[MUL] Mulgi sõnaraamat

anneteme2 <annete, annede> Annet kutsuma, (korduvalt) „Anne“ ütlema ▪ mis sa ike annetet, lääme esi mis sa ikka Annet kutsud, lähme ise

.atme ~ .atma <atta ~ atte, ata>
1. ahtma, vilja parsile kuivama panema ▪ atets rihte ahetakse rehte (pannakse vili kuivama parsile)
2. noota või võrku vette laskma ▪ lääme atame võrgu sisse lähme laseme võrgud sisse
3. piltl sööma, õgima ▪ ata oma kõtt täüs! söö oma kõht täis!

au|värät´ <au|värädi ~ au|väräti, au|värätit> auvärav (aukülaliste, noorpaari vastuvõtuks) ▪ lääme nüid auvärädit tegem, laulatse tule lähme nüüd auväravat tegema, noorpaar tuleb

jutige (ühe) hooga, korraga ▪ ärä enne ärä minnä, lääme jutige üten ära enne ärä mine, lähme korraga koos. Vrd joonelt, .juunig, üte|kõrrage

kaalik2 <kaaligu ~ kaaliku, kaalikut> Trv kaalikas ▪ lääme kaalikit võtme lähme kaalikaid võtma. Vrd kaal´3

kaling <kalinga, kalingat> Trv, kalink <kalinku, kalinkut> Krk puuvillane ühevärviline riie, kalingur ▪ valget kalinkut osteti laste ametes valget kalinguri osteti laste särkideks; lääme ostame küünär kalingat lähme ostame küünra jagu kalinguri

.kargame <karate ~ karade, .karga>
1. hüppama, kargama ▪ lääme kõrgust kargame lähme kõrgust hüppama. Vrd .ülpäme, üppäme
2. paaritama ▪ sii lehm taht karate seda lehma on vaja paaritada. Vrd jooseteme, joosuteme, karguteme, paariteme
3. kiiresti, ootamatult muutuma ▪ miis karas´ vihatses mees sai äkki vihaseks

kinu2 <kinu, kinu>
1. uus kino ▪ me käisime sõsardege kinun me käisime õdedega kinos; lääme kinnu! lähme kinno!
2. uus film, telesaade ▪ eila olli televiisurin ää kinu eile oli televiisoris hea film; sel kinul om mitu jagu sel filmil on mitu osa

.koks´me <.koksi, koksi> toksima, koksima; koksama ▪ lääme mune koks´me lähme mune koksima. Vrd .kõksame, tikkame, .tik´sme2, .tok´sme, .tän´kme

kooditeme <koodite, koodide> Krk koodiga rehte peksma ▪ lääme rehte kooditeme lähme rehte peksma. Vrd .kuut´me, .vartame2

koosun koos ▪ lääme kikk üten koosun Hel lähme kõik üheskoos. Vrd kogusehen, kogusin, kuun1, seltsin, üten

kurek <kurekse, kurekest ~ kurekse, kurekset>
1. kureke, kurg ▪ karjatse õikav essü ärä kurek! ku ärä essünü om karjased hõikavad: eksi ära, kureke! kui [keegi] ära eksinud on. Vt kur´g
2. jõhvikas, kuremari ▪ kurekse om ubinidege ää muusi kiita jõhvikad on õuntega hea moosiks keeta; lääme kureksit ot´sme lähme jõhvikaid otsima (st korjama). Vrd jõhvik1, kure|mari, siilu|arjak, siilu|arjas

kõrralti, kõrraldi
1. kohe, korraga ▪ lääme toome luvva ossa kah kõrralti mõtsast ärä lähme toome luuaoksad ka korraga metsast ära. Vrd jutige, .juunig, kõrrage
2. ühe korraga, samal ajal ▪ pernain laul´ ja kõrralti nüs´s lehmä perenaine laulis ja samal ajal lüpsis lehma. Vrd üte|kõrrage

kükiteme2 <kükite, kükide> istutama ▪ lääme kapstit kükiteme lähme kapsaid istutama. Vt istuteme

lappame <lapate, lappa> Trv järkudena kokku panema või lahti harutama, lappama; noota seadma ▪ rõõvas tule kokku lapate kangas tuleb kokku lapata; lääme nooda perä lappame lähme noodapära seadma. Vrd .let´mä, sebime, .säädme

latter <.latre, latert> Krk latern ▪ latrel olli küinäl sehen, latre tuli es ole tugev laternal oli küünal sees, laterna tuli ei olnud tugev; pane tuli latres, lääme lauda manu põrssit imeteme pane tuli laternasse, lähme lauda juurde põrsaid imetama. Vrd later2

lehes <lehesse, lehest> lehtedega puuoks, lehis ▪ lehesse tuvvas viha jaos lehised tuuakse viha jaoks (viha tegemiseks); lääme mõtsa viha lehessile! lähme metsa vihtade jaoks lehiseid tooma!

liimak1 <liimagu ~ liimaku, liimakut> Hel vihmauss ▪ mine tuu liimakit, lääme kalu ot´sme! mine too vihmausse, lähme kalu püüdma!. Vt liimik1, Vrd tõuk, vihma|us´s

.lõikme ~ .lõikma <.lõiku, lõigu ~ lõegu> lõikama, lõikuma ▪ lääme lõegume kardule päälitsit Hel lähme lõigume kartulipealseid; ma lõegu kangast maha Trv ma lõikan kangast maha; porkne tahave lõiku porgandeid on vaja lõikuda. Vt .lõikame

lämi <.lämme, lämit ~ lämi, lämit> , lämmi <.lämme ~ lämme, lämmit> Hel
1. soe; leige ▪ täempe om lämi ja lahe ilmak täna on soe ja lahe ilmake; tullan akas´ peris lämi tulles hakkas päris soe; suve ollive lämme ilma suvel olid soojad ilmad; mõse liud puhtes lämi viige pese liud sooja veega puhtaks. Vrd lepe, .leplik, .lepsne, .loiske, .toibe
2. soojus ▪ ei ole ää kurta, lääme lämme kätte ei ole hea seista [paigal], lähme sooja kätte

mineme <minnä ~ minna, lää>
1. minema ▪ minden mõne pussige vai lavva vedäjege oleksid võinud minna mõne bussiga või lauavedajaga; miis lää pikä sammege mees läheb pikkade sammudega; nän´n läit´s kamres vanaema läks tuppa; mine aigapiditsebest! mine aeglasemalt!; mine tii, ku sul jõudu ei ole mine tee, kui sul jõudu ei ole (tegevuse võimatusest) || pikäle mineme (liiga) kaua kestma ▪ ma tüdisi ärä, sii kõne läit´s väegä pikäle ma tüdinesin ära, see jutt läks väga pikale; .luuja mineme looja minema ▪ päe läit´s vette luuja, ommen tule vihma päe läit´s vette luuja, ommen tule vihma; päe lääp varsti luuja, ma tahas iki valge valuge kodu saia päike läheb varsti looja, ma tahan ikka valgel ajal koju jõuda; .randa mineme ehale minema ▪ võtten ratta ja lännu sinna tüdrukul randa Krk võtnud ratta ja läinud sinna tüdrukule ehale; sopal mineme lastek pesema mineme ▪ lait´s lää sopal Krk laps läheb pesema (vanni); tagasi mineme tagasi minema ▪ ärge tulge üten, minge tagasi! ärge tulge kaasa, minge tagasi!; .tuhku mineme katsikule minema ▪ me lääme pühabe tuhku me läheme pühapäeval katsikule; .tulgu mineme tulusele minema; .tähte mineme täide minema ▪ nüid sii asi läit´s tähte nüüd see asi läheb täide; .tälkä mineme pulstuma ▪ villa om tälkä lännü Krk villad on pulstunud. Vt .pulstume; .õiges mineme tõeks minema, täide minema ▪ sõs olli sii unenägu jälle õiges lännu Krk siis oli see unenägu jälle täide läinud
2. ära minema, lahkuma, loovutama ▪ ma müüsi obese ja vankre üten tükin mineme ma müüsin hobuse ja vankri ühes tükis maha. Vt .lahkume, .lahkuneme
3. piltl surema ▪ mes sa viil sest patust kogut endel, sia olet jo egä päe minemen mis sa veel kogud seda pattu endale, sa oled ju iga päev suremas. Vt .kuulme2, .lõpme, sureme
4. uude olukorda siirduma ▪ ta tahap kangeste mehele minna ta tahab väga mehele minna || .naksu mineme tülli minema ▪ Tiinage lääme ütte puhku naksu, temä tahap asja viimätse riipsuni täädä saia Tiinaga lähme tihti tülli, tema tahab viimase kriipsuni asja teada saada
5. mööduma, kuluma (ajast) ▪ lääp viil raasike aiga läheb veel natuke aega. Vrd kulume || .nihva mineme nurja minema ▪ õllege võip nihva minna, linnasse om kopiteme minnu õllega võib nurja minna, linnased on kopitama läinud; .nurja mineme nurja minema, nurjuma, luhtuma ▪ kikk miu tüü läit´s nurja kogu mu töö läks nurja. Vrd .unssume

mullaline <mullalise, mullalist> Krk piltl surnu ▪ lääme tedä ärä saatme, viime ärä tat mullaliste ulka lähme teda ära saatma, viime ta ära surnute hulka. Vrd kadunuk, koolu, .kuulje, .surnu

nabi <nabi, nabi ~ nabi, nabit> Hls Krk naps ▪ tetti väike nabi ärä, enne ku koha pääle saadi tehti väike naps ära, enne kui kohale jõuti; lääme kõrtsi sissi ja teeme väikse nabi kah lähme kõrtsi sisse ja teeme väikse napsi kah. Vrd nap´s1, tip´s1

nel´läkeste neljakesi ▪ me lääme sinna kuuli nel´läkeste me lähme sinna kooli neljakesi. Vrd nel´läksi

niit2 <niidu, .niitu> niit, heinamaa ▪ nüid kasuve pal´lude niite pääl joba väikse kõivu ja pedäje nüüd kasvavad paljude heinamaade peal juba väiksed kased ja männid; lääme karjage niitu lähme karjaga niidule. Vrd einä|maa

nääguk <näägukse, näägukest> Krk hellitl imik, tita ▪ mähkmide sehen ol´l nääguk mähkmete sees oli tita; lääm näägukst vaatem lähme titakest vaatama. Vt äiäk

otse|kohe
1. otse, sirgelt ▪ lääme siit otsekohe läbi, sii om otsemb tii lähme siit otse läbi, see on otsem tee. Vrd .õkva, suisa
2. kohe, otsekohe ▪ mine tii otsekohe ärä sii tüü mine tee otsekohe ära see töö. Vrd jala|maid, joonelt, kohald, kuhald, otse

pekker <.pekre, pekkert> pagar ▪ sääl alevikun olli ää pekker seal alevikus oli hea pagar; lääme pekre manu saia ot´sme lähme pagari juurde saia otsima; pekre tahtseve kär´ke ahje, et levä ästi kobeve tules pagarid tahtsid kuumi ahje, et leivad hästi kohevad tuleksid

podiseme <podiste, podise>
1. podisema, keema ▪ pot´t podisi il´luksi leedi pääl pott podises tasakesi pliidil; puder podises joba puder keeb juba. Vrd .kiime, poriseme, viriseme2
2. pobisema; lobisema ▪ podisep pääl, ei saa aru pobiseb pealegi, ei saa aru; mis sa podiset, lääme kodu ärä! mis sa lobised, lähme ära koju!. Vrd pobiseme, pogiseme, popsuteme

pol´ka <pol´ka, pol´kat> polka (tants) ▪ lääme pol´kat tan´sme! lähme polkat tantsima!

puhvet´ <puhveti, puhvetit> puhvet ▪ lääme puhvetise ja ostame kohvi lähme puhvetisse ja ostame kohvi

raag <raa, .raagu> kuivanud oks, raag ▪ ossaraa ollive mahan oksaraod olid maas; lääme lõikame sii vana kase raag maha! lähme lõikame selle vana kaseoksa maha!. Vrd kuivas, raak2

raanik <raanigu ~ raaniku, raanikut> Hls Krk raiesmik ▪ raanigu pääl olli pal´lu maasikit raiesmikul oli palju maasikaid; ulganti lääme raanikite pääle marju kor´game hulgakesi lähme raiesmikele marju korjama. Vrd .kandlik, kannustik, lagestik, .raendik, .raestik

rapai <rabaje, rabajet> Hel ropsimõõk ▪ võta rapai ja lääme linu rabame võta ropsimõõk ja lähme linu ropsima. Vrd kõblis, pit´su1, roobits, ropsik

.raut´sme1 <.rautsi, rautsi ~ raudsi> rautsima, rautsiga vilja lõikama ▪ mea mõista raudsige rautsi mina oskan rautsiga vilja lõigata; lääme rügä raut´sme lähme rukist rautsima

res´ku <res´ku, res´kut>
1. kerge saanitaoline sõiduregi ▪ pane obene res´ku ette ja lääme mineme pane hobune ree ette ja lähme minema. Vrd res´ka
2. tugitool ▪ vana miis´ vaie res´ku sissi ja es saa enämp püstü vana mees vajus tugitooli sisse ja ei saanud enam püsti. Vrd liin´|tuul´

rim´m <rimmi, .rimmi> Krk seks; suguühe ▪ lääme rimmi ot´sme lähme seksi otsima; poisi käisiv üüse rimmi tegemen poisid käisid öösel seksimas. Vrd koin, rõmps2, sik´s

roobitseme <roobitse, roobitse> ropsima, linu puhastama; oksi lehtedest puhastama ▪ lääme linu roobitseme lähme linu ropsima; luvva tegemise man om vaja ossa ärä roobitse luua tegemisel on vaja oksad lehtedest ära puhastada. Vrd .rop´sme, .ruu´kme2

saaja|rahvas <saaja|.rahva, saaja|rahvast> pulmarahvas ▪ saajarahvas tuleve, lääme vastu! pulmarahvas tuleb, lähme vastu!

sammas <.samba, sammast> sammas ▪ samban nuhelti vanast inemisi, tõmmati samba pääle üles ja muudku laksutide Trv sambas nuheldi vanasti inimesi, tõmmati samba peale ja muudkui löödi || au|sammas ausammas ▪ ausamba manu panti lille ausamba juurde pandi lilli; mälestus|sammas mälestussammas ▪ lääme sõduride mälestussamba manu lähme sõdurite mälestussamba juurde

sobime1 <sobide, sobi>
1. sobima ▪ tõistel küllä egäl aal minna ei sobi igal ajal ei sobi teistele külla minna; sii miis es sobi miuge see mees ei sobinud mulle. Vrd .kõlbame, .laan´me1, .pas´me, .sün´dme
2. sobitama ▪ lääme kosja kaupa sobime! lähme kosjakaupa sobitama!. Vt sobiteme, Vrd sokuteme

soonets <soonetse, soonetset> Pst Hls Krk soonetis, soonik, pehme vesine koht ▪ soonetse om sääl einämaa sehen, lääme ümmer soonikud on seal heinamaa sees, lähme ringi. Vrd soobik, soonetus, .sootum

suu2 <suu, suud> soo, raba ▪ suun kasvi pal´lu murakit soos kasvas palju murakaid; väikse puu kutsuts suu sakikse väikesi puid kutsutakse soosakikesteks; lääme suu sissi! lähme sohu!. Vrd suug || raba|suu rabasoo; .samle|suu samblasoo; .turba|suu turbasoo ▪ turbasuu, säält lõigats turbit turbasoo, sealt lõigatakse turbaid

suug1 <suu, .suugu> Trv soo ▪ suug olli mineve sügüse kuremarju täüs soo oli möödunud sügisel jõhvikaid täis; lääme suugu marju kor´game! lähme sohu marju korjama!. Vrd suu2

suu|udar <suu|udare, suu|udaret> Hel kevadkogrits (Gyromitra esculenta) ▪ suu-udare om käbäriku pruuni kevadkogritsad on kortsulised pruunid; lääme suu-udarit korjame lähme kevadkogritsaid korjama. Vrd utar|siin´, uu|nisa, uu|udar

süli2 Krk sülitsi, rinnutsi ▪ lääme süli maadleme! lähme sülitsi maadlema!; na lätsiv peris süli kokku kateksi nad läksid päris rinnutsi kokku kahekesi. Vt sülitsi, Vrd rinnu, rinnutside

süt´s <sütsi, .sütsi ~ süd´su, .süt´su> Trv Pst Hel
1. jõulupõhk, pühadeõled; õletuust ▪ jõulu sütsi pääl mül´läti, sääl pikutedi ja mängiti jõuluõlgede peal möllati, seal pikutati ja mängiti; süt´s tuudi tarre, tetti känkseppä, sõketsikka, mett lakuti, kiissu püüneti, tetre lasti jõulupõhk toodi tuppa, tehti kingsepamängu, pimesikku, mett lakuti, kiisku püüti, tetre lasti (jõulumängudest); pühäde sütsi tuudi sissi, viimätsel pühäl viiti väl´lä pühadeõled toodi sisse, viimasel pühal viidi välja; lääme aame süd´su laka pääld alla lähme ajame pühadeõled laka pealt alla. Vrd südsü, tsüt´s, udsi
2. nahast märk võrknooda ankru peal Trv

tare <tare, tare ~ tare, taret>
1. tare, väike maja ▪ egä suurembe talu man olli kah tare iga suurema talu juures oli ka väike [popsi]maja; nüid võtav tare sel´gä, nüid laotev tare ärä (knk) nüüd võtavad maja selga, nüüd lõhuvad maja ära; temä om seante tark, et tarre situs hlv tema on selline tark, et majja situb; vanast pesseti vili puha tarege vanasti peksti vili tarega (st rehes). Vrd maja || karja|tare karjatare ▪ Polli mõisan olli karjatare, sinna tulliv töömihe kokku Polli mõisas oli karjatare, sinna tulid töömehed kokku; sulas|tare sulastare ▪ sulastare olli vähep ku talutare sulastare oli väiksem kui talumaja; talu|tare talumaja ▪ lääme mäele talutare manu lähme mäele talumaja juurde; teo|tare teomaja, teoliste ööbimiskohaks olev maja ▪ Karksi mõisan olli teotare talli man Karksi mõisas oli teomaja talli juures
2. rehetuba ▪ talve eleti taren, kamre ollive kül´mä talvel elati rehetoas, kambrid (kütteta toad) olid külmad

.tip´me <tippi, tipi> tippima, torkima ▪ lääme tipime sibule piindrese Trv lähme tipime sibulad peenrasse; tipi nii toki maha! torka need tokid maasse!

tpruu
1. tpruu, hüüd hobuse peatamiseks ▪ tpruu, pia kinni! tpruu, pea kinni!. Vrd tpruus
2. lastek hobune ▪ lääme tpruu sõidale! lähme hobuga sõitma!. Vrd oben, oose, suksu, suku

tuhuteme <tuhute, tuhude> Hel tulusel käima, ahinguga tulevalgel kalu püüdma ▪ lääme tuhuteme, tuli ihen loodsiku nuki pääl lähme ahinguga kalu püüdma, tuli ees lootsiku otsa peal. Vrd toogusteme2, tulume, tulusteme

tuule|vari <tuule|varju, tuule|.varju> tuulevari ▪ lääme istum senna puhma taga tuulevarju maha! lähme istume sinna põõsa taha tuulevarju maha!; siin om ää tuulevarjun eläde siin on hea tuulevarjus elada

tuulik <tuuligu ~ tuuliku, tuulikut>
1. tuuleveski, tuulik ▪ tuuliku pääl ei ole muud ku loomajahu ja rüä tuulikus ei ole muud kui loomajahu ja rukist (jahvatamisel); lääme tuulikul jahvame, täempe om ää tuul! lähme tuuleveskisse jahvatama, täna on hea tuul!. Vrd tuule|.ves´ke
2. ventilaator ▪ tuulik om suurmekasti all, sii puhkas tuult ventilaator on tangukasti all, see puhub tuult

utsiteme <utsite, utside>
1. utsitama, sundima ▪ ei tohe tõisi utsite! ei tohi teisi tagant sundida!; ma utsidi küll tat taga, aga ta sõski es tii ma sundisin teda küll tagant, aga ta siiski ei teinud. Vrd .sor´kme
2. ässitama ▪ sina ka viil utsidet taga tat sina ka veel ässitad tagant teda. Vrd õhuteme1, ässiteme
3. nahutama, nuhtlema; peksma ▪ Leida utsites vahel poissi, ku ta koera tege, and valu Leida karistab vahel poissi, kui ta koerust teeb, annab valu; küll ma utsiti sedä last, anni talle peris vitsage küll ma nahutasin seda last, andsin talle päris vitsaga. Vrd nahuteme, nahvelteme, .nuhtleme, .pesme, sugime
4. piltl hooga tegema ▪ lääme utsiteme niitmist! lähme utsitame niitmist!; küll ta neid põrmandit utsitep egä ommuku küll ta neid põrandaid küürib igal hommikul

vabar <vabare, vabaret ~ vabare, vabart ~ vabard> vaarikas ▪ aia veeren om kõllatse vabare aia ääres on kollased vaarikad; lääm vabarit ot´sme mõtsa! lähme vaarikaid otsima metsa!. Vrd aavarmu, vaarak, vaar|mari

vagun´ <vaguni, vagunit ~ vaguni, vagunt> vagun ▪ sel rongil olli ulk vagunit perän sel rongil oli hulk vaguneid järel; kait´s vagunt olli lännü rüüpäst väl´lä kaks vagunit oli läinud rööpast välja; lääme vagunise! Trv lähme vagunisse!. Vrd kontsik2

vaheline <vahelise, vahelist>
1. vaheline, millegi vahel asuv ▪ sii olli nurmi vaheline tii see oli põldudevaheline tee; lääm sõnna mõtsa vahelise niidu pääl! lähme sinna metsavahelisele niidule!. Vrd vahene
2. kellegi vaheline (suhe) ▪ paari vaheline läbisaamine es ole mitti ää paari vahel ei olnud läbisaamine üldse hea. Vrd vahel1

.vaksal´ <.vaksali, .vaksalit> vaksal, raudteejaam ▪ raudtii vaksal´ om kavvetal raudteejaam on kaugel; lääm vaksalis! lähme vaksalisse!

varese|kivi <varesekivi, varese|kivi> , varesse|kivi <varesse|kivi, varesse|kivi> Hls Krk vareskivi, gneiss ▪ lääme varesekivi ot´sme! lähme vareskivi otsima!

vari <varju, .varju>
1. vari ▪ kuul vari ümmer, sii näüt sadu kuul [on] vari ümber, see ennustab sadu
2. tuhm kujutis ▪ mul om nägemine nõnda är jäänu, vaade ku läbi varju mul on nägemine nii kehvaks jäänud, vaatan nagu läbi varju
3. päevavari, vilu ▪ lääme sinna puu varju! lähme sinna puu varju!. Vrd vilu
4. kaitse, ulualune ▪ ütelti – vana naine, laste vari, tule pidäje (vns) öeldi – vana naine, laste vari, tule hoidja; võõraste varju all ma kasvi (knk) ma kasvasin võõraste ulu all. Vrd ulu|alune
5. varjatud koht ▪ pane üles kapi pääl varju, et na kätte_i saa! pane üles kapi peale peitu, et nad kätte ei saa!; kun_sa nüid varjun ollit, et sut es näe? kus sa nüüd peidus olid, et sind näha polnud? || jala|vari jalats ▪ miul om uvve jalavarju minul on uued jalatsid. Vt jalat´s

vedäme2 <vedäde, via ~ vea>
1. vedama, enda järel tõmbama ▪ obene vedäs´ vangert hobune vedas vankrit; temäl vedä sii elu iki tagaspidi (knk) temal veab see elu ikka tagurpidi (st läheb halvasti). Vrd .küüt´me, .tõmbame || kangast vedäme kangast käärima ▪ vanast käärpuid es_ole, sõs veeti seinä pääl kangast vanasti käärpuid ei olnud, siis kääriti seina peal kangast; kiilt vedäme keelt peksma ▪ temä om küll kiilt vedänu tema on küll keelt peksnud; .kihla vedäme kihla vedama ▪ nemä vedäsiv kihla mõne asja pääle nemad vedasid kihla mõne asja peale; .vinga vedäme pilvitama ▪ päe kat´te ärä, ta nagu vinga veap päike kadus ära, [ilm] nagu pilvitab (kui ähvardab sadama hakata); .silmi vedäme viirastust nägema ▪ inimesel veets silmi, sellel ei ole terve veri inimene näeb viirastust, sellel ei ole terve veri; ümmer vedäme petma ▪ temä om miut küll ümmer vedänu tema on mind küll petnud
2. kaupa või koormat kuhugi toimetama ▪ ommen saa akade sõnnikut vedäme homme saab hakata sõnnikut vedama; kalu veets võrkege kalu veetakse võrkudega; lääme elet vedäme! lähme rukkeid koju vedama!
3. tassima, kandma ▪ ma via pangiga kajo mant vett kodu ma vean pangega kaevu juurest vett koju. Vrd .tas´me, .tin´me

veli <velle, .velle> vend ▪ veli ellä vellekene, ärä sa võta leske naista, ostak ärä vana obesta (rahvalaulust) vend hell, vennakene, ära sa võta lesknaist, ära osta vana hobust; lääme vellele käümä! lähme vennale külla!; nii om kolmeksi puha velitse velle need on kolmekesti kõik lihased vennad. Vrd vennas || kooli|veli koolivend ▪ me olem koolivelle me oleme koolivennad

.verka <.verka, .verkat> Hel simman, küla tantsupidu ▪ lääme verka pääle! lähme simmanile!; meie kasu aal nakati verkat pidäme meie kasvamise ajal hakati simmaneid pidama. Vrd karap, kirmas, .pilgar´, .simman´, .verkus

viht <viha, .vihta> saunaviht ▪ mul tule pal´lu vihtu tetä mul tuleb palju saunavihtu teha; lääme mõtsa viha lehessile! lähme metsa vihaoksi tooma!; kase lehestege ja vihage ike värmits mune kaselehtedega ja vihaga ikka värvitakse mune || rohi|viht rohuviht ▪ mõne tõve vasta tetäs rohivihta mõne haiguse vastu tehakse rohuvihta

vihu|sann <vihu|sanna, vihu|.sanna> vihasaun, vihtlemissaun ▪ täempe lääme vihusanna täna lähme vihasauna. Vt sann

.viiri Pst Hls Krk äärde ▪ lääme jõõ viiri! lähme jõe äärde!. Vrd .kõrva, .viirde

vilu <vilu, vilut>
1. vilu, jahe ▪ ilm om nõnda vilus lännü ilm on nii jahedaks läinud; ku tules vilut ilma, et kuum ei kõrvede kui tuleks vilu ilma, et kuum ei kõrvetaks. Vrd vari, vile2, vilukas, vilune
2. varjuline, päiksepaisteta ▪ me otsim vilut aset, lääme vilu kottel me otsime varjulist aset, lähme varjulisse kohta; mine villu mõtsa ala päevä käest! mine metsa alla päikese käest varju!. Vrd varjuline, varjune

vähi <vähjä, .vähjä>
1. vähk, koorikloom ▪ vähjä om kivi all vähid on kivi all; lääme vähju ot´sme! lähme vähke tooma!. Vt väh´k
2. vähkkasvaja ▪ ta põde vähjä aigust, temäl om vähi kaala sihen ta põeb vähki, tal on vähkkasvaja kaela sees. Vrd kasuje
3. mädanik, taimehaigus ▪ sel om vähi sehen, mär´k, säält lääp mädäneme puu sellel on vähk sees, märk, sealt läheb puu mädanema. Vrd mädänik, .siitse, viha
4. tuuleveski aluspakus olev püstvõlli tapi alune raud ▪ vähist saap kivi õigest maha rihti vähi abil saab veskikivi õigesse asendisse panna

üles
1. üles, ülespoole, kõrgemale ▪ ma lidusi kähku repist üles ma lidusin kähku trepist üles; me päsmer võt´t üles sada kolmkümmend nakla meie margapuu kaalus üles sada kolmkümmend naela. Vrd üles|pidi, üles|poole
2. püsti, valmis ▪ vihmäk tule, lääme viskame nii einä ruttu üles! vihmake tuleb, lähme viskame need heinad ruttu üles!; nän´n pan´d tel´le üles vanaema pani kangasteljed üles. Vrd .püsti, .valmi
3. ärkvele, jalule ▪ tõusu üles! ärka üles!
4. talletatuks, jäädvustatuks ▪ ta kirjut´s kikk sõna üles ta kirjutas kõik sõnad üles
5. korda, kõlbulikuks ▪ na ehiten talu uvvest üles nad ehitanud talu uuesti üles
6. välja, avalikuks ▪ sii pühäbe olli viis paari üles õigat sel pühapäeval oli viis paari välja hõigatud (kirikus kihlumisel). Vrd .väl´lä