[MUL] Mulgi sõnaraamat

Sõnastikust • Eessõna • Juhiseid • Lühendid • @ettepanekud

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 65 artiklit

alampest ~ alapest halvemini; viletsalt, halvasti ▪ kehv eläjes, ken alampest peet talve, om vaklu täüs kehv loom, kelle eest on halvasti talvel hoolitsetud, on vaklu täis; ta tei alapest tüüd ta tegi tööd halvemini

.elkjäs <.elkjä, .elkjäst> Trv Hel, .elkjas <.elkja, .elkjast> Hel
1. tugevat valgust kiirgav; kõrvetavalt kuum, tulikuum ▪ eilä olli seande elkjäs päe, et peris nõrgas võt´t eile oli selline kõrvetavalt kuum päev, et päris nõrgaks võttis. Vrd ele3
2. helkjas, helkiv ▪ elkjä, nagu laasi muudu Hls helkjad, nagu klaasi moodi

eläje <eläje, eläjet> , eläjes <eläje, eläjet>
1. loom (eriti veis) ▪ luur´lupja andas eläjidel loomadele antakse kloorlupja; lait´s läit´s sia karjast eläjide karja laps läks seakarjast [suurte] loomade karja (karjaseks); aa eläje väl´lä! aja loomad välja!. Vt luum2, Vrd lojus, tõbras
2. piltl elajas, lurjus ▪ sa olet peris eläjes oma tembuge sa oled päris elajas oma tembutamisega. Vrd eluk

eläteme <eläte, eläde> elatama, toitma ▪ kelleg ta üle eläts neid millega ta toidab neid (loomi üle talve); na elätiv penise kambren nad pidasid koeri toas. Vrd .toitme

eläts <elätse, elätset> , elätse <elätse, elätset> elatis, elutähtis asi ▪ mis sa tast nõnda kirut, egä ta mõni enge eläts ei oole! mis sa temast niimoodi kirud, ega ta mingi hinge elatis ei ole (st mingi elutähtis asi)

ennempest ~ ennepest ~ enempest ~ enepest ennemalt, varemalt ▪ tüdrik rüük´s joba ennepest ambit tüdruk kaebas juba varem hambavalu; siul om eläje jo enempest saantigi vil´län sul on loomad juba tükk aega viljas. Vrd ennemp, ennist, varembest

jõhmerdeme ~ jõhmerteme <jõhmerte, jõhmerde> Pst jahmerdama, sekeldama ▪ küll võip sii tüdrik sääl laudan jõhmerte küll võib see tüdruk seal laudas jahmerdada; küll om eläje, jõhmerteve pääle, ei näe paigal kurta küll on loomad, jahmerdavad pealegi, ei oska paigal seista. Vrd kooserdeme, sekeldeme

jõhmer´ts <jõhmertsi, jõhmertsit> Pst püsimatu, tüütu olend ▪ küll ta olli üit´s jõhmer´ts eläjes küll oli ta üks püsimatu loom. Vrd aamer´t, ajo|peni, keerep´

.jätme ~ .jätmä <jättä, jätä>
1. jätma, (edasi) olla laskma ▪ vanast jäeti vas´k sis kasume ku ta ää lehmä poig olli vanasti jäeti vasikas siis kasvama, kui ta hea lehma poeg oli; mia jäti kah täämbe tua põrmandu mõskmede mina jätsin ka täna toa põranda pesemata
2. säilitama, alal hoidma ▪ sirge pikä õle jäets sidemides sirged pikad õled jäetakse sidemeteks (õlekubude tegemisel). Vrd .oidme
3. ära v üle andma, loovutama ▪ ärä jättä oma tüüd tõistel tetä ära jäta oma tööd teistele teha || maha .jätme hülgama, loobuma ▪ ta jät´s piibu maha, ei tõmba ämp piipu ta loobus piibust, ei tõmba enam piipu; poolel .jätme ~ poolikul .jätme pooleli jätma ▪ me jätim einäteo poolikul me jätsime heinateo pooleli; rahu .jätme lõpetama; rahule jätma ▪ nüid om ele kuju, tulep kütmine rahu jättä nüüd on vili [rehes] kuiv, tuleb kütmine lõpetada; .õhtut .jätme õhtul tööd lõpetama, õhtule jääma ▪ ku sa selle tükikse är saat, sõs jätä õhtut kui sa selle tükikese ära saad [tehtud], siis jää õhtule
4. edasi lükkama, viivitama ▪ jätä ommenes sii minek jäta homseks see minek. Vrd .aigleme
5. mööndusi, järeleandmisi tegema, andestama ▪ vana eläje ta meil om, jätäm andis tal vana loom ta meil on, anname talle andeks

kahjuline <kahjulise, kahjulist> Hls kahjulik ▪ mia ei osta üttegi kahjulist eläjet mina ei osta ühtegi kahjulikku looma

kahune <kahutse, kahust> Hls Krk veidi külmetanud, kahutanud; hallane ▪ maa om kahune, ei või eläjit väl´lä lasta maa on kahutanud, loomi ei või välja lasta; nevä lääve kahutse ilmage väl´lä Hls nemad lähevad hallase ilmaga välja. Vrd allane

.kandje <.kandje, .kandjet> rase; tiine ▪ ku sa latse kandje olet, sis jalage ei tohi eläjet lüvvä kui sa last kannad (rase oled), siis ei tohi jalaga looma lüüa. Vrd ennäst|.vastu, .rasse|.jalgine, .tuuja

kehväteme <kehväte, kehväde> Krk Hel kehvaks jääma, kõhnuma ▪ obene om kehväten hobune on kehvaks jäänud; mõni eläjes om kuri kehväteme, temä jääss otsa mõni loom kõhnub kergesti, ta jääb otsa. Vrd keväteme, kõhnateme

kesä <kesä, kesät ~ kesä, kesä>
1. kesa, sööti jäetud põld ▪ aa eläje õhtsapoolen kesä pääle! aja loomad õhtu poole kesapõllule!; sa olet oma tüüge kesä pääle jäänu, ku tõise om ärä tennu ja sina tiit alle viil [öeldakse et] sa oled oma tööga kesa peale jäänud, kui teised on ära teinud ja sina teed alles veel. Vrd sita|maa
2. varane kartul ▪ kesä olli päält valge, kõllatse ihudege, õige pal´lu silmä auke varane kartul oli pealt valge, seest kollane, õige palju [idu]auke. Vt kesäk, kesä|kardul

ket´t <keti, ketti> kett ▪ eläjil om keti ja kabla kaalan loomadel on ketid ja köied kaelas

kimuteme <kimute, kimude> Krk, kimmuteme <kimmute, kimmude> Hls ahnelt jooma, kaanima ▪ mehe kimmutive terve üü mehed jõid terve öö; eläje kimutive lohun nõnda pal´lu ku na tahive loomad jõid lohus nii palju, kui nad tahtsid. Vrd kimame, .kimmame2, simame

koigat´s <koigatsi, koigatsit> Krk loikam, kõrend, kõhn olend ▪ sii om üit´s koigat´s, kõhn eläjes see on üks kõrend, kõhn loom. Vrd koebak, koiger´t, kõren´t1

koletu
1. kole; hirmus, õudne ▪ ta om irmus vaate, koletu eläjes ta on hirmus vaadata, kole loom. Vrd .irmus, jube, kole1, .õudne
2. ilmatu, tohutu; väga, tohutult ▪ sii asi om koletu kole (knk) see asi on väga kole. Vrd mahutu, põhjatu, .tuitu

koonusteme <koonuste, koonuste> Krk konutama, passima ▪ mis sa koonustet üleven, ku sa magame ei lää mis sa konutad üleval, kui sa magama ei lähe; koonustes pääl selle tüdrugu man passib muudkui selle tüdruku juures; eläje tuleve siia koonusteme ja närime loomad tulevad siis passima ja närima. Vrd kojoteme1, konuteme, känuteme, nokuteme2, tooguteme

kore <kore, koret>
1. kare, krobeline ▪ tõugjas om kore soomussege Trv tõugjas on kareda soomusega. Vrd .kahre, karbane, kare, .karplik, .kärplik
2. jäme, jämedakoeline, suureteraline või -kiuline ▪ koret einä eläje ei süü jämedat heina loomad ei söö; kore luuge linal om kiud ka lai jämeda luuga linal on kiud ka lai. Vrd jämme
3. hõre, kore, poorne ▪ sii om üit´s kore ruusa maa, lask väe läbi see on üks hõre kruusamaa, laseb väe läbi (st ei hoia väetist mullas). Vrd ere, ereline, loga2

kõhnateme <kõhnate, kõhnade> Krk kõhnaks jääma, kõhnuma, lahjuma ▪ nii eläje om kevädes nii kõhnaten need loomad on kevadeks nii kõhnaks jäänud; mõni lehm pääle poiga kõhnat´s mõni lehm jäi pärast poegimist kõhnaks. Vrd kehväteme, keväteme, kõdeme, kõdureme, .lõpme

kõrralik <kõrraliku ~ kõrraligu, kõrralikku>
1. korralik, hoolikas; elukommetelt laitmatu ▪ kõrralik inimene pidä kõrralikult ennest üleven korralik inimene peab ennast korralikult üleval. Vrd .kõrdlik, .ontlik, oolik, .un´tlik
2. nõuetekohane, sobiv; omadustelt laitmatu ▪ mede talun om kõrralik eläje kari meie talus on korralik loomakari. Vrd .kõlblik, .paslik2

kõva <kõva, kõvat ~ kõva, kõva>
1. kõva ▪ kait´s kõvat kivi ääd jahu ei tii (vns) kaks kõva kivi head jahu ei tee. Vrd kale1, kal´g
2. range, karm, kindel ▪ ma anni tal kõva käsu, et ta ruttu ärä käü ma andsin talle range käsu, et ta ruttu ära käib (st käiks). Vrd kal´k1, kare, vali
3. terve, tugev ▪ eläje pidiv nõnda kõva oleme ku teräs loomad pidid nii tugevad olema kui teras. Vrd .kange, terve, tugev
4. koguselt suur, tubli, vägev ▪ leevä tainast sõkuts oma kõva puul´ tunni leivatainast sõtkutakse oma tubli pool tundi. Vrd tubli, vägev
5. piltl viin ▪ ma võta üte pitsi vana kõvat ma võtan ühe pitsi kanget viina. Vrd kipe1, käräk1

kär´k2 <kärgi, .kärki> kärp (Mustela erminea) ▪ kär´k eläs urun, ta om seande pruun´ kärp elab urus, ta on selline pruun; nirk om valge, kär´k om punatsemb nirk on valge, kärp on punasem. Vt kär´p2, palu|kär´k, palu|kär´p

kär´p2 <kärbi, .kärpi> Trv Hel kärp; kärplane ▪ kär´p süü kannu, kodun ja pervede sihen eläs, ta olevet seande ku tuhkur Hel kärp sööb kanu, kodus ja nõlvade sees elab, ta olevat selline nagu tuhkur. Vrd kär´k2, palu|kär´k, palu|kär´p

küünel <.küündle ~ .küüntle, küünelt> Krk küünal ▪ küüntlit tetti lamba rasvast ja eläje rasvast ka küünlaid tehti lambarasvast ja loomarasvast ka. Vt küünäl

laialine ~ laialin <laialise, laialist>
1. avar, suur ▪ sii lehm om laialise piimaannige see lehm on suure piimaanniga; temäl ei ole jutul jäkku egä sõnal sõlme (knk) temal ei ole jutul jätku ega sõnal sõlme (ei ole jutul mõtet). Vrd avar, lahe1, lai, suur1
2. kerglane; poolearuline, ullike ▪ ta eläs laialist elu ta elas kerglast elu; tal om laialin miil´, tal ei ole õige miil´ ta on poolearuline, tal ei ole õiget aru [peas]. Vrd at´uk, eblak, kep´s, kääl´

longar´d <longardi, longardit> Hel logard ▪ me külän eläs mitu longardit meie külas elab mitu logardit. Vrd logar´d, logas´k, lokar´d, loker´t, lokerus

lummerdeme ~ lummerteme <lummerte, lummerde> nummerdama ▪ kikk vihu lehe lummerdets ärä kõik vihikulehed nummerdatakse ära; palgi olli vaja ärä lummerte palgid oli vaja ära nummerdada; lihunigul om eläje joba ärä lummertet lihunikul on loomad juba ära nummerdatud

maja <maja, maja ~ maja, majat>
1. maja ▪ maja pal´le külän maja põles külas; meil om kate eluge maja meil on kahekorruseline maja. Vrd tare
2. talu; kodu; majapidamine ▪ sedäsi tule pankrut´t majja, ku sedäsi elät´s sedaviisi tuleb pankrott tallu, kui niimoodi elatakse. Vrd talu
3. teatud asutus ▪ ku mehe käisive Ruhjan avalikun majan, sis obese tõive na peräst kodu kui mehed käisid Ruhjas lõbumajas, siis hobused tõid nad pärast koju || kohtumaja kohtuhoone; maja, kus kohut peeti; lugemise maja palvemaja

mao|.aaje|ein <mao|.aaje|einä, mao|.aaje|.einä> Krk harilik kukehari (Sedum acre) ▪ ku eläjel maoaaje sehen, sis eläi pasantep, sis korjats eläjel maoaajeeinu; maoaajeeinä kasvave lühikse kõllatse ligi maad kui loomal on maoajaja haigus, siis loomal on kõht lahti, siis korjatakse loomale maoajajaheinu; maoajajaheinad on lühikesed kollased maadligi

moonuts ~ moonut´s <moonutse, moonutset> , moonutis <moonutise, moonutist> , moonutus <moonutuse, moonutust> peletis, moonutis; viirastus, kummitus ▪ küll sii eläjes om iki moonuts! küll see loom on ikka peletis!; kärbläse moonutse lendäve kambride sihen kärbse-peletised lendavad tubades; üit´skõrd olli tal üit´s moonut´s vastu tullu, siiperäst ta pel´gäp ton´te ükskord oli talle üks kummitus vastu tulnud, sellepärast ta kardab tonte; mis ilus sii olli, moonutus olli sii, sii es sünni kohekil mis ilus see oli, see oli moonutis, see ei kõlvanud kuhugi. Vrd muunuts

mülge <.mülke, mülget> Trv Hel mülgas ▪ linas´k eläs ka ruun mülgete sehen, kus pehme põhi om Trv linask elab ka roos mülgaste sees, kus on pehme põhi. Vrd mülgäs, mülgätüs1

nir´k <nirgi, .nirki> nirk (Mustela nivalis) ▪ nir´k om mõtsa eläje nirk on metsloom; sii tulep nukus nurme pääle, sii tulep põdras põllu pääle, nirgis niidu veere pääle, põdra viisil põimip põllu, nirgi viisil niidap einä (rahvalaulust) see tuleb nukuks nurme peale, see tuleb põdraks põllu peale, nirgiks niidu ääre peale, põdra viisil põimib põllu, nirgi viisil niidab heina; nirgil om süsimusta silmä ja kõrva, esi lumivalge, nir´k ei tii kellekil kedägi nirgil on süsimustad silmad ja kõrvad, ise on lumivalge, nirk ei tee kellelegi midagi. Vrd nür´k

nol´l1 <nolli, .nolli> Trv loll, tola ▪ küll sii om nol´l eläjäs küll see on loll loom. Vt lol´l, Vrd turak1

on´n1 <onni, .onni>
1. onn; õlgedest või kuuse- ja lepaokstest varikatus ▪ mea sääl onnin küll ei eläs, ma lääs säält kuulmed ja nägemed mina seal onnis küll ei elaks, ma läheks sealt kuulmata ja nägemata (nii et keegi ei kuule ega näe); juurvillä pääle tetti onni juurviljade peale tehti varikatused. Vt un´n2, Vrd urdas, urgas, üt´t
2. riidest kattega vanker ▪ tartlistel olli kik´k onneg ratta, käisiv Karksi laadal, valge rõõvas olli pääl tartlastel olid kõik kattega vankrid, käisid Karksi laadal, valge riie oli peal

palame1 <palade, pala>
1. põlema; tules kahjustuma ▪ tule paladen sai ahi lämmes tule põledes sai ahi soojaks; välk lei maja palame välk lõi maja põlema; tare pal´li maani maha maja põles maani maha
2. käärides kuumaks minema ▪ einä lääve kuhjan palame heinad lähevad kuhjas kuumaks. Vrd tulisteme1, tuliteme2
3. piltl teravalt janutama ▪ kiil´ peris palas suhun kange januge keel päris põleb suus suure januga
4. piltl innuga tegutsema ▪ seande eläve vaimuge, sii eläs ja palas, ei seisä oma naha seen mitti selline elava loomuga, see elab ja põleb, ei seisa oma naha sees mitte

pasal <pasale, pasalt> pasal, sital; kõht lahti ▪ keväde om kik´k eläje pasal kevadel on kõikidel loomadel kõht lahti

pas`tiit´ <pas`teedi, pas`.tiiti> pasteet ▪ eläje massast om ää pastiiti tetä veisemaksast on hea pasteeti teha

pordu|elu <pordu|elu, pordu|elu> Krk porduelu, liiderlik elu ▪ ta eläs peris porduelu ta elab päris porduelu

pää|põlvitsen Hel kammitsas, köidikus ▪ noortel obestel ei miildi pääpõlvitsen olla noortel hobustel ei meeldi kammitsas olla; eläje om pääpõlvitsen, tõne ots om sarve kül´len, tõne ots om edimetse jala kül´len kinne loomad on köidikus, teine ots on sarve küljes, teine ots on esimese jala küljes kinni. Vrd pää|põldun, pää|põldussen, pää|põllin, pää|põlvin, pää|põndussen

rammune <rammutse, rammust> , ramune <ramutse, ramust> Hls Krk rammus, lihav; viljakas ▪ küll om ta paks ja rammune, ku üit´s aam kunagi küll on ta paks ja lihav, nagu üks aam ikka; ää rammu võtje eläje, ta lää ruttu rammutses hea nuumloom, ta läheb ruttu rammusaks; sii om iki rammune maa, kannap vil´lä see on ikka viljakas maa, kannab vilja. Vt rammus

raud <ravva, .rauda>
1. raud, metall ▪ sõs olli seande suitav ravvast siis oli selline sugemisvahend rauast (linaharjast); sepp aa punatses ravva, raud lää elgis sepp ajab raua punaseks, raud läheb helkivaks (hõõguma) || aak´|raud haakraud ▪ sepä alasel om aak´raud, kun obese rauda kõverdets sepa alasel on haakraud, kus hobuserauda kõverdatakse; kan´g|ravva kangsuurauad ▪ ilma ei saa obesege sõita ku kan´graudu suhun ei joole ilma ei saa hobusega sõita, kui kangraudu [hobusel] suus ei ole; kapuste|raud kapsaraud; lamba|ravva lambarauad, lambakäärid ▪ lambaravva tahav ihva lambaraudu tuleb teritada (ihuda); obese|raud hobuseraud ▪ ku sa terve obeseravva lövvät jüripäeva ommuku, sis olet sa selle aaste aigu terve Krk kui sa terve hobuseraua leiad jüripäeva hommikul, siis oled sa kogu selle aasta terve; silmä|raud kirvesilma raud ▪ silmäraud käänets katekõrra ja keedets terä sinna vahel Krk kirvesilma raud käänatakse kahekorra ja keedetakse [kirve]tera sinna vahele; suu|ravva suurauad, suitsed ▪ aa obesel ravva suhu pane hobusele rauad suhu; valet raud malm ▪ paa raud om valet raud pajaraud on malmist. Vrd ravva
2. piltl püss ▪ ta tap´s üte ravvage mitmit eläjit ta tappis ühe rauaga mitu looma (st ühe püssiga). Vt püs´s

ristik1 <ristigu ~ ristiku, ristikut> ristikhein ▪ like ristigu pääle ei või eläjit lasta märja ristikheina peale ei või lehmi lasta. Vt ristik|ein

ritter <ritteri, ritterit> Hls Krk rüütel ▪ nüid eläs ku ritter kunagi (knk) nüüd elab kui rüütel kunagi. Vrd .rüütel

räämä <räämä, räämät> Krk tubli, usin ▪ eläjes om räämä süümä loom on tubli sööma; ta om egä tüü pääle räämä ta on tubli iga töö peale; temä olli vähik mehik, a ää räämä kõrtsin maadleme ta oli väike mehike, aga usin kõrtsis maadlema. Vrd red´se, südi, tubli, udus, vahva

sasime <saside, sasi> sasima, sassi ajama; ära sõtkuma ▪ eläje om lina sehen ollu, lina ärä sasinu loomad on linapõllul olnud, lina ära sõtkunud; mis sa läät sinnä lõngu sasime! mis sa lähed sinna lõngu sassi ajama!. Vrd sagrime, sakerdeme, .sõkme, .vatsma, vatsuteme1

sein <seinä, .seinä> sein ▪ ta seis´ ku sein ehen ta seisis nagu sein ees; tuul puhkas seintest läbi tuul puhub seintest läbi; temä eläs papertet tuan, papertet seinä om kirivese Krk tema elab tapeeditud toas, tapeeditud seinad on kirjud. Vrd sain || vahe|sein vahesein ▪ teil o vahesein tett kivedest teil on vahesein tehtud kividest

.summa1 ühtekokku ▪ eläje om kikk summa minnu loomad on kõik ühtekokku läinud. Vrd .summi

summan üheskoos, summas ▪ inimese ollive kik´k summan inimesed olid kõik üheskoos; üten summan aeti sissi, ütte lauta puha, vasigu, lamba ja eläje ühte kokku aeti sisse, ühte lauta kõik, vasikad, lambad ja veised. Vrd kogusehen, kogusen

.süütme1 ~ .süütmä1 <.süütä, söödä> söötma ▪ kikk eläje om vaja ärä süütä kõik loomad on vaja ära sööta; sii luum kasvadide üles näpu vahelt süütän see loom kasvatati üles näpu vahelt söötes; sigu söödets neli kõrda päeväl sigu söödetakse neli korda päevas || käest .süütme lisatoitu andma ▪ kari jääss vara lauta, sõs piap käest süütme iki kari jääb vara lauta, siis peab lisatoitu andma ikka; ärä .süütme mürgitama ▪ sis ta olli ennest är süüten siis ta oli ennast ära mürgitanud. Vrd ihtiteme, ihvtiteme, kihtiteme

takerdeme <takerte, takerde> Trv pulstuma, vanuma ▪ küll om sel eläjel karva ärä takerdet sel´län küll on sel loomal karvad pulstunud seljas. Vrd kõdrasteme, .pulstume, vanume

tak`.siir´me <tak`.siiri, tak`seeri> takseerima, hindavalt vaatama ▪ ei ole vaja mu eläjit nõndaviisi taksiiri ei ole vaja mu loomi niimoodi takseerida. Vrd .vaateme

tulu|jakk <tulu|jaku, tulu|jakku> Krk tulukus, jätkuvus ▪ jumal pan´t tulujaku manu jumal andis tulukust juurde; ku sa pühäbet piat, sis om äripäevä tüül tulujakk man kui sa pühapäeva pead, siis on argipäeva töö tulutoov; ku mihklepäe noorel kuul, sis om eläje põhul tulujakk man kui mihklipäev [on] noorel kuul, siis jätkub loomadele põhku kauaks. Vrd tulu

tõug2 <tõu, .tõugu>
1. (looma)tõug, (taime)sort ▪ me eläje om ütte tõugu meie loomad on ühte tõugu. Vrd jakk1, las´s2, liik1, sor´t
2. tüüp, laad ▪ tõistre pernaene om tugevet tõugu inimen naabrinaine on tugeva kehatüübiga inimene. Vrd jagu

tälgädet Krk pulstunud ▪ eläje olliv kevädes är tälgädet loomad olid kevadeks ära pulstunud. Vrd pul´st, tordin, tälgin, tälgine, tälgän

täüs <tävve, täüt> , täis <tävve, täit>
1. täis, täidetud ▪ väike laut olli lehmi täis väike laut oli lehmi täis; pane veere riiki täüs! pane ääretasa täis!; mõtsavahil olli süä täüs lännu piltl metsavahil oli süda täis läinud. Vrd pilgeni
2. millegagi tihedalt v. üleni kaetud ▪ kehv eläjes, ken alampest peet talve, sii om vaklu täüs kehv loom, keda halvasti peetud talvel, see on vaklu täis
3. midagi täitev või kuhugi mahtuv kogus ▪ ma tõmmassi säält paar´ käpä täüt marju ma tõmbasin sealt paar peotäit marju; miul om üit´s vankre täüs rattit mul on üks vankritäis rattaid (st neli ratast); os mul ollu üit´s jala täüs maadki! oleks mul olnud üks jalatäis maadki!; ma magasi üte pää tävve piltl ma magasin ühe peatäie
4. täisväärtuslik, õige, päris ▪ ta ei ole peris täüs miis, ta seante taoline iki ta ei ole päris õige mees, ta [on] selline imelik ikka; temä täüs põllumiis iki tema [on] päris põllumees ikka. Vrd .puhta, .sel´ge
5. piltl purjus ▪ nüid om ennest ninda täüs võtten nüüd on ennast nii purju joonud. Vrd joonu, purjun, tinane

.urtame <urdate, .urta> Krk sihitult ringi jooksma, hulkuma ▪ küll om eläje, muudku urtave, ei pane päädki maha küll on loomad, muudkui hulguvad, ei pane peadki maha. Vrd .aeleme, .mõõlame, .tuiame, ul´ame, .ulkme

veri <vere, verd> veri ▪ ku aadert lasti, sõs lasti soone siist soone verd kui aadrit lasti, siis lasti [vere]soone seest sooneverd; ta olli tume verege piltl ta oli tumedat verd; temä om nõrga vereg, temä ei või kedägi nätä eläje tapmist egä piltl tema on nõrga verega, tema ei saa midagi näha, looma tapmist ega [midagi]

võsane <võsatse, võsast> Trv võsane, võsastunud ▪ no mis nii eläje siit võsatse karjamaa pääld süvvä saave no mis need loomad siit võsaselt karjamaalt süüa saavad. Vrd võsakas, võsaline

ärjä|kara <ärjä|kara, ärja|kara>
1. härjakara, härjasoor. Vt kara
2. piltl nuut ▪ ärjäkarage pesseti eläjit, ku nii es liigu nuudiga peksti loomi, kui need ei liikunud. Vt nuut´1

veebiliides @ veebihaldur