[MUL] Mulgi sõnaraamat

ahvelteme ~ ahveldeme <ahvelte, ahvelde> Hls Krk ahvatlema, võrgutama ▪ ärä ahvel´t kuriluum miu poja ta kuriloom võrgutas mu poja ära. Vrd aavelteme

ainuk ~ ainuke <ainukse, ainukest> ainuke, ainus ▪ ta olli miu ainuk pojak ta oli mu ainuke pojake

aja|viidus <aja|viidusse, aja|viidust> ajaviide, ajaviitmine ▪ muud ametit miul ei jole, laulmine om miu ajaviidus muud ametit mul ei ole, laulmine on mu ajaviide. Vrd aa|viide

.amba|rüüstüs <.amba|rüüstüsse, .amba|rüüstüst> Krk hambaork ▪ mea'p ole siu ambarüüstüs, rüüstät pääle miu sel´län ma ei ole sinu habaork, mässad muudkui mu seljas (öeldi riidlejale). Vrd .amba|rüüste, ur´k

aviteme <avite, avide> , aaviteme <aavite, aavide> Krk aitama ▪ miu esä avit´s tal tüüd tetä mu isa aitas tal tööd teha; koolin avidets õppi koolis aidatakse õppida; ma lää aavide sikute ma lähen aitan sikutada (köit)

ennekene <ennekese, ennekest> van emakene, memmekene ▪ emäkene, ennekene, pannit karja mu kasume Hel (rahvalaulust) emakene, memmekene, panid karja mu kasvama. Vt emä

ihume <.ihva, ihva ~ ihude, ihu> ihuma ▪ kirvit ihvets käiä pääl kirveid ihutakse käiaga; sa ihvat küll ambit mu pääl (knk) sa ihud küll mu peal hambaid. Vrd igume, tahuteme, .tõmbame

iir2 <iire, iirt> hiirekarva hall, hiirjas ▪ miu obene om iir mu hobune on hiirekarva. Vrd iirak, iire|.karva, iiruk

.jahvame <jahvate ~ jahvade, .jahva>
1. jahvatama ▪ ves´ke jahvats jahu veski jahvatab jahu. Vrd jahume, jahvateme
2. piltl lobisema, juttu ajama ▪ lase mu ärä jahvate ende kot´t lase mul ära jahvatada enda kott (st oma jutt ära rääkida); Mari jahvats Annege iki Mari lobiseb ikka Annega. Vrd .jaamame, .latrame, .patrame, .vatrame

jumal <jumale, jumalet ~ jumale, jumalt> , jummal <jummale, jummalet ~ jummale, jummalt>
1. jumal, taevaisa ▪ jumal om tervist andan ja jõudu jumal on tervist ja jõudu andnud; palusi küll jumale nimel, aga ta mitti es anna palusin küll jumala nimel, aga ta ei andnud mitte; ku tüüst müüdä minti, sis iki „jumal appi“, vasta „avide jumal“ kui tööst mööda mindi, siis [öeldi] ikka „jumal appi“, vastu [öeldi] „aita, jumal“ (st kui töötavatest inimestest mööda mindi). Vrd .luuje, .taeva|esä
2. jumaluke (emotsionaalsetes ütlustes) ▪ os_sa suur jumal, tule esi mul appi! oh sa suur jumal, tule ise mulle appi!; jumal paraku seast elu, ei kõlba sii koekile jumal hoidku sellist elu, ei kõlba see kuhugi; jumal tenät, miu emä kasvat´ miu iluste üles jumal tänatud, minu ema kasvatas mu ilusasti üles

jumi <jumi, jumi> , jume <jume, jumet>
1. jume, näovärv; terve välimus (ka loomal) ▪ ta om õige valge näoge, tal jumi raasu mitti ei joole ta on väga valge näoga, tal ei ole üldse jumet; ega miu jumi ei joose ega veri ei veere (knk) ega mu jume ei jookse ega veri ei veere (st ma ei karda)
2. värv, värvitoon ▪ vil´läl om pääle vihma tõine jumi kohe, lüü al´lenteme viljal on pärast vihma teine toon kohe, läheb haljendama. Vrd tuun´, vär´m
3. värin, judin ▪ jumi käüs üle näo, läit´s näost punatses värin käis üle näo, [ta] läks näost punaseks; kül´mä jume käis üle ihu külmavärin käis üle ihu. Vrd jahm, judin, jõbin, kahm

jõrame <jõrade, jõra>
1. jorisema, nurisema ▪ mes sa ikki miu sel´län jõrat mis sa ikka mu kallal jorised. Vrd jorame, jorime, joriseme, joristeme
2. mürama, käratsema ▪ mis te latse jõrade Hel mis te, lapsed, mürate. Vrd jurame, mölläme, müräme

karastus1 <karastuse, karastust> karastus, kosutus, värskendus ▪ sii om mu süäme karastus see on mu südame värskendus; ommukune ojomin olli noortel meestel ää karastus hommikune ujumine oli noortele meestele heaks karastuseks

kasime <kaside, kasi>
1. kasima, puhastama, koristama ▪ ta ei kasi kunagi poja perän ta ei korista kunagi poja järelt. Vrd arenteme, arime1, koristeme1, puhasteme, .ruu´kme2
2. ära minema ▪ kasi mu silmä iist, ma ei taha vaate ka su pääle! kasi mu silma eest, ma ei taha vaadata ka su peale!. Vrd mineme

kehv <kehvä, .kehvä>
1. vilets, kehv ▪ obene om kehväs jäänu hobune on viletsaks jäänud. Vrd kehväline, vireline
2. vaene, varatu ▪ et mu esä kehv olli, es jõvva mulle tiiraha massa kuna mu isa oli vaene, ei jõudnud [ta] mulle teeraha maksta. Vrd kidsev, .vaene

kihtiteme <kihtite, kihtide> mürgitama ▪ kas sa tahat miu ärä kihtite? kas sa tahad mu ära mürgitada?. Vrd ihtiteme, ihvtiteme

.kiusame <kiusate, .kiusa>
1. kimbutama, kiusama, norima ▪ temä eluaig tõisi kiusanu tema [on] eluaeg teisi kimbutanud. Vrd auguteme2, kimbuteme, nirume, nogime, nurime
2. vaevama, mitte rahu andma ▪ ta kiusas mut, ei anna enge rahu ta vaevab mind, ei anna hingerahu. Vrd .kiskme, .vaevame, vaeveldeme, .võr´kme1
3. manguma, nuruma ▪ küll ta kiusas´ mu käest, et anna sedä ja sedä küll ta nurus mu käest, et anna seda ja seda. Vrd .kirname, kirume2, .kiunme, lanime, linume
4. ahvatlema, meelitama ▪ kiusap kurjale ahvatleb kurjale. Vrd auguldeme, auguteme1, liimitseme, meelitseme, võrgiteme

kodune <kodutse, kodust Trv ~ koduse, kodust Hls Krk> kodune; peamiselt kodus viibiv ▪ emä tei kikk kodutse tüü Trv ema tegi kõik kodused tööd; miu poja om koduse mehe, nevä kurdave kodun Hls mu pojad on kodused mehed, nad püsivad kodus. Vrd kodu1, paigine

kohevel Hls Krk
1. puhvis, turris, kohevil ▪ kör´t om kohevel sel´län seelik on puhvis seljas. Vrd kahavel, kohuvel, kohuvile, kõhevel
2. piltl erk, elevil, ärevil ▪ ku ma kül´mä tunne, ihu om nõnda kohevel ja kihevel kui ma külma tunnen, siis on [mu] ihu nii erk ja kihevil. Vrd elevil, ergul, kibeveli, kihevil, virevil

kokerdeme ~ kokerteme <kokerte, kokerde> Krk
1. kohmerdama, koperdama ▪ mea vana inime kokerte sääl lehmä all, lehm lüü mut maha mina vana inimene koperdan seal lehma all, lehm lööb mu maha. Vrd kaperdeme, kohmerteme, koigerdeme, kooberteme1
2. piltl lobisema ▪ ta muugu koker´t ja koker´t, es jää vait ta muudkui lobises ja lobises, ei jäänud vait; siin om meil ää kokerte siin on meil hea lobiseda. Vrd jõhkerteme, lahverteme, laterdeme1, rekenteme

kottal, kottel
1. kohas ▪ miu tüdär eläs ütsiku kottel mu tütar elab üksikus kohas; kun kottal ta sul vastu tulli? kuskohas ta sulle vastu tuli?
2. kohal ▪ sirk lennäs´ pää kottal lind lendas pea kohal
3. juures, lähedal ▪ Kärstne kottal kat´te piits ärä Kärstna lähedal kadus piits ära. Vrd ligi, lähiksen, man
4. kohta ▪ mine ketide looma ärä, pane na tõises kottel mine ketita loomad ära, pane nad teise kohta
5. juurde, lähedale ▪ miis´ jäie mede kottel kurtme mees jäi meie juurde seisma. Vrd ligi, lähikses, manu

kukil
1. kukil ▪ lait´s istup katsiratsi esä kukil laps istub kaksiratsi isa kukil; emä läit´s ütes kottal sanna ja olli mea kukil Hls ema läks ühte kohta sauna [külas] ja mina olin [tal] kukil
2. kukile ▪ ärä tulla miu kukil ära tule mu kukile; tule ma võta su kukil tule, ma võtan su kukile

kõle <kõle, kõlet>
1. teravalt külm, vinge, kõle ▪ irmus kõle tuul, pan´ds mu väriseme kohe hirmus vinge tuul, pani mu päris värisema. Vrd kole2, kõhe, .vinge
2. paljas, lumeta; jäine ▪ kõle koha pääl joosep regi risti jäisel kohal jookseb regi risti. Vt jäine

kõsu2 <kõsu, kõsu> Pst Krk elu, hing ▪ sa tahat miu kõsu väl´lä võtta (knk) sa tahad mu hinge välja võtta (st tappa). Vrd toss1

.kän´tsme ~ .kän´tsmä pl <.kän´tsmide, .kän´tsmit> Hel jalatsid ▪ kun mu kän´tsmä om? kus mu jalatsid on?. Vt .käitsme

käppäme1 <käpäte, käppä> näppama, varastama ▪ sii om miis käppäme see on mees (st osav) näppama; temä käpäs´ miu väitse ärä ta varastas mu noa ära. Vrd .kähmäme, .kääpäme, .nähväme, .näppäme, .näpsäme

lah las ▪ lah mu är kõnelte! lase mul ära rääkida!; lah_na olla! las nad olla!. Vt las

las las ▪ las mu väl´lä arvade! lase mind välja arvutada!; las_na kasva! las nad kasvada!. Vrd lah

.laskme <.laske ~ lasta, lase, (ta) lask>
1. lubama (midagi teha) ▪ lase mu ärä jahvate ende kot´t! (knk) lase mul oma kott ära jahvatada! (st oma jutt enne lõpuni rääkida) || .luhvi .laskme ringi hulkuma; hulkudes varastama Krk ▪ ta lask luhvi, mis kätte saap, sis võtap ta hulgub ringi, mis kätte saab, seda võtab; lus´u .laskme lulli lööma Krk ▪ sii ei viisi kedägi tetä, pal´t lus´u lask see ei viitsi midagi teha, ainult lulli lööb; .luusi .laskme laisklema, logelema Krk ▪ et sa lonki sait või luusi laske, sedä es oole et sa [ringi] lonkida said või laiselda, seda ei olnud; .lörti .laskme hulkuma, ringi laskma ▪ eläje lörti lastan tulliv kodu loomad hulkudes tulid koju; .nuhki .laskme nuuskima ▪ seinä viiri müüdä las´k nuhki nuuskis seinaääri mööda
2. märki laskma, püssi laskma, tulistama ▪ seni olli pauguten, ku olli maha lasken seni oli paugutanud, kuni oli maha lasknud; poisi las´sev märki poisid lasid märki. Vrd tulisteme2
3. korraldama; hoolitsema, et midagi tehtaks ▪ jumal las´k ilma tuuletses minna jumal lasi ilmal tuuliseks minna; lase kari kodu, na ei süü enämb lase kari koju, nad ei söö enam; ma akka leibi ahju laskme ma hakkan leibu ahju panema || ala .laskme allapoole laskma, vajuda laskma ▪ nisu piap vähä ala laskme nisu peab natuke allapoole laskma (masindades)
4. voolata laskma; õhku või vett mitte pidama; vähehaaval lisama ▪ kuju ja sore, ilma põhjate maa, lask läbi kuiv ja sõmer, ilma põhjata maa, laseb läbi; kanakakerdege värmites kah, ätikut ja suula tulep seltsi laske kollaste karikakardega värvitakse ka, äädikat ja soola tuleb juurde lisada || kuppu .laskme kupusarvega verd välja imema ▪ pühäbä üit´s käis vana man kuppu laskmen pühapäeval üks [ravitseja] käis vana[inimese] juures kuppe panemas
5. häält tegema ▪ mis sa iket, lase laulu ku larap! mis sa nutad, laula nii et kõlab! || .nortsu .laskme korskama ▪ oben lasken nortsu, undi aisu olli tunden hobune olevat korsanud, oli hundi haisu tundnud; .nohku .laskme läbi nina sügavalt hingama ▪ nän´n las´k läbi nina nohku vanaema hingas läbi nina sügavalt || .nämmi .laskme mõmisema ▪ karu las´k nämmi karu mõmises (rahulolevalt); .torru .laskme madalalt jorisema ▪ seast torru laskmist ma ei taha kullelte sellist jorisemist ma ei taha kuulata
6. midagi tegema, tegutsema ▪ mea tat es seebitse, vähä viige lassi läbi mina teda ei seebitanud, veega natuke lasin üle; jää las´k miu peris seliti maha jää lasi mu päris selili maha [kukkuda]; ku peenikest auku vaja om tetä, sis piap piigertige laskme kui peenikest auku vaja teha on, siis peab peenikese oherdiga laskma || tagasi .laskme tagasi või järele andma ▪ ilm om tagasi lasken ilm on järele andnud (st soojemaks läinud)

libesteme <libeste, libeste> libisema ▪ kala tah´t käest ärä libeste kala tahtis käest ära libiseda; mu jalg libesti ja ma sat´te maha mu jalg libises ja ma kukkusin maha. Vrd libasteme, libiseme1, lihvateme, lipsateme

liiat´s <liiatsi, liiatsit> , liiät´s <liiätsi, liiätsit> Trv Hel pliiats ▪ mu näpu ollive kohman, es saa ämp liiatsit kah kätte mu sõrmed olid kohmas, ei saanud enam pliiatsit ka kätte. Vt leistik, leiät´s, tina|pulk

liige <.liikme, liigent ~ .liikme, liiget>
1. liiges ▪ mu liikme kikk valuteve kõik mu liigesed valutavad. Vrd jakk1
2. liigend ▪ sii om liigetek väit´s, sedä saap kokku panna see on liigendnuga, seda saab kokku panna. Vrd käänäp, lõpus1
3. liige, kogudusse, seltsi, perre vms kuuluja ▪ sõs om ta koguduse liige, ku ta massu är mass siis on ta koguduse liige, kui ta maksud ära maksab

.lortsme ~ .lortsma <.lortsu, lortsu> Hls Trv lurtsuma, lirtsuma ▪ muda lortsup miu jala all muda lurtsub mu jala all; karjatsel pastle lortsuve jalan karjasel pastlad lirtsuvad jalas. Vrd .lir´tsme

maak <.maakse, .maakest> maake; väike (maa)koht ▪ temä maak olli eige tilluk tema maake oli väga tilluke; muud muret ei oole, ku ma ärä lää, et mu maak maha jää muud muret ei ole, kui ma ära lähen, et mu maake maha jääb

mao|täis <mao|tävve, mao|täit> , mao|täüs <mao|tävve, mao|täüt>
1. maotäis, kõhutäis ▪ kon´tvõõras vitsut´ lavva man irmsa maotävve kutsumata külaline sõi laua juures suure kõhutäie; sai õege võetus üit´s opmani maotäis sai õige võetud üks opmani maotäis. Vrd kõtu|täedis, kõtu|täis
2. keretäis, nahatäis ▪ sa täät, et sa mu käest üte maotävve saat sa tead, et sa mu käest ühe keretäie saad. Vrd kere|täis, naha|täis, sabus´k, sagus´k1

mea ~ mia <miu, miut> , ma <mu, mut> mina, ma ▪ mea ei oles lännü mina ei oleks läinud; mia sai vihma kähen peris likes ma sain vihma käes päris märjaks; nüid ei avide mut kennigi nüüd ei aita mind keegi

mineme <minnä ~ minna, lää>
1. minema ▪ minden mõne pussige vai lavva vedäjege oleksid võinud minna mõne bussiga või lauavedajaga; miis lää pikä sammege mees läheb pikkade sammudega; nän´n läit´s kamres vanaema läks tuppa; mine aigapiditsebest! mine aeglasemalt!; mine tii, ku sul jõudu ei ole mine tee, kui sul jõudu ei ole (tegevuse võimatusest) || pikäle mineme (liiga) kaua kestma ▪ ma tüdisi ärä, sii kõne läit´s väegä pikäle ma tüdinesin ära, see jutt läks väga pikale; .luuja mineme looja minema ▪ päe läit´s vette luuja, ommen tule vihma päe läit´s vette luuja, ommen tule vihma; päe lääp varsti luuja, ma tahas iki valge valuge kodu saia päike läheb varsti looja, ma tahan ikka valgel ajal koju jõuda; .randa mineme ehale minema ▪ võtten ratta ja lännu sinna tüdrukul randa Krk võtnud ratta ja läinud sinna tüdrukule ehale; sopal mineme lastek pesema mineme ▪ lait´s lää sopal Krk laps läheb pesema (vanni); tagasi mineme tagasi minema ▪ ärge tulge üten, minge tagasi! ärge tulge kaasa, minge tagasi!; .tuhku mineme katsikule minema ▪ me lääme pühabe tuhku me läheme pühapäeval katsikule; .tulgu mineme tulusele minema; .tähte mineme täide minema ▪ nüid sii asi läit´s tähte nüüd see asi läheb täide; .tälkä mineme pulstuma ▪ villa om tälkä lännü Krk villad on pulstunud. Vt .pulstume; .õiges mineme tõeks minema, täide minema ▪ sõs olli sii unenägu jälle õiges lännu Krk siis oli see unenägu jälle täide läinud
2. ära minema, lahkuma, loovutama ▪ ma müüsi obese ja vankre üten tükin mineme ma müüsin hobuse ja vankri ühes tükis maha. Vt .lahkume, .lahkuneme
3. piltl surema ▪ mes sa viil sest patust kogut endel, sia olet jo egä päe minemen mis sa veel kogud seda pattu endale, sa oled ju iga päev suremas. Vt .kuulme2, .lõpme, sureme
4. uude olukorda siirduma ▪ ta tahap kangeste mehele minna ta tahab väga mehele minna || .naksu mineme tülli minema ▪ Tiinage lääme ütte puhku naksu, temä tahap asja viimätse riipsuni täädä saia Tiinaga lähme tihti tülli, tema tahab viimase kriipsuni asja teada saada
5. mööduma, kuluma (ajast) ▪ lääp viil raasike aiga läheb veel natuke aega. Vrd kulume || .nihva mineme nurja minema ▪ õllege võip nihva minna, linnasse om kopiteme minnu õllega võib nurja minna, linnased on kopitama läinud; .nurja mineme nurja minema, nurjuma, luhtuma ▪ kikk miu tüü läit´s nurja kogu mu töö läks nurja. Vrd .unssume

.mõistme <.mõista, mõista ~ mõs´ta>
1. oskama ▪ ma ei mõista süvvä tetä ma ei oska süüa teha. Vrd .oskame, .tundme, .täädme
2. aru saama, taipama ▪ kõru valuts, jumal mõist, mis sääl sehen om kõrv valutab, jumal teab, mis seal sees on; suumlane mõis´t mu keele ärä soomlane sai minu keelest aru. Vrd .kohmame, .mõikame, .pulmame, .taipame
3. määrama, kohustuseks tegema ▪ valla puult mõs´teti, et säält piap üit´s obene siiä saama vald määras, et seal peab üks hobune siia saama (st toodama). Vrd rajame
4. mõistatama ▪ mõista ärä nii mõistatse! mõistata ära need mõistatused!. Vt mõistateme

.nilge <.nilge, .nilget>
1. marraskil ▪ ma lei nõnda jala ärä, et nahk olli nilge pääl ma lõin jala nii ära, et nahk oli marraskil. Vt .nilgel, .nilgene, .nilgi, nil´läne, .nilvi
2. libe ▪ tiiveere om nõnda nilge, ei saa astu tee servad on nii libedad, ei saa astuda; ma võta räimi, ku mu süä om vesine ja nilge Krk piltl ma võtan räimi [söögiks], kui mu süda on vesine ja libe. Vrd .nilbe, .nõlgine, .limbe, libev

.nimme pl <.nimmide, .nimmit> nimmed ▪ surva miu nimmit, na om nõnda valuse! Hls masseeri mu nimmeid, nad on nii valusad!

nipsiteme <nipsite, nipside> Krk, nipsuteme <nipsute, nipsude> Trv nipsutama, nipsu laskma ▪ mes nipsitemine sii om, seantse nipsige lüüt nõnast vere väl´lä mis nipsutamine see on, sellise nipsuga lööd ninast vere välja; õppa latsi kah nipsiteme! õpeta lapsi ka nipsu lööma!; mes sa nipsutet mu nõna all mis sa nipsutad mu nina all

nähväk <nähvägu ~ nähväku, nähväkut> nähvak, nähvav löök ▪ ta sai mu käest üte tulitse nähväku ta sai minu käest ühe tulise nähvaka. Vrd näh´v, .nähkäm, sirak, .sähkäm, sähv, sähväk

.nääksmä <.nääksu, nääksu> Trv naaksuma, nääksuma ▪ mis sa iki nääksut mu kallal mis sa ikka naaksud mu kallal. Vrd .nääkme2, .rääksme

nöögu <nöögu, nöögut>
1. hellitl põrsas, notsu ▪ miul om kümme nöögut laudan, nälgä ei näe mul on kümme põrsast laudas, nälga [ma] ei näe; vaate miu nöögusit vaata mu notsusid. Vt nööguk, Vrd not´sa, notsi, not´su, põrs
2. põrsaste kutsumise hüüd ▪ nöögu-nöögu kutsuti nöögusit nöögu-nöögu kutsuti notsusid. Vt noogu

.nüüstme <.nüüstä, nüüstä> hõõruma, nühkima; sügama ▪ nüüstä miu sel´gä! süga mu selga!; sia põrse akkav kah nüüstme seapõrsad hakkavad ka nühkima. Vt .nüistme

pakiteme <pakite, pakide> Trv pakitsema, tuikama ▪ käsi pakitep, om üles aet käsi tuikab, on paistetanud üles; sii asi pakitep miu enge pääl see asi pakitseb mu hinge peal. Vt pakitseme

poostelteme <poostelte, poostelde> Krk
1. nõiduma ▪ poostel´ts ärä mu loomakse nõidus ära mu loomakese. Vrd .nõidme, .puus´tme, sõname, sõnuteme, võrguteme
2. laimama, laimujutte rääkima ▪ Ann käi tõiste taresit müüdä poosteltemen Ann käib mööda teiste majasid laimujutte rääkimas. Vrd .laimame, .reoteme, .rot´sme2, viliteme

pori <pori, pori> pori ▪ sa ei massa sedä pori kah, mis mu jalge all om sa ei maksa seda pori ka, mis mul jalgade all on; pori lennäs´ vankrege sõiten üle pää pori lendas vankriga sõites üle pea. Vrd lögä, lömä, muda, pask, sopp2

põgiseme <põgiste, põgise> Krk põgisema, plõgisema ▪ miu kõrvan põgisi mu kõrvas põgises; siil´ põgises ja mügises siil põgiseb ja mügiseb

raban´ts <rabantse, rabantset> , rabat´s <rabatse, rabatset> , rapan´ts <rapantsi, rapantsit>
1. tuulamata vili koos prahi ja aganatega ▪ rabantse leibä es näe mia aganaleiba ei ole mina näinud. Vrd vahelik2
2. halvatus; rabandus ▪ rabant´s võt´t miu esäl jala alt ärä halvatus võttis mu isal jalad alt ära. Vrd rabadus, rabandus, rabavus

rahu3 ~ rahule rahule ▪ jätä mu eng rahu! jäta mu hing rahule!; viimäte iki jäi lait´s rahule viimaks ikka jäi laps rahule

.rapstigi Hel rapsti ▪ tõmmas´ miu kinni ku rapstigi taga sel´läst haaras mu kinni nagu rapsti selja tagant. Vt .rapsti, Vrd .rõpstigi

rauk <rauga, .rauka> rauk, väga vana inimene ▪ miu käe värisive nigu raugal mu käed värisesid nagu raugal. Vrd kõbi1, kõps1, köbi

.reoteme <.reote, .reode> Hls Krk
1. määrima; rikkuma ▪ üit´s olli kimmelgu är reoten keegi oli kemmergu ära määrinud; nüid o sel kangakse är reoten nüüd on selle kangakesed ära rikkunud. Vrd .määr´me, .reosteme, roisuteme, rokkame, roogendeme
2. laimama, pilkama ▪ ta naar´ mut ja reot´s ta naeris mu üle ja pilkas; tat olli ilmaasjate reodet teda oli põhjuseta laimatud. Vrd alventeme, .laimame, poostelteme, .rot´sme2, viliteme

.riik´me <.riiki, riigi> triikima; hõõruma ▪ villast vanast es riigitegi villast [riiet] vanasti ei triigitudki; pidurõõva olli vaja ärä riiki peorõivad oli vaja ära triikida; riigi miu sel´gä, soone om nõnda valuse! hõõru mu selga, sooned on nii valusad!. Vrd .res´me, .õõrme

ripendeme ~ ripenteme <ripente, ripende>
1. ripendama, ripnema ▪ mis siul sääl kördi veeren ripendep? mis sul seal seeliku ääres ripendab?. Vrd .ripneme, sorendeme
2. narmendama ▪ tal kör´t alt puha ripentes tal seelik alt kõik narmendab. Vrd narmendeme, nirmendeme, närmendeme, närvendeme, rapenteme
3. piltl tolgendama ▪ mis sa ripendet tõiste jalun Trv mis sa tolgendad teistel jalus; mis sa iki miu ännä otsan ripendet Krk (knk) mis sa ikka mu sabas tolgendad. Vrd tilgenteme, tolgendeme

robi1 <robi, robi> Hls vana kuivanud või krobeline asi ▪ kus mu vana kasuku robi om saanu? kus mu vana kasukanäru on saanud?. Vrd kõblak, kõdrik

.rut´sme <.rutsi, rutsi> Trv Pst rutjuma; pigistama, hõõruma ▪ rutsi miu pihta, miu soone om valuse! hõõru mu pihta, mul on sooned valusad!. Vrd rudsume, .ruime, .õõrme

rõbi <rõbi, rõbi> Trv krõbekuiv, krõbi (nt vana kasukas) ▪ kos miu vana kasuka rõbi on? kus mu vana kasukakrõbi on?. Vrd rõbe, rõps

.räüg´me ~ .räüg´mä <.räügi, räügi> Hls Krk Hel kräunuma; piltl manguma ▪ mis te iki räügide mu perän, uutke senigu ma anna! mis te ikka mangute mu järel, oodake senikaua, kui ma annan!; ku kodu tule, sis om te räüg´min kõrvun kui koju tulen, siis on te kräunumine kõrvus. Vrd .käunme, .näüg´me, .töinäme

rüüstüs <rüüstusse, rüüstüst> Krk
1. ork ▪ mea_p ole siu amba rüüstüs, rüüstät pääle miu sel´län piltl ma ei ole sinu hambaork, torgid muudkui mu seljas (tagakiusajast, riidlejast). Vrd or´k, ur´k
2. rüüstaja ▪ na om igävese rüüstüse, rüüstäve kik´k kotusse läbi nad on igavesed rüüstajad, rüüstavad kõik kohad läbi

.saama ~ .saame <saia ~ .saade, saa>
1. saama ▪ sa ei saagi tat saama ku ta viil sul saia om (knk) sa ei saagi teda saama, kui ta sul veel saada on; sai lõhut ku pää olli like otsan (knk) sai [tööd] lõhutud, nii et pea oli märg otsas (kiirest töötamisest); poisi tahav küll mu käest säpsu saia, aga ma ei anna poisid tahavad küll mu käest seksi saada, aga ma ei anna || jagu .saama võitu saama, jagu saama; piltl aru saama, taipama ▪ ku õige suure lamba ollive, siss mõsti kateksi, ütsinte es saa jagu kui väga suured lambad olid, siis pesti kahekesi, üksinda ei saanud jagu; ku sõnadege tõisest jagu ei saa, sõs pand ikme kui sõnadega teisest jagu ei saa, siis hakkab nutma; mea selle kirjäst jagu ei saa mina sellest kirjast aru ei saa; .otsa .saama surema; otsa saama ▪ täo aaste om kitsi puha otsa saanu sel aastal on kitsed kõik ära surnud; .pihta .saama pihta saama, tabama ▪ küt´t sai jänessel pihta kütt sai jänesele pihta; .toime .saama tehtud saama, toime tulema ▪ ma sai selle tüüge toime ma sain selle töö tehtud; .valla .saama lahti saama; vallandatud saama ▪ temäl olli segädust ollu, ta sai kirjutejest valla tal oli segadust olnud [tööga], ta sai [valla]kirjutaja ametist lahti (vallandati). Vrd .jäämä
2. saadaval olema ▪ sii talu om saija see talu on saadaval (müügis)
3. saabuma, kätte tulema ▪ siu süüst ja suure jumale käest, saagu sul esi puha kik´k saama, mis sia miul ütlit sinu süüst ja suure jumala käest, tulgu sulle endale kõik, mis sina minule ütlesid; neist lõngest saa iluse kampsi nendest lõngadest saab ilusa kampsuni. Vrd tuleme
4. hankima, muretsema ▪ tüdrik olli endel uhke rõõva selgä saanu ja nüid edvis´t nendege tüdruk oli endale uhked riided selga muretsenud ja nüüd edvistas nendega. Vrd .an´kme1, muretseme, .soeteme
5. saavutama ▪ midä sa ääge ei saa, sedä ärä pahage püvvä (vns) mida sa heaga ei saavuta, seda ära pahaga püüa
6. muutuma, kujunema ▪ puder akas´ joba pehmes saame, kardule joba pehme puder hakkas juba pehmeks saama, kartulid juba pehmed. Vrd .muutume
7. jõudma, suuteline olema; pääsema ▪ mia saa selle tüüge valmis küll ma jõuan selle tööga valmis küll; nänn es saa õvve, rep´p olli kõrge vanaema ei pääsenud õue, trepp oli kõrge; ma ei saa täembe siuge üten tulla ma ei saa täna koos sinuga tulla. Vrd .jõudme, .pääsme
8. piisama, jätkuma ▪ sellest leväst saa pal´lald päeväs viil sellest leivast jätkub ainult [üheks] päevaks veel. Vt jakkume, jäkkume, .mõikame

.saatus <.saatuse, .saatust> saatus ▪ miu elu saatus om seande, ma pia sellege rahul oleme mu elusaatus on selline, ma pean sellega rahul olema; ma pia saatusege lepme ma pean saatusega leppima

sugime <.suiju, suiju>
1. sugema, harjama ▪ mu pää sügelep, tuu sii ari, ma suiju mu pea sügeleb, too see hari, ma kammin. Vrd sugeme
2. takkusid linaharja abil linakiust eraldama ▪ raudarja pääl olli är suijut nii lina raudharja peal olid ära soetud need linad. Vrd .suime
3. riisuma ▪ rihage suijuts kik´k kuurme üle rehaga riisutakse kõik koormad üle. Vrd .riibme, .riisme
4. peksma; nahutama ▪ ma sugisi ta läbi ma peksin ta läbi; küll sa kodun suiju saat! küll sa kodus nahutada saad!. Vrd sugame, summeldeme

sõidateme <sõidate, sõidade> sõidutama ▪ temä sõidats egät ütte ende sel´län tema sõidutab igaüht enda seljas; ta sõidat´ miu kodu ta sõidutas mu koju. Vrd sõiduteme

sõrmitseme <sõrmitse, sõrmitse> Hls Krk
1. sõrmitsema, sõrmedega puutuma ▪ tal ihu süüdäs, sõs ta piap ennäst sõrmitseme tal ihu sügeleb, siis ta peab ennast sõrmitsema
2. sirvima ▪ ta sõrmit´s miu raamatut ta sirvis minu raamatut. Vrd lehitseme, .sir´vmä
3. sorima ▪ kik´k miu asja olliv läbi sõrmitset kõik mu asjad olid läbi soritud; egä mia ta asju ei akka läbi sõrmitseme ega mina ta asju ei hakka läbi sorima. Vrd .kohm´me, .nuhk´me, sorime

sõt´s <sõtsi, .sõtsi> hellitl õde ▪ mia läe sõtsil käimä ma lähen õele külla; kas sa miu sõtsikest näit? kas sa mu õekest nägid?. Vrd sõsar, õde || kooli|sõt´s kooliõde ▪ me ollim jo koolisõtsi me olime ju kooliõed

sügeleme <sügelte, sügele> Trv
1. sügelema ▪ küll miu jalg sügelep, süüdä ku pal´lu tahat küll mu jalg sügeleb, süga, kui palju tahad. Vrd kiheleme, .süitme, .süüt´me2
2. piltl midagi väga teha tahtma ▪ sedä miu ihu igatsep, sedä miu süä sügelep (rahvalaulust) seda minu ihu igatseb, seda minu süda sügeleb

süid1 <süi, .süidü ~ .süidi> , süüd1 <süü, .süüdü>
1. süü, süüdiolek ▪ temäl ei saa süüdü anda temale ei saa süüd anda (st ei ole süüdi); velle vallatust om üit´s vass, sõsarel sületäüs süüdü (knk) venna vallatust on vaksa jagu, õel sületäis süüd (poiste ja tüdrukute patuelust). Vrd viga
2. põhjus ▪ mu emä nägis´ ilma süütä vaeva mu ema nägi ilma põhjuseta vaeva. Vrd .põhjus

tak`.siir´me <tak`.siiri, tak`seeri> takseerima, hindavalt vaatama ▪ ei ole vaja mu eläjit nõndaviisi taksiiri ei ole vaja mu loomi niimoodi takseerida. Vrd .vaateme

tibi1 <tibi, tibi>
1. hellitl kanake ▪ tibi läit´s munele kanake läks munele. Vt kana, Vrd tiiber|jalg, tiipa|jalg
2. tibu ▪ kanal olli ulka tibisit perän kanal oli palju tibusid järel; oh sa mu tibike, oh sa mu kanake, oh sa mu kallis tui pojake piltl oh sa mu tibike, oh sa mu kanake, oh sa mu kallis tuvipojake. Vrd kana|poig, tibu, tikane

tui <tui, tuid> tuvi ▪ mea näi kait´s tuid ma nägin kaht tuvi; oh sa mu kanake, oh sa mu kallis tui pojake! (rahvalaulust) oh sa mu kanake, oh sa mu kallis tuvipojake!. Vrd tuvi

.tähtline ~ .tähtlin <.tähtlise, .tähtlist>
1. tähine ▪ tähtline taevas, tähti pal´lu taevan tähine taevas, tähti palju taevas
2. tähniline ▪ anna mu tähtlise peokinda! anna mu tähnilise mustriga käpikud!. Vrd täheline, tähniline, .tähtis2

.täius <.täiuse, .täiust> suurus, tublidus ▪ tal om iki oma täius kah tal on ikka oma tublidus ka. Vrd .suurus1 || .süäme|.täius vihatuju, südametäis ▪ ooda, senigu miu süämetäius üle lääp! oota seni, kui mu vihatuju üle läheb!. Vrd viha

valateme <valate, valade> van vaatama ▪ ma valadi sääl aia pääl, ku lätsiv ma vaatasin seal aia peal, kui [nad] läksid; Annek, valade väl´lä, ka obese om alle! Anneke, vaata järele, kas hobused on alles!; mine väl´lä valateme, mis mu rästäs räksätelle Hel (rahvalaulust) mine välja vaatama, mis mu räästas raksatas. Vt .kaeme, .vaateme, .vaatme

velitse pl <velitside, velitsit> Hls Krk vennaksed, vennad ▪ miu esäl olli ulka velitsit mu isal oli palju vendi. Vt veli

vihane <vihase, vihast ~ vihatse, vihast>
1. vihane, kuri ▪ ta os mu ärä pitsiten või käkisten, ta olli nõnna vihane ta oleks mu ära pigistanud või kägistanud, ta oli nii vihane; poiss om vihatse morsi näoge, moka pikäs aanu poiss on vihase mossis näoga, mokad pikaks ajanud. Vrd kuri || tuli|vihane tulivihane ▪ ta sai tulivihatses nõndagu üit´s purukaras´k (knk) ta sai tulivihaseks nagu üks purukarask
2. kange ▪ palsamit panti viinal sekkä, sõs es oole nõnda vihane Krk palsamit pandi viinale sekka, siis ei olnud nii kange. Vrd vihakas, vägev

vihastus <vihastuse, vihastust> Trv viha, vihastamine ▪ tal om siande suur vihastus miu vastu, kasvõi tahas mu ärä süvvä (knk) tal on selline suur viha minu vastu, kasvõi tahaks mind ära süüa. Vrd viha, vihadus

.vihtme <.vihtu, vihu>
1. vihtlema ▪ sann om vaja varep är küttä, et valgen är saa vihtu saun on vaja varem ära kütta, et valges saaks ära vihelda; me vihtsim sannan me vihtlesime saunas. Vrd .vihtleme
2. edasi-tagasi viibutama, vehkima ▪ anise vihuv, lohun siibeg lõhuv haned vihuvad, tiibadega vehivad. Vt .veh´kme
3. piltl midagi hoogsalt tegema ▪ päe aiga sai vihut kudamist päev otsa sai vihutud kudumist. Vrd uhame, .utme, .vuhv´me
4. piltl peksma ▪ odot pois´s, küll sa saat mu käest vihtu, kül´mä sanna (knk) oota, poiss, küll sa saad mu käest peksa, külma sauna. Vt .pesme

viirateme <viirate, viirade> tukastama ▪ miu sil´mä viirative kinni mu silmad läksid kinni (tukastades); sil´m vähä viirat´s, näi une kah joba ärä silm läks väheke looja, nägin unenäo ka juba ära. Vrd tukasteme1, tukisteme, viirasteme

.vik´sme ~ .vik´smä <.viksi, viksi> viksima, saapaid määrima ▪ saapa tahav är viksi saapad on vaja ära viksida; viksi miu saapa äräde, mia tahas neid jalga panna! viksi mu saapad ära, ma tahan neid jalga panna!

.virrame2 <virrate, ,virra> Pst keerlema ▪ suure tansu pääle nakas´ mu pää virrame suure tantsimise peale hakkas mu pea keerlema. Vrd keeruteme, .kiirdleme, .tiirleme, .tiir´mä

.väntskäm <.väntskäme, .väntskämet>
1. suur tükk, käntsakas ▪ egävene väntskäm liha anti suur käntsakas liha anti. Vt vänts1, Vrd .kantskam, kändsäk, känts, väntsäk
2. vänts, väntsakas ▪ nii om mu latse väntskäme need on mu lapseväntsud. Vt .väütskam

õssiteme <õssite, õsside> Krk
1. õssitama, ässitama ▪ üleaidne õssit´ mul koera kallal naaber õssitas mulle koera kallale. Vrd ässiteme, ässäteme
2. loomi peletama ▪ ma õssiti küll sigu, na_i kulle miu õssitemist ma peletasin küll sigu, nad ei kuulanud mu peletamist. Vrd kõssiteme, peleteme, ujuteme

äbä <äbä, äbät ~ äbä, äbä> lastek valus, haige ▪ ärä tetä miu käel äbä! ära tee mu käele haiget!; mia puhu äbä terves mina puhun haiget saanud koha terveks. Vt valus