[MUL] Mulgi sõnaraamat

aig <aa ~ aja, .aiga ~ .aige> aeg ▪ aig arvamede, tun´n täädmede (knk) aeg arvamata, tund teadmata (sünnitamisest); ma ei ole joba ammul aal sinna saanu ma ei ole juba ammu sinna saanud; ma sai parajel aal sinna ma jõudsin parajal ajal sinna; neil aigel ei tule ääd nendel aegadel ei tule head; mea ei mälede vana aigest ma ei mäleta vanadest aegadest; nüid om vanamiis ilusen ajan, küsi nüid Hel piltl nüüd on vanamees heas tujus, küsi nüüd

alli|tõbi <alli|tõve, alli|tõbe> halltõbi, malaaria ▪ vanempel aal olli allitõbe, sedä es tää kennigi, kust ta tulli, inemise kurnas´ är, värisi ja külmet´ vanemal ajal oli malaariat, seda ei teadnud keegi, kust ta tuli, inimese vaevas ära, värises ja külmetas. Vt al´l7, Vrd kül´m|tõbi

.amba|raha <.amba|raha, .amba|raha> hambaraha, kingitus imikule (hrl metallraha) ▪ ambaraha andas ristmise aal hambaraha antakse ristimise ajal; ku nurmikut viiti, sõs ka anti latsel ambaraha kui käidi katsikul, siis ka anti lapsele hambaraha

ape <appe, apet> Pst sulp, (hapendatud) loomatoit vee hulka segatud aganatest või hekslitest ja jahust ▪ põhu puuduse aal tetäs apet põhu puudumisel tehakse sulpi. Vrd sul´p

.endin ~ .endine <.endise, .endist> endine, eelmine ▪ latse om tal endise mehe jaost lapsed on tal eelmise mehega; endisel aal tetti puha tüü käsitsi vanasti tehti kõik tööd käsitsi. Vrd enepin, ennempine, ennine, ennistene

ennine <ennitse, ennist>
1. endine ▪ ennitsel aal nikruudi võtiv mõisen luusu endisel ajal võtsid nekrutid mõisas loosi. Vrd .endin, enepin, ennempine, ennistene
2. enneaegne ▪ ta tütrel olli ennine lait´s ta tütrel oli vallaslaps. Vrd enne|.aigne

iva <iva, iva> , ivä <ivä, ivä>
1. viljatera tuum, iva ▪ terä akkas kasume, iva om sehen joba tera hakkab kasvama, tuum on sees juba. Vrd iuk1
2. toidupala, eine ▪ meestel om vaja iva viiä, iva om kellä kuvve aal meestele on vaja toidupala viia, eine on kella kuue ajal; neid olli küll, ken jõululaube üüsi veskel tuut magasi vil´lä kakus küpsetive, et edimesel pühäl maja iväst ilma es ole neid oli küll, kes jõululaupäeva öösel veskilt toodud magasivilja kakuks küpsetasid, et esimesel pühal majas ikka toitu oleks; tulge süümä, kaege kah iva ärä! tulge sööma, proovige ka toidupala!. Vrd toidus

.juuskme <joosta ~ .juuske, joose>
1. jooksma, kiirete sammudega liikuma ▪ sõa aal joosiv naese ja latse mõtsa pakku sõja ajal jooksid naised ja lapsed metsa peitu; laits juus´k läve pääle emäl vasta laps jooksis emale lävele vastu
2. paaritama, paarima ▪ tää, ka ta joosnus sai, ei otsi änäp [ei] tea, kas ta [lehm] paaritatud sai, ei otsi enam [pulli]. Vrd jooseteme, joosuteme
3. voolama ▪ kait´s oja joosive sinna ves´ke järve kokku kaks oja voolasid sinna veski järve kokku. Vrd .vuulame

kaalik1 <kaaliga ~ kaalika, kaalikat> Trv etn õlarätt ▪ vanast ollu tüdrukil laulatse aal kaalika ümmer vanasti olnud tüdrukutel laulatuse ajal õlarätid ümber. Vt linik

kaasiteme <kaasite, kaaside> kaasitama, pulmalaule laulma ▪ nüitsel aal ei kaasite ääp kennigi Krk nüüdsel ajal ei kaasita enam keegi

kaduve ~ kaduv <kaduve, kaduvet> kaduv; vanakuu (aeg) ▪ vana kuu õigats kaduv kuu Hls vana kuud kutsutakse kaduvaks kuuks; kaduvel kuul piap maja ragume ja pane edimene pal´k undarmendi pääl ka kaduvel kuul vanakuu ajal peab maja [üles] raiuma ja pane esimene palk vundamendi peale ka vanakuu ajal; kaduvel aal arstiti paisit vanakuu ajal arstiti paiseid

kahmak1 <kahmagu ~ kahmaku, kahmakut> Krk pimedus; videvik ▪ talve aal tule üü kahmak vara talvel tuleb õhtune videvik varakult

kanepin ~ kanepine <kanepise, kanepist> kanepine, kanepist tehtud ▪ vanal aal ollive rõõva kah kanepise vanal ajal olid ka riided kanepist tehtud

.kargaje ~ .kargai <.kargaje, .kargajet> Krk Hel
1. (ringi)kargaja, muutliku meelega inimene ▪ ta om siante kargaje inime ta on muutliku meelega inimene
2. (sõja)põgenik, väejooksik ▪ mitu kargajet olliv sõa aal mõtsan paon mitu väejooksikut oli sõja ajal metsas peidus
3. piltl jänes ▪ kargai juusk peni iist, tiip aak´e jänes jookseb koera eest, teeb haake. Vrd küüp|jalg, lüüp´|jalg

kasuv ~ kasuve <kasuve, kasuvet> Hls Krk kasvav ▪ kasuve penise tahave mängi kasvavad koerad tahavad mängida; ärä sa kasuvel aal mõsu mõse, sii ei lää puhtes ära sa kasvava kuu (st noorkuu) ajal pesu pese, see ei lähe puhtaks. Vrd kasuje

kell <kellä, .kellä>
1. kell ▪ kell käip kolme kell on kaks läbi; kell käip kateset kell on seitse läbi; kellä akasiv rüük´me ku üit´s mürin kellad hakkasid mürinal lööma. Vrd uur´2
2. nlj isaslooma või mehe suguorgan ▪ vanal aal es ole kellä mujal ku püksen vanal ajal ei olnud kella mujal kui pükstes; sii obene om kelläs ärä kasunu see hobune on kellaks ära kasvanud (kui väikesel hobusel on suur suguelund)
3. piltl kapsa juuremügar ▪ kapuste istutemise man es lasta mihi piindrest mitte üle astu, et kapustile kellä ala ei kasvas kapsaste istutamise ajal ei lubatud meestel peenrast üle astuda, et kapsastele mügarad alla ei kasvaks. Vt mügär

.kennigi ~ .kennegi <kelleki ~ kellegi, kedägi>
1. keegi ▪ linna es pane sel aal kennigi last kuuli linna ei pannud sel ajal keegi last kooli; mis meist kellekist saa? mis meist kellestki [igaühest] saab?. Vrd .kuagi2, üit´s
2. ükski, mingi(sugune) ▪ ah sii om kar´sk, sel ei sünni kennigi süük´ ah see on nii valiv, sellele ei sobi ükski söök. Vrd .üitsigi, .üit´ski
3. sugugi, üldse ▪ vana tõi komme, või kom´m kedägi ää om latsele vana[isa] tõi komme, kas komm üldse hea on lapsele. Vrd sugugi, sukki, .üldsi

keväje <keväje, keväjet> Krk, keväjä <keväjä, keväjät> Hel
1. kevad ▪ kennigi ei tää, kuna keväje tule keegi ei tea, millal kevad tuleb. Vrd keväde
2. kevadel ▪ keväje tõutegemise aal sii ollu kevadel suvivilja külvamise ajal see [olevat] olnud. Vrd keväde, kevädelt, keväjelt

kike|sugune <kike|sugutse, kikke|sugust> Hls igasugune, mitmesugune ▪ nüütse aal tetäs kikkesugust süüki praegusel ajal tehakse igasugust sööki. Vrd kikk|sugu

kin´k2 <kingi, .kinki> Trv sink, kints ▪ vanast ollu pulme aal sia kingi lavva pääl vanasti olevat olnud pulmade ajal seasingid laual. Vt sin´k1

kirume1 <kirude, kiru> Hls kiruma, sõimama; pahandama, vanduma ▪ rahvas kirup valitsust egä kõrra aal rahvas kirub valitsust iga korra ajal; kirup pääle, ei ole kunnig ää pahandab ühti, ei ole kusagil hea. Vrd .kär´kme1, .lõugame, ragame, .vandme, .vanme

kiuste
1. kiuste, kiusu pärast ▪ jusku kiuste akas´ kallil einä aal vihmä sadame just nagu kiuste hakkas heal heinaajal vihma sadama. Vrd vihuti
2. kõigest väest püüdes; võidu ▪ ta joosep tõistege kiuste ta jookseb teistega võidu. Vt .võistu, .võitu

konsiteme <konsite, konside> Krk viimseni kokku korjama, kokku kraapima ▪ nevä sõa aal konsitive kikke mes saive sõja ajal nad korjasid kõike kokku, mis said. Vrd .kaap´me, .kõõp´me, .raap´me, .roh´mme, .ruup´me

.kuagi2 Hel keegi, miski ▪ mis aal kuagi olli sannan mis ajal keegi oli saunas; sii om nõnda kudas kuagil kottal kutsutas see on nii, kuidas kusagil kohas kutsutakse. Vrd .kennigi, mikegi, mikek, .miski

kubin2 <kubine, kubinet> tunglus, rüsin, kubin ▪ põrsse immev vanal sial ku kubin põrsad imevad tungeldes vana sea all; kõr´ts rahvast täüs laate aal ku kubinet kõrts [on] rahvast laatade ajal kubinal täis. Vrd rüsin, tun´g1

kudeme <kudede, koe>
1. viljastama, seemet heitma, kudema ▪ avi ja konna ütelts üte kõrrage kudevet öeldakse, et haugid ja konnad koevad ühel ajal; latiku kut´teve toome äidsnemise aal latikad kudesid toominga õitsemise ajal. Vrd kudeneme
2. piltl roiduma, kurnatud olema ▪ puul´ aiget, kül´mä käest väl´läst tule, är kudenu poolhaige, väljast külma käest tuleb, [on] ära kurnatud. Vrd .arpume, .roidume, .räntskume, .röntskume, .sondume

kudu1 <kuu, kudu> viljastatud mari; kudemine ▪ sudaku tullive kuttu sel aal kohad tulid kudema sel ajal. Vt kude2, kudemin

kuhald ~ kuhalt
1. otsekohe ▪ kastja tund kuhalt är, ku leib sikke om taigna sõtkuja tunneb otsekohe ära, kui leib sitke on. Vrd jalamaid, joonelt, .juuni, .juunig, kohe2
2. otsejoones, otsesuunas ▪ siit lääp tii kuhalt meieris siit läheb tee otse meiereisse. Vrd noolilt, sil´m|näolt, silmält
3. päris, väga ▪ sa sait kuhalt parrel aal sinna sa said päris parajal ajal sinna. Vrd kohald, kottelt

kuke|.räntsu Pst kukerpalli ▪ jõulu aal lasti kukeräntsu jõulu ajal lasti kukerpalli. Vrd kuke|raatsu, kuker|.kuuti, kuker|.käädsu, kuke|räätsu

kul´ateme1 <kul´ate, kul´ade> , kulateme1 <kulate, kulade>
1. asjatult aega viitma, ringi hulkuma ▪ tüü aal es lasta kedägi kulate töö ajal ei lastud kedagi ringi hulkuda. Vrd koodseldeme, .lirkame, .luhkame, löödserteme
2. lamama, lebama; jõude olema ▪ nüid mea kul´ade, maka ja istu nüüd ma olen jõude, magan ja istun. Vrd lamame, lameme1, pikusteme

kum´m1 <kummi, .kummi>
1. kumm (materjal) ▪ venip nigu kum´m venib nagu kumm
2. autokumm, -rehv; kummist asi ▪ ratta kum´m läit´s purus [auto] ratta rehv läks katki; uuepal aal om sukkel kummi pääl, ümmert tiiru uuemal ajal on sukkadel kummid peal, ümberringi [otsas]

kuub <kuvve, .kuube>
1. pikk villane ülerõivas, kuub ▪ sääl olli neli suurt keriku miist, valge kuvve sel´län seal olid neli suurt kirikumeest, valged kuued seljas. Vrd üli|kuub
2. meeste pintsak ▪ vanal aal es ooleki kuube, vanast olli särgipel´ts ja kasugupel´ts vanasti ei olnudki pintsakut, vanasti olid lühike jakk ja lühike kasukas. Vrd pintsak

kuuli|luu <kuuli|luu, kuuli|luud> kooljaluu (muhutaoline moodustis) ▪ kuuliluu o ümärik, obesel kasvas jala pääl kuuliluu kooljaluu on ümarik, hobusel kasvab jala peal kooljaluu; inimese kuuliluud vajotedi surnu käege kadujel aal inimese kooljaluud vajutati surnu käega kaduva kuu ajal. Vt kooli|luu, .kuulja|luu

kuuts|kul´l <kuuts|kulli, kuuts|.kulli> kullimäng, laulumäng ▪ jõulu aig tetti kuutskulli jõuluajal mängiti kullimängu; kuutskulli män´gje püünäp laulu aal taga sel´lä köidet kätege, tõinekõrd ka kinni seot silmege tõisi mängun olijit kullimängu mängija püüab laulu ajal selja taha seotud kätega, teinekord ka kinniseotud silmadega teisi mängijaid

kõrd2 <kõrra, .kõrda>
1. korrasolek, süsteem ▪ miul ei joole rõõvit kõrra järgi sel´gä panna minul ei ole korralikke riideid selga panna; piap kõrra aru järgi süük´ oleme ärä tett tüülistel, kolm kõrda süvväs peab korra järgi söök tehtud olema töölistele, kolm korda süüakse
2. olud, elujärg ▪ sääl om ää kõrd, tal om egät seal on hea elujärg, tal on kõike. Vrd elu|põlv, põli2
3. riigikord ▪ sii olli viil vene kõrra aal see oli veel vene korra ajal

kübär|sepp <kübär|sepä, kübär|seppä> Hel kübarategija ▪ vanal aal olli egän linnan oma kübärsepä vanasti olid igas linnas oma kübarategijad

kül´m|kammer <kül´mä|.kambre, kül´mä|kammert ~ kül´mä|kammerd> sahver, külmkamber ▪ pidu aal panti süldi ja liha kül´mäkambrese peo ajal pandi süldid ja liha sahvrisse. Vrd .sahver

laguneme <lagunte, lagune>
1. katki minema, lagunema ▪ esä aal olli kikk uune ärä lagunu isa ajal olid kõik hooned ära lagunenud. Vt lagume
2. laiali minema, koost vajuma, pudenema; piltl sassi minema ▪ vili laos äräde, ei ole kogujet vili pudeneb ära, ei ole kogujat; sii õige lagunu pääge, juuse sassin puha see [on] õige sugemata peaga, juuksed sassis kõik. Vrd .lahkume, pudeneme

laud <lavva, .lauda>
1. (sae)laud; ehitise, tööriista vms lauast osa ▪ maja olli laudege üle lüüt´ maja oli laudadega üle löödud; linamassinal olli laud ülevan, kos lina pääle panti ja massinga ala lätsive linamasinal oli laud üleval, kus lina peale pandi ja masinaga alla läksid || .kuutsle|laud koonlalaud; tormi|laud katuse räästalaud
2. surnulava ▪ tõise paneve surnu lavvule (pengi pääl lavva) ja peräst kirstu teised panevad surnud laudadele (pingi peale pandud lauad) ja pärast kirstu. Vrd .laudi3, laudsi, laut´s2
3. kaas, kate ▪ laud olli rihatse usse all ehen, looma kaitse ta sel aal olli, egä muud es kaitsete, varast sel aal es ole kate oli rehealuse ukse all ees, looma kaitse see sel ajal oli, ega muud ei kaitstud, varast sel ajal ei olnud. Vt kaas´ || raamatu laud raamatukaas
4. söögi-, kirjutus- jms laud ▪ pere is´t lavva man ja sei pere istus laua ääres ja sõi || leti|laud kõrgem lett kõrtsis või poes
5. leibkond ▪ antvärgi, toapoiss, kudsar, köögitüdruk vai virtin, nii olliv esi lavvan mõisaametnikud, toapoiss, kutsar, köögitüdruk või virtin, need olid omaette lauas
6. armulaud ▪ pühäbe olli kirkun pal´lu lavvarahvast, mitu lavva täüt pühapäeval oli kirikus palju armulaualisi, mitu lauatäit. Vt kirik

levä|kõrvuline <levä|kõrvulise, levä|kõrvulist>
1. soolane puder, nisujahust puder lihatükkidega ▪ eina aal tetti sageste leväkõrvulist putru heina ajal tehti tihti nisujahust putru
2. leivakõrvane, leiva juurde söödav toiduaine ▪ anna mul midäki leväkõrvulist kah anna mulle midagi leivakõrvast ka. Vt kõruline1

lii <lii, liid> klii ▪ nisu liide ja jahu panti levä sissi nisukliid ja jahu pandi leiva sisse; vaesepel aal käüs levätegu iki üten liidege vaesemal ajal käis leivategu ikka koos kliidega. Vrd liste, räme|jahu

logeleme <logelde ~ logelte, logele> logelema ▪ einä aal ei ole kellekidel aiga logelde heinaajal pole kellelgi aega logeleda. Vrd koogerdeme, looderdeme, loogerdeme, loruteme

lörine <löritse, lörist> Krk porine, sopane ▪ tii om lörine vihmatsel aal, maa om kah like ja lörine tee on porine vihmasel ajal, maa on ka märg ja porine. Vt lobine, lödine, lödsine, lögäne, porine

.lüümä ~ .lüüme <lüvvä, lüü>
1. lööma ▪ lüü sii uisk surnus! löö see uss surnuks!; tel´le ei seisä mud´u kogussin ku pias kiilege kokku lüüme teljed ei seisa muidu koos, kui peaks kiiludega kokku lööma. Vrd .lah´mme, .lõhkme1, .lõikame, .läh´mme, tagume
2. raiuma, lõhestama ▪ ma lüü suurest lastust ärä, puhtamp tüü om siu asi ma tahun suurematest laastudest ära, puhtam töö on sinu asi (palgi tahumisest). Vrd .lahkme, lõhasteme, ragume, .raime
3. koodi või kurikaga lööma ▪ mõni löönu vähä ja jätten teri vihu sissi mõni [on] löönud vähe ja jätnud teri viljavihu sisse (vilja peksmisest koodiga); kate tõlvage mõsti rõõvit, lüüdi lugu väl´lä kahe pesukurikaga pesti riideid, löödi ühes rütmis. Vrd .kuut´me, .pesme, viruteme
4. löömisliigutustega midagi tegema, niitma ▪ õhtus om vakamaa kah maha lüüt´ õhtuks on vakamaa ka maha niidetud. Vrd .niitme1, .veh´kme
5. kloppima, loksutama ▪ ei tohi levä juurt lendu lüvvä, sis leib aap nõust väl´lä ei tohi leivajuuretist loksutada, siis ajab leib nõust välja. Vrd .kol´kme, .lom´me1, .lop´me
6. tuksuma ▪ miu süä lüüp kõvaste minu süda lööb kõvasti. Vrd .põksme, .põn´ksme, .põn´tsme, .tuksme
7. välgulöömise tagajärjel purustama, süütama, surmama ▪ piken lei karjal sekkä, lei kolm luuma ärä, sinitse juti käisiv üle kül´le pikne lõi karja sekka, surmas kolm looma ära, sinised jutid käisid üle külje. Vrd .läitmä, .näütme2, .süüt´me3, .tapme1
8. sademete või tuule tagajärjel lamandama või puruks peksma ▪ mõtsan marja kah är löönü, kus sii rahe jut´t läit´s, säält tei puha lages metsas marjad ka puruks peksnud, kus rahe jutt läks, sealt tegi puhta lagedaks. Vrd lammusteme, lämuteme, niserteme, purusteme
9. heli tekitama ▪ kate puu vasarege lüüdi, et mõisa kõlasi kahe puuhaamriga löödi [heli], et mõis kõlas; pühäbe ommuk lüüti kellä pühapäeva hommikul löödi [kiriku]kella. Vrd elisteme, kõlisteme || .norri .lüümä nurru lööma ▪ vana kõuts lei nukan norri vana kass lõi nurgas nurru
10. midagi intensiivselt tegema || .lusti .lüümä pidu pidama ▪ suve aal minti lusti lüümä, talve es peete pidusit suvel mindi pidu pidama, talvel ei peetud pidusid; luus`.lanti .lüümä luuslanki lööma, logelema ▪ temä ei taha kedägi tetä, akkap luuslanti lüümä ta ei taha midagi teha, hakkab logelema; lõkadit .lüümä lõgisema, lõksuma ▪ amba lööve lõkadit, lõgiseve suhun hambad lõksuvad, lõgisevad suus; nõuss .lüümä nõusse hakkama, nõustuma ▪ siantse nõuss tah´t egäüit´s lüvvä sellise plaaniga nõustus igaüks; .põrni .lüümä viltu kiskuma; perutama ▪ regi lüü põrni regi kisub viltu; obese lööve põrni hobused perutavad; rakku .lüümä lahtiseks minema (köhast) Krk ▪ ku kühä rakku lüü, sõs akkas paraneme kui köha lahtiseks läheb, siis hakkab paranema; rapadit .lüümä hüplema Krk ▪ kinda leive rapadit ehen kindad hüplesid ees (vöö küljes); .servä .lüümä sehvti pidama, kurameerima ▪ poiss tah´ts tüdrikuge servä lüvvä poiss tahtis tüdrukuga kurameerida; .valla .lüümä lahti lööma ▪ lei raamadu valla lõi raamatu lahti; .virri .lüümä keerdu või risti minema ▪ kõle koha pääl regi joosep risti, regi lüüp virri lumeta koha peal jookseb regi risti, regi läheb keerdu

.lüüter <.lüütre, .lüütert> Krk käskjalg ▪ ku küindlepäevä aal nii pal´lu päevä väl´län om, et lüüter saa obese sel´gä karate, saap einä tetä kui küünlapäeval nii palju päikest väljas on, et käskjalg saab hobuse selga hüpata, siis saab heina teha (suvel). Vrd .lüüper

lüüv <löövi, .lüüvi>
1. lööv, katusealune, (ajutine) varjualune ▪ õidsilise ollive vihma aal löövi all varjun õitsilised olid vihma ajal löövi all varjus. Vrd ardu, koomik, koomits, löövi|alune, roovi|alune
2. tellisetöökoda ▪ edimine aaste olli savi vedäje löövi pääl, sis õpsi tel´leskive vor´mme esimesel aastal olin savivedaja tellisetöökojas, siis õppisin telliskive vormima

maa|`ilm <maa|`ilma, maa|`.ilma>
1. maailm, maakera ▪ ta om nii tulivihane, et tiis või mailma purus ta on nii tulivihane, et teeks või maailma puruks. Vt aig|ilm, ilm, maa
2. rahvas, üldsus ▪ kikk mailm pandse tähele, mis enne es tunta, es teedä Hel kogu maailm pani tähele, mida enne ei tuntud, ei teatud. Vt rahvas
3. ilmatu palju, maa ja ilm ▪ neid kommedit olli mailm, mis pühäde aal tetti neid vigureid oli ilmatu palju, mis pühade ajal tehti; neil om mailm kähen neil on maailm käes (suurest maast). Vrd maa|ilm

manu
1. juurde ▪ sõs olli tullu sõnna kõrtsi manu üit´s vana miis siis oli sinna kõrtsi juurde tulnud üks vana mees. Vrd kottel, .kõrva
2. kaasa ▪ emä sel aal tegis´ esäl süvvä ja sääd´s leväkotti manu võtta ema tegi sel ajal isale süüa ja pakkis leivakotti kaasa; emä võt´s miut kirikus manu ema võttis mind kirikusse kaasa. Vrd ligi, üten

mark1 <marga, .marka> mark, rahaühik ▪ Soome mark olli omal aal kõva raha Soome mark oli kunagi kõva raha; marga katteve ärä, tulliv rooni margad kadusid ära, tulid kroonid

mauk2 <maugu, .mauku> Hel madu, uss, tõuk ▪ lämmel aal läävä make liha sisse ruttu maugu soojal ajal lähevad mageda liha sisse ruttu ussid. Vrd madu, pus´a, tõuk, uisk1

muna|pühä <muna|pühä, muna|pühä> munapüha, lihavõttepüha ▪ munapühä aal lätsive poisi kakleme ja pildusive üitstõist munadege lihavõtete ajal läksid poisid kaklema ja pildusid üksteist munadega. Vrd liha|võte, lihade|pühä, kiigu|pühä

.mõurame <mõurate, .mõura> Trv Hel
1. möirgama, mõurama ▪ vihatse pulli mõurave vihased pullid möirgavad; saadan om sel aal mõuranu, ku teid om soetet saatan on sel ajal möiranud, kui teid on soetatud. Vrd .mõirame, .möirgäme, .möügme
2. jändama, püsimatu olema ▪ mis sa ikki mõurat, seisä paegal mis sa ikka jändad, seisa paigal. Vrd .jandame, .jauname, .jaurame, .mölläme, .müüräme

.määr´me ~ .määr´mä <.määri, määri>
1. määrima, määret panema ▪ vanal aal määriti tökändige ja makke sia rasvage saapit vanal ajal määriti tökatiga ja mageda searasvaga saapaid. Vrd .lek´me
2. ära määrima, määrdunuks tegema ▪ ta määr´ puha näpu ärä Hls ta määris kõik näpud ära. Vrd murime, mustuteme, roisuteme, rokkame, rähmenteme1, .rön´tsme

.määräme <määräte ~ määräde, .määrä>
1. määrama, ette kirjutama ▪ pulmapäe om kindles määrät pulmapäev on kindlaks määratud. Vrd rajame, .säädme
2. taipama ▪ ta es määrä õigel aal kodu tulla ta ei taibanud õigel ajal koju tulla. Vrd .kohmame, .mõikame, .mõistme, .pulmame, .taipame

nokk <noka, .nokka> nokk; nokakujuline asi ▪ varessel olli midägi noka vahel varesel oli midagi noka vahel; ööveldemise aal oidas üüvle nokast kinni hööveldamise ajal hoitakse höövli nokast kinni. Vrd nuk´k2

nuur ~ nuur´ <noore, nuurt> noor ▪ vanal aal käüsiv noore mihe mõisen luusu võtmen vanal ajal käisid noored mehed mõisas loosi võtmas (sõjaväkke minekul); nuur ein om sahine, sii tah´t rohkep kuiva noor hein on mahlane, see tahtis rohkem kuivada; sii noore kuul lõigat, ei kasva ruttu kinni see [haav] on noore kuu ajal lõigatud, ei kasva ruttu kinni. Vrd .väike

nõgel <nõgla, .nõkla> nõel ▪ nõkluge pannas rõõva ütte nõeltega pannakse riided kokku || eegeltse|nõgel heegelnõel ▪ eegeltsenõglage saa pitsi tetä heegelnõelaga saab pitsi teha; eegeltsenõklu tetti vanal aal uibust heegelnõelu tehti vanasti õunapuust

näl´luteme <näl´lute, näl´lude> näljutama ▪ ta näl´lut´s looma ärä ta näljutas looma ära; sõa aal es saa näl´lutemede looma pidade, süütä es ole sõja ajal ei saanud näljutamata looma pidada, sööta ei olnud. Vrd näliteme

.nüidine ~ .nüidin <.nüidise, .nüidist ~ .nüiditse, .nüidist, pl p .nüiditsit> nüüdne; tänapäevane ▪ egä nüidise ilma inimese küll last ei pessä ega tänapäeva inimesed küll last ei peksa; näin kit´t ikke et nüiditsel aal ei mõistete latsi kasvate vanaema ütles ikka, et nüüdsel ajal ei osata lapsi kasvatada; vana aigist kõnet ma tää küll, aga nüiditse aa kõnet ma ei tää miastigi vanaaegset keelt ma tean küll, aga nüüdse aja keelest ma ei tea midagi. Vrd .nüüdene, .täembene, .täämbäne

.oitur <.oitru, .oitrut> Krk madal vesine lohk, ojanire ▪ keväjelt om oitur vesine, suvitsel aal om ta mudane - keväjene viijoosu kotus kevadeti on lohk vesine, suvisel ajal on ta mudane - kevadine veejooksu koht; oitur kun ikke vesi juusk lohk, kus ikka vesi jookseb

pahuteme <pahute, pahude> Hls Krk Hel
1. pihile võtma ▪ vanast ku inimese käisiv lavval, sis enne pahudide, pannas põll pää pääle ja pahudets vanasti, kui inimesed käisid armulaual, siis enne võeti [neid] pihile, pannakse põll pea peale ja võetakse pihile
2. noomima, manitsema ▪ sii taht läbi pahute see on vaja läbi noomida; küll pahutide neit ja noomiti pahu aal küll manitseti neid ja noomiti pihi ajal. Vrd manitseme, noomitseme, .nuum´me, ragitseme
3. pahandama ▪ ei joole vaja pahute ei ole vaja pahandada. Vrd pahanteme, põhenteme, ragame, .riidleme, tõreleme

pais <paisu, .paisu>
1. suurvesi ▪ vesi om lume mineki aal paisun, ku ta ei ole saanu viil ärä joosta vesi on lume mineku ajal (sulamise ajal) suurveena, kui ta ei ole saanud veel ära joosta. Vrd ojotus
2. pais ▪ uhave paisu iist ärä, sõs vesi paisust pääses uhuvad paisu eest ära, siis vesi pääseb paisu tagant; ta olli paisun senigu väl´lä pahvat´s Krk piltl ta hoidis asju endale, seni kui välja pahvatas. Vt tam´m2

pak´k3 <paki, pakki>
1. kiirus, rutt ▪ tal olli sihande pak´k pääl tal oli selline kiirus peal; miul olli pak´k kedräte mul oli ketramisega kiire. Vt rutt
2. pakiline, kiire ▪ ta tulli kige pakepel aal ta tuli kõige kiiremal ajal. Vrd kipe2, pakiline, rutulene, ädäline1

parmune <parmutse, parmust> Trv parmune, parmurohke ▪ viimätsel aal om parmutse suve ollu viimasel ajal on parmurohked suved olnud

pehme <.pehme, pehmet>
1. pehme, mitte kõva ▪ pehmet leibä om ää süvvä pehmet leiba on hea süüa. Vrd nädsel
2. puudutamisel sile, õrn ▪ emäl om ää pehme käe emal on head õrnad käed. Vrd ell, õrn
3. parajalt soe, leebe ▪ ääd pehmet vihma sat´te head sooja vihma sadas. Vrd lepe, .lepse, sume
4. lõtv, pikaldane ▪ pehme keelege ei saa egät tähte väl´lä ütelte, pudist kõneles piltl pehme keelega ei saa igat tähte välja öelda, pudinal räägib (purjus inimesest). Vrd lobev, lõdev, lõdu, löndse
5. pehme maitsega, mahe ▪ lepä äitsnemise aal ütelts eläjedel piim kige pehmemp olevet öeldakse, et lepa õitsemise ajal olevat lehmadel piim kõige mahedam. Vt mahe

pel´t <peldi, .pelti>
1. (ahju)pelt, kriska ▪ Uue-Suuga talu ahjul om viil pirlesel aal pel´t Uue-Suuga talu ahjul on veel praegusel ajal kriska. Vrd pol´t, ris´ka
2. ahjukapp ▪ liha küd´sätedi vanast peldin kah liha küpsetati vanasti ka ahjukapis

pirildane <pirildase, pirildast> Trv praegune ▪ pirildasel aal töötäve pal´lu tüüriistu elektrige praegusel ajal töötab palju tööriistu elektriga. Vt pirlene, põrlene

pirlene <pirlese, pirlest> Krk praegune ▪ pirlesel aal loeve inimese vähä raamatit praegusel ajal loevad inimesed vähe raamatuid. Vrd pirildane, põrlene

polk <polgu, .polku> salk, 10-20 inimest; polk, rügement ▪ siin kandin saive vanal aal inimese ütte polku siin kandis oli vanal ajal inimesi ühe salgakese jagu; mede Juhan´ läit´s Siberi polku meie Juhan läks Siberi polku. Vrd rügemen´t, salk

pommiteme <pommite, pommide> pommitama ▪ sõa aal pommitide sedä külä sõja ajal pommitati seda küla; ärä pommite miut oma küsümistege ära pommita mind oma küsimustega

põlendik <põlendigu ~ põlendiku, põlendikku> põletik ▪ kopsu põlendik olli vanal aal surmatõbi kopsupõletik oli vanasti surmatõbi. Vrd põlentnik, põletik, põletnik

.päine1 <.päise, .päist> päevane ▪ tal olli päise päevä aal rahakot´t ärä varastet tal oli päise päeva ajal rahakott ära varastatud. Vrd päeväne

pär´g <pärjä, .pär´gä> pärg, vanik ▪ tüdrikil ollive pärjä pähän tüdrukutel olid pärjad peas; vanainimestel olli iki rooni, sõs ütelti randsi, nüid uvve Eesti aal om pärjä vanainimestel olid ikka kroonid, siis öeldi krantsid, nüüd uue Eesti ajal on pärjad (st vanemad inimesed nimetasid pärga krooniks, vahepeal nimetati ka krantsiks, nüüd aga pärjaks). Vrd paruk, ran´ts1, rundstik, ruun´2, vaanik

pää|rät´t <pää|räti, pää|rätti>
1. pearätik; Mulgi rätt ▪ vanal aal es astu naene ilma päärätite üle põrmandu vanasti ei astunud naine ilma pearätita üle põranda (naine kandis kogu aeg rätti); päärätil olli pikk lai änd, kesk pääd kibrutide Krk Mulgi rätil oli pikk lai saba, keskelt kroogiti
2. alusrätik pealmise räti all kandmiseks ▪ kodun olli päärät´t pal´lelt, ilma päälmise rätite kodus oli alusrätik ainult, ilma pealmise rätita

pühine <pühitse, pühist> pühadeaegne ▪ küll olli sii pühine aig ää küll oli see pühade aeg hea; pühitsel aal tüüd es tetä pühade ajal tööd ei tehtud. Vrd pühädene, pühäne

reeps <reepsu, .reepsu> van vähktõbi, kreeps ▪ reeps olli vanast surmatõbi vähk oli vanasti surmahaigus; viimätsel aal om väege pal´lu sedä reepsu viimasel ajal on väga palju seda vähktõbe. Vrd kasuje, vähi

reis4 <reisi, .reisi> kreis ▪ saari aal olli Tartu reis tsaariajal oli Tartu kreis

riist <riista, .riista> tööriist, püügiriist, vahend ▪ uvvempel aal om iki ää riista kellege püündä uuemal ajal on ikka head riistad, millega püüda (kalapüügist); nii jahi riista olliv alva need jahiriistad olid halvad; ää riist om puul´ tüüd (vns) hea töövahend on pool tööd || mängu|riist muusikariist, pill ▪ kan´nel´ om ää mänguriist kannel on hea muusikariist; tule|riist tuletegemisvahend ▪ tagel ja tulekivi olliv tuleriista tael ja tulekivi olid tuletegemisvahendid; tuli|riist tulirelv ▪ püs´s om tuliriist püss on tulirelv; tüü|riist tööriist

rinnutu <rinnutu, rinnutut> kopsuhaige, rinnutu ▪ enge aal ei tohi ernit ja ube süvvä, sis jäävet rinnutus hingedeajal ei tohi herneid ja ube süüa, siis jäävat rinnutuks; temä om ammu rinnutu joba tema on juba ammu kopsuhaige

.rus´me <.russi, russi> Krk prusse vm kantmaterjali lõikama, kantima ▪ palgi om vaja ärä russi palgid on vaja prussideks lõigata; ennitsel aal käege russiti varasemal ajal kanditi käsitsi

räni|kivi <räni|kivi, räni|kivi> Hel ränikivi ▪ ränikivist tetti kivi aal noole otsi ränikivist tehti kiviajal nooleotsi. Vrd räni2

.saadan <.saadane, .saadanet>
1. saatan ▪ küll nii saadane ollive kurja küll need saatanad olid kurjad; saadan om sel aal mõuranu, ku teid om soetet (knk) saatan on sel ajal möllanud, kui teid on soetatud. Vrd kuri, .põrgu|vür´st
2. sõimus kurivaim, põrguline ▪ ossa vana saadan! oh sa vana põrguline!. Vrd juudaline, koram, kuras´k, .põrglane, .põrguline

salmik <salmigu ~ salmiku, salmikut> salmik, salmialbum ▪ kooli aal olli mede tüdrikidel kigil salmigu kooliajal oli meie tüdrukutel kõigil salmikud; salmikide sihen om egätsugu salmi salmikute sees on igasugused salmid

sekendus1 <sekenduse, sekendust> sekeldus, askeldus ▪ laada aal olli pal´lu sekendust laada ajal oli palju sehkendamist. Vrd sehkeldus, sehkendus1, sekeldus

sinäme <sinäde, sinä> sinama ▪ äitsnemise aal akas´ linanur´m sinäme õitsemise ajal hakkas linapõld sinama. Vrd sinendeme, sineteme

sobime1 <sobide, sobi>
1. sobima ▪ tõistel küllä egäl aal minna ei sobi igal ajal ei sobi teistele külla minna; sii miis es sobi miuge see mees ei sobinud mulle. Vrd .kõlbame, .laan´me1, .pas´me, .sün´dme
2. sobitama ▪ lääme kosja kaupa sobime! lähme kosjakaupa sobitama!. Vt sobiteme, Vrd sokuteme

.soerdeme1 ~ .soerteme <.soerte, .soerde> Krk soetama, hankima; nõutama ▪ muste sitikmarju kasvi ka mõtsan vanal aal, nüid om na kodu soerdet mustsõstraid kasvas vanal ajal ka metsas, nüüd on nad koju soetatud; lehmä ma soerti minev aaste endel lehma soetasin ma endale eelmisel aastal. Vrd .an´kme1, .kuuk´me, muretseme, .nõutame, .ot´sme, .soeteme

sohi|lait´s <sohi|latse, sohilast> hlv sohilaps, vallaslaps ▪ sohilait´s olli vanal aal iki põlu all vallaslaps oli vanal ajal ikka põlu all. Vrd väär|lait´s

.suhkar´ <.suhkari, .suhkarit> kuivik, kuivatatud leiva- või saiaviil ▪ sõa aal tetti suhkarit sõja ajal tehti kuivikuid; sii leib om nõnda ärä kujunu ku suhkar´ see leib on nii ära kuivanud nagu kuivik. Vrd kõdrik, rõbus´k

.suitsme <.suitse, suitse>
1. suitsema ▪ latse tooge puru riida mant, pange koldes suitsme! lapsed, tooge puru riida juurest, pange koldesse suitsema!; korsten suitsi joba ommuku aigsaste korsten suitses juba hommikul vara. Vrd tormuteme, .tossame
2. piltl tolmama ▪ rüä äitsnemise aal rügä suitsep rukki õitsemise ajal rukis tolmab; ku likest peräst pannas kuhja, sõs akkas suitsme kui märjalt pannakse kuhja, siis hakkab tolmama (heintest). Vrd .tolmame

sulane <sulase, sulast ~ sulatse, sulast>
1. sulane ▪ sügüselt sulane läit´s mõisa sügiseti läks sulane mõisasse; sulane ja pop´s olli kõrulise, talu kõrvan elliv sulane ja pops olid kõrvuti, talu kõrval elasid || jalg|sulane hobuseta talusulane; pops mõisa teolisena ▪ sulastaren, sääl elliv kait´s jagu, jalgsulane ja tõprek sulane sulastemajas, seal elas kahte sorti (sulaseid), jalgsulane ja loomaga sulane; .tõpra|sulane ~ .tõpre|sulane hobusega sulane ▪ obesege sulane vanal aal kutsuti tõpresulane hobusega sulast kutsuti vanal ajal tõprasulaseks
2. teener, abiline; käsilane ▪ uisa om suure mao sulase (knk) ussid on suure mao käsilased
3. koidutähe kaastäht ▪ aotäht tulli iki üit´s tun´n aiga enne agu, ku väike täht ehen tulli, sii õigati sulane, sis tule rikas suvi, ku jären tulli, sis tulli kehv aaste aotäht tuli üks tund enne agu, kui väike täht ees tuli, seda kutsuti sulaseks, siis tuleb rikas suvi, kui järel tuli, siis tuli kehv aasta

sup´p ~ suip <supi, suppi> supp ▪ Karksin vanepel aal üldse suppi es keedede, olli iki kas vedel või paks puder Karksis vanemal ajal üldse ei keedetud suppi, ikka oli kas vedel või paks puder. Vrd liim1 || kapusta|sup´p kapsasupp ▪ pane kapustasup´p livva sissi, sõs nakkame süümä pane kapsasupp kausi sisse, siis hakkame sööma; kardule|sup´p kartulisupp; .suurma|sup´p ~ .suurme|sup´p tangusupp

surma|liblik <surma|libligu ~ surma|libliku, surma|liblikut> Hls Krk koiliblikas ▪ kelle pääl surmaliblik lendäp, sii surep ärä kelle peale koiliblikas lendab, see sureb ära; tulege iki lendäve surmalibligu, nemä om iki kamren egäl aal, tillukse alli libligu tulega ikka lendavad koiliblikad, nemad on ikka toas igal ajal, väikesed hallid liblikad. Vrd tondi|liblikas

sõnas|sepp <sõnas|sepä, sõnas|seppä> rahvalaulik, eestlaulja; sõnaseadja, sõnasepp ▪ miu aal sõnasseppu es joole, sõnassepp ütel´ sõna ehen, tõise taga järgi minu ajal eestlauljaid ei olnud, eestlaulja ütles sõnu ette, teised [laulsid] järgi; väike Made ollu sõnassepp, iistlaulje, tõise kihuten taga järgi väike Made olnud sõnaseadja, eestlaulja, teised kihutanud tagantjärele (laulda). Vrd iist|.laulje

taat´ <taadi, .taati ~ taade, .taate> taat, vanaisa; hellitl isa ▪ vanast latse õigassiv esä taadis vanasti lapsed kutsusid isa taadiks; pirlesel aal kutsut´s taadis iki vanaesä võ vana miist praegusel ajal kutsutakse taadiks ikka vanaisa või vana meest. Vrd papa, papi, taad´u, vana|esä, ät´t || äiä|taat´ äiapapa ▪ miu äiataat´ om rikas minu äiapapa on rikas. Vt äi

tapu|aid <tapu|aia, tapu|.aida> taraga piiratud (ohverdus)koht, kus kasvavad humalad, tapuaed ▪ vanal aal olli tapuaia, kon umale sehen olli, sii olli pelli kotus vanal ajal olid tapuaiad, kus humalad sees olid, see oli kaitsevaimu kodu; meil o ussen uibuaia, kesset usta kirsiaia, taga tare tapuaia Hls (rahvalaulust) meil on õues õunaaiad, keset ust kirsiaiad, maja taga tapuaiad

tegu <teo, tegu>
1. tegu ▪ ka sii mõni tegu olli, et sa seast tempu teit kas see mõni tegu oli, et sa sellist tempu tegid
2. tegemine, vaevanägemine ▪ küll om siuge tegu, sa mitte ei kulle raasugi! küll on sinuga tegu, sa ei kuula mitte raasugi!; mis mul tegu sellege mis mul sellega tegemist
3. korraga valmis tehtav kogus, laar ▪ peenikest leibä tetti kolm tegu peenleiba tehti kolm laari. Vrd laar´1
4. töökohustus mõisale ▪ vanast teo aal tetti teo päevi vanasti teoorjuse ajal tehti teopäevi

tel´les|kivi <tel´les|kivi, tel´les|kivi> telliskivi ▪ künni aal om sääl iki pal´lu tel´leskivi tük´ke nätä künni ajal on seal alati palju telliskivi tükke näha; neil om tel´leskivi katus ja tel´leskivi põrmand neil on telliskivikatus ja telliskivipõrand. Vrd .linker, savi|kivi, telis´k

toru|pil´l <toru|pilli, toru|.pilli> torupill ▪ vanal aal mängiti torupilli pulman ku usuti, et sii avitep noortel latsi saia vanasti mängiti torupilli pulmas, sest usuti, et see aitab noortel lapsi saada. Vrd tör´r|pil´l

.tpruuteme <.tpruute, .tpruude> tpruutama, hobust peatama ▪ obest tule õigel aal tpruute hobust tuleb õigel ajal peatada. Vrd .vruuteme