[MUL] Mulgi sõnaraamat

ahi <ahju ~ ahu, .ahju> ahi ▪ võta sii laste pätsik väl´lä ahjust! võta see laste pätsike välja ahjust!; luud olli ahju kuruksehen luud oli ahjukurus (ahjutaguses nurgas)

ala2 alla ▪ vil´lavoorile pistets puu ala ja viias rõuku redelte pääle viljasaole pannakse puud alla ja viiakse rõuku redelite peale; võta pit´s viina söögi ala! võta pits viina söögi alla!

ammuli avatud, (pärani) lahti ▪ võta koti suu valla ja oia ammuli võta koti suu lahti ja hoia avatud

eläden, elädengi eladeski, iialgi, mitte kunagi ▪ mia tedä eläden ei unete ma ei unusta teda iialgi; üle selle usse ei tõsta ma elädengi oma jalga üle selle ukse ei tõsta ma eladeski oma jalga; ma ei võta tat elädengi naeses ma ei võta teda mitte kunagi naiseks. Vrd eal, .ealegi, .ealen, iialgi

emäk2 <emäku ~ emägu, emäkut> , emak <emaku ~ emagu, emakut> võõrasema ▪ emäk es võta egä last omas võõrasema ei võtnud iga last omaks; emak olli kuri, ta läit´s ärä emagu mant võõrasema oli kuri, ta läks ära võõrasema juurest. Vrd võõras|emä

en´g1 <enge, .enge>
1. hing ▪ ei võta ma ende enge sissi seast ei võta ma oma hingele sellist [tegu]. Vrd õng
2. õhk ▪ piip kõvast täüs topit, ei anna enge läbi piip on kõvasti täis topitud, ei lase õhku läbi. Vrd luh´t2, õhk1
3. elusolend, hingeline ▪ ma ole õnnetu en´g, ei ole omakest ma olen õnnetu olend, ei ole (ühtki) omast. Vrd engeline
4. surnu hing, vaim ▪ kelle enge näl´län, selle põld põdur Trv (vns) kelle hinged näljas, selle põld vilets. Vrd vaim

esäne <esätse, esäst> isane ▪ ku tüdruk poissi taht, sis võta esäne konn ja viska üle õla kutsiratsigu pessä kui tüdruk poissi tahab, siis võta isane konn ja viska üle õla sipelgapessa. Vrd esä

ette1
1. ette, ettepoole ▪ mine riida ette, võta säält puid mine riida juurde, võta sealt puid
2. käsile, tööks ▪ üit´s esi võets kõrrage ette üks töölõik võetakse korraga ette
3. tõttu, jaoks, pärast ▪ ommendse päevä ette ärä muretse homse päeva pärast ära muretse
4. vastu, kätte ▪ sii tule sul alle aaste peräst ette see tuleb sul alles aasta pärast kätte

ilmangi ilmaski, iialgi ▪ sedä ei saa ilmangi kennigi nägeme, et mea tat võta seda ei saa ilmaski keegi nägema, et ma teda võtan (naiseks); kikke tüüd ei jõvva kennigi ilmangi ärä tetä kogu tööd ei jõua keegi kunagi ära teha; mia ei saa ilmangi rikkapes ma ei saa iialgi rikkamaks. Vrd .ealegi, iialgi, kunagi

innaline <innalise, innalist>
1. teatud hinnaga ▪ üte innalise mõlepe, võta esi meast sa tahat ühe hinnaga mõlemad, võta ise, millist sa tahad
2. väärtuslik; hinnatav, hinnaline ▪ lutsul om mass innaline lutsukalal on maks väärtuslik (kõrgelt hinnatav)

iri|pil´l <iri|pilli, iri|.pilli> Hel viripill, jonnakas (laps) ▪ siast iripilli ma küll liina üten ei võta sellist viripilli ma küll linna kaasa ei võta. Vrd viri|pil´l

iu <iu, iu>
1. hiuk, hinkuva hobuse häälitsus ▪ iu märä iuklep iu iu hinkuv mära hirnub iu iu. Vrd iuk4
2. hinkuv (hobune) ▪ iu oben es lase ennest raute hinkuv hobune ei lasknud ennast rautada; sii om iu, ei võta kuurmet perrä, viskas kust see [hobune] hingub, ei võta koormat järele, viskab kust

jun´n <junni, .junni>
1. kidur, halvasti kasvanud puu, aedvili vms ▪ siin seante suu junni kasvav siin sellised kidurad soo puud kasvavad; võta nii kaali junni üles võta need kaalikajunnid üles. Vrd jän´n1, jäs´s
2. jupp, pabul, junn; tubakapuss ▪ mõni panep tubagu junni põske mõni paneb tubakapussi põske. Vrd jup´p, jup´s, jus´s, nun´n1
3. villase lõnga pool, kraasitud villa rull ▪ lõnga junni pulke pääl lõngapoolid pulkade peal
4. krunn ▪ tal om juusse jun´n kukrun tal on juuksekrunn kuklas. Vt run´n
5. kohupiimatoit ▪ junni tetäse paksust piimäst, ümärigudse nagu kardule, aga suurembe junnid tehakse kohupiimast, ümarikud nagu kartulid, aga suuremad

jusar <jusare, jusaret> Hls, jusar´ <jusari, jusarit> Hel väike asi, väeti olevus ▪ ma võta su jusare sülle ma võtan su, väiksekese, sülle; täo aaste ollive jusari tallekse tänavu aasta olid väetid tallekesed. Vrd jup´s, mök´s1, piran, tiran

kaabe|pätsik <kaabe|pätsikse, kaabe|pätsikest> Krk, .kaape|pätsik <.kaape|pätsigu ~ .kaape|pätsiku, .kaape|pätsikut> Hel kaapekakk ▪ võta kaapepätsik ahjust väl´lä! võta kaapekakk ahjust välja!. Vrd raabe|pätsik, suu|pätsik

.kaissu Hls Krk embusse, kaissu ▪ tule miu manu magame, ma võta siut kaissu tule minu juurde magama, ma võtan sind kaissu

kakk3 <kaka, kakka> kaka, väljaheide ▪ ärä minnä kaka sisse, tiit ennest kakage ütte! ära mine kaka sisse, teed ennast kakaga kokku!; ärä võta kakka piiu! ära võta kakat pihku!. Vrd äkk

.kan´dla <.kan´dla, .kan´dlat> , .kan´dle <.kan´dle, .kan´dlet> kaenal ▪ võta jala kan´dles ja pää rätige näpu otsa (knk) võta jalad kaenlasse ja pea rätiga näpu otsa. Vrd kainal

kaperdeme ~ kaperteme <kaperte, kaperde>
1. koperdama, kooberdama ▪ mes sa sääl pimmen kaperdet, võta lamp üten mis sa seal pimedas koperdad, võta lamp kaasa. Vrd kooberteme1, köperdeme, kokerdeme, toperteme
2. saamatult töötama ▪ ta kaper´t kanga man terve talve, es saa koet ta töötas kanga juures terve talve, ei saanud kootud. Vrd kohmerteme
3. askeldama; toimetama ▪ ta om nõnda vana, ei saa muud kedägi tetä, kaperdep luumege ta on nii vana, ei saa muud midagi teha, askeldab loomadega. Vrd argeldeme, atserdeme, matserdeme1, müterteme, tokerdeme

.kar´skus <.kar´skuse, .kar´skust> piltl karsklane ▪ sii om kar´skus, sii ei võta viina see on karsklane, see ei võta viina

kaust <kausta, .kausta> täispikkuses loomanaha tükk ▪ kaustast sai paari pastlit loomanahast sai paari pastlaid; võta sii suvva kaust võta see pastelde nahk

kehväline <kehvälise, kehvälist> Hls Krk kehv ▪ ta om seante kehväline, ei võta rammu ta on selline kehv, ei võta kaalu juurde. Vrd kehv, vilets

kimpsu-kampsu pl <.kimpse-.kampse, .kimpse-.kampse> Trv, kimsu-kamsu pl <.kimsse-.kamsse, .kimsse-.kamsse> Krk kimpsud-kompsud, koli, varandus ▪ tal .kimpsu-.kampsu küllät tal varandust küllalt; võta oma kimsu-kamsu kokku ja kae et siit mineme saat võta oma kimpsud-kompsud kokku ja vaata, et siit minema saad. Vrd kimpsu-kompsu

.kiskme ~ .kiskma <kista ~ .kisku, kisu>
1. kiskuma, tõmbama, võtma ▪ kisu jala valla võta jalad lahti (st jalatsid jalast ära); mine kisu üit´s korvitäis kardult mine võta üks korvitäis kartuleid. Vrd kakkame2, .villame, .võtme
2. kaklema, kisklema ▪ poisi kisuve kikk sii aig poisid kaklevad kogu aeg. Vt .kiskleme, Vrd .tankleme1
3. sugutama, kannustama ▪ mudu ei saa poigi, ku egä muna jaos piap esäani kiskme, par´ts kisk kah muidu ei saa tibusid, kui iga muna jaoks peab isahani kannustama (emast), part kannustab ka. Vrd kannusteme, .tallame1
4. kurnama, vaevama, nõrgestama ▪ poja om vana emmise är kiskun, ku luu ja nahk põrsad on vana emise ära kurnanud, kui luu ja nahk. Vrd .utme, .vaevame
5. sassi ajama ▪ ärä lõnga ärä kista ära lõnga sassi aja. Vt .kiskume2
6. välja imema, imama ▪ kupp kisup alape vere väl´lä kupp imeb kehvema vere välja. Vrd imeme
7. sisse murdma, röövima ▪ aida kiskje tulliv, ait olli ärä kist aida röövijad tulid, aita oli sisse murtud. Vrd .murdme
8. puutuma, kätte võtma ▪ ei tohi tuld kista ei tohi tuld puutuda. Vrd .putme
9. muutuma ▪ taevas kisk vingu, päe om ilma el´ute taevas muutub hämuseks, päike on ilma särata. Vrd .muutme, .muutume
10. pingul, kitsas olema, halvasti istuma ▪ leit kisk õlgu ümmert kleit on õlgade ümbert kitsas
11. puud lõhastama ▪ karjatse ja tüdruku kissive pirru karjased ja teenijatüdrukud kiskusid peerge. Vt .kiskume1

koda <kua, koda>
1. suveköök, väliköök ▪ koda olli püs´t roovikist, tule ase olli keset koda suveköök oli püstlattidest, tulease oli keset koda; kua katus olli pikäst lavvast, sii es võta tuld suveköögi katus oli pikast lauast, see ei võtnud tuld
2. esik, eeskoda ▪ kuan om kül´m esikus on külm. Vrd edin, rõhtu, vüür|koda, .vüürüs, .üürüs

koigerdeme ~ koigerteme <koigerte, koigerde>
1. komberdama, tuigerdama, (jalus) tolgendama; koperdama ▪ vas´k koiger´t lauta müüdä vasikas komberdas mööda lauta; tallek joba koigertep ringi, saap iki eluluum kah viil talleke juba tuigerdab ringi, saab ikka eluloom ka veel. Vrd kaperdeme, kooberteme1, köperdeme
2. põdema, kiratsema ▪ vanamiis koiger´ts pääle ja rüük´, surm es võta vanamees kiratses pealegi ja karjus, surm ei võtnud [teda]. Vrd jugame, põdeme

kolak1 <kolagu ~ kolaku, kolakut>
1. hoop, löök ▪ ma sai sääntse kolaku, et engest lei kinni ma sain sellise hoobi, et hinge lõi kinni. Vrd .kõhkam1, kõlak, kõlts3, kõm´m1
2. pauk, kõmakas ▪ anna oma kolak ja võta teder maast jälle lase oma pauk ja võta teder maast jälle (jahilkäigust). Vrd kõmak1, käräk1, kärts, säräk2

kol´k1 <kolgi, .kolki>
1. puupulk; kolgits; koot ▪ miul om kolm neli kolgige võtit mul on kolm-neli pulgaga võtit; kol´k olli varre otsan koot oli varre otsas || .kolki .andme kolki andma, peksa andma ▪ tal piap kõva kolgi andme talle tuleb kõvasti peksa anda; .kolki .saame kolki saama, peksa saama ▪ sii miis olli kõrdsin kolki saanu see mees oli kõrtsis peksa saanud. Vrd kolbits, koldsik, kul´k, kuut´1
2. veopuu, mille külge kinnitatakse aisad ▪ adral olli üit´s suur kol´k ja kait´s väikest kolki adral oli üks suur veopuu ja kaks väikest veopuud
3. piltl puutallaga king ▪ seantse kolkege om paha kävvä selliste puutallaga kingadega on halb käia. Vrd komp
4. piltl raskus, vaev ▪ sedä ma küll ei tii, et mia omal kolgi kaala võta seda ma küll ei tee, et ma endal vaeva kaela võtan (abiellumisest). Vrd ris´t, vaev

.kombeline <.kombelise, .kombelist> Hls korralik, kombekas ▪ mia võta kombelise naise ma võtan korraliku naise. Vrd kar´sk, kõrralik

.kommi
1. kummi, kumerasse, küüru ▪ ta tõmmas sel´lä kommi ta tõmbas selja küüru. Vrd .kummi, .kühmä, .küürä, .küütsä
2. lonti, lotti ▪ püksisiir tulli seere pääle kommi püksisäär tuli sääre peale lotti; võta kasugu änd üles, mud´u jääs perse kommi võta kasuka saba üles, muidu jääb [kasuka] tagaots lonti. Vt lotti

.kor´game <korjate, .kor´ga> Krk korjama ▪ näin tah´t ommugu minna marju kor´game vanaema tahtis hommikul minna marju korjama; pidit sia einu kor´game pidid seale rohtu korjama (karjapoisina lõunavahel); no võtakest jah, kor´gakest kokku nii tukmakse no võta jah, korja kokku need (hellitavalt lapsele). Vrd .korjame

korp1 <korba, .korpa>
1. (paks) puukoor ▪ pedäjelt võeti korpa männilt võeti koort; niidse korp väidsege kaabitside ärä niinekoor kaabiti noaga ära. Vrd kos´k, kosku, kuur´1
2. koorik, korp, kärn (haaval) ▪ nahk om lõhki, ragenu, aap korpa päält nahk on katki, pragunenud, ajab koorikut pealt. Vrd karp1, kärn1
3. paks kattekiht (lume- või mullakoorik, soomus vms) ▪ ku kala suitsute, sõs ei võta mitti sedä korpa tal maha sel´läst kui kala suitsutada, siis ei võeta tal mitte seda soomust seljast maha. Vrd kooretus, koorik
4. jahukaste (taimehaigus) ▪ karumarjel om korp karusmarjadel on jahukaste

kor´v2 <korvi, .korvi> Krk vana vilets olend või asi ▪ võta sii vana uune kor´v maha lammuta see vana lagunenud hoone maha. Vrd kor´m2, kormits

kukil
1. kukil ▪ lait´s istup katsiratsi esä kukil laps istub kaksiratsi isa kukil; emä läit´s ütes kottal sanna ja olli mea kukil Hls ema läks ühte kohta sauna [külas] ja mina olin [tal] kukil
2. kukile ▪ ärä tulla miu kukil ära tule mu kukile; tule ma võta su kukil tule, ma võtan su kukile

kun´t <kundi, .kunti>
1. kult ▪ kun´t taht rohkep süvvä kult tahab rohkem süüa. Vrd pahru
2. hlv liiderlik mees ▪ sii om külä kun´t, sii ei võta üttegi tüdrukut ärä, latse tege ärä see on küla kult, see ei võta ühtegi tüdrukut ära, lapse teeb ära

kuus´3 <koone ~ koode ~ kooda ~ koose, kuut> Krk puust vars (nt kirvel), kuuas ▪ ärä sa sedä võtta, sii om kirve koode puu, ma taha sellest kirve kuut tetä ära sa seda võta, see on kirvevarre puu, ma tahan sellest kirvevart teha. Vt kuvvas

kuuts <kootsu, .kuutsu> Krk (vana) vilets olend või asi ▪ võta säält üit´s uus luud, egä nende kuutsege pühki ei saa võta sealt üks uus luud, ega nende viletsatega enam pühkida ei saa. Vrd kööt´s, köötsäke

kõndsel <.kõntsle, kõntselt ~ kõndseld>
1. kõlgas ▪ vil´lä sehen om kõntsle vilja sees on kõlkad. Vrd kõndsak
2. kalts, näru ▪ nende kõntselte siist ei võta kennigi neid täiu väl´lä nende närude seest ei saa keegi neid täisid kätte. Vrd lapak, lupak, lupar´t, lupat´, mühüs
3. piltl kaltsakas, närudes inimene ▪ kõntsle sel´gä topit, kõn´d ku üit´s egäven kõndsel kaltsud selga topitud, kõnnib nagu üks igavene kaltsakas. Vrd kaker´t, kalbak, kalberd, kaltsak, müsim

kõva <kõva, kõvat ~ kõva, kõva>
1. kõva ▪ kait´s kõvat kivi ääd jahu ei tii (vns) kaks kõva kivi head jahu ei tee. Vrd kale1, kal´g
2. range, karm, kindel ▪ ma anni tal kõva käsu, et ta ruttu ärä käü ma andsin talle range käsu, et ta ruttu ära käib (st käiks). Vrd kal´k1, kare, vali
3. terve, tugev ▪ eläje pidiv nõnda kõva oleme ku teräs loomad pidid nii tugevad olema kui teras. Vrd .kange, terve, tugev
4. koguselt suur, tubli, vägev ▪ leevä tainast sõkuts oma kõva puul´ tunni leivatainast sõtkutakse oma tubli pool tundi. Vrd tubli, vägev
5. piltl viin ▪ ma võta üte pitsi vana kõvat ma võtan ühe pitsi kanget viina. Vrd kipe1, käräk1

käräk1 <kärägu ~ käräku, käräkut>
1. kärgatus, (vali) pauk, kõmakas ▪ piken lüüp kõva käräku pikne lööb kõva kõmaka. Vt kärgätüs, kärätus
2. löök, hoop ▪ anni tal üte ää kõrvakiilu, üte kärägu vääni tal kõrva pääle andsin talle ühe hea kõrvakiilu, ühe käraka väänasin talle kõrva peale. Vt kärts
3. piltl viin; alkoholiannus, kärakas ▪ seh, pane üit´s käräk nüid säh, võta üks kärakas [viina] nüüd; kas ta käräkut kah võtt? kas ta viina ka võtab?. Vrd elu|tilk, jumale|vili, kül´mä|rohi, poru|jom´m, söögi|alune

käsil
1. käsil, teoksil, tegemisel ▪ perenaesel om levä tegemine käsil perenaisel on leiva tegemine käsil
2. käsile, teoksile ▪ ku ma tage kokku saa, küll ma võta ta sõs käsil kui ma temaga kokku saan, küll ma võtan ta siis käsile. Vt ette1, käsile
3. tarvitusel, kasutusel ▪ sii sõna ei ole käsil see sõna ei ole kasutusel

käsile teoksile, tegemisele ▪ nüid ma võta siu peokinda käsile nüüd ma võtan sinu labakud käsile (hakkan neid kuduma). Vt käsil, kätte

kör´t1 <kördi, .körti> seelik ▪ ma puserde kördi ännäst vii väl´lä ma väänan seelikusabast vee välja; vanast olliv nas´tel musta kördi Hls vanasti olid naistel mustad seelikud; tahap iki poisil kördi pähä pista, ega sii poiss muidu tat võta piltl tahab ikka poisile seeliku pähe tõmmata, ega see poiss muidu teda võta. Vrd kuh´t, run´ts3, undruk

küben <kübene, kübent ~ kübend>
1. ebe, kübe; raas ▪ san´t raap´s kübenit sant kraapis raasukesi; peni om peris aige, mitte üit´s küben leibä ta enämb suu sissi ei võta Hel koer on päris haige, mitte üht raasu leiba ta enam suu sisse ei võta. Vt kiben, kübe, Vrd ase2, eben, raas1
2. okas (okaspuul) ▪ saksamaa kuuskel lääve kübene otsast ärä saksamaa kuuskedel (st lehistel) tulevad okkad küljest ära; kutsiratsik tiip kuuse kübenist pesä rautsik teeb kuuseokastest pesa. Vrd okas, uhak1
3. natuke, pisut ▪ avite miut küben Hls aita mind natuke; üüse suigati raasik, küben aiga öösel suigatasin natuke, pisut aega. Vt kübe, kübik, Vrd ivak, natik, pisut, raasik1

laiuti laiustpidi, laiuti ▪ kört tetti laiuti rõõvast seelik tehti laiuti riidest; laiuti om kammer kait´s süldä laiustpidi on tuba kaks sülda; võta pikuti või laiuti, üitstapuha võta pikuti või laiuti, ükspuha. Vrd lapiti, laiutselt

langa|kadsa <langa|kadsa, langa|.katsa> Hel lõngakera ▪ võta säält korvi siist kõllatse langakadsa võta sealt korvist kollased lõngakerad; langakadsa ollive värmilise lõngakerad olid värvilised. Vt kadsa

.lange|tõbi <.lange|tõve, .lange|tõbe> Hls Krk epilepsia, langetõbi ▪ ku langetõbi edimest kõrda tule, sis võta nii rõõva kikk ja palute ärä, siis saavet terves kui langetõbi esimest korda tuleb, siis võta need riided ja põleta kõik ära, siis saavat terveks. Vrd koolis´k

lan´ts1 <landsi, .lantsi> Hls vemmal ▪ võta iki ää lan´ts kätte, egä nii lehmä mud´u ei kulle võta ikka hea vemmal kätte, ega need lehmad muidu ei kuula. Vrd lantsik, matak, vemmel

lantsik <lantsigu ~ lantsiku, lantsikut> Krk, landsik <landsigu ~ landsiku, landsikut> Krk pikk vits, vemmal ▪ luumi aeti lantsikuge loomi aeti vitsaga; võta ää lantsik ja lantsite ta läbi! võta hea vits ja nüpelda ta läbi!. Vt lan´ts1

lapi <lapi, lapit ~ .lapme, .lapmet ~ .lapju, .lapjut> , lappi1 <lappi, lappit> labidas ▪ lapige om ää maad kajude labidaga on hea maad kaevata; ärä võta suurt lappit ~ lapit! ära võta suurt labidat!; küll liiv ja lapi mass (knk) küll liiv ja labidas maksavad (tasumata võlast). Vt .lapju

las´s1 <lassi, .lassi> laudadest ümmargune puupütt, lähker, lass ▪ võta lassige piimä kah üten! võta nõuga piima ka kaasa!. Vrd .lähker

libu <libu, libu>
1. hlv liiderlik naine, libu ▪ seandest libu ei võta kennigi sellist liiderlikku naist ei võta keegi. Vrd libus´k, lihva, lihverts, literts, lit´s
2. emane koer, hatt, lita ▪ libul jooseve esätse koera perän lital jooksevad isased koerad järel. Vrd ata, at´t, lita

liim´1 <leeme ~ leemi, .liimi>
1. leem ▪ mõnikõrd tetti kardulaleemi sisse käki mõnikord tehti kartulileeme sisse käkid; mis sa liimi lakut, võta paksepet! mis sa leent lakud, võta paksemat! (supi söömisel). Vt liin´2
2. taimemahl ▪ nüid om kuremarja äste valmis, saa äste liimi nüüd on jõhvikad hästi valmis, saab hästi mahla (st neist tuleb palju mahla). Vrd mahl
3. vedelik; lima, mäda ▪ kõru om aige, aa liimi väl´lä kõrv on haige, ajab mäda välja. Vrd lima, limu

.loksleme <lokselte ~ lokselde, .loksle>
1. jõuetuks jääma, põdema Trv ▪ ku ma aiges jää, loksle, sis võta liikvat kui ma haigeks jään, põen, siis võtan liikvat. Vrd koigerteme, kögiseme, põdeme
2. vedelema, laisklema Krk ▪ ah nii lokslev pääle, aave aiga edesi ah need vedelevad niisama, löövad aega surnuks. Vrd .loikleme, lokerdeme, looderdeme

lon´k <longi, .lonki> Krk lodu, madal vesine heinamaa ▪ kui sa läbi longi läät, sis võta kengä jalast ärä, mud´u saave nii likes kui saa läbi vesise heinamaa lähed, siis võta kingad jalast ära, muidu saavad need märjaks. Vrd lod´u3, loigas, loimik, loisk1

lud´u <lud´u, lud´u> Hel lutt ▪ egä lait´s ei võta lud´u iga laps ei võta lutti. Vt lud´su2, lup´s, lut´t1

.luht´me ~ .luht´ma <.luhti, luhi> Pst õhutama, tuulutama ▪ võta akne valla, tua tahave luhti võta aknad lahti, tube on vaja tuulutada. Vt luhtiteme, Vrd tuuluteme

lul´l <lulli, .lulli> Hls Krk
1. väike piip ▪ temä sedä lulli ammaste vahelt ärä ei pane tema seda piipu hammaste vahelt ära ei pane (suust ei võta). Vrd piip
2. lstk lusikas ▪ ot ma tuu siul väikse lulli! oota, ma toon sulle väikese lusikakese!. Vrd lusik, lus´k

lõnga|ris´t <lõnga|risti, lõnga|.risti> Trv Pst haspel ▪ võta lõng lõngaristi päält maha! võta lõng haspli pealt maha!. Vrd langa|rist, loi, loim3, lõim2, viitsip

lõnks <lõnksu, .lõnksu> Hls lõnks, lonks, lonksatus ▪ võta üit´s lõnks viil viina võta üks lonks veel viina. Vrd lonks, lõm´ps2, sõõm

.lür´pme <.lürpi, lürbi> Krk lurinal sööma või jooma, lürpima ▪ kunas sa selle väikse lusikuge kõtu täüs lürbit, võta iki suurep millal sa selle väikse lusikaga kõhu täis sööd, võta ikka suurem. Vt .lar´pme1

mannerg <mannergu, mannergut> , manner <.mandre, mannert ~ mannerd> plekknõu, mannerg ▪ võta mannerg kah üten võta mannerg ka kaasa; manner om kardin räime nõu mannerg on plekist räimenõu; vii mandrege einälistel taari vii mannerguga heinalistele taari. Vrd kard2, lek´k1

mokk <moka, mokka>
1. huul, mokk ▪ obesel om suure moka hobusel on suured mokad; an´ds moka pääle suud andis suu peale suud; ma tää, et nii om siul moka järgi ma tean, et need on sulle mokkamööda (suupärast). Vrd uul´1
2. huuli meenutav ese või eseme osa ▪ võta raasik lusigu mokage võta natuke lusika otsaga

mud´u muidu, teisiti; tasuta ▪ mud´u olli ää miis küll, aga seante maeda puuld muidu oli hea mees küll, aga selline laisavõitu; maarjapäevän piap tasa illukesi oleme, mud´u võip viil müristemist tulla maarjapäeval peab vaikselt olema, muidu võib veel äikest tulla; ega mea sulle mud´u ei nakka tegeme, mea võta ikki inda kah ega ma sulle muidu ei hakka tegema, mina võtan ikka tasu ka

munner <.mundre, munnert> Krk Hel
1. munder ▪ munner miist ei riku (vns) munder meest ei riku
2. piltl rõivastus ▪ võta mundrest valla, mis sa istut! võta riidest lahti, mis sa istud!. Vt .munder

mutsak <mutsagu ~ mutsaku, mutsakut> Pst Trv komps, mütsak ▪ vanainime tulep vastu, mutsak kähen vanainimene tuleb vastu, komps käes; käänä nii rõõva puha mutsakus kokku ja võta üten keera need riided kõik kompsuks kokku ja võta kaasa. Vrd kimps, komps, mütsäk1, pamp, pondsak

.mõistlik <.mõistligu ~ .mõistliku, .mõistlikku> mõistlik, arukas; asjalik ▪ sia piat iki mõistlikup oleme, võta mõistus pähä! sa pead ikka arukam olema, võta mõistus pähe!; mõistlik näge silmäge, rumal kaep käege (vns) arukas näeb silmaga, rumal katsub käega. Vrd arukas, asjalik, ladvak, mõttekas, mõttelik

mähkä <mähkä, mähkät> nätske (leivast) ▪ ahi olli jahe, leib sai mähkä ahi oli jahe, leib sai nätske; kooriksest ei saa jagu, muutku võta sedä sisukse mähkät koorikust ei saa jagu, muudkui võtan seda nätsket osa [leiva] seest. Vrd lätsäk, .mähkäm, mähkäts, mätsäk, nädse

naalt najalt ▪ võta aia naalt riha võta aia najalt reha. Vt nõalt

naar <naaru, .naaru>
1. naer ▪ kikk tullive suure naaruge kõik tulid suure naeruga; naar ei riku nahka, tühi jutt ei võta tükki (vns) nali ei riku nahka, tühi jutt ei võta tükki; tegis´ pal´t naaru moka, tal olli iki ää miil´ (knk) ajas vaid huuled naerule, tal oli ikka hea meel
2. pilge ▪ mes sa tiit sedäsi, jäät tõiste naaru ala mis sa teed niimoodi, jääd teiste naerualuseks; mea ole kige ilma naarusse Trv ma olen kogu ilma naeruks (pilgata). Vt pilge1

nabasteme <nabaste, nabaste> Hls Krk (naba paigast) venitama ▪ ärä võta nõnda suurt sel´lätäüt sel´gä, sa nabastet ärä ennäst ära võta nii suurt seljatäit selga, sa venitad endal naba paigast ära; ku vaist är ollu nabastet, minti tohtre manu ja lasti kõttu surva ja litsu kui vahel oli ennast ära venitatud, mindi arsti juurde ja lasti kõhtu suruda ja litsuda (masseerida)

naine <naise, naist> , naene <naese, naest>
1. naine, naisterahvas ▪ naisel ollu lait´s tulemen naisel olnud laps tulemas; naese lauliv lavvanegi, peiu naariv pengi pääle (rahvalaulust) naised laulsid lauaski, peiud naersid pingi peal. Vrd naiste|rahvas || tuhu|naine sünnitaja ▪ tuhunaise nurmikun pidi oleme terve kana või kukk käkisupige katsikule minnes pidi nurmikus olema terve kana või kukk käkisupiga
2. abielunaine ▪ võta naine ärä, saat ristse aig parempini süvvägi nlj võta naine ära, saad ristsete ajal paremini süüagi. Vrd emän´t, kül´le|lämiteje, sängü|täüs

naut´ <naudi, .nauti> Pst Hls Krk
1. karjavits, malk; puuäkke kinnituspuu ▪ võta iki ää naut´, mis sa selle töbige tiit võta ikka hea malk, mis sa selle töbiga [st lühikesega] teed; naudi sehen om pal´lu äädust ja tarkust vitsa sees on palju headust ja tarkust; neli nauti olli üte äglä man neli kinnituspuud oli ühe äkke juures. Vrd naude, näüt´, nüblik, nüpel, .nüüster1
2. kuhjamalk ▪ naudi pannas kuhja pääl malgad pannakse kuhja peale. Vrd kõrd|malk, väänus, vöörüs

.naut´me <.nauti, naudi> Krk
1. nüpeldama, peksma ▪ mes selle poisi man tules tetä, võta naut´ ja naudi kas küll mis selle poisiga tuleks teha, võta malakas ja peksa läbi. Vt nauditeme, .pesme
2. vitstega äkke laudu varbade vahele kinnitama ▪ lavva naudites vitsege vahele lauad kinnitatakse vitsadega vahele

.nilge <.nilge, .nilget>
1. marraskil ▪ ma lei nõnda jala ärä, et nahk olli nilge pääl ma lõin jala nii ära, et nahk oli marraskil. Vt .nilgel, .nilgene, .nilgi, nil´läne, .nilvi
2. libe ▪ tiiveere om nõnda nilge, ei saa astu tee servad on nii libedad, ei saa astuda; ma võta räimi, ku mu süä om vesine ja nilge Krk piltl ma võtan räimi [söögiks], kui mu süda on vesine ja libe. Vrd .nilbe, .nõlgine, .limbe, libev

ning, nink ning, ja ▪ võta üit´s ning tõine, mõlepe üttemuudu kõlbave võta üks ja teine, mõlemad ühtviisi kõlbavad; tere ning jõudu! tere ja jõudu!. Vt ja

.nok´me1 <.nokki, noki> nokkima, nokaga haarama; piltl vähehaaval tegema ▪ kanase nokiv teri kanad nokivad teri; mi sa nõnda nokit, võta suurep aarak! Krk mis sa niiviisi nokid, võta suurem [sirbi]täis! (öeldi sirbiga rukkilõikajale). Vrd nogime, nokitseme, .säun´me, togime, .tän´kme

nukelti Krk nurgeti ▪ rätti sa ei saa mud´u puhtes, võta nukelti neli nukka puha kokku, sis õõru rätinuka puhtes rätikut sa ei saa muidu puhtaks, võta nurgeti neli nurka kõik kokku, siis hõõru rätinurgad puhtaks. Vt nuketi

nuus´t <nuusti, .nuusti>
1. nuust, tuust, kimp ▪ pirru nuus´t panti ahju pääle kujume peerukimp pandi ahju peale kuivama. Vrd kimp, säuk, tutt, väänd
2. räbal, lapp ▪ võta nuus´t ja pühi laud ärä võta lapp ja pühi laud ära. Vrd tuus´t

nõu2 <nõu, nõu>
1. nõuanne, nõu ▪ mea kellekide nõu ei võta, mea kellekide nõu järgi ei tii mina kellegi nõu [vastu] ei võta, mina kellegi nõuande järgi ei tee || nõuss oleme nõuks, abiks olema ▪ ta pidi miul nõuss oleme ta pidi mul abiks olema
2. plaan ▪ nõu jäi katik plaan jäi katki (st pooleli). Vt laan´3

.näitme2 ~ .näitmä2 <.näitä, näidä> , .näütme ~ .näütmä <.näütä, näüdä> läitma, süütama ▪ kesspaika jäeti auk, kus kütüsel tuli sisse näüdeti keskkohta jäeti auk, kust kütisel tuli sisse läideti (aletegemisel); agadel näüdeti tuli otsa hagudele läideti tuli otsa; võta tuli üles, näüdä pird pihti! võta tuli ülesse, läida pird pihti (süüta pird pirruhoidjas põlema). Vrd .läitmä, .süüt´me3

nän´n2 <nännä, .nännä> naiserind; rinnanibu; nisa ▪ lait´s om joba suures kasunu, ei võta enämb nännä Hel laps on juba suureks kasvanud, ei võta enam rinda. Vrd nibi, nisa, rind

.näotu <.näotu, .näotut> näotu, inetu ▪ ärä sa lait´s sedä tekki võta, sii sihande näotu ära sa, laps, seda tekki võta, see on selline inetu; küll olliv tal näotu latse küll tal olid näotud lapsed. Vrd inetu, kole1, koletu, konderik, molak

näüt´ <näüdi, .näüti> Krk malk; vits ▪ ma võta näüdi kätte ma võtan malga kätte; küll olli tal suur näüt´ kähen küll oli tal suur malk käes. Vrd naut´, nüblik, nüpel, paat´s, vits

nüpel <.nüple, nüpelt> vits, nüppel ▪ ku sa ei kulle, ma võta nüple ja tõmba sul üte tulitse üle kaala! kui sa ei kuula, siis ma võtan malaka ja tõmban sulle ühe tulise [hoobi] üle kaela!. Vrd näüt´, nüblik, oosik, paat´s, ruus´k

nüpeldeme ~ nüpelteme <nüpelte, nüpelde> nüpeldama, peksma ▪ võta ää nüppel kätte ja nüpelte läbi! võta hea malakas kätte ja nüpelda läbi!. Vrd landsiteme, nahvelteme, nauditeme, nübliteme, summeldeme, sähveldeme

nüüstik <nüüstigu ~ nüüstiku, nüüstikut> Hel
1. luuakonts ▪ egäl olli oma nüüstik igal oli oma luuakonts. Vt kandsik2
2. kepp, malk ▪ võta ää nüüstik kätte, et koera pääle ei tule vüta hea malakas kätte, et koerad peale ei tule. Vt .nüüster1

oder <odra, .otra> oder ▪ võta kaaru ja otre kah võta kaeru ja otri ka; viska vil´la, kahva kaaru, otri ku sia ändu (rahvalaulust) viska vilja, kahva kaeru, otri kui seasabasid. Vt kesu

ohi|lõõg <ohi|lõa, ohi|.lõõga> Hel, ohe|lõõg <ohe|lõa, ohe|.lõõga> Trv Krk ohelik ▪ võta obene ohelõõga pidi perrä! võta hobune ohelikuga järgi!. Vrd ohelik

pak´k1 <paki, pakki> pakk, pakitud esemed; pamp ▪ võta sii pak´k ende kätte võta see pakk enda kätte; tal olli suur rõõvapak´k kan´dlen tal oli suur riidepamp kaenlas. Vrd komps, pagas´k, pamp, pandsak

.pakme1 ~ .pakma1 <pakku, paku>
1. pakkuma, ettepanekut tegema ▪ paku tal viil kõrd, ku ta ei võta, sõs mine äräde, vii lõnga kodu! paku talle veel kord, kui ta ei võta, siis mine ära, vii lõngad koju!; ta pak´s ennäst tühü, mea paksi kah, miut es võete ta pakkus ennast tööle, mina pakkusin ka, mind ei võetud; ta olli üit´s kümme tuhant ärä pakkun ta oli üks kümme tuhat ära pakkunud (hinnaks)
2. ulatama, serveerima, süüa, juua jms pakkuma ▪ paku obesel juvva! paku hobusele juua!. Vrd ulateme1, .ängäme2

pauk <paugu, .pauku>
1. pauk; püssipauk ▪ mõtsast kos´t kõva püssi pauk metsast kostis kõva püssipauk. Vrd juts1, kaps3, lahvak, pahvak, säräk2
2. löök, hoop ▪ ma panni tal üte paugu ma andsin talle ühe hoobi. Vrd lüük´, uup´, välk
3. tükk, paluke ▪ miul ei ole pala ega pauku võtta kustigilt mul ei ole pala ega tükki võta kusagilt. Vrd pala1, palane, paluke, tom´p, tük´k

peiu|poiss <peiu|poisi, peiu|.poissi> Trv Hls peiupoiss, peigmehe saatjaks, abiliseks olev noormees ▪ peiupoisi olliv uhkelt rõõvin peiupoisid olid uhkelt riides; peiupois´s olli kess_ialine, vanad es võta kennigi Hls peiupoiss oli keskealine, vana ei võtnud keegi

perätu
1. päratu, otsatu, väga suur ▪ sii olli perätu tüü see oli päratu töö; sii olli perätu suur maja see oli väga suur maja. Vrd ilmatu, mahutu, otsate
2. väga palju ▪ täo om perätu marja mõtsan sel aastal on väga palju marju metsas. Vrd arutu, .irmsast, perätust
3. korratu, unaruses ▪ sii om perätus jäänu, sedä ei võta kennigi naises see on unarusse jäetud, seda ei võta keegi naiseks; sii talu jäi perätus, sel peritejet ei ole see talu jäi lohakile, sellel ei ole pärijat. Vrd kõrratu

pidim2 <pidime, pidimet> pide ▪ võta pidimest kinni ja tõmma us´s valla! võta [käe]pidemest kinni ja tõmba uks välja!. Vt pide1

pirduka <pirdukme, pirdukmet> Krk pilbas, pirrulaast ▪ pirdukme om nii, mis alu kül´lest valla lüvväs ja tuld ürjäts pirrulaastud on need, mis [puu]halu küljest lahti lüüakse ja [millega] tuld alustatakse; mud´u ei saa tuld aluste, võta pirdukmit iki muidu ei saa tuld alustada, võta pilpaid ikka. Vt pirr|tukk, tuka, Vrd pilbas

pirru|tukas <pirru|.tukme, pirru|tukast> pirru põlemata ots, pirrutukk ▪ võta pirrutukmit maast tule näütses võta maast pirrutukke otsi tule süütamiseks. Vrd pirr|tukk, tuhkas

.pistme ~ .pistmä <.pistä, pistä>
1. pistma, torkama ▪ õmmelte ma tahtse õige pikält pistä ja arvalt astu õmmelda ma tahtsin nii, et õige pikalt pista ja harvalt astuda (pikkade pistetega). Vrd .sorkame, .suskame, .süskäme, .tsuskame
2. valu tegema ▪ küll ta pist kül´le sehen, ku väidsege sorkas küll pistab küljes, nagu noaga torkab. Vrd valuteme
3. nõelama, hammustama ▪ ku om uisal ärä pistet, sii aa irmus paisteteme kui on ussil ära nõelatud, see ajab hirmsasti paistetama (rästiku hammustusest). Vrd nõglateme, nõglume, .nõklame, salume, .salvme1
4. toppima, panema ▪ pistä käe teki ala! pista käed teki alla!; anna mulle midägi ka suhu pistä! anna mulle midagi ka suhu pista!. Vrd .top´me1
5. kiiresti tegema; kiiresti liikuma ▪ temä pis´t miul manu ja akas´ kõnelem tema tormas minu juurde ja hakkas rääkima. Vrd .villame, .väl´kme
6. ahnelt sööma, õgima; kaanima ▪ lamba pistäv ristikeinä pääl lambad söövad isukalt ristikheina ädalat; pistä üit´s pit´s är kah! võta üks pits ära kah!. Vrd .laan´me2, .lam´pme2, .lõm´psme, pitsiteme, õgime
7. pistist andma ▪ ka sa saat sedäsi alt käe pistä kas sa saad sedasi altkäe pistist anda

pugal´ <pugale, pugalet ~ pugali, pugalit Krk>
1. pugal, (heledate laikude või vöötidega) kirju ▪ ku kuremari joba pugal´ külgige om, sõs võta julgest kui jõhvikas juba laiguliste külgedega on, siis võta julgesti (poolvalminud jõhvikaist, millel teine külg punane)
2. kirju veis ▪ sii vasik olli pugal´, kel valge kuppe see vasikas oli pugal, kel [olid] valged kubemed; pugal´ kül´lege, täh´t kül´le pääl, sis kutsuti pugal´ kirju küljega, täht külje peal, siis kutsuti pugalaks (lehmast)

pureteme <purete, purede>
1. kallale ässitama, puretama ▪ ta puret´s mut koerage ta puretas mind koeraga (st ässitas mulle koera kallale). Vrd suhuteme, õhuteme1, ässiteme
2. koeraga loomi karjatama ▪ purete luume koerage: võta, võta! karjata loomi koeraga: võta, võta!