̬dä andass kätte, mis sa tõise pääle olet kõnelnu Krk; siss mõesteti Juhanile kõ̭ik `õiguse kätte; egass tälle kätte kõnelemada ei ole jäänu nu̬u̬ jutu; inimese kõneleva kätte, siss tulep pahanduss Nõo; anna˽sa˽heĺü kätte, nakami˽`laulma Har; ma piä esiʔ otsa man olõma ja tü̬ü̬ kätte `näütämmä Räp; ańd mullõ kõva kari kätte, et ma täĺle hummõń võla ar massasiʔ Se || avalikuks, teatavaks võĺts tulep jo ruttu kätte - - võldsil lühikese jala Puh; kätte ańd arʔ (andis varguse üles) Se
5. (koos verbiga tulema, jõudma vms) saabuma a. (ajast) `huomik tuleb käde ja `tütrugul `tarvis `tulle `lehmä `lüpsämä Kuu; vanus tuleb kätte VNg; poole päeva aeg tuleb kätte juba Muh; `öhto toleb käde, ma akka minema Emm; pimedad aead tulevad `varsti kätte Kul; loomatoemetamese aeg on juba kätte tuld Juu; õdak tulep kätte Hel; näiss kona si̬i̬ aig kätte jõvvap, kona ma `Elvä `tohtre manu saa `minnä Nõo; jõud́ jõulu õdag kätte Räp; kevväi tulõ̭ kätte Se b. (seisundist, olukorrast) Tied tüöd ja õled väsind `ninda kas vai surm tuleb kätte Lüg; `varsti tuleb kitsas käde Ans; tεεb millal see (sünnitus) piaks käde tulema. jouluks tuli käde Khk; ma olen nüid kätte soand mis ma olen taht, et ma enam tööd ei tee ja olen vaba Juu; `vaesus tuleb kätte Koe; tuli õnnetus kätte; `uotasime kaua `priiust, aga `priius sai `õmmeti viimast kätte VJg; siss (pärast heinategu) tulli joba rügä (rukkilõikus) kätte Ran c. täide, tõeseks (väitest, oletusest või nägemusest) tänab`aasta oo [ilmaennustus] küll kätte tulnd siia`maani Mih; pühaba `öösse nähtud noorekuu unenägu tuleb ruttu kätte Juu; mõ̭ni uni saa ruttu kätte Har
6. (hrl koos verbiga saama) selgeks, ära õppima; taipama kaks õdeda `saivad `kuoli õppimise kättä, üks ei saa, pää ei võtta `vasta Lüg; `saivad sene `kuntsi kättä Jõh; lugu ep aka pεhe, ep saa käde Khk; Laps sai varakult luu (lugemise) käde, niid loeb juba sorinal Kaa; meie oleme seda `aśja küll arutand, aga `õiged `põhja põle kätte saand Mär; kaks `laulu, mis tuli kirikus laalda, `õpsime käte Vig; nüid ma sain aśja aru kätte Kei; ma sain nüid selle saĺlitegemese töö kätte Juu; poiss sai juo lugemise kätte VJg; me ei sua sedä unenägu kätte (ei oska seletada) Kod; ei või amatit kätte anda (selgeks õpetada) Trv; ku raamat kätte sai (lugemine selgeks); sellel ku sial rada kätte saanu, muutku tule jälle Krk; no sai kõrd kätte mullõ (sain aru) Se
7. käsile, teoksile (koos verbiga võtma) sie kui kätte vottab tegeb kohe `valmis Hlj; ühe `kõrraga ei `jõuva inimine sada tüöd kätte võttada Lüg; vöttis käde läks siit minema `jälle Rei; naesed `võtsid käde, lõid õled laiali Mih; võta käde ning panõ obo ede mine `jälle `einu `ot́sma Khn; ma `võt́sin omale pośtivahe kätte kohe ja siis `leikasin selle ära Hag; koer oli `mooga `seĺtsis, aga nüid oli kätte võtt ja läind minema Juu; tuleb teene kevädi, võta si̬i̬ sama tegu kätte `jälle KJn; ja võtten üitskõrd kätte ja pidänu nõu et paem ärä Krk; mia võti kätte, kajosi tedä (kraavi) sügävämbäss Nõo; Ku˽võtaʔ õigõ˽kätte ja˽nakka är˽kodupoolõ `astma Rõu || fig Vettas käde ning pani körvad pεε ala Kaa
8. tarvitusele, kasutusel(e) need oo kõik oiu jäoks need linad, käte rät́ikud ja, ega neid põle kätte `võetud Mär; `Tüükimine, si̬i̬ `seuke kätte tõmmates (igapäevane) sõna Hää; laps akkab `mulle ju kätte `puutma (abiks olema) KJn; anna tuult `rohkemp kätte (paadi purjedesse), saame ennemp Ran
9. ilma erilise leksikaalse tähenduseta (koos lõppemist, hävimist, riknemist vms märkiva verbiga) Mullune vili lõppes käde ää, uus kasus alles pöllu pεεl Kaa; piim kaob ära kätte Mih; leib napib kätte ää Koe; `põrssad - - pidivad kätte ää lõppema VMr; maja laguness kätte ärä; läät püve `püüntme, `kaotet kana kogunti kätte ärä Krk; `Saotside `ilmuge om väega rasse `aina tetä, kik tüküss kätte mädaneme Hel; ku tõene miu kõ̭ditap, siss koole vai kätte ärä; küĺmäle lääb, siss [kartulid] `küĺmävä kätte ärä Nõo
II. postp (genitiiviga)
1. (väljendab allatiivi), kellegi valdusse, omandusse; hoolde, kasutusse `kaĺla raba `süödeti jälle `luomade kätte RakR; `uskus minu kättä `anda `niskest suurd raha Lüg; nad ahnitsesid keik oma käde Jäm; `andis `mõisa ühe teise käde ning ise läks ää suurema `sisse Pöi; ma oma `asju teise kätte‿p usu Muh; Kis selle liha tüki koera käde `andis Rei; kasukas naa ää `koitand, mugu anna kaltsuvana kätte Mih; `andvad lehma teese kätte `aastaks Kul; ma ei usu tuld laste kätte jätta Tor; mis sa sest końdist nõnda lut́sutad, anna koera kätte, tema tahab kah Saa; pruudid käesid `kangest möda külä - - no mis sa‿ss annad alati nende kätte, neid oli ju `paĺlu Hag; ega ta‿s naĺla asi koa põld ikke jo laste kätte oost `anda Pee; ma `soatsin selle paki oma poja kätte Juu; esimine piim, seda võtavad ja annavad lehma kätte VMr; raha tu̬u̬b kodo emä kätte KJn; tüdär `antu sugulase kätte kasvate Hel; sia `andsit raamatu laste kätte ja latse `lahksiva raamatu ärä Puh; tõi siss poodi veed (lõimed) miu kätte, ma kodasi `kanga; tuld ei usu laste kätte jätta; ma vii lehmä söödäle tõese kätte, ei ole `endäl nii paĺlu `ainu Nõo; emä eiśs läit́s `alla aina manu ja vanaemä kätte jäi tu laits San; si̬i̬ om tõsõ regi, si̬i̬ om mu˽kätte usutuʔ; kae ku laiśk ta om, ta jätt uma tü̬ü̬ tõsõ kätte tetäʔ Har; ma olõ õi `andnu˽`kińki˽kätte umma rahha Vas || See vanker lagus mo käde ää Rei
2. a. kellegi või millegi mõju alla, meelevalda, võimusesse nüüd `piama menema `tuule kätte `vilja `tuulama; on viks `tütrik, ei `anna `ennast `poiste kättä rebidä Lüg; `muidu juo kui `jäiväd `kalad `siie, `randa `päivä käde siis `läksiväd `pehmest Vai; kuivad viljad jäävad saju käde; tuul ajab sind kuiva `pεεle, jεεd valamate käde; saand see mo käde saand, küll ma ta irmu ala pane Khk; jähid tormi käde pojaga `seltsis Mus; Kui viluse jähid [kuivatatavad kalad], sai `jälle päeva käde tõmmatud Pöi; [inimesed] viisid lapsed `joulu `lauba `öösse kabeli `mεεle - - `tontede käde, et siis `peade lugema akkama Phl; ta jähi külma kätte, külm võttis tä ää Mar; mia jäe liig `õhta käde; meri võtab oma käde Khn; kis seda `julgeb `valge kätte `anda Hag; `ańtsin ta `kohto kätte, küll ta nüid ää maksab Juu; ära sa jäta vihma kätte `luoka HJn; `kindapaar jäi sügise kuuri `alla `niiske kätte Kad; sie mies on ennast viina kätte üle and VJg; kuu jääb tänä ommogo üväss päävä kätte (paistab peale päikese tõusu) Kod; [ehaline] jäi `valge kätte, lüpsi naiste kätte Lai; panen tuule kätte `kuima Plt; si on niigu tuule kätte räägitud KJn; nisu tetäss ka varepest, muidu jääss küĺmä ja like kätte `imbume Krk; `rõivatüḱk `saisma jäänu `rõske kätte, siss om ärä `si̬i̬denu; tondi saeva eńge oma kätte ja lätsivä Ran; `tüt́rik kionat üits kõrd, siss jäi vakka poesi kätte Nõo; tu oĺl asja `kohtu kätte `andunu Krl; oĺl ka hüä et, naańõ `võtmalla˽jäi, latsõ˽jäänü˽sõ̭a ajo kätte Vas; täüś kuu `aigu jääss kuu päävä kätte Se b. kellegi teadvusse, meeltesse ning siis see jutt on selle käde läind Jäm; inimese ais käis ta käde Vll; jutt läks `rahva kätte laiali Juu; võrukõsõ `sõitseva `mü̬ü̬dä, noede kätte jäi tu jutt, et siin om vaemu kabelin Kam
3. millegi tõttu, tagajärjel lehm sures `tiirude kättä VNg; nad `kängusivad `külma kätte Vai; se soreb juba vanadose käde, se pole mette aigose pärast Käi; äkise kätte ta suri LNg; suri `leitse kätte ää Kse; pidi aavade kätte surema Tor; sureb ehmatuse kätte Iis, suri tiisiku kätte Trm; ega soĺgi kätte `keegi ole surd Plt; ta surep `aabu kätte ärä Krk; mia `tahtse ärä lõppõ naaru kätte Nõo; tollõ `uuṕõ kätte [mees] joht es kooleʔ, timä jäi põdõma Ote; paĺlu `ku̬u̬li siss inemiisi palava tõbõ kätte Har; viina kätte koolõss Se
4. (väljendab mingis järjestuses kellenigi või millenigi jõudmist) järg tuli juba mo käde Khk
Vt käsi

köök1 köök eP(-üö-, -üe-; g küägi Kod; n kü̬ü̬k spor Pä KLõ), kü̬ü̬k (-ḱ) eL(n ḱ- Har Rõu; kiiḱ, kõ̭iḱ Lei), g köögi; küök g `küögi R(n `küöki Vai)
1. toiduvalmistusruum elumajas mine `küöki VNg; `tuulega ajab `küögi `suitsu täis Lüg; oleme `köökis Muh; `köökist tuli `korsna juurest vehm `sesse Phl; saksa majades oo liit `köökis Tor; üks oli `tienijate küek ja teene oli saksa küek VMr; ma ehitasin selle rehetoa küĺlest küögi Kad; `kü̬ü̬kä akati tegemä, kui talod `mõisa `orjusess `lasti saed (lahti said), siis `testi `korsnad ja küägid Kod; `Veikstes majades läks uks väĺläst kohe `kü̬ü̬ki Vil; `luśka [on] köögin riiuli pääl Trv; kü̬ü̬k tetti `väiksemb kui kammõr Ran; köögin `olli `luśka varn, mulgu sehen, ega lussik `panti oma `mulku Puh; kes ollu targemb `tüt́rik, tu̬u̬ ollu `mõisa köögin, kes rumalamb, tu̬u̬ ollu karjatallitaja; roti lätsivä joba `kü̬ü̬ki kappi Nõo; sääl oĺl talu joonõn, iks kü̬ü̬ḱ oĺl ja, keller kõ̭iḱ tarõl all Ote; sööǵe no ti˽siin köögihn Rõu; vanah rehetarõh `kü̬ü̬ki es olõʔ Plv; ma otsõ `täämbä kõõ köögi läbi, es lövvä˽ma umma `kruusi Vas
2. väli-, sauna- või suveköök `Sauna iest `ruumi `hüüeti küök Kuu; mõnel lattidest küök, tulukene sies Lüg; `köökis sai pesu `pestud ja keedetud, soun ning köök on ühe katuse all; köögil‿s ole lage pεεl, see paĺjas katus Jäm; sui keedetse ikka `köökis Muh; `köökis ike tee irmuga tuld, va `laudest katus mudu peäl Vig; suesel ajal `pesti `köökis pesu Mih; köök olid vanaste irredest `laotud, seal suisel aeal keedeti Tõs; köögil olid kibist seenad ja laud katus peal Rap; sui oli elamine `kamretes, siss `kietsime välises `köökis Kos; tua ligidal olid agudest köögid, lat́id `püśti, aod `ümmer`ringi Ann; `reiede aal ei sua mõjal `kieta kui küegis Kad; kurikaga lõhuti seäl pesu `pesta, ikke siäl küögis KJn; kü̬ü̬k om joba vana ja, nakap lagunema Puh; veis ti särtsit `kõ̭iki ka `näie, särän oŕžist `oĺle pont Lei

köökus `köökus IisR/-üö-/ Khk Vll LNg/-os/ Hää/-ü̬ü̬-/ Jür/-üe-/ HJn Trm; `köögus Ans, `küe- VJg kõveras, küürus `Lehmad kevade puol`näljas, `küökus ja `koukus IisR; Sa alati oiad ennast nönda `köögus Ans; `arvad sa sis mind nii vana ka olevad kut ma `köökus ole Khk; katku `rohtu `köökus sedasi Vll; kael `küekus Jür; `köökus ja kõveras teine HJn; Käib köökus - - kõveras kui konks Trm Vrd köögun

köömen köömen (`k-) g `köömne Muh Rid Mär Vig Tõs Koe Sim/-üö-/ Iis/-üö-/ Trm Äks Plt Pil, `kü̬ü̬mne Pal KJn eL(-ń spor V; `ḱ- Se Lei; pl `kümneʔ Se); `köömel (k-) Kuu/-üö-/, g `köömli Jäm Khk Pöi Emm Kse Plt, `köömle VNg/-üö-/ Jäm Pha L spor Ha, SJn, `kü̬ü̬mle Hää Kod/n küämel/ Kõp Vil Hls Krk; `kööm|er g -re Kär Mär PäLo Ris/-üö-/; pl `köömbrid Kaa; köömes g `kööme Pöi Rei, `köömne Han Var(n `köömnes); kööme g `köömne Tõs VMr/-üe-/ Lai, `kü̬ü̬mne Kod/n küäme/ KJn Urv Plv; köömnes Mar Kir; küöme Amb IisK, `küöme Jõe Kuu Vai, g `küömne; küeme VMr, `küemnes JMd, g `küemne; n, g `küölme Lüg, `küöme IisR, `küeme Jõh, `kiemme Lüg; `küöl|mes g -me Kuu; `kiem|en g -(e)ne Lüg rohttaim (Carum carvi); selle taime vili pere`naine paneb `kiemmi appu suppi `ulka; `kõrjasimma `kiemeni; `küölmed `kasvavad `põllu `servas, kus `rohkemb pae maad Lüg; Vanaema `korjas `küemeid Jõh; nüid `onvadki `küömned `küpsed Vai; `köömlid körvedesse viina `sisse Khk; `köömned pannasse leva `sisse Muh; ma `korjasin `köömlid Vig; ma ole lõigan köömelt [lihasupi] `sisse Kse; köömes ja sibulas, sii iki sii suur rohe oli [käkis] Var; köömer leba `sesse Mih; mõned panid [hapukapsastele] jõhviku ja `köömni ja Tõs; köömeltel tulevad `väiksed rohelased terad `otsa, need `ongi `köömled Saa; köömel `anda ead söögi isu Juu; `küemned `kasvavad piendrate pial ja arueena muadel JMd; kohe `kü̬ü̬mled kõrd one sigenud, siäl näid one; tuul truĺlib `kü̬ü̬mnid, pudotab ärä kõik Kod; `valged `kapsad olivad, väga `äśti saevad köömendega `sisse `tehtud Äks; ikke `köömnid `koŕjan, iga `aasta Pil; `su̬u̬la `pańti sekkä [leivale] ja `kü̬ü̬mlid Vil; apu saial ja leväl ike `kü̬ü̬mle sehen Hls; `kü̬ü̬mle ja rüä ütelti üte kõrrage `valmi saavat Krk; ku valu `sisse lei, siss võti `kü̬ü̬mnit Nõo; sääl kasvap köömend ja penipütsikut Kam; mõ̭ni tege `sõira, sõ̭ss pand `kü̬ü̬mneid Har; `kü̬ü̬mneʔ kõrbatass, andass viinaga tarõnaasõlõ (nurganaisele) Se; must köömen (teat taim) ma panin siis näbigä neid `musti `küömni kanule suhu ja pere`naine lask siis suust vett `pääle (nõiduse arstimisest) Kuu; mustad `küömned nied olid nisukesed veked pienikesed prahid nagu rohu`siemned, `ańti luomale `sisse `nõiduse pärast Sim; aŕjuklased lugid vanass kui käesid: siniss `rohto, `kolme `jalga, kübärä `mussa, `musse `kü̬ü̬mnid Kod; kullerkupu `si̬i̬mle, neid õigats musta `kü̬ü̬mle; musta `kü̬ü̬mle lehmä piimä soone tegevet lahess Krk; eläjille andass `mustõ `kü̬ü̬mnet, tuvvass `aptekist Se || natuke kost ma˽saa üt́s köömeń medägi Har Vrd kimin

kööpima `kööpima, (ma) kööbi(n) spor Sa, Kei Juu/-mä/ Pee Kad/-üe-/ Plt Hel/-me/; `küöpima, (ta) kööbib Kad Iis/-üö-/, `küöbib Kuu/-mä/ Hlj Lüg Vai
1. (kokku) kraapima, koguma Mes sa vana inimene `aeva `küöbid, eläd `muidugi Kuu; Muudkut päävast `pääva kööbi seda `eina Ans; Eluaja ta on `kööpind - - pole seda suurt rikkust näha `kuskil Pöi; Eks Leeni soa ikka `kööpida (vaevaga tööd teha), ega teised seda tegema tule Kei; koŕjas omale ikke varandust, `kööpis ja `kraapis kust sai; ma olen elu aeg `kööpind ja kogund, aga mis mul nüid on; mõni on juba `loodud nisuke `kööpija Plt || loom kööbib (närib) ehk köönib paĺlast maad Pee || (seksist) `küöpis `ammu sedä `eite juo Lüg
2. välja kiskuma `aksid tuhliste sihest rohi `kööpima täna Khk; läksin `viĺla seest uhakaid `kööpimä Juu || viletsat heina niitma Mis sa muidu kööbid, sii pole ju rohtu mis vikati ala ulatab Pha
3. kiirustades, kuid komberdades liikuma Mes sa `küöbid `mennä, eks vähemäl `joua jo ka Kuu; `küepis aga kua kiriku, jalad `risti all; küll aga `küepis `tulla - - ise käis aina kahele `puole Kad Vrd kööpama
Vrd kõõpima

küljes küljes (-ĺj-) u SaLä Kaa Emm, KuuK spor TaPõ, `küljes (-ll-) R; küĺles (-ll-) Jäm Kaa Pä K(küiles JMd) I; küles VNg Vai
I. postp
1. millelegi, kuhugi kinnitatud puri on `masti `külles Jõe; pael [oli] `varba `külles ja `teine ots oli `kiiga `külles Kuu; `vanti on `seili küles VNg; lehed on puu`õksa `küljes Lüg; `saapa `kõrvad on `sääre `külles Jõh; jalustimed on sadula küles Vai; seina küljes puu rahnup Mus; koŕp on männal koore küĺles, `tüika küĺles Tor; `kleide külles olid noastud Jür; `pahka `kasvab kase küĺles; kus [marju] mitu tükki `rongis on, ühe rongi külles üteldakse marja kobar HJn; vikatid ripuvad kuuri all aampaĺgi külles VMr; adrapagi [oli] rauapuu küĺles, kõver puu Kad; viilu külles on tuulilauad Sim; obesed väĺläs lasipuu küĺles Äks; varduss on päitsete külles ohelik KJn; pahk on `siake seene `mu̬u̬du puu külles Vil
2. haardega milleski kinni; kallal `puuki sie on `luomi küles suvel; suur krabu rippu tämä `sorme küles Vai || ni̬i̬d sädemad akasid selle taala külles põlema Vil
3. (piltlikes väljendites) kes olid enamb `laulu mihed ja, ja enamb siel `ilma elu `külles, eks nied `löite `laulu ja `tansiti kogu üö ja Jõe; sedasi sai `tienitud [laevades] nii et mere `külles olen ma old Hlj; kes õli ikke `mõisa `küljes, ega sie saand [vabrikusse] `tüöle `menna Jõh; põllutöö küĺles oma elupäävad `kinni old Kad; teise inimese kääd on `lahti iga tüö külles Sim; vili jäi `kängu, kui õli kuiv, ei `kasvand iast, õli mua küĺles `kińni Trm; maa küĺles on kääd `kińni Pal
4. vahetult millegi ääres, kõrval, ligi kabel oli vanaste kerigu `küljes VNg; `nindapali neid tekkisi, et külg `külje kõhast kõik põranda ei nägindki, siis õli tekk tekki `külles `kinni Lüg; kadokse `räistäd olivad [majadel] `ninda `toine `toise küles `kinni et Vai; aganik oli rei aluse küĺles, rei alt kihuta aganad kohe üle ukse aganikku HJn; [raamatu] lehed ühedeśe külles `kinni, ei tule `lahti JMd; `sahver oli tua küĺles, ikke koeast läks `sahvre uks Koe || poolel, suunas akkand siis üks tuli vassagus küĺles `paistma Jäm
5. millegi esinemus millelgi, kuskil [mõrra]kubu küles on igäl ühel `leigatud oma `märki; maa `külles `nomme maas `kasvad `karbed Vai; aava aŕm ihu küĺles Kad
II. adv
1. millelegi kinnitatud suur kell õli ülevel, köis õli `külles Jõh; pajul on ka `urvad küles Vai; `tiislil kell küljes Khk; `pastlal on kõrvad küĺles Saa; teised [urvad] `jälle ripuvad sügiseni külles Amb; kibu oli vanasti vekem kui kapp, kõrv külles JMd; ega meil tänavu `õunu puudel külles ei ole Koe; suur toro oli [kannul] küĺles, kust sai kallata VMr; `litrid küĺles ja puha Rak; massinal ei õle `rihmu küĺles MMg; abar oli võrgust `tehtud, `läikivad asjad küljes Ksi; kukepuu, terabad okkad küĺles Pil; sel (hällil) oĺlid siss nöörid või paalad tal külles ka jah Vil
2. fig haardega milleski kinni; kallal ripub külles nagu `takjas Kad; ei saa kuhugi, laps on alati külles Iis; ripub külles `kińni nigu `takjas Plt
3. millegi esinemus kuskil, millelgi `aigus `külles, sie vottab `palju `aiga kui parane Hlj; Tia mis `võeras mekk sie `õllel `külles on IisR; ko täid on `külles, siis et saa neist enämb `lahti Vai; ta (puuassidega vanker) on `kergem - - tal on vähem `rauda küĺjes KuuK; eks tal old seda punast `värvi `ammu küĺles VMr; kuiv kraam, kibe suitsu ving küĺles Pal; mõnel on ammastel rooste plekid küljes Ksi || fig (rasedusest) aga poiss õli emäl `küljes juo siis Lüg; temal on laps küĺles VJg
4. ääres, servas; pool(el) `laiva `toise küles `seisosivad Vai; siin Riia maa‿bul küljes oli ikka suvel `rohkem se `räime püid Ans; oled sa pääl tuule küljes vöi all tuule küljes Emm; ei saa aru, kus küĺles ta on Koe; mis sul seal pol külles tegemest Plt; kahel pu̬u̬l külles on vi̬i̬l raavid Vil
Vrd külges, külis, küljen

lamoor lamoo(∙)r Muh Han/-mm-/ Amb Kad VJg, -uo- Kad/-ŕ/ Iis, -ua- HljK, -oa- VMr, lamur Ran, g -i; lamuo·r g `lamuo·ri Jõe IisR
1. kogu varandus, kraam; krempel (ka perekond) `Mustlastel ia `kerge, üö `müöda, panevad obused ette ja `lähvad kogu `lamuo·riga menema IisR; Tuli oma lammoo·riga võerusile, ei `mahtun kõik `lauda äägi; Küll oli noorikul `lammoo·ri, mitu `kirstu oli täis Han; läks kogu oma lamoa·riga VMr; `korja oma lamuo·ŕ ja mine kus seda ja teist Kad; tuli kõige lamua·riga `seie elama Iis || kõige täiega ta `kaotas oma kohja kõige lamooriga Muh; audu läks kogu lamua·riga `sisse, rattad olid püśti `kalda pääl HljK
2. (kaardimängu termin) `ärtu trump `lamuo·riga `öelda siis kui on käes trump emad, kuningas, ja äss ning `kümme Jõe; emändäst ja kuningast tet́ti troḿp, `kümnest ja ässäst tet́ti lamur, lamurist sai kah kaits `siĺmä Ran

laskma `laskma eP(`lasma S L K) eL(-me M), `laskema R(-ie Lüg) Khk Mus Kaa; da-inf `lasta Hi Lä K, lasta Sa Muh Pä TaPõ VlPõ M, `lassa R(`laskeda Kuu Jõh) JõeK ViK Iis, `laska Vll Pöi Muh L HaLä I, `laske Kul Var Aud Saa Rap TaPõ VlPõ Trv Pst T, `laskõʔ V(-aʔ VId); pr (ma) lasen R(`lasken Jõe) K Iis, lase(n) S L, las|e M T, -õ V, lahe(n) SaLä I TaPõ; ipf (ma) lasi(n) R S Noa Kul KPõ I V(laži Lei), `laskin Vai, `laski(n) (-śk-) Jäm Ans Muh Phl spor Ha, JMd Ann Kod(laśkin) Hel, `laskesin Jõe VNg, `laskesi Khk Mus, `laskse Ote Rõn San V/-õ/, `lasksi(n) (-śk-) u, spor SaLä, Muh Phl Lä spor K, Puh TMr, lassi(n) (-śs-) spor S, Aud Trm MMg Äks T VLä, `lassi(n) (-śs-) SaLä Muh L HaLä Jür Ann Tür Trm Lai KLõ Trv Hls T VLä, `laśse M Ote, lahi(n) Jäm I
1. mingit tegevust lubama, võimaldama, mitte takistama ega `paati voind `poigiti `lassa, `paati piab [otse] `oidamma Jõe; kas siis `tohtib [loomi] külä `heinässe `lassa Kuu; `lammas ei lase `oinast ligi Lüg; `lapsed `eiväd `laskened pääd sugeda; emä ei lase `poiga `liuguma Vai; ta lahi mehed `lountsele Jäm; lassed [laeval] `rohkem pärituult `minna Khk; tuli vööras inimene, kus ma pidi ta `sisse `laskema Mus; `laske aga mind tuppa; odral taris `laska vel `küpsa Muh; ta ärgu `lasku sedas oma pεεl `karjuda; küll ta kippus kodu, aga ma pole mette `lassend Käi; lase ma tulen koa Mar; kisse `mindki prii `laśkis `olla - - mutku `aeti `väĺla koa Mär; Poiśs lasn loomad viĺla `sisse `minna Han; [hääled] ei lase `öösi magada Tõs; piim on juba apukas, ei lase änam `keeta; või laseb see vähk mõni inimesel kaua elada Ris; `oota vähe, ma lasen kohe `veśki `käima Nis; ma ei lasegi sind `sisse `ühti, koputa kui tahad Juu; lasi ennast `paĺlaks teha; oleks last `eina viel sugu `kasvada JMd; vihmase aeaga `piame alati vett `seĺkima `lasma Tür; lasi loomad paha `peale Koe; `uastate puolest võiks jo viel tüöd teha, aga tervis ei lase VMr; lase siis ennast poisi ligi (vahekorda), siis suad `tervest Kad; `sensur ei last läbi (ei lubanud trükki) VJg; lind laheb õege ligi, ei `pelgä; `laśkid majad ärä lagunetä Kod; karjussed käiväd karjan kuni lumi laheb MMg; pruudi vend oli siis kui suur `lontrus, et `laśsis [pulma] lipu ära `viia Ksi; ega ta (vihm) ei lahegi teha enam kedagi Lai; temä akas `teĺmä isä käest `eeśti (esiti), et `lasku temä ti̬i̬b omal maea sääl KJn; ku [lina]luu `valla ei anna, sis lastas vi̬i̬l `aigude Pst; midägi ütelte ei lase, siis om südä täis Krk; maan `laske olla pikembide, las [heinad] saava kastet kah Ran; üits leśknaene, vana igävene lähmäk, laśk `kõ̭ikil ennäst sõkku; no ega sa rügä ei või `laske ära pudeneda Puh; elä esi ja lase tõesel ka elädä; Anna leivale jakku ja lase söögil ää maitsta; `rahva sehen on kõmu, et `lambit ei `lastana enämb pedädä; mul valutava käe nii `kangede, et `ü̬ü̬se ei lase magada; ega ta ärä `müvvä iks ei lase ennäst vene keelega, ta saab aru kõigest Nõo; nüid - - ei taheta minnu enämb poisi manu `laske Ote; ärä `lasku ärä `puske Kam; no `lasknu ärä lõppõ, `viska [korjus] `mõtsa Rõn; mi‿sa eläje nii˽hoolõtuhõ lasõdõ, lasõt eläje `viĺlä; ei ma tu̬u̬d usu, et sa säält enämb lastat tagasi; [tüdruk] laśk siinsaman latsõ tetäʔ Har; `Laśti mõ̭ni `aestaig saistaʔ, sõ̭ss `küńti [maa] üles ja tet́ti sinnä˽linna; mi‿sa˽taal `persel iks alati last joostaʔ, mi‿sa˽pussudõʔ Rõu; är˽`lasku üttegi ilma söömäldä ärʔ Vas; mis sa vahit, lasõʔ `sõita inne Räp; laśk uma silmäkese ärʔ t́susadaʔ `ussõ Lut || ülekäte, minna laskma Lased ajamaa käest ära, malts `lämmatab kõik IisR; Meil nägu `väikse kuha‿bäl, `tohtnu `ühte näputäit muidu lasta `minna (raisku) Hää; imä oĺl pallõlnu ja˽kahinu nii `kangõdõ, et timä ei˽taha˽`poiga hukka `laska Vas; maa piat joonõh pidämä, tohi‿i `loŕri `laskaʔ (käest lasta) Se; lahti ~ priiks laskma vabastama – R eP 1. valla päästma, vabaks laskma ma‿i `lasnud veel [purje] `koudi `lahti Hlj; oppetaja oli isegi tüür - - kaks tükki oli `välläs, nää ei `laskendki [leerist] `lahti (leerikooli lõpetada) VNg; mene lase `luomad `lahti Lüg; Lase `kruuvid `rohkem `lahti; Nüüd on küla `müöda `niske kumu `lahti `lastud et `oitku IisR; kust nied `äŋŋerid on `lahti `lastu (välja ilmunud) Vai; lahed püust `lahti, viib kohe ää, `seoke vali tuul Khk; siis ta lasi mo kääst `lahti ning ma‿s nää mette `kuskilegid minna Vll; `Laiskus, `laiskus, lase mind `lahti Pöi; vangid `lastasse `lahti; mo vend `lasti vene sõeavääst priiks Mar; ma palusin teda, et ta laseks `aadre rauaga selle muhu `lahti Mär; omigu siis `lassid koti suu `lahti Mih; `kontrahe aeg on `otsas, võis [teenija] `lahti `laska Aud; `laśkis koha `lahti (müüs talu maha) PJg; `lauba ikka oli suurem [karja] `lahti `laskmese pää Ann; lase silmad `lahti Iis; lahe eläjäd `lahti `kütkmess ja akka ärä `kaŕja minemä; minä lahen lapsed `laśti sess vaevass ja õlen ise kaŕjan Kod || lahti tulema, saama `Määriti siis pann `põhjast [rasvaga], `muidu ei lase `kuaki `lahti Jõh; liimist `lahti `laskand Khk 2. ametist vabastama, vallandama sie `tarvis `ammetist `lahti `lassa Lüg; Pidada olema `teine koha pialt `lahti `lastud IisR; ta lubas sulase `lahti lasta Jäm; ta oli ju teenistusest `lahti `lastud, pole ise ää tulnd mette Vll; oli sii `valdas esimees, aga siis `laśti `lahti Juu; nüid `tahtsid Tõrma õpetajad `lahti `laska Pal; ega na periss priiss es tohi kedägi `laske Nõo || fig viin laseb `lahti ammetist Kul; valla(le) ~ vallalõ laskma vabastama – eL 1. lahti tegema, lahti päästma mine lase nüid lehmä `valla, kari piab `mõtsa mineme Hel; te võede akan `valla `laske Ran; ilusile lastass kõik usse `valla, inetukõisi ei vahi `kiäkinä Puh; susi lasnu tolle `rü̬ü̬kmise `pääle `voonakõsõ `valla; kas teil aru om ka pään, te toode sivvu kodu, lasete siin `valla Nõo; küll om kuri ilm, `siĺmi kah ei saa `valla `laske Kam; kui lämmi olli, siss `laśseme otspaea vallale Ote; ma laśsi sõ̭ss ussõ `valla Urv; lasõ˽hopõn vallalõ kablast; lasõ siĺmä˽vallalõ, siss kae, külh siss `näede; mu imä - - laśk suurõ helü vallalõ: marupini tulõ; ku˽päävä vallalõ lask (kui päike pilve tagant välja tuli), siss helgetäss `väega Har; ma˽`tahtsõ akõnd vallalõ `laskaʔ Vas; `kuulnuʔ laštasõʔ vallalõ hing`aigu Lut || `maarjapäevän `lasti ku̬u̬l `valla Nõo; tõsõpäävä tulõ opõtaja mii˽`ku̬u̬li vallalõ `laskma Har 2. ametist vabastama, vallandama ää tü̬ü̬mi̬i̬s - - tedä‿i lasta ametist `valla; alambit lastass `valla ja targembit tulep `pääle Nõo; om sulasõ vallalõ `laskunuʔ Har; koirastiku peräst `laśti vallalõ, `laśti amõtist vallalõ Se; meelest laskma unustama ega tohi seda sana `mielest `lassa Hlj; kae, et sa meelest ärä ei lase Hel; `mitmõ ao peräst timä meelest õi lasõʔ Se; silmist laskma tähelepanuta jätma ega ma või neid (lapsi) silmäst ää `laska, näd tegevad pahandust Mar; küll ta oid tat küll, ei saa silmist är lasta minna Krk || fig Saa‿i silmästõgi är `laskõʔ (ei saa silmi pealt) Se
2. a. korraldama; hoolitsema, et midagi tehtaks lubas `pildid `lassa `vaĺmis teha Jõe; `laskes `kutsu sene `targa mehe oma `juure; mäne `maalerile ja lase tehä omale `silti Vai; Lasnd eesele uied kuńts ambad sohe panna Kaa; `möisnik lasi talumajad ehitada Pha; ma `lasksi omad `juussed ää `niita Muh; ma `lasksi [saabastele] uied tallad panna Vig; isi tegid [puunõud], seda põln, et `lassid tiha Kse; [kartulid] jäävad kõvadas, põle lasn `iaste ää `keeda mette Tõs; Taris `laska `sindrisi (sindleid) `suagi Khn; nüid lassasse [nahku] jo `linnas `parkida; puukänd, need lassetse ära `koorida Aud; `laśkis `vankre ää parandada Juu; tal oli ärmoo·nik, Saksamoalt `laśkis `tulla (tellis Saksamaalt) Jür; `koolis `laśti kirja`õigust kirjutada; mina ei ole veel üht suka ega `kinda `paari last kududa Ann; `nõelumise jäust `laśti `eide `lõnga keerata Sim; edemält ei õld sedä `mu̬u̬du, et pruut́ laheb peigmehele `riided õmmelda Kod; isa `laśkis `turba sara tiha Äks; `riidid lastasse `värvi ja vanutada KJn; `laśse oma mära ärä rammata Trv; mõni lask seeni [kella] lüvvä ku aud `kinni aiass Krk; [ma] käesi `veskil, lassi pudrujahu tetä Puh; esä laśk `künjä kodu `kutsu; enämb ei `lastana `latsi tulla, `lastana `porti tetä; si̬i̬p om otsan, vaśt mõni lähäb `Elvä, siss saab `laske `tuuvva; tuńn `aiga `lasti saiapätsel ahjun olla Nõo; vaea `säĺgä `laske `litsu Kam; ku olõss tu̬u̬d `ti̬i̬dünü et vaja lätt, siss `laskunu˽kõnõldõ naid vannu `aśju Krl; ta laśk riihe kummass küttäʔ Har; ma lasõ sullõ paari `viisa kutaʔ Vas || saatma, läkitama jummaĺ laśk ta õnnõtusõ meile pääle, selle et miʔ jumalõ maha `salga Har; surmatõbi tulõ mano, jumalast last tõbi Se b. kellelgi midagi teha paluma, käskima, võimaldama või lubama lase obosel ära `taltuda Hlj; midä sa tied sääl, lased `lapse kisendädä Lüg; `tarvis `lassa oppetajal `surne `eŋŋe ülendä; `eiväd lase `ihmist makka ka Vai; ma lahe mihed need palgid ära vädada; isa lahi sulase lapsed `kooli söiduta Jäm; `laskvad `teisi ka elada Krj; Abu tagune nönda `aige, ma lasi poisi omiku rudida Pöi; äi ma `lassend taal `rasked tööd `tehja Käi; ma lasen poisi `seia `tulla LNg; ma `lassi sepä kaks `rauda tehä Mar; esa `laśkis tüdrukud `äästama minna Mär; Sääsed ei lase `loomi `süia Han; lassi mind kapetad teha Aud; lasin oma mies `naelad seina sies `lüia Ris; Kasandu `kõrtsus oli suur `kargamese täkk, `laśsid märasi karata Juu; lasin `tislari teha uued kapid Amb; lase laps magada Ann; `lasknuvad `uostel puole rukist ää sasida VMr; pidi `laskma veneläsed kundameńdi tehä Lai; sõkutaja laśk obesad `ümmer oma `ki̬i̬ru `käia Vil; jumal laśk ilma jälle tuuletsess minnä Krk; lasnu vana Oskaril latsele `tähti opeta; mõni periss lasna kaanil verd imedä Nõo; ma lassi sepäl kat́s `rauda tetä Võn; Nahk `laśti paŕksepäl ärä `pessä Rõn; sa laśt naaśõl `mäńgi `hindägaʔ Vas; las ~ lah(e) ~ laa (soovi, lubadust või käsku väljendav verbivorm) las `tembab vähä `hinge; isa üttel, et las `saate inimiseks, küll siis lähäte [teenima]; `istusin siis mättä `pääle - - las ma siis nüüd olen siin Kuu; laa `õlla `pääle Lüg; las tämä `tullo `süömä; laa lugevad Vai; söötloom, las lihuda veel Khk; Las sadada, saab magada Kaa; las ta `olla Rei; teeme iad suured vihud, et las siis `tiumed tõstavad nii et Kos; lähän `vaatama, las ta `ütles, et ära tule Amb; las ma suan korra jalad `alla JMd; löö põlvega `persse, las näru lähäb Pee; mets läind põlema, aga no las kärssada, kellel `kahju Kad; laa `olla IisK; Las me tieme ühe kuhja enne `vaĺmis Trm; lahe obene sü̬ü̬b Pal; lah ma kõnelan jälle `ühte `asja nüid Vil; mis käperdat kassipojast, lase olla Trv; ku ta‿i viisi `ti̬i̬ni, las ta imede käppä; lah mu är kõnelte Krk; Las sadade, saa magade Hel; mes sä sitta kahitsed, lü̬ü̬ `käega, las läits Ran; lah ma kõnele nüid, kudass tu lugu `olli Puh; lah na vahiva; las ma esi paenuta `endä üless; mi̬i̬s makap, las naene `tõmbap tü̬ü̬d tettä Nõo; las kari `mõtsa minna San; mis meil `tu̬u̬ga `aśja, mia mõts habisass, las tedä tuńt võttaʔ Har; las täl saladaʔ, terve˽külä ti̬i̬d Rõu; Las jumaĺ täil avitagõ Lei; käsi käia laskma tööle pihta andma lase omad käbäräd `käiä Vai; `laske nüid kääd `käia, `kuiva `loogu mets täis Vll; `laske aga käed `keia, küll te siis jõuate Mar; kui `villu `kaarisime, siis ikke `ütlesime: laseme aga käed `köia Aud; tie `kärmemast, lase kääd `käia VJg; mine siis ja lahe kätel käedä Kod; lase käe uśte käiä Trv; las(e) (aga) käia (ergutusvormel) lase oma `koived `kärmest `käiä Jõh; keige enam niidu `pihta, üks tulab, jälle `itleb: noh, lahe aga käia Jäm; [üks] tahab `riakida, teine - - `ütleb et lase aga `käia Lai; mis sa kurvasted, muud ku las aga kävvä - - muud ku aga ju̬u̬ ja laula Krk; lase kätel kävvä, ärä suul `laske kävvä Hel; ku inemine `väega `tassa liigut́, sõ̭ss üteĺdi: lasõ˽kävväʔ Räp; et lase (aga) käia ~ olla (kinnitav, rõhutav väljend) tegivad `tondi `valmis `ninda‿t lase `käia VNg; `Niisike `laadus mies et lase `käia Lüg; [prits] Paneb veele seikse truki järge et lase aga olla Kaa; Sure see `paergus `öhti, sellel nii `kerge `kuulmine veel, et lase `olla Pöi; Poeg oli niisugune karmantsikas, et lase aga olla Mar; nisuke paks possakas tüdruk et lase `käia Kad; `Seande vimm om sehen, et lase olla Trv
3. allapoole, madalamale langeda või vajuda võimaldama (hrl koos adverbiga alla, maha); kukutama `loimed tulid `kierumad `ketrada - - [ei] `tohtind nii `kiiresti `alla `lassa `longa Hlj; siis `lasti uus `laiva teluld `alle VNg; Lasen `süämise vähä `alle `puale Jõh; `laskesivad `seilid `alle; lase `kardina ikkuna ette Vai; üheksa kivi `laskend maa `sisse ühe `suiga; taet mine lahe sa `koorma maha, sool piip suus; lämmkäpp oo kes kεεst maha laseb kukkuda asja; söa aeg `lasti `laevu `pöhja küll va `miinidega Khk; sönniku maha `laskmise kook Kär; `ankrud `sisse `laskma Mus; ilakivi `pandi nööri `otsa, `lasti merese, `ankru asent `täitis Krj; kui [võrk] kalasi pealt maha `lasti, kohe `pandi koer `alla Phl; rehi `lasti maha laug aaval Mar; `naabremees laseb tuleva `aasta ka vana rehalse `alla Lih; laev `lastase `ankruse Tõs; tammil on ka liigsilm nagu tõkkelgi, kost vesi maha `lastakse Vän; lase `ankur maha; laev `lastaks vee peal Ris; tuond ühe elusa kana, last `plauhti tuppa maha Amb; lähen sõńnikud maha `laskma JMd; `siatsid - - [jalg]ratast, `laśsid sadulad maha Tür; argiga sai paŕs ää `lassa VMr; `surnu aud, kus `surnu `sisse `lastakse Kad; isä laśk elejid `alla, minä aen taress `väĺjä; Künnäpmetsä mädändikud `laśti kõik maha (kuivendati) Kod; pisuänd (tuulispask) lähäb - - ja `kraami viis üles ühes `endaga, `teises kohas `laśkis `alla jälle Ksi; ja ees raua ots, se `ongi `värtna suu, kust `lõnga `alla lased Plt; nisu piap vähä ala `laskme [masindades] Krk; kui aenad ärä `viidi - - `lasti [kuhja] katuss maha, `olli katuss maa pääl `pośte vahel; ku puri maha `laske, siis om nukanü̬ü̬r neĺlä`kõrdselt; mes sä tost tassist niikavva tillitad käen, seeniss kui lased käest maha Ran; [kass, kasi eest] sa laset mu vai üle pää maha seda`viisi Puh; rõebe pańd jala mulle `taade, laśk miu maha nigu träńtst; ma lassi liha `korssnade kablaga, kaits `päivä olli sääl suedsun; lase keidsega mehitse[taru] maha; ma‿ss saa vett kah `alla `laske (neelata) mitte üits tilk Nõo; se Narva kosk `lasti mitu `jalga `alla Võn; nakame atust maha `laskma Kam; parrõʔ `aeti alt ärʔ, sõ̭ss `laśti rüä˽maha Urv; `veśki sais, vesi om maha last Har; `paklet iks tongutat kässiga, sõ̭ss lasõt `alla Räp || kalapüünist vms vette paigaldama kahegesi paremb `verku `lassa; ma lasin `vergud sise Jõe; siis juba `ueti [mind] - - `laskema `vergu `pullu, kivi ei `lastud `lassa Kuu; esimisest `lasti kupp `sisse ja siis `lasti poro - - siis akketi `vorku `laskema VNg; `nuota `lassa avandost `sisse Vai; no siis me `aksime pöhja `öngi `sönna `laskma Ans; siiavörgud lastasse `ääre, kilu`vörkudega kεiass ülal (avamerel) Khk; Võrgud `lasti ajuse, `tehti aju`püüdu Pöi; teine teise päeva laseb `õngi Muh; võrgu `sisse lasemese juures üks laseb käbasi, teine `viskab kivisi Hää; lasiaugust laseme nooda `sisse Trm; `tohknik võt́t `võrku `väĺlä vai laśk `siśse Ran; jäŕv om nii `rampiid täüś, et saa‿õi˽kohegi `nu̬u̬ta `sisse `laskõʔ Rõu; ütest `vinnest `lasti `nu̬u̬ta, `tõistõ `pańti kalaʔ Se || `aaśtaga neli, siss `laśki nimä õ̭ks maja `kongruśsi (pankrotti) Har
4. kuhugi ajama a. juhtima, suunama kanad laseb [nõiduja] läbi `rihmä `vasta `päivä Jõh; lasemo vene `randa Vai; lased paadi kivi `otsa `kinni; pöld oo vee all, vesi pεεlt ää lasta Khk; lasnd kibi `otsa laeva; kadaga `suitso peab `laskma `sõnna `kohta, kus inimene surnd oo toas Mar; siis `saigi suits tuppa `laska Mih; lasimatsuga saab `puomist [lõimi edasi] `lasta Ris; voki raua `sisse `pańdi pulk - - ja akati `lõnga `piale `laskma Trm; [peremees] laśk alate vede õrasse piält ärä Kod; vanaste `laśti läbi lipu, pekseti KJn; lase kari kodu, ega na enämb ei sü̬ü̬ Hel; suure rihaga lastass [hein] `jońti Ran; laut om ärä nõiotu, et perenane lasep karu `lauta TMr; vaia minnä `laskõ tu vesi säält nurmõ päält välläʔ; leḱi `paŕvi `laskma (palke parvetama) Harb. panema leba lasn oo, kellega `leiba `ahju lastasse Mih; ma lähä `leiba `ahju `lasma Tõs; pühi ahi ärä ja lahe leib ahaju Kod; ma akka `leibi `ahju `laskme Krk; alan(d)ikku ~ alandust ~ kangast ~ kinnitust ~ lüket laskma lõimi või kangast poomil(e) keerama `Kärme inimine - - `muutku aga laseb `kaŋŋast, lasi`puuga sai `kaŋŋast `lassa ette`puole Lüg; Tagand `lasta löimet järele ja eest rullib `valmis kujut `riide krässvölla `pääle, [see on] `kanga `laskmine Rei; `lastasse [kangast] lasipuuga sealt poomi pealt järele, `öötasse: ma lasi öhö `amba [jagu] Mar; [telgedel on] kinnituspuu, kust kinnitust lastase Tõs; lüket lassasse, kui kangas oo eest ää kujutud Aud; kõrvaskaigas, sellega saab lüket `lasta - - lased siit takka `let́ti järel ja riiet saab `riidepoomi `piale `jälle `lastud Tür; lüket `laskma on `kanga `lõimeid järele `laskma Koe; lahe kangass üks aaguvahe; vaja `auku `laska, `pulka `laska Kod; ta `laskis pika lükkevahe Ksi; lõnga pakust `laśti kangast ala järele, korraga ühe pulga augu jägu Plt; lase kangast; lase lüke ärä Trv; lase lüket `kangal Hls; ku pika alanduse lased, siss lü̬ü̬ `kangale rabanduse `sisse Ote; lasõ mul ta alanik `alla, sa olõt tanh lähembän Har; kui piḱä alandigu lasõdõʔ, tulõ rabanduss `kangalõ `sisse Vas; peru laskma tüürima, juhtima poisi `isteva kesk venet - - mina `iste `taade `venne perä `pääle ja lassi peru; säräne `tütrukese latak, aga lasep iluste peru takka Puh
5. (puid) langetama; (vilja) lõikama, niitma minu tädimehel oli sie `leiku `massin, `sirge rukki `jälle `laskes `massinaga maha VNg; lasevad puid jala päält maha; [puu] `latvad `lassasse kõik ühele `puole, ei sääl õld `vitsa `tarvis egä kedägi Lüg; mis tahad nii tugevad puud `saaja, need pead keik pöhja tuulesse vöi külma tuule `sisse maha `laskma Ans; `metsas on kärinad, `lastasse puid maha Khk; kuusk tuleb `noores kuus ja põhja `poole maha `laska Tõs; Sis `laśti puud ka sügisi maha ku kevadi põlnu `lastu Hää; tarvispuud soab `vasta tuult ja pääva ette `lastud Kos; lase [puu] `alla tuule, siis ei lüe praod `sisse VMr; `ennemuina `tehti angast, `laśti puud üksteise `otsa ja oligi aed `vaĺmis Sim; tänä me muud ei tee ku lahema puid maha, ommen luasima Kod; siss ku kuus maha lastass, siss saat sääld kuku Rõn; puu lastasõ mahaʔ ja siss lõigatasõ `kat́skiss Har; rüki põõḿeti `t́sirpõga, nüüt lastass maśsinaga mahaʔ Räp
6. a. valama, voolata laskma, voolama panema mene lase õlut Lüg; tömmatakse pulk ära ja `lastakse `taari Mus; Ma lasi täna eese küünlabe kiha üles (lasksin uuest õlleankrust esimese kapatäie) Kaa; pisike auk `olli putkul all, kust pet́t `välja `lasti Muh; kui maapõhi sulaks lähäb, siis akatasse [kase]`mahla `laskma Mar; lastase `renni kaada vesi nõue `sisse Tõs; naesed ei tohn enne `laska `taari Aud; nõnda ku ta lasi [õlut], nõnda kohe pruńt `pluhti iest ää KuuK; lasin vasikale solksu JJn; kui `mahla `lastakse, siis `panda kasele tila `külge VJg; laheb tökati vaadil põhja alt ära `lüia, laheb tökati maha Ksi; `minti vaadist õlut `laskma Hel; orik sia sapi vedelik `lasti pudelide Ran; ku taar `apnass läits, siss `lasti alt `väĺlä ja `ju̬u̬di Nõo; Oĺliva `ü̬ü̬se [aida] põrmandu ala mulgu tennuva ja viĺlä `väĺlä lasnuva Rõn; Ku˽t́sika tapõti, sõ̭ss `laśti `näede veri anumalõ, `siäti su̬u̬l `sisse ja˽`pańti `külmä `paika Urv; õigõ suurõ sajaʔ, mõ̭ni kol˽`laari olut oĺl last ennedä Har; Ku anumaʔ är˽sai˽`mõstuss, sõ̭ss `laśti tu̬u̬ vesi säält mulgust mahaʔ Rõu || fig nutma kui laps õli surd - - eks siis lase küll `silmavett Lüg; eks ma ole paĺlu silma vett saand `laska Mär; laseb siĺmist suhu Tõs; lase silmist suhu egä päe Krk | õnne valama Nääri `lauba `peale `õhtu söögi tuĺli õnne `laskmene, iga inimese nime `peale `laśti `õnne Vän; kolmekuninga `õsta `laśti `õnne, tinass ehk rasva küünäl Kod; siss `laśti `õnne, `laśti kõige enne ussaea `õnne TMr; läbi (~ sisse) laskma 1. lekkima, pihkama, (vedelikku, õhku) mitte pidama riist ei õle viel `turbe, laseb läbi Lüg; `klejontka ei lase `märgä läbi Vai; kore maa, laseb vee ruttu läbi Khk; `paargu katus akab vett läbi `laskema Mus; paat́ `pihkab, laseb vett läbi Mar; pańg laseb vett läbi Tõs; alb paber laseb `tińti läbi nagu va lörts Juu; keller laseb suure vihmaga vett `sisse Tür; laseb tuult läbi niigu sara Koe; `suapad lahevad vede läbi Kod; kuju ja sore, ilma põhjate maa, läbi `laskje maa Krk; [niitjail] jalan iki viisud, `su̬u̬ge es tahava `kiägi `jalga, nu̬u̬ es lase vett läbi; `turbakuur om õre, serände mes tuule läbi laseb Ran; maea olna alvaste tettu - - `laskna tuuld läbi Nõo; `pistü puist tettü pinu, ega `tuisku läbi‿s lasõ (peab kinni) Har; katuss lask läbi Plv || fig (mälust) se pea jo laseb läbi kut sööl Rei 2. fig pillama, raiskama; maha jooma juob ja lakkub, `kange raha läbi `laskemaie Lüg; poeg `laśkis kõik isa kogutud varanduse läbi Mär; lasi kõik teese raha läbi, `raiskas raha ää Tõs; se mies laseb läbi oma raha Ris; laheb raha paĺju läbi, ei oia Kod; kolmass põĺv lask läbi, ei ole `oidu `kunnigil Krk; mõni naene om, ei pia midägi `kinni, lasep kõ̭ik läbi näppe Nõo; tu lask läbi kõ̭gõ varandusõ, tu lask tuulõ alt joosta Har || fig (kiirest seedimisest) Kornits on seuke inimene või lu̬u̬m ka, kis pailu sü̬ü̬b, pailu läbi laseb Hää; läbi `laskje lu̬u̬m Krk; opeń om lõdu, lask läbi, süü, aga õks kõhn Urv; sa‿lt lävi`laskja, sei ni `jalki küsüss süvväʔ Lut | liivakas maa taŕvitab `rohkem sõńnikud, laseb `rohkem läbi, ei pia sõńniku `jõudu `kińni Sim; aadrit ~ soont ~ verd laskma veenist verd laskma kui akkada kõrd `aadri `laskema, siis piad iga `aasta `laskemaie Lüg; kui `ambad valutavad, siis `lastasse körva tagand soond Khk; Saun `kööti sojaks ja [haige] `viidi `sauna, soon `löödi rauaga `katki ja `lasti sańt veri `välja Pöi; kui veri sańt oo, siis lastasse soont Muh; kui inimese pea sees oo `kange valo, siis `lastasse jala sees `aadrid; kui rumalad koerad `enni inimesi `olle `keskund, siis `lastud aadriga nad `surnoks Mar; ma ole kord piä valu `vasta `aadert lasn Var; `aader saab `lastu jaladel ja kätel Hää; käisin `laśsin omale `oadert, ammas valutas; `vuatrit `laskma Juu; `uadrid lahevad mehed, `peidlä piält laśk piä [valu] verd; `ambad `valtasid, kiäle alt `laśti `uadrid Kod; verd `lasti `aadre ravvage; obesel ka `aadert `lasti, ku obene `jalgest kõva olli Krk; `aadre verd lastass, kost sa tahat `laske Nõo; minu emä laśk alati `endäl verd `laske, ütel et säält tuĺli must veri ku tõru jälle Rõn; vere`laśkja tuĺl mu˽mihel verd `laskma Har; `tu̬u̬lõ (langetõvele) ka‿ks avidass vere `laskmine Rõu || fig (sisselõikest) vaea `aaderd `laske `uibule, siss nakap `kanma Ran; kuppu laskma kupusarve või -klaasiga verd imema vanast kubiti ka, `kutsuti kuppu `laskema Vai; kupumoorid lassid kuppu Muh; `vöedagse klaasidega verd ihu seest `välja, se on kupo `laskmene Käi; kui vahel mõni kukus või `aiged sai sis `lasti kuppu Vig; kuppu `lasti `saunas Tõs; kui veri pakitab, siis tuleb kuppu `lasta JMd; kuppu piap `sinna `laskme kus ärä põruten, veri naha ala tullu Krk; [ma] lassi `kuive kuppe panna, läits säĺlä valu ärä; kuppu `lasti vanakuu vahepäeval, et siss om pehme aig Nõo; Vanast `lasti sannan kah kuppu - - `laskja esi `suuga kisup verd sääld `t́sälke seest Rõn b. pritsima, pritsist laskma `lapsed lasevad `virtsuga vett VNg; poiss laseb pisist `virtsu Khk; kut `ritsist `laske vastu puud Vll; laseb virtsuga vett Tõs; `võtsin lasin virtsuga lutikatele `rohtu Kad; lapsed - - lahevad vett virsaga Kod; virtsige karjapoisikse lassive vett tõistel `silme vahele Pst; `viŕtsi lastass pütsiguge Krk c. (kõvasti) sadama laseb kut ua varrest; [vihm] lagiseb maha, kui tä vahest nönda räŋŋast laseb Khk; Küll oo ikka vihm, laseb otse kaela kaudu maha Kaa; `Sõukest sadu pole pärast änam olnd, et otse lasi `alla Pöi; `vihma jooseb, jusku ua `vardast laseb `alla Mär; siis lääb sulale, ku `laia lot́ti laheb Kod || `kange igi `laskis peast maha, ühna sorises Muh d. jooma ma `lassi ühe lonksu `alla Muh; pakuti `viina - - ei võta, aga isi nuka taga `laśsis kulinal Plt; mea pisti latsel nisa `lõuge vahel, lase nüid `lonksu ruttu Krk; lasõ no sa˽ka üt́s keele täüs [viina] Har; joodik jõi eederit, laśk üle pudõlikaala Rõu; kurgust ~ kõrist alla ~ läbi laskma viina peale raiskama, maha jooma kui rahakoppikat `saavad, siis nad `piavad oma kõrist `alla `laskma IisR; raha kõik läbi lasnd eese kõrist Mar; laseb kõik kõrist `alla, joob kõik ää Tõs; si̬i̬ one kõik kõriss `alla `lasknud õma varanduse Kod; puha läbi `lasken oma kurgust Krk; läbi keha ~ kere laskma id lasnd puhas läbi kere, täl põle änam kedagist Mar; nüid on kõik raha läbi kere last, on ää joond teese Juu; laheb kehäss läbi kõik, ju̬u̬b ja `priiskab ärä kõik varanduse Kod e. puistama, (vähehaaval) kallama, lisama Segati `niisike parajas `putru `muadi segavus ja akketi lusikaga pada `laskema `ninda parajad `klimbid Jõh; vanaste keedeti ikke karduli kellod ja `lasti odra jaho `peale Mar; `võtsin aŕksaha kätte ja `lassin seemed `sesse Mih; odrajahud - - supi `piale `laśti jah KuuK; ema `keetis `köŕti, ajas vee `ki̬i̬ma, `laśsis jahu `sisse Pal; kolmandiku `siśsi pannit `üśke, pannit pää pääle ja säält lassit `sarja ku `kauhti Krk; kanakakerdege värmites kah - - ätikut ja `su̬u̬la tuleb `seltsi `laske, si̬i̬ om neile kinnitus Hel; ku tuleva peenikese `maŕtke nigu kirbu, siss piät jälle `laskma `rohtu näele läbi sukaseere Rõn; Võta˽`pü̬ü̬rüs ja lasõ˽jahu `putru Urv; terä˽lastasõ kot́ist `koĺlu, siss lastass säält kivi vahele Har; Võt́i lasi õ̭ks peost tu̬u̬d kesvä jahu patta ja˽tõõsõ `käega˽pöörusega˽jäl˽seǵäsi Rõu
7. häälitsema a. heli tekitama nagu unt `ullud, lased lelo `ühte `puhku, emä `ütleb `lapsele Lüg; kui ta pahaseks sai, siis `laskas kisa `lahti Khk; Oli üks lõbus inimene, tegi tööd ja lasi `laulu Pöi; siis ta (vares) lasn ja lõuan seal [hobuse] änna all Muh; `sohke pisike ilus ääl tal (lõokesel) isi, liiri liiri liiri liir laseb Var; kaśs laseb `nurru Hag; `laśsid `laulu nii et mets `laksus käe Juu; ma `laśksin (hüüdsin) nii et kõik kohad lajatasid Jür; lase oma `laulu kuulda Trm; laheb `lörri (nutab); laśk nukan `viśsi (nutab); vanatüdrik õleva alati `luĺli `lasknud (nutnud), et `kõiski ei õleva mehele suanud; kukk laalab ja laheb `torri, siis tuleb vihima Kod; kaśs laheb `nurru Lai; tedre laseb `sihku (kudrutab) Pil; Kuule kui paklapuristaja laseb seinä sehen Trv; siu äŕg ei kannate ka sedä kui miu äŕg läbi nina `vussi laseb Hls; mis sa iket, lase `laulu ku larap; soolikse laseve `korri kõtun; vanapagan kõńd, ku kukk lask `kõrri; enne `laulmist tedre laseve `kõhvi; latsel perse like, nüid laśk `luksu (luksub); `nohku laskma (nohisema); karu lask `nämmi (mõmiseb); kaśs `tõmbass karva `püstü ja lask `sihvi (turtsub) Krk; obene ei lase mud́u `larssi (ei purista) ku ta `peĺgäss Hel; temä tulep ää meelega, laseb `laulu ja naarap Ran; lõevukese lassiva `mitma keelde pääl Puh; siss lasnu toda `laulu jämedäde ku jõmiseb Nõo; mis sa `ahka lased (luiskad) Ote; `lõokõnõ mõnikõrd inemise kottal lask nigu t́sirrin San; lat́s naks `uĺvi `laskma (nutma) Plv; Voonakõsõ˽määge halõ˛õhe, vana˽`lamba lasi˽ku˽`tõrdu põh́ast Rõu || rääkima, kõnelema ise on peris `randlane, aga `iesti kielt `püüdäb `laskeda Kuu; sie `oska üväst vene kielt `lassa Vai; Äi see mees vaada papri pεεlt üht, muud kut laseb kut raamatust Kaa; laseb aga edasi `ühte lugu, ei sua lõppu enese jutule Hag; ta `laśsis seda vene keelt na ladinal Juu; `mustlased vat ku lasevad pat-pat-pat, sõna aru ei olegi, mutku‿ks padin Sim; litt lädadi keel [öeldi], kui külanuka murrakud lased Lai; lätläne - - lasep nigu lidisep Puh; `laśse kuda sõna `suvve tulli Ote; vannuss, lask `taurma·ńne Har; ta om ala`heitlik, ta ei lasõʔ sõnnagi `vasta Räp | Eit lasi sene `kõsjaloo `uuest üle Lüg; Lastud söna lagub (jutt levib) Pha b. vilistama, vilet ajama vahest lasevad vilet kohe `mitme poariga, kui `seĺtsis koeo tulevad Juu; mea lätsi küürän ka `mõtli, et kessi nüd vile lasep Pst; mehed lassiva viĺet, `väikse viĺega kutsuti tuuld Ran; hobõsõvah́t jo käve külävaeht pit́i ja laśk villu (vilet) Se c. (pilli) mängima lase lugu `pilli; lase lugu `lahti Tõs; laheb lehe `piĺli vahel nõnna et silmäd punased piän Kod; lase mõni lugu Hel; siss lassiva serätsit lugusit ku `oitku Nõo; Lasõ üt́s illus lugu `kandlõ pääl Urv || üt́s kõrv lask `piĺli Vas
8. midagi tegema a. (laiemas mõttes) töötama, tegutsema siis pidi panema vähäkene `jälle `laiemast `kuhja, ku [kuhja] magu akkasid `laskema VNg; Pidi viel `enne `vilja `külvi maad läbi `laskema (äestama) `kuival ajal Lüg; `nuora `laskema (köit tegema); `langa `laskema (ketrama) Vai; `väiksed aĺlid rähnud, laseb nokaga nii tiheli: korr Khk; kärsaga nad (sead) `tönguvad, `laskvad kevade karet Jaa; Ma vähe mõnest kohast lasi öle (hööveldasin) Pöi; [villadest] sai `heided `lastud, [sai] `kεidud Haapsalus `heided `laskemas Phl; `võrku `kinni `laskma `ankrudega või kividega Rid; [kuhi] tehässe laba peält peenem, sis `lastasse laiemas; kui pikäd eenäd, siis o eä `mõhka laska Vig; lase kuhi `mõntsa Lih; `laśsid (kaevasid) raavi sauemaa `piale Aud; kui seelikul `õmlused laiad on, siis soab laiemaks `lasta Juu; lasivad suure kruavi minu koha `peale Amb; ega tal ei old üed ega `pääva, `mutkui `laśkis järest (kudus kogu aeg) JJn; kuera`kaela `laskma (ristnurka tegema) Kad; kangast ei saa muidu lõpetata, piab lõpele `laskma Sim; `enne vaaliti `saiu lavva pial, lassasse `ümber jahudega Iis; Vanad sirbid `laskis [sepp] ennem järele (ajas kuumaks), kui `uusi `ambaid akkas lööma Trm; kui `koorem vaĺmiss, `laśti köiega `kińni Trm; meil oli vägev obene, kolm vakamad `laśsis (kündis) `päävas ülesse Äks; kui `paĺka vedetasse, `lastasse vanger poolest, pannasse pikk puu vahele Lai; lased lõngale lipsu `piale, et keerd `sisse lähäb, siis lased kuke`seĺga Plt; mea tat es seebitse, vähä `vi̬i̬ge lassi läbi (pesin); ma vähä lassi öle (pühkisin) Krk; ma pisti undruku katsipäie üless, siss `lassi tallitemist Hel; mõni es täi liha suud́sutada, laśk kuumast vi̬i̬st läbi (kupatas), siss pańd `vastselt `su̬u̬la Nõo; edimält tet́ti [heinakuhi] `õigede üless, siss - - nakati maku `laskma Kam; õdagu ku tuli üless `lasti (süüdati), siss `oĺli vi̬i̬ seen kõik nätä Ote; Lasõ˽tuli äräʔ (kustuta ära); `väegä höüd lang om tettü - - ei olõ `ki̬i̬rdu pääle `lastu; kas haŕjaʔ omma `lastuʔ (vaod sees), et ma˽saa kartoli pannaʔ; naisõʔ `laskõva harru (panevad vihud lademesse) Har; lina `kakmine oĺl `väega hää, mud́o ku lasõ‿nnõ niimuudu vi̬i̬rt pite edesi Plv; ku `paĺke `veetäss, sõ̭ss lastass rattaʔ (vanker) pikäss Räp; naakõ tiiʔ [rukkivihke] ladamõhe `laskma Se; [tema] lask tü̬ü̬d `kangõdõ Lei || fig teised lapsed õpivad `äśti, Ieva laseb nii üle ääre VMr; üle ravva a˽last (kohitsetud) Lut; kokku laskma 1. (masinaga) õmblema `laśsin need `riidetükid kokko Juu; ma lase kokku masinege, tule mis ta tule Krk; küĺle lastasõ kokku masinaga Har 2. (lõnga) korrutama; (köit) keerutama tehasse köit, `lastase köit kogu Khk; eks `ketramese `juures tarvitati `ühte `pööra, aga kokku `laskmese `juures mitut `pööra ikke Mär; aena tuudid kääneti katekõrra kokku, `lasti tõesipidi kokku `ki̬i̬rdu - - serätset pundid Ran; keerusõ `lasti kokku, sõ̭ss sai kõva köüd́s Krl 3. kokku võtma, kahandama suka ja `kenda `otsa `lastasse kokku; [kui] `kuhja tehasse, `öötasse: akka tätta vahest kokku `laskma Mar; nüid akan `kanda koko `laskma Vig 4. (kinnitades) ühendama ja siis on [õlgkatuse] akkid - - vastakute lastakse pulgad kokku sedavisi, augud läbi ja üks lat́t siit `aukudest läbi KuuK; kapi jalad olid lavvast kokku `lastud Äks; iga rattal on viis `peida, `pulkadega kokku `lastud Lai || kinni panema lahe rehalse väreved kokko, moete eläjäd lähväd `sisse Kod; maha laskma 1. (pöidlaaugu kudumisest) ma `lasksi `kinda `pöidla maha, `lasksi varraste pεεlt maha Jäm; `Pitkust [kindal] küll, ma lase `pöila augu moha Pöi; üte voori om salli laǵavuss `varda pääl, säält nakat kudama ja maha `laskma Kam; No˽sõ̭ss jäl˽nu̬u̬˽silmäʔ, mis maha lasi, noist võt́i läbi Urv 2. katki rebima, lõikama kouk`seĺjad `leikasitte `kammila`vergud `kat́ki - - `laskesitte `vergud maha keik Jõe; Riiu aeg `öeldi: [ma] lase sul mau maha Hää; `nuaga lü̬ü̬b `sisse, laheb mao maha Kod; äŕg lei obesel mao `sissi, olli mao maha `lasken Krk; ma˽su mau maha lasõ (ähvardus) Har || fig siss `oĺli magu maha `lastu palgil (varaga kinnitatud), jäi kõtu `pääle `kanma Ran 3. maha panema `tuhli maha `laskmise ajal keis üks sii Kär; tuhliste maha `lasmene Mus || [rong sai] seisatamise koha, pärast siis akkas `kõiki maha `lasma Jür b. mingi tööriistaga töötama või töötlema terav vigat on, lased nii et sihu ja sähu Rei; `rullivad `põldusi - - rulliga `lasti pialt läbi siis Mih; lase sahaga paar `korda läbi Tõs; `nurri `lasma (kedervarrega ketrama) Aud; lähän lasen vedruga põllu läbi Sim; siis võisid täitsa adraga `laske, nii et sõńnik tuli viĺja juure `juure Trm; söögivahe võisid [vokiga] vabalt `lasta ühe `määrimesega Plt; tuuleluuage lastass sarja pu̬u̬lt agante pu̬u̬le, kuntsu pu̬u̬l om pihun, ladvage pühits; vanatüdruk, kis `aigapidi `ketrass toĺu, loĺu, nu̬u̬r `laskvet iki sihk `siiradi Krk; karassin voki ette ja lassin jälle Ran; nägu nigu aŕkadraga üle `lastu (kortsuline) Puh; tare pääld `palli ja `pernane laśk sehen `villu (ketras) Nõo; lassiva nellä vokiga `keträmist Kam; tütär `lasksõ maad katõ obõsõ adragõ San; Päält `laśti jäl˽`hü̬ü̬vliga˽ku˽sai vai lii`meistregaʔ; Lahuti `kirvõga˽lavva˽`vällä ja tahvitsõdi ärʔ, sõ̭ss `laśti nimä˽vi̬i̬l `hü̬ü̬vligaʔ üle Rõuc. lööma, viskama (ka eri ühendites) `laskeb kuger`pallu Kuu; Lapsed - - `lasvad unniku otsast kuker`palli `alla Pöi; me köisime litti `laskmas (lutsu viskamas) Muh; lapsed `laskvad uper`kuuti Kse; lapsed lasevad uńdiratast Juu; sai kuker`paĺli `lasta, siis ei akand seĺg `leikuse aeg valutama Amb; kõhe pidid uper`paĺli `laskma kolm `kõrda, ku kägo pet́t ärä Kod; jää laseb seliti maha inimese peris Hls; `poiskõsõ˽`laskõva muru pääl ratast Har; kivvega `laskma Plv; latsõʔ huulidsa pääl `laskvaʔ rippi (puuketast) Lut || vurri keerutama `poiskõnõ lask põrmandu pääl `huńni Kan; voḱi keeri `pańti pulga `perrä, siss `tu̬u̬ga `laśti Rõu
9. a. jahvatama käis Savalas `veskil, `mölder `laskis kotti kive alt läbi Lüg; [ma] keisi tuuligul `vilja katti `lasmas Ans; ännavili on köige sandem, see `lastase `loomadele Khk; Ta oli oma pühade maged juba ää lasnd Pöi; taris `menna jahu `laskma, jahud otsa korral; kaerad `lasti `katki kui `lassime `tangusid `veskil Muh; lähme jahoma, laseme läbi kibide need taari `audid Mar; laseb paar kotti jahu `veskes läbi Tõs; kaks `koormat `ohra oli `lastud `veśkil läbi Juu; kui `suurmit tetti, siss mes ülejäänu kandsu, nu̬u̬ `lasti `katski pudru jaoss Ran; siis `viidi [linnased] `veśkile ja `laśti noid pooless, ega noid jahuss es lasta TMr; perremi̬i̬ss lät́s `veśkile, `pernańõ ütel et lasõ˽sa rüḱi `su̬u̬ŕmiss kah Rõu; tuulikut laskma jahvatama piaks tä natuse tuult tegema, siis saab tuuligud lasta Khk; Kallistel `laupa öödel ning suurde pühade `aegu ma pole mette tuulingud lasnd Pöi || masindama suurem ulk [vilja] sai `jälle ika obuse massinaga läbi lastud Lih; [kui] laheb paĺju `alla, masin muku jõrgub, ei peksä tühjäss Kod; sada vakka sai `alla `laske nõnna päevaga Äks; ma olõ ka linnu `laskunu maśsina alaʔ Krl; kat́s`tõisskümme `ku̬u̬rmat [vilja] `laśti läbi Har; ärʔ sai meil kah riih läbi `lastus Plv b. (vilja) tuulama; sõeluma [jahu] `Lasti läbi `sõela, lesemed `ulkast `vällä Jõh; `toine kerd `lasti [vili] `tihti `sarjast läbi Vai; nied alt `tuulsed tahvad viel läbi `lasta Jür; see rape mis rabati, sel õlid peeniksed aganad ulgas, tuli tihi sarjast läbi `laske Trm; ku tahets peenikest söögijahu, siis lastass jahu üle sõgla Krk; `oĺli [vili] i̬i̬ld ärä `lastu, siss `tuĺli paksust sarjast läbi `laskmine Ran; peräst `poole `lasti kamajahu `veskin üle sõgla, siss sai puhass Nõo; üle sõgla `lastova jaahuʔ Räp || kurnama tu̬u̬ kiisa li̬i̬m lase läbi sõgla Ran; Ku ärʔ oĺl solanuʔ, sõ̭ss `laśti rasõv läbi sõgla, sõ̭ss `kõrnõ˽jäi˽sõgla pääle Urv; `pańti kõopuu tuhk anomahe, tuline vesi valõti `pääle - - sõ̭ss `laśti läbi `rõiva `tõistõ anomahe Rõu; `kiisla kohetuss ar˽`hapnass, siss `t́sirka˽vi̬i̬l vett mano ja lasõ˽läbi sõgla Vas; `nüśkol oĺl piip, `pante hõrrõ närdsokanõ `otsa, `laste piim läbü, läbü `paklidi ka `laste Se
10. a. puurima sene uherdiga `lasti `tuimased `augud `puule Vai; `puurisi o `mütme `suurusega, missega `oukusi saab `lastud Ans; `peenlase uherdiga `lastakse pövale ouk `sisse Pöi; puuriga `lastse auk `puusse Mar; viglaga lasti rangibude rooma `auka sesse Vig; puuriga lasevad `auka Tor; oherdiga `laśsin lauale augu `sisse Juu; `vindlaga `laśti siis [reha] `piale augud `sisse Ann; puuriga lassasse `auku Iis; `käämrega auk `sisse `lastud Äks; lase oherdiga `auku Trv; ku peenikest `auku vaea om tetä, siis piap piigertige `laskme Krk; vingeldigä `lasti vähämbit `mulkõ Ran; `süäme manu ei lasta `mulku, puul om jo süä sehen Nõo; `kääbriga lastas ratta rummõlõ `mulka; [vikati]varrõ `sisse `laśti käsipuiõ jaoss mulguʔ Vas b. saagima suur puu mes `metsast `toodags, `lastags lauags, on pakk Käi; `laudasi sörvadagse, `saega lastagse pinnad maha Phl; lased `kriipsu `mööda Mär; Siss `laśti `saega `kahvadi, `kahvadi Rõn c. ihuma, teritama käia pial `laśti niidu masina `ambad teravast Trm; tu̬u̬ om teritämine, kui pöörä pääl lastass, laseva vikati `ambit; `kandsu pidi võtad vikati kätte ja lase tõesest otsast `tõisi iki Ran
11. (hoogsalt) liikuma a. (käima, jooksma, sõitma, kihutama, tantsima, sõudma jne) `ülge`nahkadest `tieme `talvel `sussid - - iad `pehmed, ni‿sa·ma kui sukkis lase Jõe; Küll oli `enne `seili`paadiga hüä perälist (pärituult) `lassa merel Kuu; lase `tantsu `ninda et; `tritsudega lase jää pääl, `suksedega lume pääl VNg; kui [hobu] `traavi `sõidab, siis tämä ei üppa enamb `ühti, sis `mutku laseb aga `ühtvisi Jõh; takused püksid `jalgas ja lase (lippa); `litsu `laskma (uisutama) Jäm; [poisil] Eed jalad, laseb kut post obu Kaa; Sügise kõik kohad lainetasid, lase sina kaks va pätti `jalgas; Lase kut va `ratsa obu, `aega mitte pirekest Pöi; laseb aga `peale laba`jalga; `vaslabe `õhta käiasse lina `liugu `laskmas Muh; Lasi igavese koodaga mööda tänavad Emm; `mustlased - - äi `viitsind tööd teha, lasid ühest kohast `teisi Rei; ma `võt́sin panin obusele ohjad seĺla üle ja tuli nisukse `lasmesega nönna et Noa; obosed `lassid tuhat tulist `neĺla (galoppi); obo laseb üle jala, na‿surt kloppi (galoppi) laseb Mar; lähme laseme üks `polka; laseb naa et tuli rummus Mär; üks veis laseb `kiili nõnna seäl soo `ääres Vig; lapsed saavad ko vahel ula `lasta (vabalt ringi joosta) Kse; laps `roomab tölläkil, neĺjäkäpäkil, mõni laseb jalg `perse all, lohenal Var; tä tee kedägi, laseb `piäle `rinki ratast Tõs; lapse`põlvõs läksi `liugu `lasma põlvõtõ piäl Khn; lapsed ikke `laskvad uesudega jää peal Aud; astub obuse `selga ja laseb `ratsa Tor; siss `laśksime nõnda ku obused `võt́sid linna pu̬u̬l Hää; ta `laskis nagu nuor tütarlaps, nii `lahke käimaga Ris; lasevad `tritsudega `liugu Hag; ta ei seesa paegal kusagil, laseb aga öhöst kohast `teise; teene obone oli teese sabas `kinni ja laseb `ringi ratast, see oli `pahmamene; mängiti `piĺli ja `laśsid nõnna labajala `vaĺssi Juu; lapsed lasid `kuuti, `möllasivad JJn; lasime `paĺla jalu, see takune rüid oli seelas meil ja lasime nõnna‿t jala päkad punased all Koe; laseb otse üle väila silmalt VJg; lasi kõvast `sõita Trm; kaŕjussed lahevad kõege puuladvaga `alla; linnukoerad lahevad läbi kõik metsäd ja õt́sivad jänessid Kod; ega nüid obusid paĺlu ole, lasevad ratastega Plt; piima peal uśsid lasevad, pead `püśti Pil; obene laśk siast parast `sörki Trv; laseve `raavelt (traavi) Hls; oben lasep `rahvi (traavi), tat aiass kõvast; lääm jala`lingu `laskme (taldadel liuglema) Krk; ta lask nigu lumi ki̬i̬s Hel; rehe all lassime `tantsu; mõni laseb kõik ilma läbi Ran; lase `õkva nöörild Peedu pääle; lina äniläse laseva muru pääl ku vuhinaga; ku `viĺlä sõkutedi, siss obese lätsivä ratass`kaari, lassiva `ümbre `endä, nigu vili kõsisi; kui mea tulli, siss - - lassiva minekit Nõo; üte (herned) lätsivä nii ruttu `pehmess, aga tõse lassiva kui `aavli pata piti Kam; pühade aig `äĺseme kiigu pääl, siss `laśseme ku unnas; ma taha `liugu `laske Ote; Kül˽tä‿m virk, lask nigu üt́s lasnits (öeld elavast lapsest); `viśsi `laskma (uisutama) Urv; jala omma˽`terhveʔ, lasõ nigu pipõrd (kiiresti); kas ta om nu̬u̬ŕ `tütruk vai läśk naanõ, `laskõva üt́stõsõ `võitu nooril poisõl takan Har; `lambaʔ `laskvaʔ `kepso Plv; naańõ lask ku vars, pää säläh, a olõ‿õi˽kosilaisi `kohki nätäʔ Vas; Lask puultõist ja puultõist (lonkajast); tä `laśke nii kõvastõ et tuli keese `väĺlä ri̬i̬ ravva alt; tuulõga lask `puŕjoga; Lask sängö pite liugo (laiskleb voodis) Räp; hopõn lask lapakut (galoppi); `viśsi `lastass jegä pit́ih Lut; jalga ~ varvast laskma ära minema, põgenema; ruttama Akkasivad sääl `õiendama, ma lasin `varvast Jõh; Nii kaua oli väimees kut süüja juua sai, kui kõik `otsas oli, lasi `jalga Pöi; lase aga `jalga, siis sa jõvad Muh; Lasi `jälga nenda et päkad vilkust Rei; lasi `jalga, `joosis minemä Tõs; `laśkis `jalga, pani minema Sim; laśk `jalga, enäm ei `näitä nägu Kod; laseme aga `jalga, ei massa seistä kedägi Krk; nigu raha kätte saeva, lassiva `jalga Ran; võta oma vana kaldsu ja lase `jalga Nõo; `pesmise kõrd oĺl mul pia käen, mina lasi `jalga; sääl minnu tõrõldi, siss ma lasi varvast Har; Lasõʔ aga varvast, mi‿sa˽vi̬i̬l siin vahit Rõu; teise naha (~ perse) peal ~ seljas ~ turjal liugu (~ lingu) laskma teise kulul elama Laseb teiste selgas lingu Emm; `kange ea o teise `persi kanigade peal `liugu `laska Mär; Laiskvorst, [kes] tü̬ü̬d ei viisi tiha, teise `perse pääl laseks aga `liugu Hää; `tahtsid teiste turjal `liugu `lasta Plt; tõise `perse pääl `lingu `laskme Krk; tõese `perse pääl om ää küll `liugu `laske, ega `endä perse ei kulu Nõo; Mis viga tõõsõ naha pääl `liugu `laskõ Rõu; Kägo pessä ei tii, munõss tõistõ `pessä, lask tõisõ taga pääl `liugu Vas; Taht tõõsõ säläh `liugo `laskõ Räp b. alla sööstma, laskuma; lendama, lendlema siis `laskod [pardid] ka `sinne vette nei `kuiu `juure Vai; Nõnda kui [kull] kanasega lasi, nõnda `ehmed keertsid koa; üks `sõuke sur punane tuli jusku sur ani oli olnd, lasnd ikke üles ning `alla Pöi; vahel laseb juuskuĺl linnu parve sekka Muh; sõgelased oo `kärpse `moodi kirjo `tiibadega, kui inimese `piale laseb, veri `lindab Lih; kiilid, suured pikad sabad taga, nagu `parves `lasvad, `lindavad Aud; kuĺl `laśsis nagu nool kana `peale Juu; metsaned lasivad einamalle maha JõeK; üö luhakad, käu `muodi lind - - `piale päeva `vieru akkavad `laskma Kad; pääsukesed lahevad periss seĺla `piale Pal; kuĺl laseb linnu pääl nõnda ku üits nu̬u̬ĺ Hls; mesiläse leevä ütte sumakude kokku, lassiva puu `otsa Ran; ao tullõh omma˽jo˽`kärbläse üleväh, siss `laskvaʔ nigu huŕrin Vas; kahale ~ kahha laskma emamesilase ümber kogunema ku [sülem] kahalõ lask, sõ̭ss `võetass kinni ja aiass vakka Har; sülleḿ `laśke `kahha Plv
Vrd laskama
12. a. (midagi) mingisse asendisse, olekusse, seisukorda viima või seadma `seili `lassasse `rohkemb `lousi ehk `tõmmetasse `sisse Jõh; `laskes sedasi pea teissele ja oligi `surnud Khk; Siis oli nädal `otsas ja sai öhe päeva `inge tagasi lasta (puhata) Krj; Ela see kaua änam `öhti, ta on põsed kõik `alla lasnd (põsed lohkus) Pöi; lase köis `lõõgamale; obu laseb pea `norgu ühna Muh; kui pea `viltu `laskis, siis kukkus müts maha Mih; võib vist jo natuke pikemale `lasta `lüpsi (lüpsiaega edasi lükata) JJn; lasen [varrastel] tõese silmä tõesele `kaala, kui lõpetan kudumiss Kod; vokk laheb nöörid `kaela, pane pilbas piapaku `alla Pal; `laśsis silmad `alla (langetas pilgu) Plt; obesel piap iki ohja sikku `oidme, ei tohi `lonti lasta Krk; hopõń om `täämbä nii nuran, pää ribahusi last, taa õks `haigõ vahest om; iilä oĺl `kangõ külm, `täämbä hommugu laśk jo `õigõ `pihmess ilma (soojaks) Har; `loissu lask kõrvaʔ Rõu; [loom] laśt nõ̭na `nurru Vas; kõrva `lasknu jo `lonte; põrmad lastass sippa (punnitud lauad soonde) Se || vili lask maku (kasvatab pead), ku nakass pää tulõma Har; kanda ~ nisa ~ udarat laskma udarat kasvatama enne poegimist udar soeb suuremaks, lehm laseb udard Khk; [aher] lehm laseb väε udart Muh; juba akkab `kanda `laskma, juba akkab vasikas tulema - - lehm lähäb paksuks sält takka Mar; lehm laseb udart, kui `lüpsma akkab tulema Kse; kaks nädälid `enni `lüpsma tulemist akkas [lehm] udart `lasma Ris; lehm laseb `kanda JMd; [lehm] laseb jo udarad ja udar lüeb kõvemast VMr; vana lehem laheb udarad, õhõv akab nisi `näitämä Kod; [lehm] akkass nisa `laskme, udart `laskme, ta tulep kodu jo Krk; enne kui lehm `poiga akaśs `tu̬u̬ma, kui ta joba nisa `laskma akaśs, siss akati talle iki jahu `andma Hel; pilve ~ villu laskma pilve minema ilma laśk `piĺve ega ei saa hääd haina`ilma Har; taivass laśk `pilve; ei˽tiiä˽no kas laśk `lämmähe `pilve vai Rõu; ilm sääd sadama, lask `nu̬u̬rdõ `piĺve (ilmuvad õhukesed pilved); ilma lask `villo Vas; silma(laugusid) kinni ~ linku ~ looja laskma suigatama Kui `jõuata `enne `koitu kõik ahed maha ja õled rabistatud, `saata ka terakese `laugusi `kinni `lassa Lüg; Lasen vähäst ajast `silmad `linku Jõh; Ma lase korra silma `looja Pöi; `viskam kondi `kuhja maha, lasem siĺm `kinni Hls; lassi siĺmä pilguss siĺmäd `kinni Ran; leiba luusse laskma pärast söömist pikutama lähän `leibä `luusse `laskemaie Lüg; lased `luusse `leiba sööma `pεεle Khk; laseb `leiba `luuse Tõs; lähme aame nüd `leiba `seĺga ehk lähän lasen `leiba `luusse Juu; [nüüd] kuluks küll `leiba `luuse `lasta Kad; vanast üteldi peräst `sü̬ü̬ki et laseme ivä `luie `sisse Ran; `pääle söögi oldas lebaluusi laskman sängun Ote; ma ei˽makaʔ, ma˽lasõ `leibä `luuhhõ Har b. laskuma, langema või heitma `tõine `õskab üväst ujuda, siis laseb `põhja (sukeldub); kana laseb kukke ette ludu, et kukk `pääseb `selgä Lüg; `päivä `lasko `alle, `lähtö `luoja Vai; tegad `ristisid ede, `laskevad pölili, `andvad maale suud Jäm; `öhta kaste laseb `pεεle; oled sa väsind, lased millegi `naale, `ingad Khk; Veri lasi palge (näojume taastus) Emm; `ilma `paaladeta sukad lasid `lörti Käi; elu mured `laskid münu `pεεle Phl; küll o sańt, kui täie kõhuga peab kummargile `lasma; laseb käsi põnsaksile Mär; `põntsa `laskma (pikutama) Kse; `laśsid `senna kükakile Vän; ma lasin küll otseti, aga ega sis `rasked und ei oln Ris; `laśsin `siia pengile küĺleli maha Juu; sülita enne kolm `korda maha kui maha lased, siis ei akka maast midagi `küĺge HJn; ma lahen ennäss põĺvili; lahema `maoli `natke `aega, siis lähmä tüäle; kana laheb ennäss `lońti ja sorokile Kod; `laśsis roho `peale siruli Pil; mia lassi külliti maha Krk; lassid maha nellä käpä `pääle; kui `kartuli võtad, siss oled iki `urvi, kui põĺvikeli ei taha `laske Ran; Maailma `kõrge läve, laits laśk kõtuli `pääle, läits `vurtsti üle läve `väĺlä Rõn; lätt ja lask põĺvildõ mahaʔ, nakkass `pallõma Kan; mul tüküss uni `väega `pääle, ma pia maha `laskma Krl; must härm laśk mullõ nõ̭na kottalõ mahaʔ, ta õ̭ks mullõ `surma tähendäss; saʔ olõt `täämbä henne nii `loissu `laskõnu, ei olõ sukugi `sirgõ enämb Har; [lehm] `tahtsõ `nüsmise `aigo `maahha `laskaʔ; Suiḱ ja suiḱ, a viimäte laśk mättä pääle piḱäle ja˽jäi uinussillõ Rõu; ku ma lasõ `nindä `nõ̭õ̭ku, sõ̭ss ma ei istu˽`truksahe Plv; Hummogu `häste `varra ja õdago jäl˽ku `kastõ `maaha laśk Räp; lasõt kõtuldõ `maahha Se
13. a. (koos adverbidega järele, järgi, tagasi) järele, tagasi andma; (mingit omadust) vähendama, endisesse olekusse viima sa pidid kohe sen `suodi järel `laskema, kui puhk tuli, et ta `paati ärä ei `kummund Kuu; sepp tieb pajas tüöd, kui raud lähäb kõvast, laseb tules tagasi Lüg; Lase nöörist natuse tagasi Jäm; see nuga oo paĺlo kõba, `tarbis tagasi `laska Mar; Lasõ `ankru ketti viel `järge, muedu akkab `lainõga `tõmbama Khn; kui tahetakse `laumad `lõnga, siis lased siit vähe järele - - [voki] kabja kruuvist sialt KuuK; ku ta (kirves) `liiga kõva, siss piat tagasi `laskme Krk; `langa lastas tagasi, ku um `iibä keeruh Lei b. (koos adverbidega alla, järele, maha, tagasi) alanema, vähenema; taltuma siis kui oli leib `alla `laskend, siis panime jahu `juure Kuu; `leivä `taigina `lasko `alle, kui leib on segatu Vai; vana isa jalad ka paisetand, `pääva `ütleb natise tagasi `laskvad Khk; laps rubis - - siis tulid pisigest krellid ja `lasksid ise `alla `jälle, pole neil `rohto ega medaged olnd Käi; paistedus laseb maha; Kui merevesi `alla lasi ja voo pöhjast oli, siis sai `lesta Rei; jää oo `alla lasnd Mar; pärast mõisa ärra viha `laśkis järele ja jät́tis ta `seia koha `peale järele HJn; leib laseb `alla, siis võiks `sõtkuda Ann; siis on leib paras, kui akkab `kerkima ja on juba `alla last, siis on juba apu Kad; ilm om tagasi `lasken (soojemaks läinud) Krk; `paistusõ um tagasi `lasknuʔ Plv || hinda alandama tεεb kas ta innast veel maha laheb Khk; kole tüir, ei lase `alla, tingib `kangeste Jür
14. a. lööma lasen `siule kebiga pähä Vai; Oli vanale öhe lagipeale lasnd Pöi; lasen vastu `kõrvu `sulle Kul; üks `ränkä kuri inime, tõmmab kätki alt puu ja laseb Vig; lasi teisele `kaikaga mööda pead Trm; kubijas `lasknu kepiga üle kühmu Rõu; läbi laskma (äkkhaigusest) rabadus on küll old teine kuri, last teise luama läbi VJg; `lendaja laśks looma vanast läbi. ku südame `ümmert olli läbi `lasken, siss sai loom `otsa Pst; loomal ütelts, `lendäje lask läbi; lehmäl `lasken massast läbi Krk; nippi ~ (nina)nipsu laskma nipsu lööma ma lase `nipsu Muh; laśkin `tälle ninä `nipsu sõrmedegä Kod; ma lase `nipsi sul nina pääl Krk; ma lasõ tõsõlõ niṕpi sõrmõ ja päḱägaʔ Plv || (sõnakuulmatust) `kullõ‿ei ta immä enämb, ta lask jo imäle niṕpi enne sõrmõga Har
15. a. midagi küljest heitma, eraldama kana laseb juo `sulgi maha - - akkab sulitsemma Lüg; puud `laskvad `raagu Khk; loom laseb kevade `karva; kanarbikud oo `õitsed maha lasn Muh; sügise, siis akab puu `lehti maha `lasma Käi; lina akkab `tüikast `lemmid `lasma. laseb `lemmed maha, siis o parass `kiskuda; ku kuusk laseb okast, siis kuu aea perast tali lähäb Vig; kui suvel lepad lehed maha lasevad - - siis talvel tuleb sel aeal suur sula Mih; õunap̀u lasi kõik õunad maha HJn; kana, ani, pardsi, kiḱk laseve `suĺgi maha Hel; `paklanõ rõivas lask putsu, villane rõivas aja `villa Har; lapsi ~ poega ~ sülemit laskma peret heitma puud akkavad peret `laskema; sie (mesilaspere) lasi sääl neli `poiga ja esimene poig lasi ka viel poja Lüg; mesilased `akvad `peret `laskma Khk; mesilased lasevad peret Trm; siss ku mehiläne `poiga laśk, siss läits oma perega `sinna tarupuu `sisse; mehiläne nakap peret `laskma Nõo; ku˽mihidse˽`poiga `laskõva, siss neid `sautadass Har; minev`aaśta laśk üt́s taro kat́s süĺlemet Räp; meiladseʔ `laskava `lat́ši Lei b. maha langema, eralduma lese tamm - - jätab sügise omal lehed `pääle, ne‿p lase maha mette Khk; õunad `laskvad maha (kukuvad puult) Muh; lεhed `lasvad maha puust Käi c. paljunema, sünnitama täi lask `poiga; taa naanõ laśk ti̬i̬ pääle uma poja; ku˽naanõ `poiga laśk, siss `ańti taad ti̬i̬d Har
16. a. eritama, (endast) välja andma, puhuma `suitsu `laskema (suitsetama) Vai; koi`valge `aeges tuli tuliänd ja `laskis `sätmid `väĺla Mih; [pull] `uhkab, ähvardab sarvedega teist, isi läbi nina `nuuskab, laseb `õhku Hää; kaśs `laśkis turts ja turts koerale `vasta `siĺmi; `ämlek laseb `siidi, on nihukesed siidi nöörid taga Juu; kui `surnud majan one, siis `lastse kadaga`suitsu Kod; mõni pada laseb sinet, `suurma puder lähäp paan sinitsess Nõo; pada laśk `tossu San; raudikõsõʔ haina sisen, `laskvaʔ kipõd, nakass iho `õ̭hkama Kan; petäi lask paĺlo `vaiku Rõu; mõtsast koŕaśs [tark] nõia `kõldu ja laśk noidõ `tossu, sõ̭ss eläjäʔ `naksõva `sü̬ü̬mä ja `ju̬u̬ma Räp; hobõssal jo lask `nõlga Lut; marja, niiska laskma kudema Aavid `ööruvad `peale öheteise `vastu ja `lasvad `marja Pöi; lutsu kudu, ku `marja lasep Trv; esäne kala timä lask õks `niiska Se b. (eri ühendeis) peeretama, haisutama lasi `sussi, tegi `alba `aisu Jõe; süöb ja laseb `persest `vällä kõhe; mõni on `kange sitta `aisu `laskemaie, ei pia `perset `kinni Lüg; Kis on sii jälle perset lasnd, keik kohad santi aisu täis Emm; laps laseb `tuśsi, vana inimene laseb sala sitta Mär; lapse `kohta ikke nagu `öetasse, kuule poiss, sa oled `puksu `lasnud PJg; laseb `kanda, mõeub pähe = peeretamine Hää; kas sul äbi ei ole, võeras inime siin ja sa lased `puuksi Saa; laseb aga salaja `tolmu `jälle Ris; sala laseb `vingu Kei; `laśsin takka `kärtsu nõnna et, seest ajas nii täis Juu; parem lase üks pauk `pieru, kui nisukest juttu aad Sim; kuule poiss, sa ei ti̬i̬ muud kui `ühte lugu `kärtsu lahed aga Trm; kui `luhvti `laśsis või peeretas, [öeldi:] laheb `pussu Ksi; lait́s lasep `piuksu; sosin sitta `lasken, paĺt ais kuulda ja äält ei kuule Hls; sa olet sitta `lasken, irmust `aisu tule; lase perset siss ku kõtt puhutsen om Krk; lasep `pi̬i̬ru nigu mürin Ran; tädi võt́t aenakoti `säĺgä ja laśk `pi̬i̬ru partst Nõo; ku `ku̬u̬tõga pessät, siss ei tohi `pussu `laskõ; ku peeretät, siss peeretät, ala `lasku sala `tsośsi Har c. urineerima, ekskrementeerima lähän vett maha `laskemaie Lüg; läks `oue vett `laskma Ans; kõht `lahti, laseb nagu kure jook Kse; ma lähen lasen vee maha Kei; lammas laseb kust Juu; oinas `laśkis kotta suure oidu JJn; pääsukesed tegivad oma pesa kua kohe `seie trepi kohale - - `vaata et `sulle sialt pähä ei lase VMr; laheb nõnna et vikerkaar taga, kui kõht `lahti Lai; tüdrukud `öeldi `praoga, et laseb praost, poiss laseb tilsu otsast Plt; [hani] aab pugu täis, tagant laseb `välla Vil; mõnel lü̬ü̬b irmuga kõtt `valla, no sis võib `pöksi kah `laske; üits julk maha `lastu Ran; vanatońt - - lasnu toomepuu `täitsäni ligedass Puh; al(l)a ~ alle laskma aset märgama laps on `üösse `alle `laskend Jõh; see laseb ikka ala, see on sihand viga Ans; laps on omale `piśsi `alla last Juu; täna `öösse `jälle last `alla Lai
17. a. (tuli)relvast tulistama (ja tabama); (noolega) märki laskma; jahtima Isa läks mere `ääre `püssügä `partisi `laskema Kuu; pani `püssi pale ja `laski VNg; kahe `laskemisega sai jänükse kätte Vai; püśs oo tühi, ma `laskesi tühjaks; see oli jäle tappamine, merest `lasti suuretükkidest; poisid `lasvad noolega `märki Khk; Jahimihed `aksid `metsas `püssi `laskema Kaa; kolm `pauku lastasse ikka `järges Muh; Lasi naa‿t roud punane Emm; mina ei mõesta püssiga `laska Kir; `laskis kogemata püssi `lahti Kse; püssiga ikke `märki lastase Tõs; Püss lüeb `laskõs tahakohõ; Maesõmaa `metsess suab `tetri `laska Khn; `riivlega `lastse `luikesi Saa; `röuged rikkosid nönna möne inimese nägu ää, nagu `aavledega läbi `lastud Ris; miilitsad `laśsid neid metsa`veńdi Juu; siĺm viel seletaks `lasta, aga jalad ei käi; pääsuke isegi täbar lennust `lasta JõeK; oli last põdru Tür; lahevad neppa ja muid `linde; [ajujahil] `laśkjad one taga ja inimesed eden one `aajad; vibu püśsigä lahevad, `tõmmab nüäri `amma `piäle ja laheb nuale `väĺjä; mina lahen ike `märki, sinä ei lahe tarele kua `külge Kod; ei saand lasta kah, püśs tühe SJn; lase püśs `valla Hls; `soldani laseva `püssi; lääme nu̬u̬lt `laskma Puh; tu̬u̬ poig `olli sõa `aigu lasnu `endä puruss; minu `endä `mi̬i̬segi laśk täppi; küti `lasknava siss `sinna uniku seḱkä, kos soe purelnuva; poiss kärdsutap `püśsi Nõo; me `laśsime `põtra, es lähä `külge Kam; `suuritükkega `laśti - - mõts oĺl kõ̭iḱ puruss last; no pandass laud üless, `piirdu `lastass (märki), sinna˽piiru `sisse Har; esä läbi luh́t`aknõ laśk, ni taṕp `hauka arʔ Vas; `nuuti `laskma (vibu laskma) Se || käivad `piale ega `öösse `märki `laskmas (tüdrukutega magamas) Krj; `mölder, see pidi ikke `öösse koa `veśkis olema, mud́u käesid kukke `laskmas, käesid varastamas Juu; sa nakkat varõssit `laskma (haigutad) Räp; mõnikõrd `tühjä `pauka lask `vällä (valetas) Se || (haletsusväärsest inimesest) Sa oled tänä `jusku `lastud vares - - `ninda lodagalla Kuu; nagu lastud vares teine Rid; Nagu `lastud vares sorakil Han; `Lastud vares kardab ju `varjugi Hää; käis siin `ringi nigu `lastud vares VMr; maha laskma surmama, tapma `kullisi `lassasse maha, aga neid ei `süia Lüg; `laskes `püssügä karu maha Vai; akkasid `püssi `laskma, lasi ennast ise maha Krj; poiss `laskis kure maha Muh; tä oli `eese maha lasnd Mar; selle mehe `lassime maha `u·ndre·hti Mih; `põtru ju sii maha `lasvad - - irmus visad `olle `laska Aud; `laśkis jänekse maha Jür; sie ei last valla maa pial maha `lasta HJn; varas `laśti püśsiga maha JMd; sie oli ennast maha last VMr; laśk mehe eenämite `piäle maha Kod; `jõulu `lauba `öössi `laśti maha, see`samma mees Plt; seni olli pauguten ku olli maha `lasken Krk; sõa `aigu lassiva `ulka inimesi maha; ärä mine, na viivä ja laseva su maha Nõo; ma˽lähä lasõ varõsõ mahaʔ Har; timä tah́t pińni `maaha `laskaʔ Rõu; laš́k `maalõ Lei; rabapüssi(ga) laskma euf peeretama `enne `joodi petti, pärast `lasti raba `püssi Ans; kes seal raba `püssi `laskis Muh; raba`püssi võib lasta ilma ialeta koa PJg; [kui] piäretäd, si̬i̬ one si̬i̬ rabapüss Kod; ma lasen sind raba püśsigä KJn; lät́s nulga takka raba`püśsä `laskma Har b. õhkima, lõhkama kas lasivad `sakslased tämä (veski) `ohku vai venelased Vai; mis paugud ne köevad, seal lastasse vist kive Muh; `enne üksvahe ikke `tihti `laśti kiva `lõhki Juu; nied `tahtsid jo sadamad kua purust `lasta VMr; na oss tinamendiga selle maja puruss `lasken Krk || Lapsed lasid elud üles (põletasid majad maha) Emm c. praksuma, paukuma (hrl pakasest) aia `teibä lasev `laksi, vällän om laksi `laskje küĺm; küĺm om vällän nüid, `pauku lask katuss Krk; mul lei iks kõrva seen, `tiksi laśk Krl; väläh um `väega külm, `tiksi lask Plv; `kullõ `pauku lask, külm tulõ; ku puuʔ härmäh ja `tiksi lask, sõ̭ss um külmä vana väläh Vas; kõva ḱulm, lask `tiḱsi ja aia˽`paukvaʔ Se
18. lõbusalt aega veetmaa. kurameerima, flirtima; liiderdama, seksima (sag mitmesugustes ühendites) Omal `suured `lapsed, a laseb `ringi `teistega IisR; `Ingel lasi `poistega `ömber Rei; Nii kaua `laskis kender`lenti, kui omal laps oli kää Han; Kes oma naise juurest teistega laseb, si̬i̬ on ooratäkk Hää; naene `laśkis `lipsu `metses teste mestega Juu; `põesa all - - selle suure `laskmese `piale mis ta laseb, piab ike tagajärg koa olema Kad; ta laseb poistega `ringi VJg; poesid ja tüdrikud pidäväd `sehvti, `laia `arvu lahevad; tüd́rik selle poosiga laheb `servä; akab `võõra miessegä `ümber `laskma Kod; mis ta (poiss) muidu käib sial, käib `sihku `laskmas Lai; see [tüdruk] on üks suur `laśkja, laseb kõigiga; alt aisa `laśkja - - laseb lükata ennast salaja; laseb `lit́si, käib `ooramas; mõni mehe naine ka laseb ringi, kuradi oor Plt; tüdruk lasep poistega; ümmer`laskje (kõlvatu tüdruk) Krk; Lask egaütega ümbre, kes õ̭nne esäne Räp; tagasi laskma seksima õli ulk `aiga `tütrik, siis käis kõrd kuus vai kaks `linnas tagasi `laskemas; lähäb laseb `preilida tagasi Lüg b. (eri ühendites) lulli lööma, laisklema luuspuud `laskema Kuu; Ei `viitsi tüöd tehä, `laapis `õtsida ja `lainas, lasi `lainu; lähäb magama, laseb sia `nahka juo, laisk Lüg; Ella oo seike löbus laps, muud kut aga laseb lilla Kaa; teised pikkavad `koplis `niita, ta laseb `peale luuder`punti Muh; Tüdrik akkab kua juba luus`lanti `lasma Han; laseb kadalippu elu aa, ei akka `tööle vahest Juu; lask luus`lanki pääle ja kõńd külä `mü̬ü̬dä Hls; ta ei anna `vällä tühü tat, lask kodun `lirku; si̬i̬ ei viisi keäk tetä, paĺt luśu lask Krk || `lonksi `laskma (tukkuma) Räp
19. (lausenäited, mis ei sobi eelnenud tähendusrühmadesse) võt́tis teesel kraest `kińni ja `viskas üle ree eäre maha, vedas siis sedasi loha järel - - ütles et `laśsin `talle `lośsi Juu; nüid on kõik nõud pidetud ja plaanid lastud, lahevad `kõśja mineki nõu ja pidäväd `plaani Kod; teene poeg `laśkis ennast sõedu `alla Pal; temä (imik) laśk `lihvi rinna otsage; mea ei lase tal tuult alt - - ma‿i jõvva tat liigute Krk
Vrd lahetama, lasetama, laskuma

literdama liter|dama spor S L, Ris Juu Kad VJg Sim Trm(-tama) Ksi Lai Plt Pil Plv/-mma/, -dämä Kod Ran Puh, -deme Hel, -teme Hls; liderdama Kuu(-ämä) VNg/-mma/, litterdama IisR; litõrdama Võn Urv
1. lobisema, tühja juttu või taga rääkima, laterdama Mes aga `kuuled, kaik kohe `jälle liderdäd `toistele Kuu; Kuda nied `naised `võivad `ninda litterdata; Litterdab, ei pia vahet ei IisR; literdab muidu - - aeab seandust juttu, millel pole `ända taga Khk; mis ta literdab ja ajab `teisi `tüĺli Aud; ta literdas mehele ette, nüd tahab si mu ää `süia Sim; Niisuguse litertaja kõhta, kes taga selja teist tõrvab, üeldasse: las aljastab pealegi, muidu kasvab sammel selga Trm; möda küla käis seda`viisi - - muudkui literdas oma libeda keelega Lai; mes sinu käest kuuld, läits literd tõesele ärä Ran
2. edvistama; ringi jooksma; liiderdama mis sa muidu poistega literdad Khk; Mis sääl vaata oli, naised muidu sääl ju literdasid Kaa; akkas noorest piast literdama Krj; omal aal `olli ta `kange küll literdama Muh; literdavad `peale mööda küla `rinki Mar; Kõik tüdrikud ei literda Han; tüdrik literdab muidu, ei viisi tü̬ü̬d tehja Saa; `nuabri tüdruk läks `linna literdama Juu; üö läbi literdas pośtega `ringi Sim; sinä `tõmmad ja literdäd, minä en õle rumal, et lähän tagasi `ütlemä Kod; eks `laśkja literda poistega, üks kõik kellega `juhtub Plt; literts, ken tõiste meestege literteb Hls; mes sa literdät, esi vana inimene Ran; ommugo `valgõni litõrdasõ ja `tańdsva seldsimajan Võn; tõe`mi̬i̬lne ei sünnüki literdajite sekka Plv
3. lipendama Kasetohu `raasukesed litterdasid `tuule käes IisR; `papri tüḱk literdab tuule käe Muh; kasel oo urvad, pajol oo urvad, literdäväd lüli `kaupa Kod || lehvitama pane üks ilp kepi `otsa ja akka literdama Muh || kergelt pesema nüid literdatse `riided näpu vahel ää Muh Vrd lititama2
Vrd liperdama, litutama

lohakalt lohakalt Lüg Jõh Pöi Tõs Aud HJn VMr Plt SJn Ran(-ld), luhakalt Hää Kad korratult, hooletult, pealiskaudselt tüö on `tehtod lohakalt, ei õle `pandod kokko Lüg; lohakalt viab `jalgu järel Jõh; Kõik asjad teeb täma nii lohakalt, et äda näha Pöi; naa lohakalt köib `riides Tõs; Obuse seĺlast `tehtud tü̬ü̬. Si̬i̬ on ükstakõik mis tü̬ü̬, ku ta alvasti ja luhakalt `tehtud on Hää; lauda uks on nii lohakalt `kinni `pandud HJn; tieb `üstku läbi kuera naeru - - et tieb naa lohakalt VMr; üö luhakad - - käu `muodi lind, `äste luhakalt lennab Kad; seisab väga lohakalt Plt; teene teeb lohakalt laastu katuse ka SJn; oolass peremi̬i̬s piäb oma põllu kõrran, aga ooletu lohakald Ran Vrd lohakade, lohakalla, lohakast(i), lohakult, lohmakalt

lällama `lällama, da-inf lällata Han Tor/-ĺl-/ Ris JMd Koe VJg Iis Lai Plt, `lällada VNg Jõh IisR; `lällämä Lüg(-mäie) Rõu, da-inf lällätä Mar Kod KJn, `lällädä Kuu

1. joobnuna pehmel keelel rääkima, laulu jorutama `lälläs kogu üö Kuu; `lähmä külä `pääle `lällämäie (purjutama) Lüg; `Lällas öö `otsa, ei saan `kiski magada Han; mis sa `lällad oma `juonust `piaga JMd; kui joob, siis `lällab ja `trallab Lai Vrd lälisema, lälletama, lällima

2. lalisema Lapse `lällamene ei ole `vastameelt Han

3. (välja) lobisema, plärama `lälläväd ärä, suud ei sua pidädä; kas sul o vaja `väĺjä lällätä Kod; mis sa `tühja `lälläd KJn

Vrd lällatama

maru1 maru Kuu RId Sa Rei Lä(-o Mar) Khn Tor Hää Saa hajusalt Ha, Jä ViK I Äks Plt KJn Vil eL

1. a. suur torm, raju `kange maru, maru `mässäb Kuu; ku on `pohjapuolt tuul, siis on siin kivide vahel kohe igavene suur maru, vesi `suitseb VNg; maru `murrab puid maha, kõhe `juuride päält Lüg; `Ilma `püörand üö `juoksul, läind nii marusse et kole IisR; irm `kange maru oli, `meite mihed läksi Vahase `laidu `pεεle Jäm; maru müllab seina taga Khk; maru on `meite vilja ära purun Krj; Ta on ikka `sõuke maru, et ää mitte mine maja sihest `välja Pöi; oues on igavene maru Rei; kui maru - - akkab kõue `järgi, siis kestab kolm `päeva Rid; tuult ja maru tuleb, kui kaeakad oo maal Mar; vali maru - - oli magasiini maha löön Var; `kissin purjud maha, nõnda maru [oli] Saa; õunapuud `õitsesid ise küll, aga `kange maru tuli, `peksis õied maha Ris; kui akkisi paelu on, siis tuleb nii `irmus maru sügise `aegu Juu; täna on kohe üks maru ilm, `tuiskab ja saab (sajab) Koe; taĺli katukse kohe `tõśtis ülesse, sie oli jo maru VMr; ega maruga [kala] püida ei saa, ega tuulega ei saa Trm; eeĺa õli kole maru, vihima ta lõõts; `niiske maru, et aab sia `püśsi Kod; ommukust läks marusse Äks; taĺvine maru `tuiskas, kui lund kääs oli, ja mõne puu `muŕdis maha Lai; kas rahe lööb puruks või kuiv äpardab või maru rabab (viljast) Plt; siands `kange maru om väĺlän, et ei `julgu `väĺlä minnägi Hel; suure maruge om vi̬i̬ pääl suure `laine Puh; maru, si om üits väegä suur tuuĺ - - lahup kõik `u̬u̬ne maha ja puid murrap Kam; no‿m mitu `päivä se maru müllänü, ei lähä vil üle kah Har; välähn oĺl nii suuŕ maru, et `akna klaasi˽tirisi ja põrisiʔ Rõu; säänest marru ei olõʔ joht nännü Plv; marugaʔ ei tulõʔ [mesilaste] süĺlem `väĺlä Räp b. piltl möll, mürgel seäl igä `aasta suured marud ja pidud Vig; ikka üks [kastis sõnnikuveol] `ühte, teine teist, nii et, et seda maru oli mis irmus Pee || suur hoog, kiirus kruusitud tie, nii maruga `sõitis, et aeas pośtid maha JJn

2. a. marutaud Jäi marusse, suri marusse Jür; koeral akass enne `marruminekit suu ila `ju̬u̬skme Krk; rebäse pätsikit `pańti egäle poole, sääld ep koera `marru lääve Hel; läits kui `marru, taarut üte nõna i̬i̬st tõese nõna ette Ran; me `mõtlime, et peni om marun, aga penil üsnä tõene ädä Nõo; Ull peni ei saa enämp `terves, piäp maa `laskma, muidu aap kõik `marru Rõn; mi˽pini nakass `marru minemä Har; inemine lätt kaʔ `marru, kuʔ maru pini purõ Rõu b. raev, märatsushoog Läks maru, kas ta‿s tias viel, mis `ütles Jõh; Mehed marus, kippusid `rindupidi kokku IisR; sa oled ju tükkis marus Khk; Kui `purju jääb, siis läheb maruks, ega öhe kallale Pöi; loomad läksid naa `irmsasti `mardu Var; tämä on `marru lähnud, loĺliss lähnud Kod; sa olet peris marun `täempe Krk; kes serände maru mi̬i̬s - - temä võib naist kah irmutada, lü̬ü̬b mõne asja puruss ja Ran; tu̬u̬ mi̬i̬śs `jõie `hirmsade, tima `mõistsõ maruh ollaʔ ja egasugumasi `uĺlusi tetäʔ Räp; mõni lätt [alkoholist] `marru, tulõ tu tuśo pääle Se

3. a. adj kange, vägev maru `kuerad on nied, mida jänest taga ajavad (väledatest koertest) Lüg; on aga maru ölut Khk; Oo ette igate kanti täitsa maru mees, pillimees ning laulumees, jutumees ning joomamees Kaa; See on ise maru mees (töökas) Pöi; `mihkli luat on maru luat (suur) Kod; [põder] lähnu `metsa nagu keenu, tal on maru võim Äks; [ta] `olli jõvvumi̬i̬ss, aga ta‿`lli maru sööjä kah Puh; ku tu maru valing ollu, siss na `aanuva `lehmi Nõo; timä om maru `võĺsja inemine Ote; maru joodik om, sääntse käest vi̬i̬l midä saiaʔ Kan; külh oĺl maru torm, a˽poiśs saiś karja iihn nigu taḿm Har b. adv väga, kangesti maru ilus lu̬u̬ ilm õĺli, väägä ilus Kod; maru `kange mees teeb mõne tüki läbi, mida teine mees ei saa Lai; maru suur kivi Trv; liha om nii maru soolane, et `õkva suu naha kiśk `köprä Nõo; esäl oĺl maru piḱk säŕk Kam; säĺg nii maru `haigõ Har; tu̬u̬ mi̬i̬s oĺl maru kõva puu`lõikaja Rõu; taad sa‿i inämb süvväki, ta om maru hapu Vas; maru kuri, väega vihhaś Se

Vrd meru, mõru3, märu, möru1

muutlik `muutli|k Lüg Mar/-lek/ Nõo, g -ku Jäm Khk Vll Pöi Muh Rid Mär Kse Tõs Tor Hää Saa Kei Juu JMd Koe VMr VJg IPõ Kod Plt KJn Hls Krk Vas, -gu Kuu Trv Ran Puh San Krl Har Rõu; n, g `muutlikku VNg; n `muutli|kko g -go Vai; `muudli|k g -ku Pal, -gu Rei muutuv, vahelduv, heitlik `muutligud ajad Kuu; sügisene üö on `muutlik, vanad `rahvas `ütlevad, et sügisesel üöl on üheksa `poiga Lüg; Muutliku meelega inimest äi tεε `uskuda Jäm; ilm nönda `muutlik, saeab ning `jälle kui Khk; `Muutlik aeg, pole sügise, pole tali Pöi; `poissme elu oo `muutlik Mär; ilmad na `muutlikud, ei seesä ilusad `ühti Tõs; täo oĺli `muutlik kevadi, sääl ta küĺmetas, sääl `jälle sadas Saa; inimese elu [on] nii `muutlik Juu; ta on ühe `muutliku meelega inimene JMd; `muutlikud ajad, vahel one `kaupa, vahel ei õle Kod; eks nooremad ole `rohkem `muutliku meelega Lai; küll on mu elu `muutlik KJn; einä aig om `muutlik - - satass mõne u̬u̬ ja siss tulep päe `vällä Krk; mineval talvel olliva `muutligu ilma Puh; inemõni om `muutlikõ mõttidegõ Krl; `täämbä om tuuĺ `muutlik, üt́skõrd puhk säält, tõnõkõrd täält Har

nagistama nagista|ma Kuu IisR Jäm Khk Kaa Pöi Muh Mar Mär Hää Saa Juu Kad VJg Sim Iis Trm Kod/-ss-/ Plt Pil KJn Trv, -mma Lüg Jõh Vai Har

1. naginat tekitama, midagi naginal tegema kuer nagistab, ku `õtsib `kirpu Lüg; kanad nagistavad, nokkaga `ennast puhastavad Jõh; rotti nagista `nurgas Vai; ää nagistag selle pingiga Khk; nagista `peale ratastega `silda kaudu Muh; nagistab `ambud Mar; puukoristaea nagistab puu koore kallal Saa; lapsed nagistavad, ei sua magada VJg; tuul nagistab `veskis Trm; nagissab, `liiktab üst `aśja, mes `liiku annab Kod; mis sä nagistat selle tooliga Trv; kiä tu̬u̬d (sadulat) liigutass, tu̬u̬ nagistass Har

2. sõnelema, tülitsema nagistavad, `riidlevad, mis nad muud tegevad Mar

3. (seksimisest) ta `olle selle tüdrikule juba mitu `korda äe nagistan Muh; `terve üö nagistand asemel Kad

nahistama nahistama VNg Jõh IisR Kaa Tõs/nahe-/ Juu Kad Iis Kod/-ss-/ Lai, -mma Lüg Har nahinat tekitama mida te nahistatta sial Lüg; Suurt ei sada, aga vähä ikke nahistab Jõh; `Kuuled magajate nahistamist, kui üö on `vaikne IisR; `lammad nahestasid `einu `süiä Tõs; nahissab sadada Kod; tsiaʔ nahistasõ `kaaru Har

narpima `narpima Muh Kir Kse Han Tõs, `naŕpma Vig Han Tõs, (ta) narbib

1. siduma, köitma üö pael narbiti `ümber kere, kui pitkad särgid `ollid Muh; ma `narpisi `koorma naa `kinni et Kse; [ta] `Narpin selle suka paela na ummsõlme, et saagi änam `lahti; Kot́t oo - - `kinni narbitud Han || põimuma nee linnassed oo [kasvades] nõnna üheteise vahele `narpin et Muh

2. paikama, (hooletult) kinni nõeluma se‿o muidu `narpimine, kui `riidele‿p `aeta `õiged `paika `peale mitte Muh; vana lagund riiet `narpis kokku Kse; akkas `riidid `naŕpma Tõs

niiskus `niiskus g -e R(g -sse Lüg Jõh) Jäm Khk Vll Pöi Muh Emm Rei Mär Kse Han Tor Hää Ris JMd Kad VJg Iis Trm Kod Plt KJn Hls Puh Kam San; `niisku|ss Rõu, g -se Trv, -sõ Har Plv milleski sisalduv vesi või veeaur; rõskus puu `niiskusega `turbub, `paisub Jõe; [heinad] `vasta maad, kui maa `õhkab `niiskust, `lähvad `jälle läppastamma Jõh; `sauene maa oiab änam `niiskust sihes Khk; Kasus `tuhlist odrast öle, juur imes moa sihest rammu ja `niiskuse ää (maltsast) Pöi; Kummi pεεl oita neid asju kuiamas, mes niiskut kartvad Emm; ega seal `niiskuse `puudu `paergu põle `ühti Mär; `niiskuses lähvad aśsad aĺlitama Tor; tuppa tuleb `niiskust Ris; `niiskuse pärast mädaneb see maja ära JMd; kui on kuiv, siis piab `rohkemb maas pidama, siis üö `niiskused, siis nied võtavad `jälle luud `lahti (linavartest) Kad; `leitseaugust lähäb - - `niiskus `välja Iis; söe `niiskus, kui söed on `kustund, `auravad KJn; `niiskuss `sissi minnu [jahule] Trv; `niiskus om sellen majan Puh; kruusane maa om korõ, ei piä sitta kinni, ei `niiskust Kam; Ku jahvõt lina jääss `kaugõpass `saisma, `tõmbass `niiskusõ `sisse Har; ta `niiskuss ei olõʔ joht `tervüsele hää Plv Vrd niiskedus

olvi|auk oĺvi- KuuK(v-) Kad Trm Kod Äks, `olvi- Lüg Jõh, `volvi- VNg, uĺvi- HJn VMr VJg Sim, `ulvi- Kuu, oĺmi- Khk/-l-/ Võn, oĺli- HJn KJn SJn, olli- Jäm Trv, voĺli- Kõp Vil Hel/-ll-/ olv, ungas kadukse sies on `volvi `auku VNg; `olvi auk - - sääld `paistab lakka `valgus; `olvi auk toppita `õlgidega `talvest `kinni Lüg; olmiaugust paistab `valgus Khk; uĺvi auk, tuli änd pidi sealt `sisse tulema, vara `tuoma inimesele HJn; voĺvi august tuleb kelp tulema, tuleb niikaua kui `riasta `piale KuuK; oĺvi august läinuvad `vargad `sisse Kad; õle katus - - üleval oli uĺvi auk, üö kuĺl käis sialt august läbi, `karjus alati Sim; `ruupjad topiti oĺvi aagu ette Kod; koer `jooksnud [hundi eest] katust pidi ülesse ja oĺvi aagust `sisse Äks; vanaaja õle katustel oĺli oĺliauk SJn; tema es saa mud́u äragi lõpetada [katust]- - `tuĺli iki voĺli auk Vil

hommiku|poolne 1. ajaliselt hommikule lähemal olev `ommiku `puoline `päiva oli ilus VNg; ku kesküö saab `müöda, siis on jo `ommiku`puoline üö Lüg; omigu`poolne niit ole kui Tõs; omigu`pooltsel aeal akkab `koitu tegema Aud

2. idapoolne ommiku`puolne tuul Koe

ots1 ots g otsa S L K Pal Lai eL, `otsa Jõe Kuu Hlj VNg IisR; n, g `otsa VNg Vai; õts g õtsa Iis Trm ILõ, `õtsa Lüg Jõh IisR

1. a. algus ja/või lõpp; eesosa ja/või tagaosa; ülemine ja alumine või eesmine ja tagumine pool Kaks `otsa `kerkiväd `kerraga (traavi jooksmisest) Kuu; linane särk, ülemine ots oli viel `pienemb, alumine ots oli takkune VNg; luom kui tappeta, siis - - muist liha `võeta esimesest `õtsast, muist tagumasest `õtsast Lüg; vüöd `enne vanast `kanneti vüöl, vüö `õtsad `perse pääl viel ja; `Niisikene `trehter õli - - ja pisikesed `pulgad, `miiga `vorsti `õtsad `kinni `pandi Jõh; Vana maja, igast `otsast laguneb; `Süöma`lauvas `vuhmivad `aina kahe `otsaga (aplalt) piltl IisR; `malgad - - on `otsast `siotu `ühte kokko Vai; paku otsa pääl vöi koes ta `istus Jäm; sääl olid kövad, kövad lahingud sääl Sörve `otses Ans; `oska εnam `kuskilt otsast `pεεle akkada; kahe otsaga pulm on kahel pool, peiu ning ruudi pool Khk; ladva ots rabati `enne, siis tüi ots Kär; see oo otsast otsani (läbini) vale Muh; akatse ühöst otst `peale ja `lähtväd `teise `otsa Mar; teene sae ots käib teese kää, kui saetakse Mär; maja katuse ots kõik lõhutud Tõs; Laenõ käüs [paadi] iest otsast taha `otsa üle Khn; jõe ots läheb `merre Hää; siinpool linna `otses on üks kivi HMd; puri`ammad on kõege taga ots Kei; mis on terava `otstega munad, nied piavad kuked olema JõeK; akka nii`muodi otsast `väänama; siin ies ots on kanis nisuke pikk ia ein ikke Amb; kes `võt́sivad `põhku `vasta, olivad [masina] otsa all JJn; vii ta `sinna suure tie otsa `piale; siu nied otsad kokku VMr; siis olivad pia painandi otsad painutatud `ümber jalaste `otste Kad; vau otsad tehakse `puhtast Sim; ühe `katse all eläväd, tõene tõesen õtsan Kod; nii pikad on `parmad kui reia alune, et saad otsest võtta ja lakka `viia Plt; [kui leib] ahjust `väĺlä `võeti - - mutku akati `sü̬ü̬mä otsast; rüid oĺlid maa‿i·lma pikäd, ots `ju̬u̬skis `mü̬ü̬dä maad Vil; lume satass nõndagu koti otsast; vat si̬i̬ om oben, ilusa otsa (ilus ees- ja tagakeha) Krk; meil vanami̬i̬ss kah, kõ̭ik ni̬i̬ usse ja kõ̭ik om otsast otsani temä oma tü̬ü̬ Puh; tõesest otsast `olli aab `valla, aava veere olliva nigu moka ireveli, tõene ots nakass `aiglaselt `kinni kasuma Nõo; ahju suu ette `panti - - erä puu, üte otsa `panti parde `pääle, tõse otsa `panti tala `pääle Ote; vü̬ü̬ `päälmine ots tsusati päält `alla, tõnõ ots jäi alt üless Kan; munal om vaib ots ja tümp ots Har; külä otsahn oĺl suuŕ pido Rõu; edimäne, mis pät́si külest lõigati, oĺl leevä ots Vas b. (tagumikust, allkehast) pojal `küöti tagumine `otsa palavast VNg; `eigä siis `naistel `püksi jalas õld, `naistel õli alumine õts `paljas puha Lüg; Mis sääl muud, `karsis sabad üles ja tegi tagumise `õtsa `kirjust Jõh; lühine jökk oli üle ning alumine ots oli päris paljas Ans; `laoti ikka kakskümmend viis otsa `sisse (peksmisest) Khk; alt otsast‿o ikka paljas Muh; Pane ots maha (istu) Emm; mina küll ei suand seda alasega `särki `kanda, sie oleks `õerund tagumise otsa ää JJn; temal on alumene ots ammaste vahel (ropendab) Pil; Temä sai kakssada `u̬u̬pi ja päräst oleva tagumine ots olnud nagu suur must pada Vil

2. a. tipmine osa ottas nena `otsast `kinni VNg; `naaskli õts tehä teräväst Lüg; Sie ei `jaksagi `sõnniku `piale `tõstada, `angu `otsaga nattuke `sorgib; Pane `rohkemb jahu, mitte `ninda `kühvli `otsaga IisR; `konkso `otsad `tarvis `olla nisukaised kui `neula `otsad, siis `kaapi paremmast maad Vai; ajab keele otsa ammaste vahelt `välja Ans; nööl ka nii vahe otsaga, läheb sörme `sisse Khk; sirbi otsad tagusid `lossi `vastu kivisid Kär; Nina ots keheleb, tittesi on kuulda Pöi; igal sõrmel‿o oma ots, kui sörmkinnas oo Muh; Panin vilja ahju otsale `kuivama Rei; `mõises olid enni suured saŕvilised jäärid, otsad kasusid `silma Mär; põlve ots oo üsna `katki Tõs; sukka ahendatse, kui tehasse suka `otsa kokku Aud; löi künnasnuki otsa ää Ris; toemeta nii et peä märg, mödä ninä `otsa jooseb vesi maha; keele otsa peäl on, aga `meele ei tule Juu; otsast `tehti [kuhi] teravam Amb; siŕp kukkus otsaga mua `sisse Sim; ei taha [saapaid] enne ära visata kua, kui `otsest päris ära laguneb Lai; põlve otsa lei ärä, juśt selle teräve nukakse päält Krk; püśt nõna om nigu `rõiva varn, ots üless; sirutad käe laḱka, siss sõrme otsast sõrme otsani om üits kuvve jala süĺd Ran; mul om serände `väike väedsekihu, terävä otsaga nigu nõgel; iluss poig, et `tüt́rigu kastava vai näpu otsaga ta ärä Nõo; `itskme vedämise ru̬u̬ṕ `olli nigu ahju ru̬u̬ṕ, aga täl oĺl terräv ots Ote; ta käü varbastõ `otsõ pääl Krl; Perästpoolõ `naati noolõ viglulõ ravvast `otsõ `pandma Rõu; sattõ tuu lat́s sial `maaha aho otsa päält Se; `kinda lõpõt ots - - hiĺläkeisi lätt `ahtabast ni `ahtabast Lut b. juhtpositsioon `seitse`kümmend `aastat oli‿s [isa] ise peremes siin, kui `meie vast `saima oma kätte `otsa VNg; Nõnda kut otsa oma käde sai, nõnda lõi teised `välja Pöi; ots olli iki esä kähen seni `saandigi Krk

3. eseme lühem või väiksema pindalaga külg isamehe kohos on `istuda `laua `õtsas Lüg; need olid siukst vanad `muistist asemed, suurde `körgete `otsadega Pha; Pane pesu toa (maja) `otsa `kuivama, toa `otsas `seisis ikka kardas Rei; istuvad laua `otste peal Mar; minu isa maja otsas, seal oli suur `nüöridega kiige Kad; lapse tekkidele eegeldasin pit́sid `otsadesse Plt; Ku˽`sü̬ü̬mä `naati, nõstõti liha perremehe ette lavva `otsa Rõu

4. algus või eesosa olen käind `korra - - `otsaga juba `Mahtras; `terve üö `istund [paadiga] siel pae pääl `kinni, `enne kui siis `uomigu `otsass akkand vesi `jälle `tousema Kuu; panin `kanga `õtsa üles, ehk saan `toksitust tõse ikke Lüg; `Käskis mul `otsa `ümber `kierada ja kodu tagasi `menna IisR; need (hommikul püütud kalad) oli ikke `kella `kuuest juo `otsaga küläs Vai; peab sügise otsast ära `söötma sööda `kaapsud Jäm; Teeme niid laulu otsa `lahti Kaa; tea, kus ma‿i·lma `ääres poiss juba otsaga oo Krj; päe või kaks `joodi otsast maha, räägiti, kudas asi akkab menema ja Rid; akkab otst `peale karima `jälle Mar; tegi jutu otsa `lahti Mär; omigu vara oo koedo ots `välles Mih; omiku akka `rapsima, otsast `pihta HMd; nied sireli `põesa redud - - lähvad aga ikke `ühte lugu suuremast, viimast otsaga tia kus Amb; ma `katsusin teda kua kudagi otsa `piale (järjele) aidata VMr; vesi aina sinas, ei meie `tohtind akata üle minema, `kierasime otsa `ringi Kad; siin on mitu Alekõrret - - need nimed on `kasvand, kes ta `õtsa tiab Trm; eks ta `rääkis seda ikki, võt́tis sialt otsa ülesse kus ta sai SJn; Ku linu juba `rohkemp är suiut sai, siss akati otsast lekku vedäme Hls; si̬i̬ om otsast saandigi `seante ollu; joba lei ao otsa vähä nättävel Krk; sa makad, aga külälise om joba otsaga ussaian Nõo; nu̬u̬ `essünüvä laaluga ärä, siss alostanuva `vastsõst ja nakanu otsast `pääle Võn; tu vits, minga hobõsõ kehä kińniʔ köüdet, tuu `kaśvi `taivahõ otsaga Se

5. a. lõpp(osa) oli ka viletsaid [hobuseid] küll, kes ei last `rautada, mõni oli vana `otseni ull Hlj; tieb ikke ka, aga ei saa `õtsani `miski `tehtust; tuba on `õtsani inimesi täis Lüg; `Teie ei tahagi oma `riidudelle `otsa teha IisR; kui kurn `lahti, mis siis änam, siis ölle ots kää Jaa; `Meite `noores `põlves [oli] `sõuke raĺl, missel pole `otsa olnd Pöi; `viimpses `otses `võt́sime panni `juure, `praatsime liha [heinamaal] Vig; tegime eena `tööle otsa `peale Juu; kardulepanemisel `vaatavad - - et ikke vana kuu `otsas saaks maha JJn; kõva väŕv, sie `väĺja ei lähe, on kuni `viimse otsani Kad; tiä, kas tä nägi enese iä `õtsa, et ärä suri Kod; teene küĺg niidad otsani ära ja siis `jälle teene küĺg Pal; `küündle om otsani är palanu Krk; tü̬ü̬ `sisse vai upu ärä - - `otsa tal ei ole Hel; viimätsen otsan nakati lina `rohkemb maha tegemä, et sai raha noist Ran; jutub mitu `tunni, ei tulegi tol jutul `otsa Nõo; Imä arm om otsaldaʔ Urv; inemõni om otsani viha täüs Krl; sälävalu oĺl ka nii, et `otsa pääl es olõʔ Plv; siss sai rahha pojanaaśõlõ, nii et `otsagi es olõʔ; `mitmõt `päivä satass `vihma, ka tulõ no ilma ots Se b. surm, hukk, elu lõpp tegi `luomale `õtsa `piale Lüg; Tigeda kukkele saab täna küll ots `tehtud IisR; jo `moolgid elu ots lisidel on Ans; rügame ja rüŋŋime `peale niikaua, kut `viimne ots kätte tuleb Muh; vanaste see inimene, kes ise otsa teind, `viidud kerigu aja taha Emm; tal oo ots käe Mar; eks ma ole `aige olnd, ots akab `peale tulema Vig; kis esimene üle [uue silla] sõedab, see leiab õnnetuma otsa Mih; mees `leidis seal otsa Vän; isi teeväd omale otsa `peäle Juu; temal on jo ots ligi JMd; kui ta ka nüid tulevase talve viel elab läbi, aga kevade vetelagu aal on ike ots käe Kad; jään väĺla `piale, suren `lumme ja ots Plt; si̬i̬ ot́s ullukoera `viisi `otsa, tükiss kigel pu̬u̬l muudku Krk; võõrass vanainime `olli, aga ta pedäss ja sü̬ü̬t tedä ammak otsani Nõo; temä nigu aemaśs ette oma `otsa TMr; timä om esi˽tennü `hindäle otsa Urv; määne elo, sääne ots Vas; `naakõ ar `sü̬ü̬mä, `valgõ jo otsani väläh Se c. (suurt hulka, rohkust rõhutavates väljendites) Kus sen `riemu ots, olemme omitegi kodu `rannas Kuu; kus sene `loksomise õts - - sie `vanker õli nda ku mere pääl Lüg; Kus selle mure ots, mis nende laste kasvatamisega sii oli Kaa; Emane kaśs püüab rottisi küll, aga kus nende poegade ots Pöi; kus selle töö ots, mis sii `tehtud saab Mär; kus selle tie ots, mis mul `käia JMd; kus‿sis selle sut́su ots - - viis miest tormutavad `kambris, igal oma piibunośu `ambus Sim; üks oo tark ja tõene targem, kos selle kisa ja jutu õts Kod; kus selle aea ots, mis `sinna kulus Lai; `mõtle, kus selle kahju ots Krk

6. a. väike osa millestki, jupp mul on leib läbi puha, nüüd on `viimane õts näppus Lüg; `küinla ots pöleb sääl laua pεεl Khk; isane inimene paneb mõrra otsa (mõrratükikese) `sisse ka Pöi; neil oli - - kaigastest küök, teistel oli ikke nihuksed laua`otstest `lüödud (väliköögist) KuuK; sie on üks noti ots Amb; vein `kanga õtsad `aita Kod; süte pańn `oĺli [peergudel] all, kus söe otsad `pääle `kuksid Vil; pane [ketrusmasin] üte oorige `ju̬u̬skme, sõss tule vähep `otse Krk; `tüt́rigulõ `üĺti, et sü̬ü̬˽sa levä ots, sõ̭ss saat külä `otsa mehele Vas b. väike olend Mis `söuke lapse ots sii peaks `pεεle `täńkima selle va suure `kervega Kaa; Ma oli alles pisike poisi ots; Mis kala püüdja sõuke sitt on, viieteisme aastane lapse ots Pöi; Näile poiskõsõ otsõlõ om kibõid vitsu vaia Rõu c. vana, vilets olend vana obose ots Ris; mi̬i̬s on vigane, üks mehe õts Kod; kui üle kaheksateist`kümne `aasta `leeri läksid, olidki vana ots Lai

7. a. otsmik, laup see oli siit kurgu alt sedasi `kinni olnd, siit sedasi `ümber otsa (teat peakattest) Jäm; `kurdus otsaga Ans; `Kõrge otsaga mehed `olla targad mehed; Vahest lööb `sõuke külm igi `otsa (otsa ette) Pöi; tääl oo kohe vaeba (vaeva) igi otsa peäl Mar; tegime `juused `pat́si [nii]- - et tä üsnä siia otsa `kohta ei jäen mette Aud; kukkusin otsaga `vastu kiva, keik krobuskil Ris; körsud otsa ees Juu; rät́ik on otsa pial `liiga, rät́ik kohe silmini Amb; otsa ies oli suur aŕm Sim; kos lei muhu õtsa ette, suur muhk õtsa eden Kod; ots oli kõvasti ära kriimustud Plt; sellel om lahe paĺlas ots Hls; laik otsage [hobune], ku nõna päält `valge Krk; mõni om madala otsaga Ran; pää piäp ülevän `oidma, muidu veri pressib otsa `sisse Nõo; venelese kumardõsive nii `maani, et otsa `pańdi maa ligi San; igi om otsal Krl b. (kergemeelsest või äkilisest inimesest) `ninda `kerge `otsaga, ei `oska midagi teha Hlj; Inimene äi tohi nii ühe otsaga `olla, peab ikka püsut kannadust ka olema Emm; Ah see on üks va nobede `otstega (tasakaalutu) inimene, äi tema `peale tea mitte `loota Rei; `kerge otsaga mees, põle `kindlad meelt Mär; linna kekat́s on teine, ega ta üks täie otsaga mies ei ole VJg

8. teekond, reis isa oli `nuorena - - `laevue pääl ja tegi pikki `otsi Kuu; Siit obosega `käidi `Rakveres, üks õts ühe`päivä tiekond Lüg; siin käis siiss - - `peipsiläisi ka [kala ostmas], nie `toivad siguri ja sibula - - `tahtoned juo `tühjä `otsi tehä Vai; prii ots Ris

9. a. laeva kinnitusköis tahivad `tulla minu alukse `piale ja `viskasin säld ühe `otsa ja nii kova tuul oli, nämad ei saand seda `otsa kätte Hlj; Veerand tunni pärast teemi otsa lahti (alustame sõitu) Emm; Mehed `plesväd tekkis `otsõ Khn b. (lõngast) kuus`kümmend `õtsa on juo `paasmas, kolmkümend `õtsa läb siis pääldpoold ja kolmkümend alt; kui `kaŋŋast `niide `panna, `tõine võttab `vasta säält `niisidest läbi, `tõine `annab `õtsi Lüg; kolm `õtsa `kõrraga, siis on `kolme `kõrdane lõng; sie on kolm `õtsa pii vahel, siis tuleb `paksemb `kaŋŋass Jõh; puol`villast ikke kudut ühe `otsaga IisR

10. teenistus, töö(võimalus) Seikest εεd otsa pole iga pää leida üht Kaa; sai ühe ea otsa `peale, sellel oli `õnne Mar; elu aeg olen seda metsatüöd teind, no mõned pisikesed otsad [mujal] VJg; Tal on ia õts kää, õlgu mies ja pidagu `kinni Trm; si̬i̬ om ää otsa kätte saanu - - `kindla palgaline Hel

11. ei ole otsa ega aru ~ aru ega otsa; ei ole otsa ega äärt (veert) ~ äärt ega otsa 1. ei ole piiri, lõppu Juttu järele täma rikkusel ei ole `otsa ega äert IisR; tööl pole `otsa ega aru pεεl Jäm; `naĺjadel pole vahest `otsa ega äärt Vll; Täna ta lätib seda lund maha, pole `otsa ega aru Pöi; Kui ta pöörastama akkas, äi siis pole otsa ega äärd Rei; Sellel pole enam `otsa ega aru, kus laseb nagu `tatra`veski Mar; kõik mis mõttesse tuleb, aab suust `väĺla, põle sial `otsa ega aru Nis; põle enam `otsa ega aru, kui `võetakse nii paelu Juu; põle neil sõdadel kua `otsa ega äärt VMr; ei ole aru ega `otsa pääl sel tü̬ü̬l Hel; ilm `mässäss armõtudõ, ei olõ `otsa ei arru; siss es olõ enämb naĺlal `otsa ega vi̬i̬rt Har; niipaĺlo oĺl jo pahanduist, õt `otsa es vi̬i̬rt inäp olõʔ Se 2. ei ole mitte mingit selgust kui `räägib `ninda siit ja sääld, siis täma juttul ei õle äärd ega `õtsa Lüg; `Möllab küll, aga ei ole sel aru ega `otsa, tia isegi, keda tieb IisR; `rääkis söögivahe `otsa, aga põlnd `otsa ega aru Tor; üks asi `seia, teine `sinna, et ei ole `otsa ega aru KuuK; muĺab `pialegi, põle sel jutul aru ega `otsa Lai; jäme ots võim, juhtimine Majas on jäme ots `keskmise poja käes IisR; Sääl peres oo jäme ots naise kää Kaa; Aaras varsti jäme otsa oma käde Emm; Vana perenaisel jähi ikka jäme ots kätte Han; Jäme ots on alles kauvelt parunite käe Vil; kahe otsaga kahekeelne, silmakirjalik sie inimine on kahe `õtsaga, ku täma `ninda `selja taga `räägib Lüg; Kahe `otsaga inimesest `oia kohe `iemale IisR; Kahe otsaga inimene - - `enni räägib `asja `ühte `moodi, sii samas `paikas `jälle teist `moodi Rei; Kahe otsaga - - kes `ühte räägib ja teist ti̬i̬b, tend `uskuda ei saa Hää; kahe õtsaga on tämä - - `ütleb: ma ti̬i̬n nii ja `ommen `jälle nii Kod; si̬i̬ va kate otsage, kate keelege Krk; kahe otsaga vorst kahekeelne inimene Kahe `otsaga `vorstist saa `millaski aru, mis täma tahab IisR; mõni mees ka on sihuke kahe otsaga voŕst, räägib ühest aśjast `mitmed `moodi Plt; ken edesi tagasi juttu aave, si̬i̬ om kate otsage voŕst Hls; Vilgõss vai kate otsaga voŕst Rõu; otsa kätte saama, otsa peale ~ otsale saama selgusele jõudma, taipama hakkama Siis vast `saaned `laevamihed `otsa `pääle, kus asuvad Kuu; kui `keski `tõine `rääkis `mulle salaja `varguse luost, siis sain sääl `õtsa kätte Lüg; `Raske oli `otsa `piale `saada, mis ta säel ehitab IisR; nüüd vast sain `otsa käde, mineperäst olen nisukaine `aige Vai; Niid ma aka ka püsut otsa pεεle saama, kudas see öieti sääl oli Kaa; nüid ma sain otsa kätte Kei; niikaua `nuukis, kui sai otsa `piale Kad; ta sai otsa kätte ja akas kohe tegema, teeńe ei saanud `otsa kätte Ksi; `juurdle ja `juurdle, aga otsale ei saa Lai; kuri siĺm `vaatas neid `põrssaid, `saadi otsale, et see käis - - sel on kuri silm Plt; ma ole mõtelnu küll, aga periss otsa `pääle ei ole saanu Hel; ai niisama käo`jaani, es `saagi `õiget `otsa kätte Ran; Niä˽sõimaśsivaʔ iks `t́suhkna, `t́suhkna õ̭nne, es `saaki maʔ otsa pääle, mis tu̬u̬ `t́suhkna om Urv; ots otsaga välja tulema, ots otsaga kokku saama ~ tulema millegagi välja tulema, läbi saama Üks igavene läbi`laskeja on, ei `mõista `ilmaski ots `otsaga kokku `tulla IisR; Inimene peab oskama sedati elada, et ikka ots otsaga kogu saab; Me saime seeaasta levaga kenasti ots otsaga kogu Kaa; Piab ikke `vuatama, et ots otsaga kokku tuleb Amb; katsu ikke ots otsaga kokku tulla VMr; mea ole iki ninda `oiden, et ots otsage `vällä tule Krk; `enne eläsivä inimese vaest `viisi, na‿s tule kudagi ots otsaga kokku Nõo; edimene `aastege tulli ma ots otsagõ kokku San; mul sai kangass `koetuss, tuĺl ots otsaga kokku, is tulõ˽koed `puuduss, is jää üle kah Har; ühe otsaga ühtejärge Millal seda `aega sii on, peab `pεεle rügama ööd kui päevad öhe otsaga Kaa; Sügise lasi [tuulik] vahest ööd kut päevad öhe otsaga; Kui äkist `jooma akkas, siis jõi kas või mütu nädalt öhe otsaga Pöi; olli üte otsage seidse `aastet `aiga imeten [lapsi] Krk

pakitama paki|tama Jäm Khk Vll Pöi Muh hajusalt L, HJn Koe VMr Kad VJg TaPõ Plt KJn Trv TLä Ote, -tamma Kan Plv, -dama Emm; pakkitama Hlj RId(-mma Lüg), pagitama Kuu VNg Vai/-mma/

1. valutama, tuikama Sorm pagit kogu `onnetuma üö Kuu; küll `vihmase `ilmaga vanad `kondid pakkitavad `kangest Hlj; jalg akkas pakkitama, kolm `päivä õlin asemel sälikälli maas Lüg; kaik `ambad on miul pagitaned Vai; rinnad pakitavad köhaga Khk; Külje sees on `aige, `kangesti pakidab Emm; paese pakitab, akkab `kat́ki `lööma Mar; kui mure oo, siss südä pakitab Tõs; ullud `ambad, muudku pakitavad HJn; paise ka, kui akkab `juoksma, küll pakitab VMr; jalad pakitavad, ei või enäm `kińni pidädä KJn; Käe om külmäga kangess tõmmanu, nüid lämmän nakava pakitama Nõo; pakitass küüdse `ümbre Kan

2. millestki tulvil, pakatamas olema; sellest tulenevalt väljapääsu otsima `vatsa on `ninda täis, et pagita VNg; `naine võrutas nüüd `lapse `vällä, päält sedä `rinnad ajasivvad täis ja pakkitasivad Lüg; Ma lähen korra `õue, akkab nõnda pakitama (kusehädast) Pöi; kui ma istu, sis veri akab pakitama Vig; rinnad pakitavad, laps one kodo; vesi pakitab, kos ta ti̬i̬ `kińni one - - ku ti̬i̬ `lahti suab, lähäb Kod; põis täis, pakitas - - kusnd ää püksid Ksi; ma ei saa `öösse magada, mul töö pakitab südame peal Lai; lehm `u̬u̬tab `lüpsmest, udar pakitab KJn; see asi pakitab mul eńge‿päl Trv; es ti̬i̬ `väĺlägi, aga `endäl süä võis pakitada sehen Ran

3. kibelema, kiirustama, kiire olema egä sie tüö nüüd pakkita Lüg; küll pakitas naa keele pealt et, tohi `reaki mette Muh; ega siin tööd pakitamas põle Var; inimene pakitab kodo minemä, ei õle `aega Kod; mes sä nii pakitad tolle minekiga Ran; mis sul sääl ni pakitass, et `aigu ei olõʔ Plv

parem parem IisR Vll, g -a Jõe Khk Pha Emm Rei L Ha Jä TaPõ VlPõ; parem|b Pst, g -a R ViK Iis Trm Trv T hajusalt V, -ba Trv, -be Hls Hel; parõmb (-ŕ-) g -a V, -õ San Krl; pare|p San, g -pe Hls Krk(-be); paŕeb Se Lei/-r-/, paŕõb Vas, g -a

1. adj komp < hea (ka kõige-superlatiivi osana) Paremb puol muna kui tühi kuor Kuu; parema ei tiä ma kedägi Lüg; pappi ottas omale ikke paremad [liha] tügüd Vai; paremad teidele ka (öeld hüvastijätul) Rei; eks nüid tehässe paremid `vankresi Mar; kehva `ootab `ammo paremad `aega Kul; paremat `saia oli ka küpsetud, änamasti oli rosinatega sai Mih; ta `tahtis ikke paremid `aśju Aud; parem oles, kui ta ära lähab Saa; umbrohi on nii suur, et lämmatab parema viĺja ää HJn; tal on nüid paremad `riided seĺlas JMd; mina ei `oska paremad `rääkida Pee; ei mina pidand neist kedagi paremast, ühed `armsad olivad keik VMr; paremb vana parra all kui nuare piitsa all vns VJg; parem paha lõng ku üvä pakal; manna suppi `loetasse paremass tõesess Kod; alati käib `vingus, parem ei `märka `ollagi Pal; lähäd paremad `tahtma, saad alvema KJn; oodame paremit `ilmu Trv; sääl `olli paĺlu parembid `asje Hls; et nende elu parepess saa Krk; paremb om üte siĺmäga emä ku kate siĺmäga esä Ran; pane `onte paremba `rõiva `säĺgä, ku sa parembade `paika lähät; ega minagi kõ̭ge paremb ei ole Nõo; `tervuss `olli joba paremb Ote; elu lätt iks paŕõmbõ poolõ San; Inemise oĺli˽vanast ka iks `rõõmsaʔ, es mõista˽paŕõmbat `tahtaʔ Kan; paremb om suutäüs soolast ku maotäüs magõhõt Har; sõ̭ss saivaʔ inemise joba parembat `kõrda umma ello säädä, aga muud́o oĺl viletsüss Plv; ah́oh keededü˽`kapstaʔ saava˽kõ̭gõ paŕõbaʔ Vas; pähnä mett kitetäss kõ̭õ̭ paŕõmbast Räp; küla laib pareb is ku ama laib Lei || tervem ühe üö oli siel kodu - - `haigetand - - siis sai `jälle paremaks Kuu; pidin paremas `saama, aga läheb ullemas Ris; laśk pitsitädä `rindu alt, siss läits parembass Ran

2. adj ant vasak; paremal pool asuv `raaga`seili ülimene paremb kasa VNg; ja kohe tuli räginal üks parema poold [metsast] Emm; se kuńts oli et, `enni turgati [vastsündinut riietades] parem käsi `sesse, et siis tuleb parema käe mees Rid; seeme oli peksu sees - - pahem `käega `oiti sedä `peksu ja parem `käega vissati seemet Tõs; mõni `leikas omal parema kõrva kohalt ja teine `leikas omal pahema kõrva otsast (lammaste märgistamisest) Kei; tühi maja paremat kätt VJg; võta parema kätte sirp Kod; tee `keerab mäe alt paremalle Plt; võta kot́t parembasse kätte Trv; paremb käsi olna mehe käsi ja kora käsi olna naese käsi Ran || ant pahem (kangast) `kangal õli ikka üks pu̬u̬l parem ja tõine pahem, parem pu̬u̬l õli pial ja pahem pu̬u̬l all Trm

3. subst (söögist) sääl õli `kõike iad ja paremat Lüg; ti̬i̬ kodupoolist iki, ääd ja parepet Krk; ma lää joose, kost saa ka mõne suutävve parembat Ran; ku midägi `olli seräst parembat, siss ma susassi tälle ka Nõo

4. adv a. pigem minul siin ei `passi, ma paremb lähän `sinna Lüg; võtab aga jahvatada peal, seisä parem vakka Mar; lähen parem kojo Ris; aa parem oma suka augud `kinni Koe; kui mõni kade inimene vassa tuleb, parem ärä minegi luadale Kod; mine maka paremb, ärä nii paĺlu `keträ Nõo b. paremini `kaige paremb läks punasesse `verku kala Kuu; möni määletab parem kui teine Vll; Luhut puud pölevad parem Rei; kergita ein kerevile, siis ta kuivab parem ää Han; mis tema paremgi tohib `minna HMd; Siis (jõulude ajal) sai parem `süia, liha sai, `saia sai Kei Vrd parema

Vrd param

paulutama `paulutama Kuu VNg Lüg, -mma VNg Vai paelutama `vergu `paulutamine, `enne `miedada ärä ja siis `pauludeda; `vergu `paulutamisega kulus üö `otsa Kuu; `pauludan `paslid VNg; `pauluta `virsud `vällä Lüg; akka `paulutamma miu - - `korvi Vai

peale `peale, `piale, `piäle hajusalt R, SaId Muh L K I, `pääle R(`päälä Lüg Jõh) Khk Krj Pha Emm Rei Hää Saa Pal Äks Kõp Vil M T hajusalt V, pääle Krk hajusalt T, V(pääleʔ), `pεεle, `peele SaLä Kär Kaa Hi, `peäle Mär Vig Tõs Juu

I. postp 1. millestki või kellestki ülespoole, kõrgemale, millegi pealispinnale; midagi katma, varjama võtta minu ka obose `pääle Lüg; `lüörikad tulevad maa `pääle `üöse Jõh; pani `sildi `ukse `pääle Vai; ronis ahju‿pele Khk; Ma pani püti pingi pεεle Kaa; Ihu `peale lõid suured mustad villid Pöi; kas‿ne (heinad) `mahtuvad veel sauna `peale Muh; keige `enne `aeda sarikad üles, siis `panta latid sarikate pääle Emm; esto pengi `peale Kul; ehmatas roosi kää `peale Mär; silla `peale `väätasse `ruusi Kse; pani pea pad́ja `peale Rap; `istusime aida trepi `peale Jür; üks `veerev kivi `olla tesele jala `peale kukkund Tür; taelaga pannakse tuld piibu `piale Koe; võta labida `piale ja vii `väĺla VMr; lapsed lükkisid pihlaka marjad lõnga `piale Iis; lu̬u̬k - - paenotatse ja `pantse obese `piäle Kod; aeda `räästaalune oli oma kolm `jalga ees‿pol, et vihm ukse `pääle ei käi Äks; meeste`rahval käesid kirjud kurted palidu `piäle; pange perse paku `piäle (istuge) KJn; sadulde `pääle `oĺli kiik [mustrid] suurelt `sissi `lastud Vil; säŕk (pikk-kuub) `aeti `talve kasuka `pääle Trv; võti korvi turja `pääle Ran; piimä `pääle `oĺli saestanu ku̬u̬rd Nõo; siss `pańti kõ̭ik vorstid sinna - - `malku‿päle [jahtuma] TMr; `jurssu tõmmassit leevä `pääle pagsembalt ku võid Ote; sild tetäss kraavi pääle, kost üle mindäss Urv; papinõ katuss om tett maja pääle Har; `väikeisi `kunnõ ma võta `piokõsõ pääle Rõu; pää pääle sattõgi, muhk om pääh ku piirak Vas || (kehaasendist:) laps `pandi seĺla `piale, siis akati `vihtuma HMd; am `eitanu küle‿päle Lei; vaśk vai vars, timä jovva‿i· vi̬i̬l jala pääle tuldaʔ Lut

2. a. osutab kohale, kuhu keegi või miski läheb vms `õsteti `ärgi `vapriku `pääle Lüg; lund `korjus joe `pääle `ninda `paljo Vai; nad läksid raba `peele Khk; Üks paat́ jεi `siia `mördade `peale Krj; pitka tee `piale inimene vötab levakoti `seltsi Vll; Mere `peale ta ää kadus Pöi; Sõnnik veeti põllu peale Vig; puät jäi rahu `piäle `kinni Var; tuli `siia vanemate `aude `piale Tõs; lubab `Tartus oma `kortne `pääle viia Saa; kui küla `piale läks, siss pani vaśk`nööpidega pintsaku `seĺga Kos; lähme `poukari `piale täna Ann; kui sie tuli ukse `piale ja kedagi `uostest `riakis, siis kohe oli kedagi viga (kaetajast) Koe; läks laia ilma `piale Trm; mine taha `kopli `piäle karjaga Kod; pane obene ette ja vii `tütred ka pidu `pääle Vil; õvve `pääle olli suur tiik kaevetu Trv; `kõnsime seenigu `sinna lagendigu `pääle; ma saadi ta jõe `vi̬i̬rde, sääld siss läits laeva `pääle Puh; ku maa om pehme vi̬i̬l ja orass `väike, siss ei tohi `laske orasse `pääle `lambit; kiivitäjä `olli küll su̬u̬ lind, aga pesä ta su̬u̬ `pääle es ti̬i̬ Nõo; läämi˽kirmaśki pääleʔ Urv; kasak `veie paaveskõid kätte, kel `kuhtu pääle tullaʔ oĺl Har; sa `lääde läbi mõtsa `vällä suurõti̬i̬ pääle Rõu; kesä pääle `veeti sitt, sinnä˽tet́ti rüǵä; lät́s matusõ pääle Vas; timä kõõ raha vii ilma‿päle Lut b. teat kaugusele, vahemaa taha `kolmesaja mietri `piale vai sedasi, siis ta (hüljes) akkas juo `tunnustama su Jõe; toru pill õli `kolme `virsta `pääle `vaiki `ilmaga ja `alle tuult `kuulla Jõh; võimata on temast (võilillest) `lahti `saada, tuul viib teda kilu`mietrite `piale VJg; nisuke mets, et `kümne sammu `piale teist inimest ei näind Ksi

3. a. osutab ametile, tööle, tegevusele isa siis sai `Mohnisse majaka `pääle Kuu; saab `suurema `ammeti (kõrgema koha) `pääle Lüg; kes pee `aerude `peele läheb Mus; läks `lihtsa töö `peale Muh; pidi ikke tänab‿sügise kroonu `peale minema, aga kodu `paerga Mär; nuor öpetaja sai nüüd koguduse `piale Ris; mies jäi `esteks kooli `piale edasi Kos; tulin `siia Müńdi `veśki `piale Pai; `ratsa väe `piale `võeti `rohkem pika `koibadega [mehi] Sim; miu esäl olli viiś `vendä, aga kikk `säädsive `endid talude‿pääle Trv; siss lätsi ma `Karksi teliskivi löövi `pääle poisiss Krk; temä läits `vaśkide `pääle Kilele; ma‿ss ole vi̬i̬l `mõisa moonami̬i̬ss ollu, siss lätsi `mõisa karja‿pääle Nõo; tedä om `säetu `mitma ameti `pääle, aga ta‿i piä Rõn; minnu saadõti kah lahingu pääle minemä Har; `hopman lät́s siss õdagu rehe mano vahi pääle Räp b. osutab tegevuse eesmärgile või iseloomule nagu vähe unestad, nii kõhe `lähväd `pilla `pääle (loomad paha peale) Lüg; Läks nina `püsti toreda elu `piale IisR; kena jutt on marras jutt, saame `marda jutu `pääle Pha; Tegi `eesele ise löpu `peale Pöi; see oli nii `raske mool `tõsta, ma elu `peale käristasin Mär; kohad läksid ostu `piale Ris; võtad elo `piäle vai tapa `piäle Kod; metsävaht oĺli lähnd `metsä, koeraga jahi `pääle Vil; mia anni vellenaesele söödä `pääle lehmä; sääl es ole nali enämb, sääl `olli joba elu ja surma `pääle `võitluss Nõo; ta om jo `ju̬u̬mise pääle löönüʔ Har; sada ajastaga tagasi lät́s kat́s jahimi̬i̬st `mõtsa kahru jahi pääle Vas; naa˽kat́s ut́ikut tulõvaʔ elo pääle jättäʔ Räp; härgvasigakõnõ jätetäss su̬u̬ pääle (suguloomaks) Lut c. osutab seisundile, millesse jõutakse nee asjad on üsna korra‿pele `saadud Khk; kui ma käima järje `peale saa, siis ma löndi ka ikke Vll; siis jähi lageda `peale, maja põles ää Muh; mia avita endä latse kõrra `pääle, mia neid `jäńni ei jätä Nõo; esä lät́s tu̬u̬ suurõ pahandusõgaʔ uĺli meele pääle Vas

4. osutab sellele, millest tingituna või ajendatuna, mille pärast midagi toimub `vahtind, et `irmus nägü on ige küll ja virutand sen `pääle siis `peili puruks Kuu; `peksä sai kõvast, `selle `pääle surigi; `tühja juttu `pääle mend `kaklema Lüg; Kui `rannast `tuodi `värsket `silku, olid `aisu `piale kõik `luomad jaul IisR; mie sene `pääle `erkasin üles Vai; ma vihastasi `söukse jutu `pεεle Khk; Suure `otsimise `peale ikka `leidis öles Pöi; tea, mis `peale tä nii suurelene oo Mar; tuliänd läind kõrsu `unkast `sisse, kõŕts akand selle `piale põlema Kul; üks lehm akkas `ambuma, selle `ambumise `piale ma läksi Kse; Kõik panid selle jutu `piäle laginal `naerma Khn; selle `peale teda söödetas, et ta kuri oleks Amb; laste jutu `piale läksin `vuatama VMr; tuleb elina `peale `välja Trm; läksivad kolme kopiku `pääle `riidlema Äks; saab nähä, mis ta selle `pääle kostab Vil; selle suure `otśmise `pääle es saa mite `ühte Trv; kuidass ma nüid `sinna saa `seantse käsu `pääle Krk; tolle jutu `pääle tõsta täl mokk üless, `süĺgä suhu Ran; susi lasnu tolle `rü̬ü̬kmise `pääle voonakese `valla Nõo; si̬i̬ jäi keeletust selle irmu `pääle TMr; temä olli ka nii nigu närvilisess jäänu tolle `murre `pääle Rõn; ma eräsi kellä eline pääleʔ üless Krl; latsõl oĺl hää mi̬i̬l kaputõidõ pääle Har; tu̬u̬ kolina pääle ma heräsi Rõu

5. osutab hulgale või üksusele, kelle või mille kohta midagi on ei ole külas `lehmi, kaks kolm `lehma on kogu küla `pääle Jõe; [isa on] `targemb viel kui mei kaheges̀te kahe `pääle kogu Kuu; `viie mehe `pääle `saimme ühe `tuobi `piima `palgaks Hlj; kaheksa pere `pääle oli ikke sie üks saun ja üks kaev oli küla `pääle VNg; kahe mehe `pääle üks nüri `kirvetükk õli Lüg; mis sest tilgast ulga `pεεle saab Khk; kolme mehe `peele oli üks paet Mus; Lehmale `pandi `kandmise `järge ikka kolm püu täit jahu jooma `peale Pöi; Nied kalad tulad `meite kahe `piäle ää jagada Khn; Neid [sorusid] lähäb neli tükki toobi `piale Tor; kahe mehe `piale `võt́sid puud maha HMd; ta `lüpsis `kümme `liitre `ümber, aga siis jät́tis neĺla `liitre `piale JJn; mina `tõmmasin `pilpad, oli viis pilbast toĺli `piale (tollipaksusest puust sai viis pilbast) VMr; karjus `võetasse mitme `piäle, mina õlin kolme pereme `piäle Kod; `rohkem `kaivagi ei ole, ku kat́s `kaivu külä pääle Võn; üt́s hopõn um külä pääle, kõ̭iḱ `tahtva˽`kündäʔ Rõu; üte viha võt́it `perre `pääle, `tu̬u̬ga paŕgeva˽kõ̭iḱ läbi Räp; tuolõ jo mass viis hõpõ `ruublit kuu pääle Lut

6. a. osutab objektile, kuhu on suunatud mingi tegevus või mõju Midä tämä `parsa `toiste `pääle Kuu; ku ta `enne varastand on, siis ikke tämä `pääle `mõella (kahtlustatakse teda); `valgus akkab `silmide `pääle Lüg; `kaibeti alande üks`toise `pääle Vai; pole `armu εga alastust teise `pεεle; nuga on rikkund, kui tä ep akka puu `pεεle Khk; Ihus juba ammu selle [maja] peale ammast Pöi; rasvane liha akkas südame `peale; äe olg sa nii kahekeelne mitte, et sa paegal teiste `peale `tühje jutta teed Muh; Ta sai moo `pεεle nii tigeks Emm; ma olen `eese venna `peale kuri LNg; vanaeit naa `uhke oma `tütre `peale Kse; Ärg jõllitan kua inimeste `piale Han; mu `piale oo ussi sõnu `luetud Tõs; ärge nurisege öhöteese `peale Juu; kõblasin `kapsad ää, akkas õlade `piale JJn; mina ei ole kellegi `piale kaevand Ann; kellegi `piäle ei õle mul luadata; si̬i̬ one armuline `vaesse `piäle Kod; vikat́ ei akka roho `piäle KJn; ta om kade tõse `pääle Trv; temä ai süü miu `pääle Krk; nakass `mõistuse `pääle Hel; kui sul ää aig, siss `mõtle miu `pääle kah; kui paĺlu `viina ju̬u̬d, siss nakab `süäme `pääle Ran; ta‿s `mõtlegi vi̬i̬l ärä koolda, mõtel iks elu `pääle Nõo; pess ki̬i̬lt tõsõ pääle ja kõnõlass hüppä juttu Har; kink pääle oĺl kaibat, nu̬u̬˽tapõti kõ̭iḱ `maahha Vas; mino `pääle kihotõdi `kurja Räp; mul häbü `vasta timmä, et maʔ timä pääle peti; pangu‿ui· `äḱli päävä pääle (päikese kätte), `lahki kuioss Se; kõik hagõva soe pääle Lut b. kallale koer äśsitakse looma `peale Vll; meil on ikke `koera old, kes on looma `piale läind JJn; ta on nisuke `vaikne ja tasane luom, ega ta kellegi `piale lähä VMr; võtatas koerad `võera inimese `piäle KJn

7. osutab sellele, mille järel või millega ühenduses midagi toimub tüö tüö `piale, `esteks oli ikke truom `selgas Hlj; võtta `süömä `pääle ka üks naps Lüg; Üks lein `leina `päälä - - sene vähäsä ajaga juba kolm `leina Jõh; Suvel tuleb üks tüö `teise `piale IisR; lased `luusse `leiba sööma `pεεle Khk; Ma sai sauna peele natikse külma Kaa; Üks vihma oog tuleb teise `peale, äi täna `tehta `väljas midagi; Ea oli, kui `õhta sööma `peale sai `peekri tääve `toari ää `juua Pöi; jütt tuleb jütu `pääle Emm; nael naela `peale tõid [tubakat] Mar; `Talbusõ rahvas `lanksid põõsastõ `alla süemä `piäle `pitkä Khn; Ku - - tühja kõhu `pääle käu kukkumist kuuled, siiś `öeldaks, et kägu petab su ära Hää; neil on pidu pidu `piale HMd; sai `süödud ja siis süöma `piale magatud viel HJn; mageda toidu `piale ma lakkusin `juua Ann; tuleb uog uo `piale [vihma] VMr; võtama `liiku selle vaeva `piäle Kod; õnnetus tuleb õnnetuse `piäle KJn; piĺl tule pikä ilu `pääle Trv; sedä (viina) ei saa söögi pääle rüübäte Krk; selle rohu `pääle käsi lääb nigu `keŕgess ja ennemb es jõvva tedä `tõsta Ran; vihmatse suve `pääle iki om `kange küĺmä talve Puh; südä `kõrbusi tolle `ju̬u̬mise `pääle, siss `tahtse aput; poja `pääle lääp lehmäl utar `paistuma Nõo; vihma pääle om näet kastõ suuŕ San; ikk tulõ ilu pääle, piĺl piḱä naaru pääle vns Krl; sü̬ü̬ḱ `kõlbass söögi pääle, lü̬ü̬ḱ ei `kõlba löögi pääle Har; `täämbä `väega helgetäss, si̬i̬ `helke `pääle saa `vihma Vas

8. millegi suhtes oskuslik, valmis, hakkamas nied siad maa`ilma `maiad akkide `pääle Jõe; oli kohe sene `pääle `petsialist - - `arstis `luomi ja VNg; rebäne on `kange `kassi lihä `pääle Lüg; Sie on `mihkel iga `asja `piale, iga tüö `piale IisR; pole vilund ösumise `pεεle Jäm; Meite poiss oo üks tüdimata inimeselaps lugemise peele Kaa; Linnud on liblikate `peale `maiad Pöi; rehenduse `piale ma oli tark Tõs; pahanduse `peale `vaĺmis Tor; Ega ta õppimise `piale põle nii tohmuke `ühtigi Kei; mul käib isu piibu `piale VJg; üvä ańd kõege aśja `piäle Kod; poiste `piale oli ta (vanatüdruk) veel imulik Plt; ta om kirjatü̬ü̬ `pääle tark Hel; jõi `viina nigu vett, täl `olli alati janu ta `pääle; miu esäl es ole aia `pääle `andi, miu esäl `olli mehitse `pääle `andi Nõo; oma kärmäss `tütruke tallitamise `pääle, aga ta‿i mõesta iluste kõnelda Rõn; ta om `väega himmukas pidu pääle Har; maʔ oĺli jo `väega vali kõ̭gõ aśa pääle; ta um `koerusõ pääle mi̬i̬ss Plv; `varblastõ pääle oĺl tu̬u̬ t́sirkhaugaśs `väega virk Vas; kusi`kuklasõʔ oma `väegaʔ mi̬i̬ `pääle Räp; mul olõ õi taa söögi pääle määnestki himmo Se

9. suunas, poole siit `läksime `otse `Aksi `saare `piale Jõe; hakkand siis `sinne tule `pääle menemä Kuu; igas `saares olid omad tuled - - eks siis pidid `tiadma, misukese tule`torni `pääle sa tahad `menna VNg; panid tikku üles, `läksid [külvates] sene tikku `pääle Lüg; Akka menema `silmalt kohe `selle `valge `korsna `piale IisR; Ait jähi tuule `peale (allatuult), see [põles maha] Pöi; loomad `joosvad mu `peale Muh; `keera vassak kää `poole, siis parema `peale Kul; siis me läksime `Sarnalt otse üle mere `Tahku `piale `väĺla Aud; tie `kierab `veśki `piale JJn; mine säält üle mäe otsekohe kase varigu `pääle Krk; `itskme toḱk `olli `püsti, siss lätsid toki mant tõese toki `pääle Ran; lase `õkva nöörilt `Peedu `pääle Nõo; ku˽ma tuulõ pääle (vastutuult) lähä, siss pand `hingamise kińniʔ Har; seo um `käütäv ti̬i̬, lätt Võro pääle Rõu; ku `jõuti ärä Imä`jõele - - sõ̭ss `laśti paĺgiʔ üte`viisi tulõma `Tarto `pääle Räp

10. osutab ajale, mille jooksul midagi toimub või millele toimumine jääb `talve `piale sai `püietud `palju `ülgei Jõe; sädimme siis sen tulemise `ninda üö `pääle Kuu; `päivä `pääle läheb maa ligasest Lüg; egä `kaiki tüöd saa edespidise `pääle jättä Vai; Katsu siis ikka koju, et sa‿b jää püme `peale Pöi; vahest läheb ilja `piale udu ära HMd; kolme nädala `piale tegin puole `mietert kangast JJn; vaname kõht oli selle aa `piale tühjaks muidugi kua läind Koe; Sellepärast püiti aegsast saana ahi ära kütta, et öö piale ei jäe Trm; iĺjaku `piäle jäeb lina `kisku Kod; kevade on lodu pial vesi, iĺjem suve `piale kaob vähemale Lai; ei saanud sel kõrral `tehtud - - jäi teese kõrra `pääle Äks; päevä `pääle tõstab tuuld Ran; veri `üibub aja‿päle, vesi ei `üibu ilmanegi Nõo; ma pia `aiksast mineme, muidu jää pimme pääle San; ku ao pääle `mõisallõ es saa es, sõ̭ss oĺl teedä, et nahk oĺl kuum Urv; kedräśs talvõ pääle mitu `punda linno arʔ Vas; kat́s `punda jõuś päävä pääle rabata Räp

11. a. osutab sellele, mille alusel, millele tuginedes midagi toimub siis olid nie `püüksed meres `luotuse `pääle Hlj; Vana usu `piale `läksin teda vana `kortli `otsima IisR; kala `püüdämine, sie on `onne `pääle Vai; ma töi oma önne `pεεle selle sae Khk; ma kae iki `lu̬u̬tuse pääle Krk; ega mehel talu es ole, mi̬i̬s `tuĺli naese `pääle; kas toda `uuri kätte `saadi - - aga kohuss `tuĺli tolle uuri `pääle Nõo b. osutab tingimusele, mille põhjal midagi toimub Vanasti sai poemehe kääst ikka rehnuki peele (järelmaksuga) toiduasju veetud Kaa; Kautsjoni peale olid mehed vangist koa - - lahti Pöi; `andis `eese koha pooleterä `peale Mar; `kaupmed `ańtsid võla `piale koa HMd; pat́sima `liitri viina `piäle Kod; om löönu käe - - toobi viina `pääle Hel

12. a. viitab sellele, millele või kellele midagi kulub või kulutatakse kahe purje `piäle lähäb kuuskümmet `arssinad [kangast] Kod; ei pane ta raha rõevaste `pääle; mes te niipaĺlu joode, pange tu̬u̬ raha paremb muu asja `pääle Nõo; kolm `nahka läit́s `väikese `kaska pääle Kan; tu̬u̬ kulut́ uma palga kõ̭gõ `tütrikõ pääle äräʔ Har; Vanast lät́s naad́õ sukkõ pääleʔ ka˽paĺlo `langa Rõu b. jaoks, tarbeks takuse `piale oli ta `liiga arv, sie kot́i suga JJn; ahvenas on `praadimise `peale kõige `kallim kala Trm; [lapse rõiva] piap avarep tegeme, kasu pääle Krk; vana kõlvatu oone - - saab tule puiess, muu asja `pääle ei `kõlba Ran; lehm olli ärä tapetu - - pulma `pääle (pulmadeks) Puh; kaĺev `olli kalliss rõõvass, mõnel `olli palitide `pääle ostetu; kes siss `peie `pääle (matusteks) õlle tegemädä jät́t Nõo; sai `ku̬u̬daʔ (koguda) vanadusõ `päivi `pääle Har

13. osutab määrale, hulgale kuu lähäb nüüd `viimase `vierandi `pääle; sügise saan `seitse`kümmend täis, akkan juo kaheksa`kümme `pääle Lüg; Sulane kaubeldi - - ikka `aasta peale Pöi; kolme`kümne `aasta `peale `pańdi [maja vanus] Mär; suviline oli suve `piale palgatud - - kas kuue kuu `piale või Lai; ma `rentsi sel kotuse viie `aaste `pääle Krk; mõni sulane tei kaoba suve `pääle - - `talve `olli prii Nõo; tu̬u̬ om kuu `pääle `leṕnö Räp; kua jätetäss talvõ‿päle, tu̬u̬ um talvõ tõbrass Lut

14. osutab sellele, kellele on miski ülesandeks, kohustuseks vms tämä `kauples oma `pääle tüö Lüg; ma vöta selle `maksmise oma `peele Khk; ma ise pole mette `mõisa `päivi oma `piale `ühtid võtnd Pöi; ikka `küntsid siis, kui - - oma `peale `võtsid Kse; tema oli leskmies, tema pani oma poja nime `piale selle koha JJn; võt́t oma‿päle süi TMr

15. osutab sellele, millele minnakse üle või on üle mindud `tuhka`päiväl oli liha `otsass - - siis läks kaluje `pääle se toit üle Kuu; `viimisel ajal `läksivad `verkude `piale üle Hlj

16. osutab seisukohale, mõttele, mis kellelgi on Misse `peale sa `mõtlesid Pöi; kas jääb siis selle `peale, et `oome tulete Mär; kudass sa onde tullit serätse mõtte `pääle Nõo; siss jäi tu̬u̬ `pääle, et kahru˽seivä pää arʔ Se

17. osutab sellele, mille või kelle kohta midagi öeldakse `protsess, sie käib enamaste `selle `pääle, kui üks `nuomitus on Lüg; koue ilma `pεεle [öeldakse:] müristab nönda‿t säädust pole Jäm; see oli siis köige alvem nimetus selle koha `piale, Tondiauk Vll; lokitei kana, `aiglase (aeglase inimese) `pääle üteldess Hel; ploud üldäss `essünü inemise pääle Lut

18. (muud juhud) Pani Kihnu `peale (kihnu keelde) `ümber Jäm; Ma pea tillehvoni `pääle (pean helistama) minema Rei; poisikesed panid kottu joosu `piale (jooksid koju) HMd; annaʔ politsei pääle üless (teavita politseid) Rõu

19. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites) Vahi, et `sulle parajal ajal politsei `kaela `piale ei tule IisR; Olid poisile naha peale annund Pöi; Pole suu pεεle kukkund Emm; Sai nina `pääle Hää; meid pannakse ühe lükke `piale, kõik, kes üle kaheksa`kümne vanad on Kei; võtab madjaka kätte, annab solle kere `peäle Juu; sai nüid otsa `piale Ksi; sa oled pää `pääle sadanu Trv; ega minagi es ole suu `pääle sadanu Ran; ku midägi seräst `asja om, siss `viskab mulle nõ̭na `pääle; ma teesi küll, aga mitte ei tule keele `pääle tu̬u̬ sõna; ütte `viisi ihub tõese `pääle ammast Nõo; siss jäi kate mõtte `pääle (kahevahele) tu asi Kam; `kitle pääle tarviss `anda Rõn; ma silmä pääle und es saaʔ Rõu

20. millestki alates Poisikesest `piale jäi teine `lömperist; Akkas `kaasas `kondama juba `kutsikast `piale IisR; `ampsest ajast `pεεle Ans; Lapsest `peale kohe `loodud töö inimene Pöi; `lambud akati jo `mihklipäst `peale `tapma Mar; valo akkas `jalgadest `peale Kul

II. prep 1. üle, rohkem kui ne pajo võsud õlid `pääle `kuuvve jala `pitkäd; ta on `pääle `viie`kümme juba Lüg; luo rehal on `piale kahe`kümne `pulga Jõh; Nisuvakk kaalub peele kolme puuda Kaa; tä `peale `aasta seal olnd juba Mar; seal oo vist `peale kolme veeriku odre Mär; mees oo jo `piale kahe`kümne `aasta surn Tõs; `piale kolme`kümne `lamma oli sui Aud; `piale kaheksa`kümne rebase olen last maha omas elus JõeK; oli `piale viiekümmet `aastat [vana] JJn; tema `maksis valla taĺlitajale ikke `piale saa˛a rubla Kad; si on iki täistüdruk, kes `piale kahe`kümne `aasta vana on Ksi; mõnele `kangale läks `piäle kahe`kümne `pasma KJn; `pääle neĺlä puuda olli jahu Krk; vi̬i̬ loimun suur ain - - ain pääle `põĺvi Ran; `pääle kate`kümne ma olli küll, ku me siiä selle tare teeḿe Nõo; sinnä˽saa pääle saa `aaśta joʔ Plv

2. kellelegi või millelegi lisaks vana`allil (hülgel) on üle kahesaja kilu - - `rasva `seljäs ja liha `piale `selle Jõe; Iest ora, `keskelt kerä, pihutäüs `pirgu `pääle `kauba = harakas Kuu; ma `keträsi ühü talbe nelikümmend `vihti `lõngu, talitus oli `peäle selle Vig; `piale peki on taigliha Kad; `pääle sinu ei ole mitte ütte, kes avitab Nõo; neli tuhat rubla ja kraam, mis mul oĺl, seo oĺl vi̬i̬l pääle kauba San

3. välja arvatud Peale lakkumise pole see mees midagi teind Pöi; Vasikõl visati kõ̭iḱ sisekund är˽pääle massa ja˽täü Rõu

4. pärast (ajaliselt) Kuu `aiga `pääle `tetrie kuherdamist tuleb peris keväjäne sue Kuu; `lombikesed ja vesi õjad on `pääle `vihma `õuves Lüg; tegima `müöblid ja - - `kõike, mis õli `tarvis, `kõike tegima `päälä `mõisatüöd Jõh; Peele paastumaarjabed veib juba löukest ootma akata Kaa; `pääle löunat akatakse `jälle `tööse Pha; `Peale lapse ta jähi `sõukseks viletsaks Pöi; nahklaṕp lennab `õhta `peale päeva `looja Muh; `sündis neli kuud `peale isa `surma Kul; `peale jõulut Tõnis läin siss isi Var; `Piäle `aigust mia mäletä enäm kedägid Khn; `piale jõulu `peeti `puĺmi PJg; `peale nuttu laps nuuksub Tor; Ti̬i̬b oma tükid läbi ja `pääle selle on inimene `jälle Hää; `alla `leerimest on plika, `peale `leerimest on tüdruk Kei; tema pani `piale pääva `luoja kardulest `võtma HJn; oraksed aĺlendavad `piale `vihma JMd; mina olin - - `loomadega väĺjas, kui enam ei old karjast, `peale `mihkli`pääva Kad; `piale matuste löönud ukse `lahti nagu `plaksti Pal; `piale `rehtesid `ańti kurgu loputist Äks; aand juttu `piale `jutluse temaga Ksi; ikke lähäb tükk `aega `piale teiste ~ `teisi Lai; mis me `piäle `lõune ette võtame KJn; si̬i̬ suvel ollive küll `pääle `jaani iluse kuuma ja kuiva ilma Hel; mõni `ütleb, et `pääle söögi piab inimene sada `sammu `kõńma Puh; `pääle `künmise `äestädäss Nõo; `kapsta ommavõ ka nüüd `arku löönüve - - pääle `vihma San; `pääle leivä teo nõstõdi vańn `külmä Rõu; ma tei `vihto nätäĺ `pääle jaani`päivä Räp; `pääle tu̬u̬ tuĺl vanami̬i̬ss Lut

III. adv 1. a. pealepoole, kõrgemale; pealispinnale, katma, katteks `kosti`pulgaga `lüüa vits `noule `peale Jõe; kattukse sarikad jo `pääle `pandud Hlj; ajab `pääle `jälle oboselle `kuorma Lüg; Sain rie `nurga `piale IisR; pane podile kaans `pääle, siis lähäb `kiirest `kiemä Vai; saa‿p `oska obusele `looka `pεεle `panna Khk; poisigesed tegavad käbast `laevasi ja panavad `paprist purjud `peele Mus; se repp on nörk, `sönna `pεεle ei tohi mette `astuda Kaa; tεma jähi laŋŋetõppe, sinised villid aade `peale Muh; pane `katla kaan `pεεle Emm; murispuud, kos `pεεle sarigad pannakse Phl; `tõmmasid paadile `purjud `peale Rid; kui see va neia pruuk oli, siis posiseti `aigele kohale `peale Mär; ennimalt ei olnd si `selda, nüid tegid sella `peäle Vig; Pane nüid `riiskad `peale, mud́u soe lähäb `väĺla Han; agu `alla, kivid `piäle, et `liivä `jõese ei ajas Tõs; Aa `tuõrilõ uus vjõts `piäle Khn; paned võid lebale `peale Aud; jää on koriste jäänu, ei või obust `pääle `aia Saa; Mehed `tõśtsid `lautas [sõnnikut] `piale Kei; kui seenad ülevel on, siis pannakse sarikad `peäle Juu; `viimaks lõid punased plekid `piale ja mädatipud `otsa (rõugetest) KuuK; Linad `lauti vette ja nótid `piale, kivid veel not́tide `piale Amb; riistale piab vitsa `piale panema, laguneb ää Ann; akkasin jala ies tulema, pärast - - teśte isa võt́tis mu `piale VMr; mis sa tast nii pilgeni panid, nüid ei lähä kuaś `piale Sim; panen vett `piäle, siis `juuksed seesäväd; vi̬i̬l`meistriga `kistasse laadad, neiss `lüätse katus `piäle Kod; `kapsad `alla, siis liha ja tangud `pääle Pal; `kampson käis särgile `piale Lai; ahi on küdend, pane kriska `peale Plt; kirjad `oĺlid `piäle `aetud KJn; mitu-setu `ku̬u̬rmad savi vidasime `pääle Vil; tuult ei ole, `purje ei ole `pääle pant Hls; keväjelt ja sügüselt `aeti ülijaḱk `pääle Krk; länikule pannid `kandme `pääle, siss said tannikse Hel; kate eluga maja, tõene kõrd `pääle tettu Ran; kui jää murenep, siss ei tohi `pääle `minnä Puh; käblikul om kummitu pesä, `pääle om `samle `pantu; sul jala küĺmetävä, kata teḱk `jalgule `pääle Nõo; kaalpuu - - ku na lühikese om, siss tuuĺ aap pangist vi̬i̬ `pääle kah Ote; jõõlõ oĺl `ü̬ü̬ga õigeʔ paksu härmä `pääle tõmmanuʔ Kan; kui sainaʔ `valmi om, siss pandass paariʔ pääleʔ Krl; rońg `piatuss egan jaaman, alasi saat pääle, kost jaamast tahat Har; maa um jämme vihmaga˽koorigu pääle `võtnuʔ Rõu; päiv madalast paist, paist `õkva˽pääle; leh́tadraga˽käänd maal ilostõ tõõsõ poolõ pääle Vas; paksõl mõrrol ummõndass vitsaʔ `pääle Se || kellelegi otsa `sõitis ühele obusega `peale Mär; ärä ajagu `pääle, kae ette Plv b. võitjaks, valitsema Mina jäin `piale sõrm`kougus IisR; minu sõna peab ikka `peale `jääma Muh; minu `õigus jäi `piale VJg; ütelgu, mes tä tahab, miu sõna jääb ike `pääle Nõo

2. kinnitab mingi füsioloogilise protsessi, psüühilise seisundi tekkimist `poissil tuld `jälle siis `kange janu `pääle Kuu; uni tuleb `pääle, viab `kulmud `raskest Lüg; nutt tuleb `piale kohe, ei ole mitte kedagi IisR; `lange `aigus - - äkkiste `ihmiselle `tullo `pääle Vai; üsna irm tuleb `pεεle Khk; mul akkas uni `pεεle toppima Kär; tukk tuleb `peale Muh; mool akkas laŋŋe `aigus `peale tulema Rei; aas `tääle ühnä ermo `peale Mar; tuleb ale meel `peale Kul; neil käevad rambid `peale Vän; kirbud ammustasid ja uni ei tuld `peale Kei; Mul tuli mitu `korda paha meel `piale Amb; mul käevad aegutesed `piale JMd; langetõbi, siis inime kukub maha, kui tal sie uog `piale tuleb VMr; ikk tule periss `pääle selle valuge; siul om - - nõnda kahju, et tulep `miulgi kahju `pääle Krk; süd́ä pööriskleb, tükib osse `pääle Ran; `tuĺli vahel serände jõvvetuss `pääle, et `viska `õkva vikat maha ja istu Nõo; meil tüḱk naar `pääle TMr; ku köhä om, siss tule läpätuss `pääle, eng jää `kinni Ote; süä om nii vallu täüś, et `õkva ikk tüḱiss pääleʔ Urv; tsõdsõl tuĺl sääne `haiguss pääle, et jäi jaluldaʔ Rõu

3. osutab rünnaku, kallaletungi, surve vms suunatust; osutab kellelegi või millelegi suunduvale mõjuavaldusele (osutab ühtlasi tegevuse intensiivsusele) Härg kippu `pääle `silmäd `pöürüllä Kuu; `allikad `pressivad `pääle, vesine maa Lüg; Liha nii `räidind, et `ammas `piale ei akka IisR; nuiaga minnasse obuste `pääle, mette inimeste `pääle; see oo ää `maandund, ader ep aka ka `pääle Khk; Ma pole teedand, et teite jääras peele tuleb Kaa; jõud akkab `peale küll Muh; Väsisi εε, äga ma ikka muljusi ise pεεle (kiiresti käimisest) Emm; taha nugagi `peale akata, kus siis `ammad akkavad Mar; kui vikat ia oli, akkas `piale, siis oli `niitmene paelu `kergem kui loo `võtmene Tõs; akkas neid taga `aama ja läks `piale Kad; kõhe tungib `piale `irmsast selle aśjaga MMg; ära reśsi `maoga `pääle (lehmale) Vil; om küll kuradi lońdu, ei lää lehmäl `pääle Krk; na tungive `sinna `pääle kõvaste, midägi `vaateme Hel; meie lätsime ommuku `pääle, õdagu tagasime ärä (rünnakust) Ran; serätsele võtata peni `pääle Nõo; ku es saa ajalt `pessä toda rükä, ku tõug `pääle `litse kõvaste, siss `panti küll kuhiligu kah Ote; sügise pane mina ka ommile `pääle, et `riśtku laits ärä Rõn; muide`rahva puĺl om `hirmsa kuri, tuĺl mullõ pääle Har; `väele es suńnita pääle, et sa piät niipaĺlo tegemä Plv; `naḱsime pääle minemä, siss lät́sivä pakku Räp || (ägedast, järsust ütlemisest) Põrutas kohe `piale: kohe tuli `ahju Amb; sinä koer kärätäd vi̬i̬l emäle `piäle Kod

4. osutab mingi aja, olukorra, sündmuse saabumisele; rõhutab millegi algusmomenti ei `joudand `päiva `valges `sinne, `õhta pime tuli `pääle VNg; riidaline äär `algab `kaugelt `peele Khk; Niid tuleb jälle see püme aeg peele Kaa; öö tuleb ju `peale Pöi; see `algas juba neĺländämäl `aastal `peäle Vig; maa`mõõtmine jääb pooleli, suur sõda tuleb `peale Mih; vihm tuli nii `järsku `piale, et ei suand pesugi ää korjata JMd; `kangest akand `pikne `piale, nemad läind `sinna ulu `alla; ajame `kanga ülesse - - paneme `niide ja `suasse - - siis akkabki kudumine `piale JJn; ühel korraga akasid mõlemil (pruudi ja peigmehe) pu̬u̬l [pulmad] `piäle KJn; omme on tü̬ü̬päe, rüki`lõikus tuleb `pääle Vil; einätü̬ü̬ olli vi̬i̬l käsil, ku rüki `pääle tulli Hel; märdi `aigu iki nakass ku̬u̬l `pääle Ran; abivägi jõvvab `perrä, siss nakame `tü̬ü̬ga `pääle; `aastit om `paĺlu, `aasta litsuva `pääle; vaja `kartuld võtta, küĺm tuleb `pääle Nõo; sõ̭ss tuĺl tü̬ü̬h `käümine ja `mõisa `orjus jälle˽`pääle ja Plv; `kümnes ajastaig tuĺl `pääle Vas; Õtak tuĺl pääle, haud oĺl `kaivmadaʔ Räp

5. kellelegi kohustusena kanda, taluda; kellegi suhtes kehtivaks isale `pandi nii suur rent `piale Hlj; kes `vapriku all `suitsetas, `sellele `pandi trahv `piale VNg; ja mis `neile kõik `peale (süüks) `pańdi Aud; Tal [on] `pääle `pantud väga pailu [tööd] Hää; `orjus oli see, mis `piale `pańdi Lai; are·st oĺli kohale `pääle `pantud Vil; noele (naistele) pandass noid `süide `pääle, et üits om kurjemb kui tõene Ran; ni̬i̬ surusiva selle aia tälle `pääle, ega ta esi es taha Rõn

6. lisaks, juurde; rohkem `kaua sie varakene ikke `vasta piab, kui uut `pääle ei saa Lüg; Isegi juba täis, ei enamb oleks `tohtind `piale võtta IisR; [Ta] oo seeaasta kövasti peele vettand (kaalu tõusust) Kaa; inimesed kasuvad `pεεle, üks põli teisele Pöi; uhame aga vett `peäle, siss tä (kali) seesäb eä mahe Vig; juba kahessakümmend ühüssa täis ja kuuś kuud ju `peale Kir; `mustlised ikki `ütlesid: peremees, pane `pääle kah Saa; nüid tuleb viel tordi ind `piale JJn; ua ja `erne supile `pańdi `tangu `piale Tür; [esimene laps] ei `saandki‿vel kahe `aastasest, siis tuli `jälle teine `piale VJg; kallasin `piima paĺlu `piale, et pudru sai nõrk Pal; vanajagu rahvast `surrid ärä, noored kasusid `pääle Vil; ma vahedi obese ärä, sai viiskümmend `ru̬u̬ni `pääle; neli küünart ja üits `kortel `pääle Krk; üteldi küll et, alambit lastass `valla ja targembit tuleb `pääle (kooliõpetajatest) Ran; mõne es tahava rasvaga keedetu supile `piimä `pääle, et suṕp saap kate `maoline Nõo; liha, ku sa krammi ärä võtat, t‿om kadunu, piimägä om tõne asi, toda tulep `pääle, lehm tahab `nüssä Ote; temä olli saanu ka joba [viina], ja muku uput `pääle Rõn; panõ viiś kopikat pääle vi̬i̬ĺ, siss ma anna selle raamadu Har; viiśtõiśskümme piimä `lehmä oĺl, peenikene kari oĺl pääle Vas; tulõ mu mano, ma˽panõ `palka pääle Se

7. toidule, joogile lisana otsa kui mina õleksin lõukuer, siis `süöksin `mõisa `luomad puha `nahka, `saksad suupalast viel `pääle Lüg; Sa sööd kuivalt - - võta omiti natse piima `piale Han; õlut oli `peale rüübata Aud; viinaklaaś `enne `alla ja liha ja kardulest `piale Kei; meeste kurgud on ikke nii pisikesed, et peab röebet `peale olema Juu; teed `juues ei lähe jänu äe, võta `külma vett `piale Ann; õlut oli ikke pühade `aegu `juua `piale Tür; püśsi`rohtu `võeti `sisse jah - - vett `piale ja‿s läks `alla VMr; [söögiks oli] vahel koorega `kartulid ja kiissad - - ja apu piim `piale Lai; mia `mõtli, et si̬i̬ om vanatońt, nüid ta sü̬ü̬b rattild aena ärä ja siss sü̬ü̬b miu `pääle Nõo; mugu˽`hauksi `leibä ja˽`serpsi `ru̬u̬ga pääleʔ Rõu

8. külge särgi [tegi] ema juba `valmis, `käisid pole [veel] `pεεle `aetud Jäm; Öumpuud aavad juba öitsenupud peele Kaa; [rukkil] loob pea `peale juba Vll; mul oli konks `seinas, `sinna oli ia rät́ikud `piale `panna Kei; edimäld `aeti `amme `käistele köŕtlang `sisse - - ja `panti `värdli `pääle Nõo

9. osutab olukorrale, kus kedagi märgatakse ootamatult `Juhtusin `piale, kui nied `piened `mampslid puid varastasivad IisR; tõene johub `pääle, lähäb `kaibab ja `ommegi asi ull Nõo

10. osutab ringiliikumise lõpetatusele või kogu ala läbi käimisele Arule oo niid rink peele tehtud, aga oosid pole mette leida olnd Kaa; aap küläle kõrra `pääle, siss tuleb kodu, om kõtt tühi (isasest kassist) Nõo

11. pealegi (nõustudes); muudkui `uitas `pääle ja kamandas, ei old tüömest `ühta VNg; `olgu `pääle, võtta siis Lüg; tie `pääle `louneni tüöd Vai; vana lakub `pεεle `körtsis Ans; maga sa `pεεle, ma lähe sööda sia ära Kär; Olga niid pεεle, kudas sa pole seda näind Kaa; laps nutab ja ekib `peale, äi jää vagusi Krj; Ma liha `peale, sa tule siis `järge Pöi; Mi‿sa pääle laterdad Rei; mine `peale, ma jεεn `välja `ootama Phl; va poisid libistavad `peale tüdrikude `ümber Mar; kirjutage aga veel peale edassi, `aega oo Mär; tee aga `peale `ühte `järge Kse; jooseb `piäle `sinnä `tänna Tõs; käperdab `peale, `tehtud saa kedagi PJg; las nad isi‿päle kakelda isi`keskis, mis se mede asi on Saa; kasta ja torsuta neid `lillesi `peale HMd; mine aga `peäle, kui sa tahad Juu; `laisklevad aga `piale Amb; jooseb `peale `siia-`sinna Tür; Mõni mies konutab kõrsis `piale Sim; Kitse talus siad `ulkusivad `pääle Pal; kiub ja põeb `piäle oma jalaga KJn; kolm `päevä sadas, pihutass `pääle Trv; las ta jääp `pääle `mulle vanaduse `päiviss, si̬i̬ teḱk Puh; `tüt́rigukõnõ `erklõss pääleʔ Urv; mi‿sa alasi paugutat pääle taat kangast, tii muut kah Har; olõ õiʔ `hambit, sõ̭s pokõrdass pääle Vas; `sõitlõsõʔ pääle hobõsõgaʔ, lasõ õiʔ puhadakiʔ Se

12. (muud juhud) `Luikesi oli meres nii pailu, et mina‿s saa `öhti lugu `peale Pöi; Meri talub juba pεεle (merejää juba kannab) Emm; Ma pane ikka prillid `pääle, iga ma muidu näe Rei; `aigele tuleb õpetaja `piäle tuada (kohale kutsuda) Kod; Mesilinnu tahive ärä mińnä, me `laśsem vett, siss jäive `piale (paigale) Hls; es ole `lu̬u̬ta, et ta `pääle jäi (et ta elama jäi) Krk; mullõ tuńnist kuuś inemist pääle, kohe ma siss vi̬i̬l `päśsi; Koikkülä pu̬u̬l om mõ̭ni kotuss talusist nii lakõ, et ütte maia ei olõ sõda pääle (alles) jättünüʔ Har; hiir hopõn edimält sääne must, pääle (pärast) lätt är hiirust Lut

13. (ühendverbides) hammas hakkab peale saab jagu, tuleb toime (hrl eitusega) Sie `ristikivi on `ninda `raske, et kahe `veike `jõuga mehe `ammas `selle `piale ei akka; Sie on kaval pettis ja suli, `selle `piale ei akka `kellegi `ammas IisR; Mehed käisid `mõisaga kohut, siś `kohtu ammas akkas `pääle [mõisale] Hää; lõppu peale tegema 1. surmama `pussuga siis oli teht loppu `pääle `selle `hallile (hülgele) Kuu; see (koer) oli `kange `murdama - - `tehti löpp `peele Mus 2. ära lõpetama enamb meil ei ole midagi `rääkida, eks mei siis `tiema loppu `pääle VNg; peale ajama manguma; visalt veenma Poiss ajab `kõikse aeg `piale kui uni, muudku `osta aga tämale IisR; Nii `kangest ajas `pεεle, et ma `viimaks `vötsi Jäm; ajab `peale - - kui `mustlane Mär; `aeti ikke `piale, et riagi ja riagi Kad; `õkva une `viisi aab `pääle, anna `viina ja anna `viina Nõo; timä ai pääle, et tu̬u̬˽tälle seebi kivvi Vas; peale hakkama 1. algama; alustama muud ei `jääned ku `paĺjad `raamid `verkudelle - - [et] kust piad `pääle akkama parandama Jõe; akkasimma `pouku pesema, vara `ommigu kohe akkasimma `pääle VNg; `oska εnam `kuskilt otsast `pεεle akkada Khk 2. tegema, ette võtma `Sõukse loomaga pole koa midagi `peale akata, kes ise ennast ää imeb (lehmast) Pöi; nende õnnetumatega põld küll `miśkid `piale akata VMr; nüid ei mõessa `kostki `piäle akada Kod; mis ma `pääle akka tage Krk; ilmatu suur talu, nüid olna ärä `laotedu kõ̭ik, nüid ei ole sääl midägi `pääle nakata Nõo 3. mõjuma, mõju, toimet avaldama `pannasse `suola [riidevärvile], et siis akkab üväst `pääle Lüg; suitsetati nendega `pöldusi - - teise inimese kuri silm ep aka `pεεle [siis] Jäm; peale käima 1. manguma; visalt veenma tuleb, siss käib ku `mustlane `pääle, iks anna ja anna Nõo; kõ̭ik käesivä `pääle, et - - ega sa esi ka enämb nu̬u̬ŕ ei ole ja nii sai mina mihele Rõn; ta käi ike `pääle, taht, et ma temä nõu `järgi pia tegeme Hel; üt́s poiss oĺl, tu̬u̬ käve ku hull pääle, et tulõ˽mullõ naasõss Rõu; ma - - nakka pääle `käümä, [et] massa mullõ arʔ Se 2. survet avaldama perele käisin kõvaste `piale (nõudsin töö tegemist), ei soand siss `keegi `armu Kos

pikke2 jooksul Suve pikke sai `palju `reisusi `Suomess `käüdüd; vahest `lasti `Länspä `otsass `vergud mere, aga üö pikke vois `johtuda, et vei sield `Mohni tagand läbi Kuu Vrd pikkun

pikk|särk (mõlemad osised võivad käänduda) a. pikk-kuub siin muu värvilist pikkä `säŕki es olõʔ, iks must oĺl Kan; `valgõʔ pikä särgiʔ oĺli musta `hü̬ü̬ga hü̬ü̬ `kotsõlt kińniʔ köüdetü Har; vanast oĺl mehel maani˽piḱksäŕk säläh Vas b. pikk linane särk pitkad särgid `tullid `poole sääre`marja, kiri üö `olli peal, siis `köidi `särkide vääl Muh

1. (osutab lühidusele või väiksusele) a. (ruumiliselt, kogult) nii pikkukesed `paela`otsad ja siis `selle `külge `naine piab `oskama kived `panna (kalavõrgust) Jõe; need `palgi `kelgod õlid nda pikkukesed Lüg; nii pikkukesed `poisid õlid, võib`õlla `aastat `kümme Jõh; nõnna pitkukesed kobarad oo `valgel lepal Muh; soolikas nii pikuke Kul; tõi ühe nii pikukese leiva Amb; pikuke see küla siis on nüüd JJn; rauks, üks nii pikukene varss oli taga Tür; ükskord oli odra nii - - pikukene VMr; nii pikukene poesikene jäi pimedast Pal; juśs on ümmargune ein - - üks nii pikuke mis ta kasvab Plt b. (ajaliselt) no pikkuke sie üö oli [jaanipäeval] VNg; Sui pole öö `kuigid pitkuke Kaa; Pikuke si̬i̬ päe siis `talve on KJn

2. pikkune ta um sõrmõ pikukõnõ Plv Vrd pikukane

pilkane `pilka|ne Nõo Kam, g -se Kuu Lüg IisR Vai Khk Vll Pöi Muh Rid Mär Kse Tor Saa Ris Kei JMd JJn Koe VMr VJg I Plt KJn Trv(-tse) Puh; `pilkanõ Khn ilma valguseta, kottpime `pilkane pime üö, maad ega `taevast `kuskild puold ei nää Kuu; `katsume kodo `saada, `enne ku `pilkane pimedus tuleb Lüg; kados `pilkase pimeduse Vai; koes sa lehed nii `pilkase ilmaga Khk; `pilkane püme, äi nää kätt sohe `panna Vll; nii täis `pilkane pime `õues Mär; `pilkane pimedus kat́tis maad Kse; `pilkase pimedaga on `raske käia, mitte jala ette ka ei näe Saa; mets oli `pilkane pime Kei; kell seitse `õhtal, sie on jo `pilkane pimedus JJn; kuhu sa lähed selle `pilkase pimedaga Iis; `õhta lääb `pilkasess pimedäss Kod; `pilkast pimedad on kõige `rohkem sügise Lai; Nii pilkane pimme, aga sina oled endä kah kotust väĺlä tirinu Nõo Vrd pilkine, pilkne1

pilvene pilve|ne Pha Rid Mar Mär Kir Mih Tõs Hää Kod Plt Nõo/g -tse/, `pilve|ne Lüg Rid Ris Juu Amb Koe, g -se pilvine udujane ja `pilvene `ilma Lüg; `seerab `vihma, pilvene sii [taeva] alune Pha; siis ta oli pilvene koo omingu Rid; eks nää, kaua ta neid pilvesi `ilmu peab veel Mär; päe ei ole mette laar, on pilvene Mih; Pilveste `ilmadega on ea `taimi istutada Hää; tänä nii `pilvene elm, eä `niitä Juu; `pilvene üö oli jah Amb; kavva pidäb pilvesid `iĺmi; vahel one `selgem, vahel jälle pilvesem Kod; lase ust `valla, ega nüid kihulase `sisse ei tule, pilvetsega Nõo

pime pime g -da, -dä R/-jä Kuu/ Muh L K I Trv Ran; n, g pime S Trv, pimme Saa M T(g pimedä) Plv Räp, `pimme Vai Hls hajusalt T(g pimedä), püme Sa, pümme V (Võru murdes teistes käänetes ja komparatiivis ka püme-)

1. valgusetu või valgusvaene Egä `ninda pime viel ole, et lusigaga `silmä `turkad Kuu; sie on viel `pimmemb ku `männe üö Vai; Täna oo söhuke püme pää Kaa; pikkamidi läks pimeks, pikkamidi läks `valgeks Mus; Sügise ta lihab juba pümes `lauta Pöi; nii pimeks läheb, nagu olaks üsna `õhta olavad Muh; nii pime ja piline, küll ta `varsti sadama akab Käi; pime ilmaga äi nää midagi tehja Rei; pimedas `keldres oo leha `aśtad Kul; Sügüse pimedä `aaga ette ramp mere piäl `sõita Khn; `meitel see `kastan teeb tua pimedasse PJg; oli nõnna pime, ei näind `sõrmegi suhu `pista Kei; ma ei mäleta enam, kas ta oli pimedik või päris pime JJn; jätan su pimedasse tuppa VJg; pimedän nukan õli, ei suand kätte Kod; kõege `enne olema rehetuba pime olnud, vanal aal ei olema akent olnud Pal; nii pime on, et `torka või siĺm piast `väĺja Lai; mõni ü̬ü̬ on pimedäm, mõni `valgem KJn; pimedas `lautas lüpsan lehmad ka ära Vil; kui pimesse läits, `võeti tuli ülesse Trv; kõnni pimmet `mõtsa `mü̬ü̬da - - ti̬i̬d ega `meastigi Krk; `pernańe kai, kudass ta lastel jalust ärä pimedäde nukka sai Ran; ega `pimme es ole, jõolu `aigu `oĺli lume`valge Puh; kuuse mõts läits nii pimedäss ku kot́i ots Nõo; peni ka ei aogu pimmel ü̬ü̬l Kam; ku pimmess läits, siss näidäti lina`kakjile õle`lońtega tuld Ote; tarõ om pümme nigu kot́t, ei näe maʔ medägi tetäʔ Har; midä pümehep ü̬ü̬, toda valusamba˽täheʔ Rõu; kõ̭iḱ tet́ti pümehhess, teḱi˽`pańti akõndõ ette Vas; las lätt pümehhebäst, siss võta tulõ üless Se || piltl meie majas põle `piima, meie maja oo piima poolest üsna pime Mär; naesel õlid küll suured rinnad, aga pimedäd, ei õllud `piimä Kod

2. pimedus; valguseta aeg egä pimejäl siis `piitsa ole, mes sest `kardad Kuu; pimedast pimedani sai tüöl `olla VNg; valge `naurab pimeda tüöd, pimedas `tehtud tüöd Lüg; nahk`iired, nied `lendäd `üöse `pimmes Vai; kassi silmad pölevad pime sihes Khk; Meni inimene kardab pümed, äga siis püme kallale‿p tule Kaa; Tohi mitte `öhta püme `alla jäeja, tule kenast koju Pöi; ma‿p taha pimedas `olla mitte Muh; εε loe pimes, teed silmad `aigeks Käi; Mis ta sest pimest kardab, ega pimel pole `silmi peas Rei; oli seal `õhta pimedani Mär; pime käe jo Tõs; Pimedäs iä valõtlõda, `kiegi‿mte näe njagu Khn; pime tuleb `enne kätte, ku töö `vaĺmis saab Vän; Naśte tü̬ü̬päe, jumal, `tõmma öhest pimedast `teise Hää; `Õhta koa, vana pime juba, kui ükskord koeo said Kei; `päike läheb `looja, aga - - ega kuhe pime ei tule Ann; `lambad `jooksid `metsa, kus mina änam pimedas `kińni `võt́sin Kad; kuhu sa lähäd selle pimedaga Iis; `tõmbab (töötab) tõne pimedast pimedani Trm; ku lu̬u̬g on kuiv, `võetasse `lu̬u̬gu pimedäni Kod; suures pimedäs tuli, oli juba suur pime Lai; egä temäl ei ole tuld vaea ei kedägi, kuedass temä pimedäs ni̬i̬d kirjäd nägi tehä, sedä‿i tia KJn; ta pimmest pimmeni `rühmäss mõtsan Krk; nigu ta läits, nii katte pimmete ärä Puh; joba pimedän lätsit tühü ja õdagu pimedäni Nõo; ma pia `aiksast mineme, muidu jää pimme pääle San; ta‿m haĺlass rõõvass, taad ei näe pümmega kotaʔ Har; kana taha ai˽pümehhet, kana näe ei˽kohegi `ü̬ü̬se minnäʔ Vas; Kae no latsõkõnõ, jäägu‿i joht pümme kätte Se

3. a. nägemisvõimetu (inimene) memm oli pime, ei nähnd `ästi Jõe; `sündind pimeda en õle mina nähnd Lüg; mei küläs küll pimedi ei ole Vai; silmad `akvad pimeks `jääma Ans; püme kεis `kerjamas Khk; tüiuśs nöelub loomad ää, siis `jäätud pimeks Mus; köik vörgu linad ta pimest (pimedana) `ketras Vll; üks vana pool pimedad mees oln Muh; mes tei pimed narrite Käi; kui ma jεε üsna pimeks, see keige `herpsam asi Phl; sii, jumal tänatud, põle pimedid inimesi Mar; Pime kana leiab kua tera Han; Mia jäe järjest pimedämäks Khn; Nii pime, et teine siĺm ei näe teist Hää; jäi pimedaks Kei; pimeda elu on `raske küll; kiriku juures istub iga pühapää kaks pimedad JMd; `antud pime obune ja paar `ärgi kasutata Pal; kes päris pime, see ei näe sugugi, kes vähägi nägi, see oli pool pime Plt; sul om nagu pimmel kanal õńn Trv; pimedäss `jäämine `tulli ka nii äkki Ran; miu veli ois kepi otst - - `olli nigu juht tol pimedäl Nõo; rikkass `saie küll, aga pimedäss `jäie Võn; es ole esä pimme, es ole emä pimme, aga mina ole `pimme; neid pimedit kah siin mitu tükki Ote; saʔ olõt õks pümehep ku maʔ olõ Har; ku pümme lätt pümehhele ti̬i̬d juhatama, sõ̭ss satasõ mõlõmba `hauda Rõu; `tütrel oĺli˽silmä˽ku pooli˽pääh, a no om pümme Vas; põrmadust nõgla näḱk arʔ, olõ õi˽pümme Se; pimedast peast pimesi, mõtlematult, huupi; ise nägemata pimedäst pääst luges raha ja `suuremb jagu ikke `tundas Lüg; Ise `aśja ei `tunne, mis sa pimedast piast akkad `ostama IisR; Naisevetmine oo seike asi, äi seda‿p vei mette pümest peest teha Kaa; Pümest peast tuli ää `teise perese Pöi; Sii nii tuttav tee, ma käi sii üsna pimest peast Rei; ma `juhtusi pimedäst piäst `sinna Tõs; pimedast piast teeb käsitööd Hää; pimedast piast läks mehele Koe; ma võin `sinna kas või pimedast piast `minna VMr; `kapla ti̬i̬ ma pimedäst pääst, ega kablategemise jaoss `silmi vaja ei ole Nõo; ma lövvä tu̬u̬ kotusõ pümmest `päästkiʔ üless Rõu; kiä är˽harinõss, tu̬u̬ eläss pümmest pääst kah Vas b. (ajutisest mittenägemisest) Nii `valged tuled olid, et löid kohe silmad pümeks Pöi; ei või otseti `olla, silmad lähvad pimedase Aud; Sahkerdest ei või `uskuda ega, valetab, petab, tahab teśtel siĺmad pimedaks teha piltl Hää; ku mesiläne `nõklab ja `siĺmä aap `paistuse, siss ti̬i̬b pimedäss Ran; nigu sa iket, siss olet `pimme; igi jooseb nii, et silmist ti̬i̬b pimedäss Nõo; tu̬u̬ suurõ `ikmisega jäi nigu pümehess Rõu c. (sõgelasest) püme kärmes, veel kibemad, kut arilik kärmes on Pha; pimedad `kärpsed - - need ammostavad `kangeste Mar; Kis seda tiab, et need parmud pimedad on, aga sedasi `üitasse Mih; ühüd oo pimedad, teesed oo päris parmud Tõs; pimedaid `kärpseid ja `parmusi kallal, olen lehma - - `lauta pand JJn d. piltl (võisilmata pudrust) `putru one pime, voi `auku ei olegi VNg; täna `õhta oo nii pime pudru, pane võid `silma Mär; pudru on pime Koe; puter pime, ku võid `silmä ei pane Kod; putr om pümme, `pantkõ pudrulõ siĺm `sisse Har e. piltl (muud juhud) Kerves läks nõnda piigi `sisse, et pümeks kohe (nüriks); [Katuse] malgad on alles pümed (pole veel auke sees) Pöi; võrgu siĺmad on pimedad (mudased) Aud; pime `kartul (ilma eota), ei kasva Hää

4. piltl a. mitte märkav, tegelikkuse suhtes taipamatu meeleead `antasse neh, tehässe rahaga `jälle pimedaks Mar; usk teeb ju inimese pimedase Tõs b. rumal, harimatu, mahajäänud Mis sitta ta õppind, niisama pime ku kes tahes; Isa-ema `persse taga kodu eland, jäend pimedast igas `asjas IisR; Pime kui pörsas kotis - - nii juhm Käi; Nii pime ja tume, et midagi pähe ei jää Hää c. pöörane, arutu see pime `uhkus, mis nende `perses on Khk d. arusaamatu, kahtlane Keik see väŕk ning olemine oo nii püme Kaa; si̬i̬ asi om koguniste pime, mina sest aru ei saa Hel

5. (midagi rõhutavalt:) väga, hirmus, tohutu jöu sööt on püme kallis Khk; Täna ma ole otse püme aige; Teeb ikka nii püme kange ölle et; Elab niid siit nii püme kaugel; Kaarma kergu toŕn oo ju nii püme körge; Oli vanasti ka üks püme rikas mees; Otse püme vana inimene, ju see juba sadant käde katsub Kaa; va˛est on neid (sääski) nii, et ära mette `välla tulegid, pime parv aa su `ümmer kohe Phl; Kottu `pańdi [karjasele] pime käärkanikas `kaasa; Õlle kannud oli vahest pime toredad, tulise rauaga olid kõiksugu roosid `piale põletud Kei; meil seal `kerstus üks pime ulk neid va `lehta Ris; mi̬i̬s olli pimme laisk Krk; [puud] ei tahava pimedä äste palada, ei oleva ka äste kuivad Ran; ta om pimme laǵa ja pimme suur San

6. (kerge kirumissõnana) `raiskab igä sügise `kaurad `vällä, kel tädä pimedä viel `kahju on (karust) Lüg; `Poisid, pimedad, `ühtelugu kisuvad `jusku `nuored kukked IisR; tä pime tirind `eese nii `kinni, et `lahti tät ei saa Mar; küll ta pime oli `joonud Mär; Mis sa, pime, sis täna na iĺlas jäid oma tulemisega PJg; küll neil pimedatel `mieles `seisis Ris; nää, ta (uss) pime tuli `õue Amb; külm ka ja nüid sa, pime, oled tie pial muas JJn; mis taga pimedaga ikke teha VMr; tema, pime, ei `kuula sõna enamb sugugi VJg; küll jalg, pime, ärä pidäb, õlgu sukk `meskene tahetes Kod; Mis sa, pime, joosed `ringi, pea laiali `otses SJn; pimmese lääve katik ku üit́s login (munad keedes); ma lassi pudelest kaits puńn suutäüt, pimme läits pähä Krk; käis pime esätsil jälle ärä, nüid om nigu krojo jälle (kassist) Puh; roti pimme `olli pesä tennu sinna mehipuu `sisse Nõo; mütä pimedä `õkva ku künnävä maa läbi Ote; mes sä, `pimme, sangutat nii paĺlu Rõn; oh sa pümme patanõ, lät́s liĺli`aida sitalõ Har

7. (hüüatustes) oh sa pime küll, pelotasid mu oma tükkidega Lüg; `Tohhoo pime, kuhu sa `täidad IisR; oh sa pime, küll oo mädand Mär; toho pime, ega ma siis `silku ei saa ju `süia [vooris] Aud; assa pime, kui ta `laśkis `viĺtidega üle kuolimaja, nõnna et kõik imestasid Jür; no `tohho pimedaid, mis te arus nüüd on VMr; oh sa pime, neil on nii toredad ebemed `kaelas SJn; ohhoo pimme, sa ei mõesta kümmet kah lugede Hel; oh sa pimmet küll, nii ilusa pedäjä seene nigu puped rian; küll om peenike, oi sa pime Ran; toho pimmet seh, esi pruut inimene ja paneb `endäle serätse räbälä `säĺgä Nõo; ai sa pimme, kui ilusa ilma Ote; oh `ullu pimme, sul om ulga `latsi, siss sa taht vanadõ kodu minnä San

8. tume, must ikke värvitakse verk ära, siis ta on pime, kala ei nää Jõe; Nii pimejäd `pilved on tänä `taevas; Sai siis `uetud `lambild klaas ärä, siis oli tuli pime, aga öli kulus ka vähemb Kuu; süöd one pimedad, ei nie `ehku VNg; seda ma ole ka näind - - et `päike läks pimeks (päikesevarjutusest) Kär; Läheb meri silmapiiril mustaks pümeks kut öö, siis tuleb kohe tuult `tormi Pöi; `silme ees läks pimedaks Rid; kuu on pime, ei `näitä `valged KJn; ku˽kuu päävä kotsale tulõ, siss lätt päiv pümehess Har; pümme piĺv tuĺl üless Vas; `pümmeʔ põllõʔ, nu̬u̬ʔ naka‿i `vällä nägümä [pildil] Se; särän pümme pruun kleit Lei; pümme must lihm - - paĺĺo um `sääńtsit pümehhit `lihmi Lut || mul põle pimedat kopikut ka `taskus Hää; laśk uma maja `kongruśsi minnäʔ, ta ei˽saaʔ ütte pümehet kopikät säält henele Har

plärisema plärise|ma R Jäm Emm Rei Mär Kse Tor Ris Hag Koe VJg IPõ Plt Puh, -mma Vai Plv, -mä Kuu Kod Nõo, -me San

1. plärinat tegema `Tuule`veśki, sie plärises `terve üö, ei last magada IisR; plekk`riistad plärisevad Vai; okk pläriseb, kui poel suure ouguga Jäm; Üks vigat pläriseb naakut vana pann Emm; kui validaste müristab, siss `aknaruudud plärisevad Tor; vanger pläriseb Iis; `taldrigu plärisiva, kui na maha satteva Puh; mütä kärd - - tu̬u̬ `oĺli `pilpist tettu ja käis `ümbre - - plärisi nigu lina`aamise massin Nõo; kannõl plärisess, vaja `naata `timmä Plv

2. plärama, lobisema ta oli ia `leuamies, et `oskas pläriseda `ästi Jõe; Ia on pläriseda, õles enesest ka midagi tegijat õld Jõh; Kes pläriseb `irmsasti, siis see on va latatara Jäm; mes sa plärised ometi Rei; ää plärise `tühja Mär; ta on `kange plärisema, ta suu kui `tatra`veśki alati käib VJg; nigu `lõhkine pada pläriseb, see on tühi jutt Lai; plärises siin ulga `aega Plt

Vrd plarisema, plärisämmä

põhine1 pohi|ne g -se Jõe Kuu; g põhise Hlj, pöhitse Kaa põhjakaar `läksivad `lauakiriku ja tuul `kieras pohisesse, ei `saaned kodu; läks `vasta pohist `Elsingi `pääle Jõe; `Tammistu küläs olid elumajad ehidettud `lounalt pohiselle, vähä oli neid, mes olid ialt `lännele; kui `paati puhastetti ja midägi `väljä `luobiti, siis igä visati `pohise `puole Kuu; tuul on põhisest; põhise puol tuas lubasin ühe üö magada Hlj; Sula`tüüsi toherdati pöhitse poolt küĺlest `veetud `aknaigiga Kaa

põhja|naba 1. põhjapoolus põhjanaba on `kaugel jäämeres, sial on üks üö `ühtelugu Lüg; põhja poolt tuleb `külmä, siäl oo põhjanaba Tõs; läks põhjanavale Iis; põhjanaba, iä ei sulama siält mägide piält ärä Kod; vanast is saa medägi tetä, noʔ linnätass õ̭ks lennukiga põhjanabalõ kah Har

2. Põhjanael pöhanaba, üks täht `eetase olad Khk; põ̭h́anaba om `õkva põ̭h́a pu̬u̬l Se

põrmand põrmand g -u Kad Iis Kod MMg SJn Vil eL(-o Võn Vas Räp); `permand g -u Kuu Hlj VNg(-a); n, g `permand|u VNg, -o Vai põrand Kogu üö `tantsiti, `ninda et `permand `aeva porus Kuu; `meie pere`naine ei ole `siivus, tämä ei pese `permanda VNg; älä süli nii `pallo `permando `pääle Vai; kukkus põrmandulle Iis; tare põrmand tahab `pühki Kod; rehetoa põrmandul magati [rehepeksu ajal] SJn; mia jäti kah `tääḿbe tua põrmandu `mõskmade Hel; jõolu`pu̬u̬lba õdagu, ku joba pühä nakass, `tu̬u̬di pikäd õled `sisse, `panti põrmandule Ran; mannerg läits üle käte maha ja piim lopst kõ̭ik laḱka üle köögi põrmandu Puh; poesi, igädse koera, raputanu nuusstubakut põrmandule, `tüt́rigu `tańdseva ja keerutiva `endile saba `alla tolle; täl südä `oĺli nii täis, et väherd vai põrmandu pääl Nõo; siss ku [rehepeksul] `kangest uni `pääle tükkis - - lät́sin ahju kõrvale, eidässin põrmandullõ magama TMr; naśterahvass `istnu `keldren tooli pääl ja kudanu sukka, must peni kõtutanu põrmandul sääl `jalgu i̬i̬n Võn; rüärabamise jaoss olliva serätse pengi tettu, tõse otsa all olliva jala ja tõne ots oĺl siss põrmandu pääl Ote; sanna põrmandut kutsut́i sanna tõra San; latsõʔ ungõrdasõ põrmandu pääl Urv; laulupidu põrmand (lava) om korõmb pant, konh `lauĺja `saisvaʔ Har; liha sannah suidsutõdi, sõ̭ss `kaeti, et rasõv põrmandulõ ei joosõʔ, anomiid `pańti alaʔ Plv; lätt jo `tassakõidse üle põrmando Räp Vrd parmand, põrmat

päeva- 1. päeva- `kohta ega maad midägi ei old, `mutku `katsu oma `päivä`tüögä `endäst ja oma peret `toita Kuu; `enne õli `päiväkaup, `päivä`tõisust `päivä`luojani; `kolm `päivätekkigi õlen `iegeldänd, `pitsi `päivätekkid Lüg; `päivä`palgaline `tüötab `päivä`viisi Vai; vallamajas on päävapalk, tunnismeestele `antakse kut `kohtu kutsudaste Jäm; päävatee oli kakskümmend viis `vörsta, oli `soldatil `keia Kär; Rugirehi pidi päävaakuks ikka maha rabatud olema; Sui oo pää pitk, siis jövab päävapidusel ulga tööd ää teha Kaa; päävasüda on, kui `päike köige `körgemas on Pha; ma pidasi enesel päävaraamatu Pöi; see oo mu tänane päevapalk Muh; Kassi käpajäljed on päävateki pääl, kass läind `märgade käpastega asemele Rei; päevä`töölene keib teise `juures tööl, ühö päevä oo ühös, teise päevä teises kohes Mar; kaks suvet olin `karjas, pärast siss köisin taludes päävätöös Vig; `mõises `peeti pääväraamatud, kui paelu `keegi tööd tegi, `pandi raamatusse üles Tõs; `einsat́s sai `riidele vahele `pandud, päevatekile `pańdi Aud; oli `raske töö teinekord, noh siis sai ia päävapalga ka Nis; päävatüö on `tehtud HJn; nied olid päävamieste kohad, tegid kaks `pääva `mõisa JMd; suvel päävasüdamel ta lähäb ikke suojaks, tegin [võid] `õhta iĺja või ommiku vara JJn; rukki`leiku aeg matitäis rukkid, sie oli päävapalk `tüölesel Kad; mõisa ligidal tiigi `kaldad ja tie kraavid - - nied siis naised `niitsid pääva`viisi Rak; Kes õlid kõvemad einalised, nende päevapalk õli kua kallim Trm; pääväruamat õli, ku̬u̬r`meister pani pääväd üles Kod; üks lepib selle päevapalgaga, teeńe ei lepi Pal; kui kedagi `ootasid - - siis põld `kella, [lihtsam oli kohtuda] ju päävasüdames Lai; päävatekk eegeldud - - `siuksed suured lapid ja nupud pial Pil; egäs siäl kedägi päeväaru põlnd, et mitu `päevä just pulm `oĺli KJn; kaitskümmend kopika `oĺli naesterahvil päeväpalk, meestel kolmkümmend vai kolmkümmend viis Ran; meil olli mitu päiväpalgalist Puh; vanast olliva ü̬ü̬`päitse ja olliva päevä`päitse kah, päevä`päitsil olliva suuravva, ü̬ü̬`päitsil es ole Nõo; Päevätü̬ü̬ oĺli ja koguni saena süllä i̬i̬st masseti palk Rõn; tu̬u̬ om pääväraamat, kohe kõiḱ `sisse pandass, kis tel tüühn om olluʔ Har; maśsi iks inemisele pääväpalga, sõ̭ss sai tü̬ü̬ kõrraliselt tettüśs Plv; pääväkaŕuśs kua jo um võet́ pääväst katõst kolmõst, olõ‿i kõõ suvõ pääle Lut

2. päikese- `Päivä`kellu `tehti neh `metsä `kannu `otsa ka vahest - - `pandi sen `kannu `toisesse `servässe puupulk `püstü Kuu; `ninda vara `tuisimma, et `päiväkuma õli `vaide `välläs Lüg; `päivä`paistene `ilma, kuu`paistene üö Vai; Ma‿p nää präägus mitte midagid, päävavalu (päikesevalgus) vöttas mu silmanägemise ära Jäm; päävakiired keivad üle `taeva Khk; Pole pääva`paistelist `ilma `ühtigid Mus; Lähme tuba päävavarju Kaa; koer lihab ikka pääva`paistele magama Vll; kui pääva`paistlik on, siis saab tunnipakuga `aega [vaadata] Pöi; Jo pääva`valges paistab, kuidas värv `pääle akkas Rei; uśsid oo pääva`paistel mätta `otses; päävaplekid (pleekinud kohad) peal `riidel Mär; pää akkab `looja minema, kumab veel seal, metsa peal päävakuma Kse; Vahest ilusa pääva`paistelise ilmaga oo õhk puhas ja laar; pääva`pistest ta oo ära surnd Tor; päeva`paistel sojutan ennast Hää; [kui] päävakera `tõusis, ole talli ukse ies juba Kei; päävakell oli kiriku väravas, konks oli kesk`paikes; kui loom jääb päävä kätte magama, sis löövad päävä`pisted pähä Juu; päävavarjutamine, pool `pääva paistab, soab läbi kloasi voadatud, päike on päris pime Kos; kaared lüöme `lahti, kui päävapaeste tuleb Amb; läks nisuke tulejoru `müöda päevaalust edasi, `üöldi, et tońt nüid lähäb Kad; piält pääväluajakud one `siäski ku sitta Kod; pääva`paistel on kõege parem `villu kuivatata Pal; kui põuane ilm, siis suvi on kuiv ja palav, pääva`paistene Lai; tuppa ei paśta [mitte] üht päävakiirt Plt; pääväratas tuleb piĺve alt `väĺlä KJn; päevä`paśtse ilmage om ää olla väĺlän Hls; mõnel talul olli päeväkell, sedä sai nätä `seĺge päeväge; ao ja päevä`tõusmise vahet ütelts kait́s `tunni olevet; mine päevä`varju, `villu, et päe `pääle ei paistu Krk; päeväkiire annave joba `äste lämmit; lääb lumi vihma`saoge, tuleb põvvane suvi, sulab ta päevä`paistege, saab vihmane suvi Hel; suvel `oĺli tu päevätõseng väegä ilus `vahti, taevass veret Ran; es ole enämb `ammu päiväpaistet nännü Puh; siin om ää varjuline `istu, om tuulevari ja om päevävari Nõo; kui jo agu nakap, nakap päevä`valgust `näitämä Kam; ku pääväalunõ pilven, siss `tõotõss `vihma San; Tuuĺ om päävänõsõngust (idakaarest) Urv; ma˽`kaie `taiva pääle, et pääväjoonõ˽tuĺli jo üless; pini kah lämmistäss hennest päävä`paistõn Har; `herne`külbmine oĺl inne päävänõsõngut, ku kuud es `päivä es olõ Vas; tuńnipakk oĺl pääväkell, tu̬u̬ oĺl `pantu varrass `pistü ja oĺl arvõstõdu tsõõri `pääle tuńni käägüʔ, tu̬u̬ vari näädäśs `aigu Räp; vaja minnä päävä`varjo Se

pääsuke pääsu|ke Vig Var HMd Nis Hag JõeK Pai Pee Rak Pil Kõp San/-sü-/, g -kese Mär Aud Hää Kei HJn JJn Ann Tür VMr IisK Trm MMg Ksi Plt Nõo TMr, -kse Vll Rid Mar Mär Pä Kos Ann Äks Ksi VlPõ M(-u|k Krk) Kam Ote San; `pääsuke Jõe, g -se Jõh; pääsoke LNg Kul, g -se Ris; peasu|ke g -kese Juu/peä-/ HaId Amb Koe VJg, -kse Rap; piasu|ke g -kese JMd Kad Sim Iis Trm, -kse Juu; `piaske g -se Kod/`piä-/ MMg; pääsuke|ne Pal(peä-) T(pääso- Võn), `pääsuke|ne hajusalt R(`päe- IisR), pεεsuge|ne Khk/pää-/ Emm Phl, piäsuke|ne Kod MMg, peasuke|ne Koe Lai(pia-), g -se; pääsukõ|nõ San Krl/-kõ|ni/, pääsokõ|nõ (-ś-) Kan VId, g -sõ; pääsüke|ne Kan Krl Urv Rõu, pääsike|ne Har, g -se väike laululind `lõuke tuob `lõuna `suoja, `pääsuke tuob `päeva `suoja, `üöbik tuob üö `suoja Jõe; esimesi `pääsukesi kevade `üölla ikke koha`katsujad VNg; kui maad `müöda `lennäb `pääsukene, siis on `pitkäne sadu Lüg; `Päesukese isa `uolitseb oma `puegade iest `nõndasama kui emagi IisR; pääsuksi on sii koa nähja Vll; Pεεsugene teeb oma pösa katuserεεsta alla ja loudile sarika vahele Emm; pääsuksed - - oo küll `tähtsad lennud Rid; pääsukeste pojad oo juba üsna suured Mär; pääsuke laalab: `ostsin orjad, `ostsin orjad, läksin põllale `künma, saha väädid läksid `katki karr `kääksti Tõs; pääsuksed on inimeste linnud, teevad igal pu̬u̬l pesad Hää; kaśs juba pääsukest kätte ei saa Saa; peasuke laalab: siidikera, niidikera, vidisin villad, kudusin karvad, tegin ämmale kapetad, ämm `viskas `ahju pirr Rap; kui pääsuke madalalt lennab, tuleb `vihma HJn; peasukesed teevad pesad lehma`lauta Amb; piasukese pojad jo väĺlas JMd; pääsukesed ja kuldnokad lähvad kõige ennem ära VMr; ku piasukesed `lendavad õue pial, tuleb `vihma Sim; piäsukene ti̬i̬b poriss pesä; kaalaalused valendavad, kui `piäskesed issuvad truadi õtsan Kod; pääsukesed vahel aa pial ja aa`teibas `laulsid nõnnagu käras Ksi; kui `loomi `oĺli, `oĺlid pääsuksed siin SJn; kaśs iilib pääsuksit Trv; tuleve pääsukse enne jüri`päevä, tuleb ää `aasta, ei tule, tuleb alb `aasta Hel; mia `vahtsi, ku pääsukese ärä lätsivä Ran; pääsuke tuleb, om noki vahel, mes täl om püvvetu, `poigel om noki ammuli, oodava pesä veere pääl Nõo; pääsuke laolap, `varblase tsirdsuva Kam; kaśs hiiĺ pääsükeist Kan; pääsikene tulõ kõ̭kkõ perämine Har; pääsokõstõl ommaʔ hannaʔ `lahki Plv; [tal] om kolm last, ilosa ja˽`puhta nigu pääśokõsõʔ Vas; kaśs ar `seie pääśokõsõ, `jäie puja `vaesest (orvuks) Se Vrd päästal, päästlane, päästlik, päästline, päästuke, pääsune, pääsus, pääsükäne

pööri|päev pööri- hajusalt S L, Juu Trm Lai Plt KJn M TLä Ote Har Plv, püöri- Ris JMd Koe Iis, `püöri- hajusalt R, püeri- Khn JJn, püäri- Kod, pöörü- San Krl astronoomilise aastaaja alguspäev (põhisõna võib lühenenud olla) `püöripäe tuleb, siis päe on löhike, üö on pikk Jõe; neli `kõrda `aastas on `püöripäiv, sügisene `püöripäiv, `talvine `püöripäiv, suvine `püöripäiv, kevädine `püöripäiv Lüg; sügisene pööribe oo nädal `enne `mihklibed Khk; Enne suist pööripäed said ikka kaapsu `taimed katsutud maha istuta, pärast istutud `taimed äi kasvatan änam `peasi `sisse; Kes pööripäe `sündis - - sellel oli elus suur varandus, ta sai irmus rikkaks Krj; Pööripäeval voadeti tuult, kus tuul pööripäe oli ja puhus, seal ta oli siis teise pööripäevani Pöi; pööri`päivi oo neli tükki, enne `mihklibet, enne jaanibet, enne jõulut, enne juribet Muh; pööripääbä aeal aeg akkab `muutma Mar; pööripääval `pöörab ilm teises Kse; Püeripäe oli `saonõ jõlm, nüüd saab `terve sui Khn; kevadese pööripäeva järel läksid päevad ruttu pikemas Saa; kui kevade püöripääval sajab, siis tuleb vihmane sui JMd; egäl püäripääväl vahitasse tuult, kos pu̬u̬lt tuul Kod; tuul oli pööripäeva ajal põhjas, suvi on küĺm Plt; ku pööripäe `mü̬ü̬dä lää, siss akkass päe orja `pu̬u̬l `oidme (lühemaks minema) Krk; jaanipäevän visatana edimäne külm kivi vette, siss om pööripäiv läbi Ran; vanast üteldi, et ku pääle pööripävä `kapstit istutad, et kapst ei käänä pääd, aga ta‿m `paĺlald tühi kuńst Nõo; pöörüpäiv om, kui päiv `ümbre `pü̬ü̬rse San; meil om kat́s pööri`päivä ajast-ajan, edemine om siss, ku päiv nakass pikembäss minemä, tõnõ om siss, ku päiv nakass lühembäss minemä Har

pöörlema `pöörlema Jäm Khk Vll Muh Mar Tõs/-mä/, da-inf pöörelda Mär Kse Tor Trm; `püörlema Kuu/-mä/ JMd Koe VJg Iis, da-inf püörelda Ris; `pü̬ü̬rlemä KJn, da-inf pööreldä Trv TLä; `pü̬ü̬rlem(e) Hls Krk; `pü̬ü̬rdlem(m)ä, da-inf pööreldäʔ Har VId

1. a. keerlema, pöördeid tegema; vähkrema `pöörlesi poole öini asemel, und es tule mette `silma Khk; `pestud emis läheb jälle porise `pöörlema (halbade kommete kordumisest) Vll; siga `pöörles pori sees Mar; silmad `pöörlevad pääs Kse; `aige inime `pöörleb `voodis Tor; `püörles kogu üö oma asemel JMd; siga `pü̬ü̬rless pori sehen Krk; mitte süvvä es taha, sü̬ü̬k pöörel suun, a kaalast `alla es lähä Ran; mõ̭nel om sääräne `haiguss, siĺmä˽pään nigu `pü̬ü̬rdleseʔ Har b. keerutama, muutlik, heitlik olema ilm - - `pü̬ü̬rdless ütsilde ja tõisildõ Rõu; `väega om tuulinõ ja `pü̬ü̬rdless Vas || piltl `pü̬ü̬rleb oma juttudegä KJn

2. pööritama `süäme pääl `pü̬ü̬rlep Trv; süä `väega `pü̬ü̬rdless siseh, ossõʔ tükke `pääle Plv

reis2 reis g reisi S Mar(reiso) Kse Han Tõs Hää Ris(reiso) Juu JMd VJg Trm Lai Plt KJn Vil eL(n -ś), `reisi Jõe VNg(n `reisi) IisR Vai, reisu Khk Kaa Vll Pöi Mär Var Tõs Tor HMd Juu Kos Koe Iis Trm, `reisu Kuu Lüg, reesi Khn Kod MMg KJn Ran Nõo käik, sõit; retk, rännak `suure `paadiga `mendi‿s `sinne `ülge`jäässe ja nii `seitse`kümmend ület oli siis `saadud kohe ühe `reisuga Kuu; sel one pali `reisusi ies VNg; tämä `lähtö `reisi `pääle Vai; ta ikka iga `aasta käis ühe vöi kaks `reisi siit ikka üle Abrukas Ans; tuli reisu peelt tagasi Khk; mul läks reisuks `linna Kaa; ma käisi pitka reisi pial Vll; Kus ikka alles moa on, jõnks üles, teine `alla, kärts kivi `otsa, öle põõsaste - - öhe reisiga rattad laial Pöi; `Paides `köidi enne kala kaubal, kahessa `päeva `olli reis Muh; kut `reisi `minti, `panti einad [koti] `sisse Emm; vöite mütu `reisi (korda) `käia Rei; see tulnd jo reiso pealt, tea kus tä siis keis Mar; tegin ühü reisu, läksin suurest külast läbi Mär; see oo paegal reisu piäl Tõs; mia käösi kua ühe reesi korra `ljõnnas ää, räemetegä Khn; ta on reiso pial `väĺlas Ris; reis oli üks üö ja kaks `pääva HMd; üle-eela olin reisi peal JMd; läks pika reisule Iis; si̬i̬ reis‿o käädud Kod; ma tahan linna `reisi ette võtta KJn; Reisi jaoss om puha `valmis säet Hls; mul om piḱk reiś ehen, pikk ti̬i̬ kävvä nüid Krk; ma tulli reesi pääld Ran; nüit ta säeb ja valmistab, nigu ei tää kohe reesi pääle lähäss Nõo; Temä reisi om iks väga pikä Rõn; pääle `pärtlüs`päivi lättävä `päästläse reisi pääle Har; piḱk reiś i̬i̬h Plv; mul oĺl tu̬u̬ reiś mitu ü̬ü̬d `päivä kõ̭gõ meeleh Vas

remuma remuma Lüg(remo-) Jõh IisR mürama, hullama; käratsema `Lapsed removad, ajavad tua kõik pahembitte; `Nindä remosivad, et `pengid `onvad külite Lüg; Pidulised remusivad `terve üö Jõh

roitima `roitima, (ma) roidin JõeK, `roidin Kuu

1. roitma, kolama Paha kass ja kuer `roitivad kaik kohad läbi; Midäs tämä nüd pidäs `roitima kogu `onsa üö Kuu; roidib `ringi, ulgub JõeK

2. varastama; saaki otsima `Paadi`laudu ei mend `keski `sääline mies `roitima; Muudku `lähte aga `lauale `süüä `roitima (kassist) Kuu

rõõgama `rõõgama Pöi Vig Tõs Aud Hää, da-inf rõõgata Muh Mär; `rõ̭õ̭gama Vas Se, da-inf rõõgataʔ Plv/-mma/; `röögama Khk Kaa Vll Jaa, `rüögämä Kuu korisema, rögisema; korisedes, raskesti hingama Kogu `onnetuma üö `rüögäs köhidä Kuu; kui see `ingamine nii vaivaline on, et `röögama vötab; köhib ning `röögab Khk; Tolmused einad panevad looma `röögama Kaa; lehm `röögas nii `kangest, tea, mis tal `sönna `kurku läind on Jaa; Köhib nii valjust, et ösna `röögab Pöi; rinnad `rõõgavad, kui inimesel kurk `aige oo Muh; nii viletsaks jäänd, ing `kinni ja rinnad `rõõgavad teesel Mär; rinnust `rõõgab, rõginad või seokst Tõs; Sellel on madalad rinnad, `raskesti `ingab, `rõõgab Hää; tal umma˽rinna˽`haigõʔ, ta `rõ̭õ̭gass Plv; tõbine rõõgaśs rinnust, `jõudu olõ õi hingadaʔ Se Vrd rõõhkama

räiskima `räiski|ma Jõh IisR, -mä Lüg Vai kärkima, räuskama, sõnelema ei õle vaja `räiskidä; `tõine inimene `räisib `tõisega, ei `õska ilust `rääkidä Lüg; Akkas `purjas `piaga alati `räiskima; `Kuerad üö läbi `räiskisid (klähvisid) Jõh; `Räiskis mis kõri `andas IisR; mida sie `räiskid `lapsiga Vai

rögisema rögise|ma Jõe VNg Lüg IisR Jäm Khk Vll Muh Käi Kir Aud Saa Ris Juu Kad Ksi Plt, -mä Kuu Kod KJn Puh Nõo, -me Hls Krk San; (nad) rögisäse Urv röginat kuuldavale tooma Kus sa `ninda oled `külmitänd, et kogu aja `aeva rögised Kuu; `kopsus rögiseb midagi VNg; `Külmetas enese ära, nüüd võttab rögiseda üö `otsa IisR; rinnust rögises nii `kangest, ta kopsud on `aiged Khk; siga rögiseb `peale, see põle `terve mitte Muh; sandid rinnad rögisevad sehest Aud; vasik on `aige, rögiseb `aidus, tuleb `sooja `piima anda, siss kaob rögisemine ära Saa; `aiged rögisevad, kellel rinnad jäävad `kinni Juu; `painjad - - obuse pial käind, obune akand rögisema Kad; si̬i̬ rögiseb `üste`puhku, juba nuaress suat́ köhib ja rögiseb Kod; rinna`aige inime rögiseb KJn; körisess ja rögisess, `vaese `rindege Krk; ta rögisi rinnust, kui ta engäss Puh; temä om ärä küĺmetänu `endä, nüid rögiseb rinnun Nõo; `Taivanõ aig, noorõ inemise˽rögisäse ütte `puhku, vanast oĺl iks hoobiss tõnõ lugu Urv || rogisema oli rögisev `jooksja, kätt kipudas - - vasekiht peab seda `aigust `välja `kiskuma Käi