[MUL] Mulgi sõnaraamat

Sõnastikust • Eessõna • Juhiseid • Lühendid • @ettepanekud

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 162 artiklit, väljastan 100

aig <aa ~ aja, .aiga ~ .aige> aeg ▪ aig arvamede, tun´n täädmede (knk) aeg arvamata, tund teadmata (sünnitamisest); ma ei ole joba ammul aal sinna saanu ma ei ole juba ammu sinna saanud; ma sai parajel aal sinna ma jõudsin parajal ajal sinna; neil aigel ei tule ääd nendel aegadel ei tule head; mea ei mälede vana aigest ma ei mäleta vanadest aegadest; nüid om vanamiis ilusen ajan, küsi nüid Hel piltl nüüd on vanamees heas tujus, küsi nüüd

apan´ts <apantsi ~ apandsi, apantsit>
1. leivajuuretis ▪ levä apan´ts om ninda apanu, ka tast saapki ääd leibä leivajuuretis on nii hapuks läinud, kas sellest saabki head leiba. Vrd apats1
2. mülgas; pehme, virtsane koht Hls ▪ tii pääl olli mitu apantsit tee peal oli mitu mülgast. Vrd apats2, apatsi|auk, pori

apu|oblik <apu|obligu ~ apu|obliku, apu|oblikut> hapuoblikas ▪ mõnen paigan om pal´lu apuoblikit mõnes kohas on palju hapuoblikaid; apuobligust saa ääd suppi hapuoblikast saab head suppi

arime2 <aride, ari>
1. koolitama, haridust andma ▪ temä om ilma arimede, temä ei ole koolin käünü ta on harimata, tema ei ole koolis käinud. Vrd kooliteme
2. piltl karistama ▪ mia pia sut arime, mud´u sust ääd nahka vällä ei tule ma pean sind karistama, muidu sinust head nahka välja ei tule (korralikku inimest ei saa). Vrd .nuhkleme, .nuhtleme

avar <avare, avaret> ruumikas, avar, suur ▪ sääl om ää avare kamre seal on head suured toad; latse kasuk piap iki avarep oleme lapse kasukas peab ikka avaram olema. Vrd lahe1, laialine, ruumikas

einä|ilm <einä|ilma, einä|.ilma> heinailm ▪ ei ole einäilmu ka änäp, päe iki kate all ei ole heinailmasid ka enam, päike ikka katte (pilve) all; ääd einäilma an´d sii aaste uuta head heinailma andis tänavu oodata

einä|kuu <einä|kuu, einä|kuud> juuli ▪ einäkuul ollive ää ilma juulis olid head ilmad; einäkuul ei taha aava kinni kasva juulis ei taha haavad kinni kasvada; einäkuust saantig ei ole vihma tullu juulist alates ei ole vihma tulnud. Vrd juuli

esines eriti ▪ na om esines ää süvvä need on eriti head süüa; miul miildip esines keväd mulle meeldib eriti kevad. Vrd esi|eränis, esi|äränes

iline <ilitse, ilist>
1. hiline ▪ varalise vasigu ja ilitse tallekse olevet ää varased vasikad ja hilised tallekesed olevat head. Vrd .il´da
2. pärastine, hiljem tekkinud ▪ irmume om ike nagu ilitsemb sõna hirmuma on ikka hilisem sõna (st hiljem kasutusele tulnud). Vrd il´lane

jahu <jahu, jahu> jahvatamise saadus, jahu ▪ kalda kiib vesi jahu pääle, sis saat kanadel putru kalla keev vesi jahu peale, siis saad kanadele putru; püügle jahuge saa ääd saia tetä püülijahuga saab head saia teha

jahune <jahutse, jahust>
1. jahuga kaetud; jahune, jahurikas ▪ jahutse kätege ei või kedäki katsu jahuste kätega ei või midagi katsuda; täempe om äste jahune kastus täna on väga jahune soust. Vrd ivane
2. jahukas, mure ▪ siul om ää jahutse kardule sul on head muredad kartulid. Vrd mure2

jala|tüvik <jala|tüvigu ~ jala|tüviku, jala|tüvikut> (lamba) jalgadelt ja kõhu alt pöetud vill ▪ jalatüvikit es mõsta, neist es saa ääd lõnga kõhualuseid villu ei pestud, nendest ei saanud head lõnga; jalatüvigu ja kõtualutse panti esi paika, saa tekis tetä või obese rõõvas jalatüvikud ja kõhualused [villad] pandi eri kohta, saab tekiks teha või hobuse katteriideks

jolguteme <jolgute, jolgude> Krk jämedat lõnga ketrama ▪ ta sääl muudku jolgutep ja jolgutep, ääd lõnga ei tule ta seal muudkui ketrab jämedat lõnga, head lõnga ei tule. Vrd jurduteme

joovik <joovigu ~ jooviku, joovikut> sinikas (metsamari) ▪ joovikidest saa ääd mahla tetä sinikatest saab head mahla teha; mede suhun kasvap pal´lu joovikit meie soos kasvab palju sinikaid; joovigu aave inimese purju sinikad teevad inimese purju

.juhtus <.juhtuse, .juhtust> Krk juhus ▪ pal´lald juhtuse läbi saive na jälle kokku ainult juhuse läbi said nad jälle kokku; ää juhtuse annive mul selle võidu head juhused andsid mulle selle võidu. Vrd .johtumine, .juhtumine

jõmak2 <jõmaku ~ jõmagu, jõmakut> suur, raske ese v olend, kolakas, mürakas ▪ sääl talun ollive ää jõmagu leväpätsi seal talus olid head suured leivapätsid. Vrd jõm´ps, jõrak, kolak2, kolas´k, müräk1

jõul <jõulu, .jõulu, pl jõulu> jõulupüha, jõulud ▪ jõulu aik käüsiv tüdrugu-poisi passi löömän taludel jõuluajal käisid tüdrukud ja poisid taludes jõuluõlgi viskamas; kül´mä jõulu ja ää aaste om velle, sula jõulu – tühjä salve (vns) külmad jõulud ja head aastad on vennad, jõuluaegne sula – tühjad salved; latse es jõvva jõulu ärä oodate lapsed ei jõudnud jõulu ära oodata. Vrd taliste|pühä, talsi|pühä

jämme <jämme, jämmet> , jäme <.jämme, jämet>
1. jäme, suure ümber- või läbimõõduga; paks, suur ▪ jäme puu kasvive tii veeren jämedad puud kasvasid tee ääres; jämme vihmäpiisa sadasive akne pääle suured vihmapiisad sadasid akna peale; siin om ää arakmarja, nii om jämme siin on head punased sõstrad, need on suured. Vrd järe1, tümik, udrik
2. jämedatest osadest koosnev, jämedakoeline ▪ jämmep rõõvas olli iki tüürõõvas jämedakoelisem rõivas oli ikka töörõivas. Vrd kore
3. piltl rase ▪ jämmel naesel om rasse linapõllu pääl linu kakku rasedal naisel on raske linapõllul linu katkuda. Vrd rasse, .rasse|.jalgine, tüseve
4. lihtne, mittepeen ▪ nemä sedäsi ei kõnele jämmet kiilt ku mea kõnele nemad sedasi ei räägi mittepeent keelt, kui mina räägin. Vrd labane, lihtine

jänesse|kapust <jänesse|kapuste, jänesse|kapustet> jänesekapsas (Oxalis acetosella) ▪ jänessekapuste om keväde salatis ää jänesekapsad on kevadel salatiks head. Vrd tedre|kapust

jüräme <jüräde, jürä>
1. närima, järama ▪ siul om ää amba, jürät pääl neid ernit sul on head hambad, närid pealegi neid herneid; koer jüräs´ konti koer järas konti. Vrd järäme, nägime, närime, üräme
2. piltl taga rääkima ▪ mis sa tast jürät, mes ta sul alba tennü om mis sa temast taga räägid, mida ta sulle halba teinud on. Vrd laksuteme, .siuname

.kaarne <.kaarne, .kaarnet> , .kaarna <.kaarna, .kaarnat> Krk Hel kaaren, ronk ▪ kaarne lennäs´ üle tare ja sii ei tähende ääd kaaren lendas üle maja ja see ei tähenda head. Vt kaaren´

kahmetu <kahmetu, kahmetut>
1. kahvatu ▪ tal ei ole jume enämb, kahmetu näoge tal ei ole jumet enam, kahvatu näoga. Vrd kahmane, kahvatu, kolatu
2. kohmetu; rumal ▪ oh sii va kahmetu, ei mõista midägi ärä tetä, ei ole ääd mõistust oh see vana rumal, ei oska midagi ära teha, ei ole head mõistust. Vrd kahme, kohmedu

.kain´tse Hls Krk üsna, kaunis ▪ nemä olliv kain´tse ää kardule need olid üsna head kartulid. Vrd kainu, kainus, kaunis

karu|ägel <karu|ägle, karu|.äkle> van oksäke, karuäke ▪ nii ollive kuuse ossest, karuägel olli nimi, neid oiti kavva aiga, nii ollive ää kardult äeste ja vil´lä seemelt äeste kah need olid kuuse okstest, karuäke oli nimi, neid hoiti kaua aega, need olid head kartulit äestada ja vilja seemet äestada ka

kaste2 <.kastme, kastet ~ .kaste, kastet> soust, kaste ▪ koorest saa ääd kastet koorest saab head kastet; punatse kastmege liha om üvä süük punase kastmega liha on hea söök. Vrd kastus, sous´t

kasu2 <kasvu, .kasvu ~ kasu kasut>
1. kasvamine ▪ sii om tapa luum, egä sedä kasu loomas ei jäete see on tapaloom, ega seda kasuloomaks ei jäeta; vili ei lää edesi, kuju ja kül´m võtap kasu kinni vili ei lähe edasi, kuiv ja külm võtab kasvu kinni; sii ei ole mede obene, sii mede man kasul see ei ole meie hobune, see on meie juures kasvatamisel
2. kasv, võsu; idu ▪ lepä pargige pargiti villu, koore ja noore kasuse om õige kange parkme Krk lepapargiga pargiti villu, koored ja noored kasvud on väga head parkimiseks; linnastel om jala perän, joba kasu väl´län linnastel on idud taga, juba kasvud väljas. Vrd ida, idu, laugak, narmas, otsak
3. piltl käsn ▪ lemmergal ollive suure kasu kül´len remmelgal olid suured käsnad küljes. Vt käsen

kilu2 <kilu, kilu> kilu (kala) ▪ kilust saa ääd kastust tetä kiludest saab head sousti teha

kir´ss <kirsi, .kirssi>
1. kirsimari, kirss ▪ täo aaste olli pal´lu kirsse sel aastal oli palju kirsse; kirssel om luu sehen kirssidel on kivid sees
2. kirsipuu ▪ kirsil om ka ääd sula vaiku kirsipuul on ka head pehmet vaiku. Vt kirsi|puu

.kitme1 ~ .kitma1 <kittä, kitä>
1. kiitma ▪ mia kitä siut mehel ma kiidan sind mehele (st et sa saaksid mehele); peni kit´t oma pesädä, är´g kit´t äädä einämaada Trv (rahvalaulust) koer kiitis oma pesa, härg kiitis head heinamaad. Vrd ülendeme || tagalt .kitme tagant kiitma, sõnadega nõustuma ▪ ta kit´t kikki tagalt mis tõise ütlive ta kiitis kõiki tagant, mis teised ütlesid
2. lausuma, ütlema ▪ temä kit´t, no sedäsi sii asi ei lää tema ütles, et niimoodi see asi ei lähe. Vrd kuuluteme, .lausme, .ütleme

.kiudline <.kiudlise, .kiudlist> Hls Krk kiude täis, kiuline ▪ lahe liha om kiudline tailiha on kiuline; lina külümise aig vaadeti, ka taevas oo kiudline linakülvamise ajal vaadati, kas taevas on kiuline (st kas on kiudpilved, mis ennustasid head pika kiuga lina). Vrd .kiune, .lemline, .näsline

kiusak <kiusagu ~ kiusaku, kiusakut ~ kiusaka, kiusakat> kiuslik ▪ ta om seande kiusak, ta midägi ääd ei soovi tõsele ta on selline kiusakas, ta midagi head ei soovi teisele. Vrd jon´nak, jonnikas, .kiuslik, vinnakas

kuku <kuku, kukut> pai, armas, hea ▪ küll te olede kuku latse küll te olete head lapsed; Muki om meil kuku peni Muki on meil armas koer. Vrd illi, illik, kulla, pai

kõhn <kõhna, .kõhna>
1. kõhn, kõhetu ▪ ta om kõhn ku surmavari (knk) ta on kõhn kui surmavari. Vrd kuju1, .kõetu, kõhvetu
2. vaene, varatu, kehv ▪ tii vaesel ääd või kaitse kõhna karja, sii om üit´spuha, temä iki sellege rahul ei ole tee vaesele head või hoia kehva karja, see on ükskõik, tema ikka sellega rahul ei ole. Vrd kehv, kidsev, .vaene

kõre2 <kõre, kõre> Hel krõbe; krõmpsuv; habras, pude ▪ küll ollive ää kõrede ahjukardule küll olid head krõbedad ahjukartulid. Vrd kire, rõbe, rõps

kõva <kõva, kõvat ~ kõva, kõva>
1. kõva ▪ kait´s kõvat kivi ääd jahu ei tii (vns) kaks kõva kivi head jahu ei tee. Vrd kale1, kal´g
2. range, karm, kindel ▪ ma anni tal kõva käsu, et ta ruttu ärä käü ma andsin talle range käsu, et ta ruttu ära käib (st käiks). Vrd kal´k1, kare, vali
3. terve, tugev ▪ eläje pidiv nõnda kõva oleme ku teräs loomad pidid nii tugevad olema kui teras. Vrd .kange, terve, tugev
4. koguselt suur, tubli, vägev ▪ leevä tainast sõkuts oma kõva puul´ tunni leivatainast sõtkutakse oma tubli pool tundi. Vrd tubli, vägev
5. piltl viin ▪ ma võta üte pitsi vana kõvat ma võtan ühe pitsi kanget viina. Vrd kipe1, käräk1

käe|tark <käe|targa, käe|.tarka> Krk käejoonte järgi ennustaja, hiromant ▪ käetark lubas Maril ääd õnne ennustaja lubas Marile head õnne. Vt .kaeje

kärveteme <kärvete, kärvede> Hls Krk, kärviteme <kärvite, kärvide> Trv Hel
1. (rasvas) praadima ▪ kärvetet liha om ää süvvä praetud liha on hea süüa; kärvitet söögi ei ole ää süämel praetud toidud ei ole head südamele. Vrd .raad´me
2. pekist rasva välja sulatama ▪ rasu kärvedide liha ivakste siist vällä rasv sulatati lihatükikeste seest välja; ku võidu es ole, tetti kärvitedu peki raasege paks püili kaste kui võid ei olnud, tehti praetud pekitükkidega paks jahukaste. Vrd särveteme

kübene|puu <kübene|puu, kübene|puud> okaspuu ▪ kübenepuu om ää vaigutse okaspuud on head vaigused; meil kübenepuud ei ole, meil om lehepuu meil okaspuid pole, meil on lehtpuud. Vrd pinnu|puu

kül´le|alune <kül´le|aluse, kül´le|alust ~ kül´le|alutse, kül´le|alust>
1. piltl magamisase, voodi ▪ tuan olli ää laia kül´lealutse [rehe]toas olid head laiad magamisasemed. Vrd ase1, koigas1, lavas´k
2. küljealune, lamamise all olev ▪ kül´lealune kot´t olli vaja ärä vahete voodikott oli vaja ära vahetada

laadik2 <.laadigu ~ laadiku, .laadikut> Pst võrgukudumise vahend, kalasi ▪ saagit lavvast ei saa ääd laadikut saetud lauast ei saa head kalasit. Vrd lavvuke

ladna <ladna, ladnat> Krk lahke, mõnus ▪ enne olli iki ladna, kõnel´ ja olli, nüid ei tule sõna suust enne oli ikka lahke, rääkis ja oli, nüüd ei tule sõna suust; sii om üit´s ladna inimen, aap ääd lahet juttu see on üks lahke inimene, ajab head lahedat juttu. Vrd ladus, lahe1, .lahke, lahma, lahmak3

lahe1 <lahe, lahet>
1. lahtine; lahe ▪ rehitse õige piindre lahes! rehitse õige peenrad lahti!; sii om õige lahe kiuge lina see on õige lahtise kiuga lina; sii obene om lahe sammuge see hobune on laheda sammuga (st kiire). Vrd vallaline
2. avar, ruumikas ▪ sääl talun om ää lahe lauda seal talus on head ruumikad laudad; mia las´se tal lahe jaki tetä ma lasin tal avara jaki teha. Vrd avar, lobev, mahe, ruumikas
3. sõbralik, meeldiv, lahke ▪ temä om rõõmus ja lustilin, üit´s lahe inimen ta on rõõmus ja lustiline, üks sõbralik inimene. Vrd kenä, .lahke, sõbralik, ää
4. puhas, klaar; selge ▪ näo pääl mitte ütte märki ei ole, nägu tävveste lahe näo peal mitte ühtegi märki ei ole, nägu [on] täiesti puhas; ta köhip rinna lahes ta köhib rinna puhtaks; ilm akkap laar´me, lääp lahes ilm hakkab selginema, läheb selgeks. Vt laar´2, lage, puhas, .sel´ge

.lahkme ~ .lahkma <.lahku, lahu>
1. lõhkuma; puruks rebima ▪ sia olet rohkemp lahkun ku sa olet ääd tennü sa oled rohkem lõhkunud, kui sa oled head teinud; karu lahksive pal´lu lehmi ja obesit karud rebisid palju lehmi ja hobuseid puruks. Vrd .laoteme, .lõhkame, purusteme
2. midagi intensiivselt tegema ▪ ma lahu ütte puhku kipet suitsu ma tõmban vahetpidamata kibedat suitsu. Vt .lõhkme

lah´m2 <lahmi, .lahmi> Hls Krk hoop, löök ▪ ma anni tal mitu ääd lahmi ma andsin talle mitu head hoopi. Vrd .lahkam, lahmakas1, lahv1, lahvak, lähväk

lai <laia, .laia>
1. lai; suure läbimõõduga ▪ kördil olli õige lai punane jut´t veeren seelikul oli üsna lai punane triip servas; laia lume lopsu satas maha laia lumelörtsi sajab maha
2. avar, kaugele ulatuv; suur ▪ latse laian ilman puha lapsed kõik laias ilmas; sii kargles ku kirp tühjä pauna sihen, laia mõtetege (knk) see kargleb nagu kirp tühja pauna sees, suurte mõtetega. Vt avar, lahe1, suur1 || lai väl´k põuavälk ▪ lai väl´k lüü taeva veere punatses põuavälk lööb taevaservad punaseks
3. suure jutuga, häälekas ▪ sii aa laia juttu see räägib häälekalt (ullikesest); tal om ää laia lõvva, sääl ei kurda kinni midägi tal on head laiad lõuad, seal ei seisa midagi kinni (lobisejast); ken rumalest kõneles, roppa suust väl´lä aa, om laia suuge kes rumalasti räägib, roppusi suust välja ajab, on laia suuga (ropendajast)

.lamba|päkk <.lamba|päkä, .lamba|päkkä> Krk punapuravik (Boletus rufus) ▪ lambapäkä om ää söögiseene punapuravikud on head söögiseened

landsu <landsu, landsut> Krk
1. van semu ▪ me ollimi latsest saandigi ää landsu me olime lapsest saadik head semud
2. korratu inimene, lõngus ▪ ku igäven landsu kõn´d, nööbi valla puha kõndis nagu igavene lõngus, nööbid kõik lahti [eest]. Vrd lan´ts3, laoss, luhver´t, lötä1

laristeje ~ laristei <laristeje, laristejet> laristaja, raiskaja ▪ laristejest tüdrikust es saa ääd pernaist laristajast tüdrukust ei saanud head perenaist. Vrd laras´k, lartska

later1 <.latre, latert ~ laterd> (hobuse)latter ▪ latren olliv ää einä latris olid head heinad. Vrd lader, ladermu2

laudi2 <laudi, laudi> Krk, .laudi2 <.laudi, .laudit> looma või inimese ristluupealne, laudjas ▪ obese perse laudi päälside nahatükkest saa ää pastle hobuse ristluupealsetest nahatükkidest saab head pastlad. Vrd .laudjas, .laudje

lepp <lepä, leppä> lepapuu, lepp; lepa puit ▪ leppest saa ääd suitsu leppadest saab head suitsu (kalade suitsutamiseks); ku lepä äitsniv ja kari lepikus läit´s, sis piim venni kui lepad õitsesid ja kari lepikusse läks, siis piim venis; sii om küll lepä ruvidege (knk) see on küll lepapuust kruvidega (st rumaluke). Vrd emä|lepp, must|lepp

.lepse <.lepse, .lepset> Hls, .lep´se <.lep´se, .lep´set> Krk soe, pehme (ilmast) ▪ es olegi täo aaste nõnda külm tali, peris lepse ilma ollive ei olnudki sel aastal nii külm talv, päris soojad ilmad olid; nüid om lep´se ilma, ää väl´län talite nüüd on head pehmed ilmad, hea väljas toimetada; ilm lüü lep´sepes ilm läheb pehmemaks. Vrd lepe, .leplik, .lepne, .lepsne

loim1 <loime, .loime>
1. puu aastarõngas ▪ puu loime järgi loetes puu vanust puu aastarõngaste järgi arvestatakse puu vanust
2. toim, puusüü ▪ tal om loim sihen, tast ei saa midägi ääd riista tetä sel [puul] on toim sees, temast ei saa mingit head tööriista teha. Vrd lõim1, süid2, toim

lut´a <lut´a, lut´at> Krk, luta <luta, lutat> Hel kronu, vilets hobune ▪ või temäl ääd obest olli, üit´s vana lut´a olli rii ehen, sii ronis kui täi ega temal head hobust olnud, üks vana kronu oli ree ees, see ronis nagu täi (aeglaselt). Vrd luk´s2, luts2

löt´t <löti, lötti> Krk lödi ▪ sinitse kardule om täo õige vesitse, neil löt´tel ei ole midägi ääd maiku sinised kartulid on sel aastal õige vesised, neil lödidel ei õige head maiku. Vrd lödi, lötäk

maa <maa, maad, iness mahan, abess maate, pl g maie ~ maide>
1. maakera; maailm ▪ ta ei auste taevast egä maad ta ei austa taevast ega maad (st mitte midagi). Vrd maa|ilm
2. maismaa; sisemaa ▪ või mia mere veeren ole elänu, maa sehen siin elä kas ma mere ääres olen elanud, maa sees siin elan. Vrd maise|maa
3. pinnas; põllumaa ▪ nii maase om puha ää, neist maidest saa leibä küll need maad on kõik head, neist maadest saab leiba küll (maad on viljakad, toidavad pere ära)
4. maalapp, krunt ▪ veerek maad om, saa mõni vagu kardult tetä ääreke maad on, saab mõne vao kartulit teha
5. riik; piirkond; maakoht ▪ ei oole üttegi nii armast maad ku om esämaa ei ole ühtki nii armast maad, kui on isamaa; egäl ütel oma maa armas, kun sa elät igaühel [on] oma maa armas, kus sa elad. Vrd kan´t1
6. vahemaa; ulatus ▪ laasi poolest maad ossa ära laasi poole maani oksad ära (puult). Vrd vahe || maalt saadik ▪ süük om poolest maalt keenu Hls söök on poolenisti keenud

mahlane <mahlatse, mahlast> mahlane ▪ ää mahlatse ubine ollive head mahlased õunad olid; tõine kas´k om mahlatsemb Trv teine kask annab rohkem mahla

maise|ein <maise|einä, maise|.einä> kõrgemal niidul, arumaal kasvanud hein ▪ lambaeinässe võtive perenaise ääd maiseeinä lambaheinaks võtsid perenaised head arumaa heina

malts|kuus´ <malts|kuuse, malts|.kuuske> pehme süüga kuusk ▪ suu kuuse palgi om ää, maltskuuse om lõdva sookuuse palgid on head, maltskuused on pehmed. Vrd maldsik

mii|ein <mii|einä, mii|.einä> valge ristik (Trifolium repens) ▪ miieinäst saa ääd tiid valgest ristikust saab head teed. Vrd ärjä|pää

mullik1 <mulligu ~ mulliku, mullikut> mullikas ▪ mede mulliku lätsive mõtsa meie mullikad läksid metsa; mullikit tulep kõvaste süütä, sõs tulev ää lehmä mullikaid tuleb hästi sööta, siis tulevad head lehmad. Vrd mutik2

munane <munatse, munast> Trv munarohke ▪ munatse koogi om ää munarohked koogid on head

mure2 <mure, muret> Trv mure, murenev, rabe ▪ nii om ää mure kartule, mis jahule lääve, ku na keedetes need on head muredad kartulid, mis jahuseks lähevad, kui neid keedetakse. Vrd jahune, pude2, pudev, rabe2, tahe

mutti Trv Krk mossi, torssi; mossis, torssis ▪ moka kurdav mutti iki ütte puhku, või sa temäl lahet nägu näet huuled seisavad mossis kogu aeg, või sa tema head nägu näed. Vt mutin, Vrd .mossi, .murssi, .mussi, .purssi

mõtsik1 <mõtsigu ~ mõtsiku, mõtsikut>
1. metsik, kultuuristamata ▪ mõtsigu, nii om mõrru apu, vanast olli mõtsikit taluden, ku na ärä külmiv, sis olliv ää süvvä metsikud, need on mõrud, hapud, vanasti oli metsikuid taludes, kui nad [õunad] ära külmusid, siis olid head süüa (metsõunapuudest)
2. taltsutamatu ▪ lait´s olli kasunu peris mõtsikus laps oli kasvanud päris metsikuks
3. jube, kole ▪ mõtsik küll, mis selle inimesest väl´lä tule kole küll, mis sellest inimesest välja tuleb

mälestus <mälestuse, mälestust> mälestus ▪ miul om kodukotussest ää mälestuse mul on kodukohast head mälestused. Vrd mäletus, määlestus

määlestus <määlestuse, määlestust> Krk
1. mälestus ▪ miul om pal´lald ää määlestuse mede edimesest nägemisest mul on ainult head mälestused meie esimesest kohtumisest. Vrd mälestus, mäletus
2. mälestamine ▪ ruun´lühtren palave määlestuse küündle kroonlühtris põlevad mälestusküünlad

määr <määru, .määru> aru, arupidamine ▪ tal iki ääd määru pähen es ole tal ikka head aru peas ei olnud; sul ei ole aru ega määru mis sa tiit sul ei ole aru ega arupidamist, mis sa teed. Vrd ajo1, aru1, oid2, taid, taip

mün´t2 <mündi, .münti> piparmünt (Mentha piperita) ▪ mündist saap ääd tiid tetä mündist saab head teed teha. Vrd vehvermen´ts

.naaber <.naabre, .naabert ~ .naaberd> naaber ▪ naabre om miul ää naabrid on mul head; naaber koorip iki naabre perset (vns) naaber koorib ikka naabri perset (kasutab naabrit ära). Vrd .puul´nik, .tõistre

nooreltene <nooreltese, nooreltest> Krk noorevõitu ▪ egä sellel kedägi elu ei oole, kus nooreltase vanase ehen om ega seal head elu ei ole, kus nooremad vanade ees on (st kus nooremad vanade üle valitsevad). Vrd noorekas, noore|.ohtu, noore|.võitu

noorendeme ~ noorenteme <noorente, noorende> noorendama, nooremaks tegema ▪ ää reemi noorenteve nahka head kreemid noorendavad nahka; na püünäve ennäst noorente nad püüavad ennast nooremaks teha (st valetavad end nooremaks)

nosime <noside, nosi>
1. nosima, omaette sööma ▪ pähkle om ää noside pähklid on head nosida. Vrd mosime, nasime, näsime, nösime2
2. kohmitsema, pusima ▪ mih sa sääl nosit! mis sa seal kohmitsed!. Vrd kohime2, .kohm´me, pusime
3. piltl näppama, varastama ▪ ma lätsi oja viirde looga puid ot´sma, aga kennigi olli joba ärä nosinu ma läksin oja äärde loogapuid otsima, aga keegi oli juba ära näpanud. Vt käppäme1, näppäme

.nuurus <.nuuruse, .nuurust> noorus, noor iga ▪ selle nuuruse kohta olli ää nolbi põrse selle noore ea kohta olid head suured põrsad (noorel emisel); ku pikalt sedä nuurust iki om? kui pikalt seda noorust ikka on?

nõnda|pal´lu Hel niipalju, niivõrd ▪ tal es ole nõndapal´lu kah aiga, et ääd aiga ütelte tal ei olnud niipalju ka aega, et head aega öelda; ta om nõndapal´lu külmeten, et viile om jää kõrra pääle tõmmanu ta (ilm) on niivõrd külmetanud, et veele on jääkaane peale tõmmanud. Vrd ninda|väärt, nõnda|väärt

näriseme <näriste, näriste> Krk irisema, virisema ▪ mis sa iki näriset, ütte õiget sõna ei oole mida sa ikka irised, ühtegi õiget sõna ei ole (ühtki head sõna ei ütle); närisep pääle, sii mõni miis viriseb pealegi, see mõni mees. Vrd iriseme, nirame, niriseme2, piriseme, viriseme1

.näsrik <.näsrigu, .näsrikut> Trv
1. nastlik, lapiline ▪ nägu olli näsrik, naglaksit ja nöksiksit täis nägu oli nastlik, vistrikke täis. Vt .laplik1, .näslik
2. näsuline, krobeline ▪ näsrigust puust ei saa ääd lauda jändrikust puusy ei saa head lauda. Vt .näskline, .näsline

.ohjame <ohjate, .ohja>
1. ohjadest juhtima, ohjama ▪ ääd obest om kerge ohjate head hobust on kerge ohjata
2. juhtima ▪ sii naene ohjas´ kikke talun see naine juhtis talus kõike. Vrd .juh´tme, .otsame1

orja|oben <orja|obese, orja|obest> hlv tööori ▪ sii om üit´s orjaoben, temä ei jole äät päevä nännuki see on üks tööori, ta pole head päeva näinudki; sii üit´s orjaoben om, näputüüd ei mõista tetä see on üks (põllul) orjaja on, näputööd ei oska teha (naise kohta, kes armastab põllutööd)

otukse pl <otukside, otuksit> Pst Krk kartulisort ▪ otukse om pikä valge viina kardule, egä nii süvvä kedägi ei ole otukesed on pikad valged viinakartulid, ega nad süüa head ei ole. Vt otekse

paluk ~ palukas <palugu ~ paluku, palukut> pohl (Vaccinium vitis-idaea) ▪ palukist saap ääd kuuki pohladest saab head kooki; leesigu om palukide muudu leesikad om pohlade moodi; täoaaste om vähä palukit sel aastal on vähe pohli

pauli|päe <pauli|päevä, pauli|.päevä> Hel paavlipäev, 25. jaanuar ▪ sel´ge paulipäe tõotep ääd suve, pilvine ja tuuline paulipäe alba suve selge paavlipäev tõotab head suve, pilvine ja tuuline paavlipäev halba suve

pehme <.pehme, pehmet>
1. pehme, mitte kõva ▪ pehmet leibä om ää süvvä pehmet leiba on hea süüa. Vrd nädsel
2. puudutamisel sile, õrn ▪ emäl om ää pehme käe emal on head õrnad käed. Vrd ell, õrn
3. parajalt soe, leebe ▪ ääd pehmet vihma sat´te head sooja vihma sadas. Vrd lepe, .lepse, sume
4. lõtv, pikaldane ▪ pehme keelege ei saa egät tähte väl´lä ütelte, pudist kõneles piltl pehme keelega ei saa igat tähte välja öelda, pudinal räägib (purjus inimesest). Vrd lobev, lõdev, lõdu, löndse
5. pehme maitsega, mahe ▪ lepä äitsnemise aal ütelts eläjedel piim kige pehmemp olevet öeldakse, et lepa õitsemise ajal olevat lehmadel piim kõige mahedam. Vt mahe

peig|miis <peig|mehe ~ peig|mihe, peig|miist> peigmees, abielluma hakkav mees ▪ peigmehe talun ollive ää obese peigmehe talus olid head hobused. Vrd peig1

perse <.perse, perset>
1. tagumik, perse ▪ tal ollive persse pääl suure vinni tal olid tagumiku peal suured vistrikud; küll ni tüdruku om sõbra nagu püks ja perse kateksi, neid ei saa tüllü kah aada (knk) küll need tüdrukud on [head] sõbrad, nagu püksid ja tagumik kahekesi, neid ei saa tülli ka ajada; kärsitu nigu tuli persen, ei seisa kunnigi (knk) kärsitu nagu tuli perses, ei seisa kuskil. Vrd ur´v
2. millegi tagaosa, alaosa ▪ sääl küüni perse taga lepikun om varesejalgu ja raavin kõllatsit kanakuule seal küüni taga lepikus on varesejalgu ja kraavis kollaseid varsakapju; amme perse om katik kulunu särgi alaosa on katki kulunud
3. piltl halb koht ▪ kos ta mujal jäi, temä persen iki kuhu ta mujale jäi, ikka tema perses (varastamisest) || .perse mineme perse minema, ebaõnnestuma ▪ sii tüü läit´s perse see töö läks perse (ebaõnnestus); .persen oleme nurja, untsu läinud olema ▪ miu täembene päe om küll persen minu tänane päev on küll untsu läinud; .perse paneme ära sööma ▪ sahvrest olli kik´k söögi perse pant sahvrist olid kõik söögid ära söödud; .perse pugeme ~ .perse .tük´me lipitsema ▪ sii om sihandse libeve jutuge, tükip egäle perse see on sellise libeda jutuga, tükib igale ligi (lipitseb igaühega)

pet´t <peti, petti> Trv pett, petipiim ▪ petist saa ääd karaskit kütsete petiga saab head karaskit küpsetada. Vrd peti|piim, või|liim, või|piim

porss1 <porsa, .porssa Hls ~ porsu, .porssu Pst> sookask (Myrica) ▪ porssest ei saa ääd kütet sookaskedest ei saa head kütet. Vrd porsa|kas´k, suu|kas´k

.põhjus <.põhjuse, .põhjust>
1. põhjus ▪ sel asjal ei ole ääd põhjust sel asjal ei ole head põhjust. Vrd põhi1, süid
2. alus, põhiraha veimeraha kogumisel ▪ sada olli sii põhjus taldre pääl sada oli see põhiraha taldriku peal (st sajarublane paberraha pandi veimeraha kogumisel pulmas taldrikule)
3. piltl saladus ▪ temä taht et mea kik´k ende põhjuse temäl väl´lä sellede tema tahab, et ma kõik oma saladused temale välja räägin. Vrd saladus, .salgus

.põiki Trv põiki ▪ lõika põiki rõõvast, sis tuleve ää kandi! lõika põiki riiet, siis tulevad head kandid!; tal suu põiki nõna all (knk) tal suu põigiti nina all. Vrd põigiti, põiguti

põld|murak <põld|muragu ~ põld|muraku, põld|murakut> põldmurakas, põldmari (Rubus caesius) ▪ põldmurakidest saa ääd sahti põldmurakatest saab head moosi

põllu|pidäje <põllu|pidäje, põllu|pidäjet> põllupidaja, põllumees ▪ te olede kange põllupidäje te olete head põllupidajad

pähn <pähnä, .pähnä> Hel pärn (Tilia cordata) ▪ pähnä äitsnist saap ääd tiid tetä pärnaõitest saab head teed teha; ohja mul puttu uibusse, päitse pähnä puu võsusse (rahvalaulust) ohjad mul puutusid õunapuusse, päitsed pärnapuu võsusse. Vrd lõhmus, lõmmus, pärn

pärn <pärnä, .pärnä> uus pärn (Tilia cordata) ▪ pärnä äitsmist saa ääd tiid pärnaõitest saab head teed; talu manu viis pikk pärnä allee talu juurde viis pikk pärnaallee. Vrd lõhmus, lõmmus, pähn

.päälegi pealegi, peale seda ▪ päälegi tah´t ta kigel ääd pealegi tahtis ta kõigile head; mis ma tii seandse mehege, ta ju päälegi joodik mis ma teen sellise mehega, ta on ju pealegi joodik. Vrd pähl, pähle, pääl2, .pääle2

raad´3 <raadi, .raadi ~ rae, .raadi> praad ▪ külän pakuti ääd raadi külas pakuti head praadi; rae panti kik´k ahju raad´me praed pandi kõik ahju praadima

veebiliides @ veebihaldur