|
Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 87 artiklit
lööma ‹lüüa, lõin 40›
1. lööki v. lööke andma, löögiga v. löökidega mingisse seisundisse viima, kuhugi suunama vms. Lööb rusikaga, peoga, jalaga, vitsaga, piitsaga. Lööb õrnalt, kõvasti, valusasti, kõigest jõust. Nähvab, laksab, raksab, virutab, äigab, kopsab, patsab lüüa. Lööb nii et nätsub, laksub, mürtsub, lööb nätsuga, laksuga, mürtsuga, lööb nätsti, laksti, mürtsti. Lööb pähe, näkku, kõhtu, allapoole vööd. Lööb teise jalust maha, pikali, uimaseks, sandiks, surnuks. Lööb teisel hambad kurku, silma siniseks, kulmu lõhki, huule verele, nina verd jooksma, vere välja. Ära löö, valus on. Mehed hakkavad, lähevad lööma 'kaklema'. Lõin joostes varba vastu kivi, kukkudes põlve marraskile. Lõi teisel noa käest, mütsi peast. Lõi halu pooleks, aknaklaasi katki, kausi puruks, tükkideks. Pann on mõlki, lömmi, lössi löödud. Löö suhkrupea küljest tükke. Vanasti löödi vargal käsi otsast. Lõi tulekivist, tulerauaga tuld. Lõin kirjale templi peale. Löö paar muna pannile. Ma löön su selja lumest puhtaks. Eit muudkui lõi risti ette. Lõin palli auti, üle otsajoone, väravasse. Meeskond lõi kolm väravat. Lööb vaia, teiba maasse, kirve puusse, naela seina. Välk lõi kõrgesse kaske, majja sisse, lauda põlema. Rahe on õrnemad taimed puruks löönud. Maaslamajat ei lööda. Küsija suu peale ei lööda. || löögi andmisega kellekski kuulutama. Rüütliks lööma. Ants lõi Peetri kulliks. || naelte, pulkade vm. sisselöömisega kinnitama, (sel teel) midagi millegagi katma. Katust lööma. Lõin katuse peale. Aialatid lüüakse postide külge, lattide külge lüüakse lipid. Lööme nagi seina, pildi seinale. Kingadele löödi kontsaplekid. M. Luther lõi oma 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Kristus löödi risti, ristile. Plekiga, nahaga löödud uks. *Seal Kõrbojal on kena laudadega löödud ja tumeroheliseks värvitud lahe ja ruumikas elumaja. A. H. Tammsaare. || löömist meenutavate liigutustega vm. rütmilise liikumisega midagi tegema. Võtsime vikatid ja läksime heina lööma 'niitma'. Kaare löön, siis puhkan. Munakollane, koor tuleb vahule, vahtu lüüa 'kloppida'. Löö 'pumpa' mulle pang vett. Aitab pumpamisest, ära kaevu tühjaks löö. Süda, pulss lööb 'tuksub' normaalselt, rahulikult, aeglaselt, tugevasti, kiiresti, korrapäratult, nõrgalt. Sekretär lööb 'kirjutab masinal, tipib' koosolekukutseid. Ta lööb kiiresti, vigadeta. Masin lööb 'stantsib' plekist, plastmassist vajalikke detaile. Linn hakkas oma raha lööma 'müntima'. *Sel ajal istus ema piimakambri lävel ja lõi võid. Juh. Liiv.
2. löögiga heli tekitama. Trummi, gongi, trianglit lööma. Lööb klaveril paar akordi. Kellamees lööb hingekella. Kella lüüakse, kuskil vist põleb. Lokku lööma '(endisajal) tööaja alguse v. lõpu kuulutamiseks lokulauda taguma'. Klaasi lööma '(endisajal) vahikorra vahetuse kuulutamiseks märgukella lööma'. Lööb keelega laksu, sõrmedega nipsu, kätega plaksu, jalaga tümpsu. Kala lõi sabaga lupsu, sulpsu. || kella heli (täistunni vm. märkimiseks) kuuldavale laskma. On südaöö, raekoja kell lööb 12 kumisevat lööki. Kas see kell lööb ka? Kell lõi pool kaks. Kell on kaks löömata 'pole veel kaks'. Tulekahjukell lööb, kuskil vist põleb. Kirikukellad löövad.
3. (hooga liikudes) paiskuma. Tuuleiilid löövad näkku. Lained löövad üle parda, vastu kaldakive. Tuli levib, leegid löövad juba räästani. Lõi välku ja müristas. Kohvilõhn lõi juba lävel ninna. Häbist, piinlikkusest lõi veri näkku.
4. piltl purustavat hoopi andma, purustama. Vaenlast lööma. Sõjas, lahingus lüüa saama. Ta lõi eelkõneleja väited pihuks ja põrmuks. || võitma, võitu saavutama; ületama. Meie korvpallimeeskond lõi vastast 78:72. Noor odaheitja lõi kõiki oma konkurente. Tribüünidel juubeldati – kaugushüpperekord oli löödud 7 sentimeetriga. || tugevasti mõjuma. Häält pole sel poptähel ollagi, ta lööb oma vambiliku seksapiiliga. || (lauamängudes:) käigu tegemisega nuppu mängureeglite kohaselt laualt eemaldama. Partii oli pingeline: esimene malend löödi alles 32. käigul. Järgmisel käigul lööb must vanker h7 – h3. || löödud (ka:) lüüa saanud, kaotanud; masendatud, rõhutud meeleolus vms. Astub löödud inimese raskel sammul. Tudeng oli eksamil läbikukkumisest väga löödud.
5. (otsustavalt, järsku ning) energiliselt midagi tegema. Lööb koorma peale ja läheb. Löö masin käima. Löö uks lukku ja ära kedagi sisse lase. Lapsed löödi hommikul vara maast lahti. Lööb pläru ette, suitsu, piibu näkku. Lõi kähku riided selga, kaabu pähe. Lõin kingad läikima. Hobune löödi aiste vahele. Suli löödi vangi, trellide taha. Lõi talu paari aastaga korda. Lööb lahkumisavalduse lauale. Lõi käed mehele ümber kaela. Näljane lõi ahnelt hambad leivasse. Kuri koer võib hambad säärde lüüa. *.. siis laske [kitsepraad] pannil pruuniks ja lööge potti hauduma. V. Lattik. || (keha v. mõne kehaosa asendi järsu muutmise kohta). Lööb end sirgu, sirgeks. Lööb pea kuklasse, jalad harki, jala üle põlve, käe tervituseks kõrva äärde. Lööb käed puusa, laiali, üle pea. Lööb silmad, pilgu seinale, kellale. Lind lõi tiivad laiali, suled kohevile. *.. siis lõid kõik lehmad korraga sabad selga ja kihutasid tulisel ajul järve .. J. Vahtra. || põikama. Mul õnnestus end kõrvale lüüa ja kokkupõrget vältida. *Ta lõi end tee kõrval kasvava kahe suure kadaka varju. J. Mändmets. || (vägisi, sunniga kuhugi saatmise kohta). Looderdajad löödi tööle, töölt minema. Jaan löödi kaheks kuuks kordusõppustele. || piltl heitma, viskama. *Kuu tõusis maja tagant ja lõi selle varju üle õuemuru. F. Tuglas. *Päike tõuseb .. ja lööb oma esimesed kiired Tallinna tornidesse. A. Hint.
6. midagi hoogsalt (ja kestvalt) tegema (vahel täh. nõrgenenud kuni ühendi verbiks vormistajani). Tantsu, tralli, lusti lööma. Uperpalli, uperkuuti, hundiratast lööma. Talled löövad kepsu. Vurrkann lööb tiiru, keeru. Uss lööb õnge otsas vinksu. Kalad löövad jões lupsu. Laulu, vilet, lärmi lööma. Kass lööb nurru. Luuslanti, luuslanki lööma. Loodrit lööma 'looderdama'. Litsi lööma 'liiderdama, hoorama'. || mängima, taguma. Mehed lõid päev läbi kaarte. Noored kogunesid õhtuti palli lööma. Poisid lõid jalgpalli, vutti. || pidama. Lahingut lööma. Koosolekul löödi ägedaid sõnalahinguid. || kokku ajama, hankima. Kasu, profiiti, ränka raha lööma. *Romaanidega on mõnedki eesti kirjanikud endale kapitali löönud. O. Luts.
7. järsku mingisuguseks muutma, mingisse uude seisundisse viima. Autotuled lõid tee valgeks. Järsk valgus lööb silmad pimedaks. Püssipauk lõi kõrvad lukku. Tuulehoog lõi lipud lehvima, purjed paisuma, soengud sassi. Vapustus, õnnetus lõi ta nagu segaseks. Ehmatus lõi pea klaariks. Uudis lõi mu tummaks, pahviks, kogu küla kihama. Ootamatu vahejuhtum lõi plaanid segi. Mees löönud südame kõvaks ja hakanud minema. Kevadel lõi soe vihm puud lehte, maa haljaks, rohetama.
8. (järsku) hakkama; järsku mingisuguseks muutuma, mingisse seisundisse üle minema, kuhugi asuma jne. Õitsema, õitsele lööma. Mets lööb rohetama, muru haljaks, kaasik hiirekõrvule. Idataevas lõi helendama, valgeks, pilve. Seelik lõi tuult täis, kohevile. Heinaküün lõi üleni leegitsema. Vesi lööb lainetama, keema. Purjed lõid laperdama. Prilliklaasid lõid uduseks. Mets lõi kohama, mühama. Põsed lõid õhetama, punetama. Tundsin, et lõin vankuma, vaaruma, tuikuma. Süda lõi värisema, põlved lõid nõrgaks. Silmad löövad särama. Ta nägu lõi muhelema, laiale naerule, pilve, tõsiseks. Lõin kartma, araks, kõhklema, põnnama. Süda lõi äkki valutama, haledaks. Ihu lõi imelikuks, üleni higiseks. Nahk lõi sügelema, korpa. Silmade ees lõi mustaks, virvendama. Mootorid lõid mürisema, laevakere lõi võbisema. Kogu klass lõi kihama. Ta positsioon, autoriteet lööb kõikuma. || järsku ilmuma, (kuhugi) tekkima. Valu lõi sisse, kõhtu, pähe, kuklasse, südamesse. Kramp lõi jalga. Haava sisse lõi põletik. Pisted löövad rindu. Gripile lõi juurde kõrvapõletik. See on paha köha, võib kopsugi lüüa. Seale olid täid selga löönud. Naermisel löövad ta põskedesse armsad lohukesed. Halvasti õmmeldud mantlil lõid käeaugu kõrvale voldid. || kõnek kellegagi seltsima, ühinema, liituma. Me lähme jahile, kas lööd ka (meie, meiega) kampa? Kolm-neli meest löövad punti, mesti ja hakkavad äri ajama. Ära sa nende, nendega nõusse löö! Sõjavägi lõi rahva, ülestõusnute poolele. *Lõpuks oli Vähkmann nõus kompanjoniks lööma. O. Luts. *Löövad äkki paari, rahad ja firmad kokku .. A. Hint. || kuhugi asuma. Matkajad lõid männiku alla laagrisse. *Prussakaid on kivide vahele pesitsema löönud .. V. Uibopuu. || hrl van (kellekski) hakkama. *Olin ma üks issanda lollkapsas, kui lõin siia orjaks! Nüüd ei saa enam lahti kah! R. Roht.
aega surnuks lööma vt aeg
alla lööma
1. löögiga v. löökidega allapoole minema sundima, alla kinnitama vms. Püüab õuna kepiga puu otsast alla lüüa. Laskis kingadele uued pooltallad alla lüüa. Hobusele löödi rauad alla. Toale löödi põrand alla. Dokumendile, loale lüüakse pitsat alla. Kraadiklaas tuleb pärast kehatemperatuuri mõõtmist alla lüüa.
2. madala(ma)ks suruma. Nõudmise vähenemine lööb hinnad alla. Välismaalt sisse voolav odav tööjõud lõi palgad alla. Tabletid lõid palaviku, vererõhu alla.
astla vastu (takka) üles lööma vt astel
elu sisse lööma vt elu
ette lööma
1. (kiire liigutusega) ette panema, ettepoole suruma vms. Lõime suitsud, sigaretid ette. Sepp lõi nahkpõlle ette. Lõi rinna uhkelt ette. *Kui [püssi]rohi sisse sai, löödi paberist prunt ette. O. Luts.
2. (millegi kahaneva, otsa saama kippuva kohta:) jätkuma, piisama. Kauaks see palk niimoodi ette lööb. Teen tööd, kuni jõud ja tervis ette lööb. *.. loodavad nad saada nõnda palju vilja, et sest järgmise lõikuseni tervele perele ette lööb. L. Promet.
hari lööb punaseks vt hari [2]
hilpu lööma vt hilp
häbiposti lööma vt häbipost
hääli sisse lööma vt hääl
jalgu alt lööma vt jalg
jalgu seinale lööma vt jalg
kaarte segi lööma vt kaart [1]
kaasa lööma
mingi tegevuse, ettevõtmise v. üritusega liituma, selles kaasa tegema. Ta lööb kaasa laulukooris ja näiteringis. Kui kõik kaasa löövad, läheb töö jõudsasti. Ta on poliitikas kaasa löönud.
kaela kangeks lööma vt kael
kella lööma vt kell
[kellegi vahele, millessegi] kiilu lööma vt kiil [-u] [1]
kokku lööma
1. üksteise vastu lööma. Kandu kokku lööma. Klaase kokku lööma. Löön imestades käed kokku. Härjad lõid sarved kokku. Lained lõid pea kohal kokku.
2. kokku klopsima v. kloppima. Lõin laudadest kasti kokku. Sass hakkas puusärke kokku lööma. Vanasti löödi võid kokku hapukoort puulusikaga kloppides. Lööme kamba kokku ja läheme jahile.
3. (arvelaual) liitma. Lööb arveid kokku. Lõpuks löödi punktid kokku.
4. kõnek mitmelt poolt hankima v. kokku panema. Mehed lõid äritsemisega ränka raha kokku. Lööme rahad kokku!
korda majja lööma vt kord [korra]
kulpi lööma vt kulp
[kellelgi] kõrvu üles lööma vt kõrv
käega lööma vt käsi
käsi (kokku) lööma, kätt lööma vt käsi
käsi külge lööma vt käsi
külge lööma
1. löökidega külge kinnitama. Kast on valmis, lööme sangad ka külge.
2. (tähelepanu äratamiseks) müksama. *Jäänud juba magama, kui Kusta löönud naisele külge, et kuule, keegi on üleval. L. Tigane.
3. külge hakkama, lisaks tulema. *Paari päeva pärast on jalg terve, kui teile vahepeal mõnda uut häda külge ei löö. O. Luts.
4. flirtivalt lähenema. Poisid löövad tüdrukutele, tüdrukud poistele külge.
küüsi külge ~ taha lööma vt küüs
lahku lööma
1. mingist organisatsioonist, ühendusest v. kellestki lahku minema, eralduma. Kirikust, usust, kaaslastest, sõpradest lahku lööma. Osariik tahtis föderatsioonist lahku lüüa. *Linnas lõi Maret varsti Peebust lahku, öeldes et läheb poodisid mööda käima. M. Metsanurk.
2. lausalisest tervikust kaheks v. osadeks jagunema v. jagama (nii et vahe v. vahed jäävad vahele). Pilved hakkavad lahku lööma, nende vahelt hakkab sinist taevast paistma. Lõi eesriided, kardinad lahku, et päike sisse paistaks. Mantlihõlmad löövad käimisel lahku.
lahti lööma
1. löögiga avama v. millestki, millegi küljest eraldama; hoogsalt, energiliselt lahti tegema. Lõi ukse jalaga lahti. Lööb pudeli lahti, nii et kork lendab. Lööge aknad lahti! Raamatut lahti lööma. Lööge lahti lehekülg 237. Lööb mantlihõlmad lahti. Äkki lõi haige silmad lahti. Vihmavarju lahti lööma. Roos lõi oma esimese õie lahti. || kaarde niidetud heina laiali lööma. Paksud heinakaared tuleb lahti lüüa, muidu hein ei kuiva. || käeandmisega sõlmitava kihlveo jm. suulise kokkuleppe osapoolte käsi teineteisest kerge löögiga vabastama. *Mehed ulatasid üle laua käed ja Kütt-Peeter lõi käemehena käed lahti. M. Aitsam.
2. (millegi küljest) lahti minema. Tapeet on mitmes kohas (liimist) lahti löönud. Jää oli kaldast lahti löönud. Pärast jüripäeva lööb pajukoor lahti. Vana haav lõi uuesti lahti. | ‹impers.› *Paneme nüüd rätiku tagasi, muidu lööb leival kooriku lahti ... K. Saaber. || puhkema. Õunapuudel löövad esimesed õied lahti.
3. hoogsalt alustama v. käima panema. Lööge laul, tants, trall, pidu, mürgel lahti. Hakkavad pahandama, löövad lärmi lahti. Tahtis oma poodi, pagariäri lahti lüüa. | ‹impers.› *Juba märtsi algul lõi suure sula lahti ja jää hakkas lagunema. L. Kibuvits.
4. lahku lööma, eralduma. Kas oled temast, tema kambast lahti löönud? *.. et teeme ühisuse, lööme ennast Tenga-isanda valitsuse alt lahti. A. Hint.
5. kõnek vallandama. Ta löödi päevapealt ametist, direktori kohalt lahti.
laineid lööma vt laine
letti ~ letile lööma vt lett
lillat lööma vt lilla
lippu lööma vt lipp [lipu]
lipsu lööma vt lips [-u] [3]
lokku lööma vt lokk [loku]
lulli lööma vt lulli
läbi lööma
1. löögiga v. löökidega katkestama v. läbi suruma. Lööb naela lauast läbi. Lööb suure kirvega raiudes viis-kuus pindu korraga läbi. || mulgustama, perforeerima. Ekspressbussis tuleb kaks talongi läbi lüüa. Lööb käsikirjalehed perforaatoriga läbi ja paneb kiirköitjasse.
2. löögiga, jõuliselt läbi tungima. Mürsk lõi augu kiviseinast läbi. *Juba esimesed jämedad piisad lõid pükstest läbi. K. Ristikivi.
3. ennast teostama, end arvestama v. maksma panema; edu, tunnustust, menu saavutama. Elus läbi lööma. Teatris, laval, filmis läbi lööma. Kunstnikuna ei suutnud ta läbi lüüa. Kirjaniku uus näidend ei löönud läbi. *.. kuid need teised sõnad [telekas, vusser] pole meie külas nõnda läbi löönud kui „viisor”. A. Kaal.
4. tunda andma; (tooniandvana) esile kerkima. Ei aita vana plekk-katuse värvimine, rooste lööb varsti läbi. Püüab viisakas ja lahkegi olla, aga loomupärane õelus lööb ikka läbi. *Maandi toon, millest lõõp läbi lõi, andis Käsperile enesekindluse tagasi. R. Kaugver.
5. kõnek ära raiskama, maha laristama. Raha, vara, pärandit läbi lööma.
maha lööma
1. löögiga v. löökidega maha kukkuma panema, maha raiuma, pikali lööma. Hakkas õunu ridvaga puu otsast maha lööma. Lapsed olid kogemata vaasi laualt maha löönud. Löö prügi, puru, lumi mantlilt maha. Võta kirves, löö paar noort kuuske maha. Löödi uksed maha. Mõrtsukal löödi pea maha. Rahe lõi vilja maha. Õhtuks oli pool heina maha löödud. || (pilku, vaadet) allapoole suunama. Lõi silmad häbelikult, kohmetult, häbistatuna maha.
2. kõnek ära tapma, surnuks lööma. Vaenlased löödi armutult maha. Välk lõi karjamaal lehma maha. Mul on õigus, löö või maha! *.. tegin pehmet saia ja ühe raskema kana lõin maha .. M. Raud.
3. kõnek (ära, maha) pidama. Linna kaitsjatel tuli raske lahing maha lüüa. *Vardja oli juba paar tantsugi maha löönud .. L. Metsar.
[kedagi] mättasse lööma vt mätas
mütsiga lööma vt müts [-i]
(nagu ~ kui) ühe vitsaga löödud vt vits
nagu lauaga löödud vt laud
nagu oleks kits sabaga löönud vt kits
nagu puuga pähe lööma vt pea
nahka üle ~ viluks lööma vt nahk
naidu lööma vt naidu
nii et silmad löövad ~ silm(ist) lööb tuld vt silm [-a]
nina vinklisse lööma vt nina
(oma) toru lahti lööma vt toru
pilli lööma vt pill [1]
pimedusega lööma vt pimedus
pähe lööma vt pea
püsti lööma
1. püstitama, ehitama; hoogsalt püstisena asetama. Nad lõid paari kuuga maja püsti. Labidas oli maasse püsti löödud. *Järgmisel momendil lõin vaasi keset lauda püsti .. A. Kaal.
2. kõnek korraldama. Pärast eksamit lõime ühikas peo püsti. *Jah, mis oleks, kui nad pulmad püsti lööks .. E. Krusten.
rinda ette lööma vt rind
rinda ~ rindu kokku lööma vt rind
[kedagi] risti lööma vt rist
risti mitte ette lööma vt rist
rivist välja lööma vt rivi
rööpast välja lööma vt rööbas
sarvi kokku lööma vt sarv
sekka lööma
vestlusse vm. tegevusse sekkuma, millegagi liituma, millestki osa võtma. Vanaisa kuulab noorte juttu, vahel lööb sekka ka. Vaidlus läks ägedaks, kõik lõid sekka. *Leian aia äärest ühe vembla, torkan selle oma luuakontsule varreks ning vahvalt löön [põrandapesemisel] sekka .. O. Luts.
selga sirgu ~ sirgeks lööma vt selg
[kellelegi, kellegagi] serva lööma vt serv [-a]
silm(ad)e ees lööb kirjuks, silmad löövad kirjuks vt silm [-a]
silma (peale) lööma vt silm [-a]
[midagi] sirgeks lööma vt sirge
sisse lööma
1. löögiga, löökidega v. hoogsalt millegi sisse pressima. Naelad tuleb korralikult sisse lüüa. Küüsi, hambaid sisse lööma. || (löögina) millessegi tungima. Välk lõi sisse. Laine lõi paati sisse.
2. löögiga purustama. Lööb akna, ukse, ukseklaasid sisse. Mehel löödi prillid sisse. Puu langes maja peale ja lõi katuse sisse. *Kakeldi ja löödi nägusid sisse mitmel pool. R. Sirge.
3. millessegi tekkima. Lihale olid ussid sisse löönud. Haavale lõi põletik, küüneviha sisse.
[kellelegi] sulge sappa lööma vt sulg [sule]
suurt kella lööma vt kell
sõgedusega lööma vt sõgedus
sõitu sisse lööma vt sõit
sõrgu vastu lööma vt sõrg
tagasi lööma
1. löögiga v. löökidega uuesti kinnitama v. tagasi suunama. Nagi tuleb seina tagasi lüüa. Löön palli üle võrgu tagasi.
2. tagasi tõrjuma. Vaenlast, rünnakut, pealetungi tagasi lööma.
3. kõnek järele andma. Valu, paistetus on tagasi löönud. || loobuma, tagasi tõmbuma. *Pidin minema, aga lõin tagasi, sest mõtlesin, et ta [= Pearu] on juba mitu korda ähvardanud surra. A. H. Tammsaare.
tuld (täis) lööma vt tuli
vastu lööma
1. löögile lööki vastu andma. Mind löödi ja ma lõin vastu.
2. vastu lahvatama. Hapukas leitsak lõi vastu, kui ukse avasime.
3. loomi vitsaga lüües v. hirmutades tagasi pöörama sundima. *„Lööge vastu, lööge vastu!” hüüdis isa väravalt. Tiina ja Mari-Ann jooksid sigadele vastu ja ajasid nad jälle teele tagasi. A. Taar.
4. kõnek vastumeelseks muutuma, vastumeelt olema, vastu hakkama. Ei taha süüa, toidulõhngi lööb täna vastu. Mulle lööb ta enesekiitus hirmsasti vastu.
5. kõnek jätkuma, piisama, ette lööma; vastu pidama. Mis see palk vastu lööb, kui niimoodi laristatakse. Toiduvarud löövad vastu veel paar nädalat. Kui kaua minugi jõud ja tervis vastu lööb!
vedelaks lööma vt vedel
verest välja ~ ära lööma vt veri
veri lööb keema vt veri
vett peale lööma vt vesi
viltu lööma vt viltu
välja lööma
1. löögiga, löökidega v. energilise tegevusega millestki v. kuskilt välja ajama, välja paiskama vms. Kakluses oli tal silm peast välja löödud. Detailid lõime stantsiga plekist välja. Lärmajad lööge saalist välja. Okupandid löödi maalt välja. Mees löödi parteist välja. Hommikul löön su varakult voodist välja!
2. välja panema, kuhugi nähtavale kinnitama. Lõime uhke sildi välja.
3. välja paiskuma. Leegid, tulekeeled lõid katusest välja.
4. ilmnema, ilmsiks tulema, tunda andma. Pojas lööb välja isa iseloom. Poolte vastuolud lõid selgelt välja. Vana häda, reuma, närvipõletik lõi uuesti välja. *Rähnide üldtuntud riiakus lööb välja kõigepealt piiritülides. F. Jüssi.
5. kõnek (rohke töötegemise, hea teenimise kohta). Teeb kõvasti tööd, lööb kuus oma 20 000 krooni välja.
6. kõnek üles lööma (4. täh.), mukkima. Kuhu sa minema hakkad, et oled nii välja löödud, enese nii välja löönud?
ära lööma
1. millestki löögiga v. löökidega osa eraldama. Löö teibal kirvega tükk otsast ära. Lööb pudelil korgi pealt ära.
2. kogemata millegi vastu valusasti lööma. Kummarduge, et te pead ära ei löö. Lõin jala, varba, põlve, küünarnuki ära.
3. katma, üle lööma. Seinad tuleks vineeriga ära lüüa.
4. võitma. Ma arvan, et meie naiskond lööb Soome koondise ära.
5. (muid, tegevuse lõpetatust rõhutavaid kasutusi). Kas kell on 12 ära löönud? *Kui tarvis, võin minagi [matuse] kellad ära lüüa. A. Hint.
ühte lööma
1. liitma, kokku panema. Meie klass pidi paralleelklassiga ühte löödama. *Lööme kõik üksmeelselt oma pead ühte ja tõusku sellest hirmus kättemaksuplaan. F. Tuglas (tlk).
2. liituma. Kui vaja, lüüakse ühte kas või endiste vaenlastega. *Kaks saarlast muiste ühte lõid, / koos laulsid, riisusid ja jõid. B. Alver.
üle aisa lööma vt ais
üle lööma
1. kõrgemalt lööma kui vaja. Tekkis hea väravavõimalus, aga Jaan lõi üle.
2. (pealiskaudset tutvumist väljendavais ühendeis). Lõin silmad üle, polnud aega põhjalikumalt lugeda.
3. hrl. naeltega kinnitades mingi materjaliga katma. Uks lüüakse plekiga, nahaga, seinad plaatidega üle. Vineeriga ülelöödud lagi.
4. tekst riide lõigatud äärt hargnemise vältimiseks teat. pistetega üle õmblema. Äär tuleb üle lüüa, muidu hakkab riie hargnema.
5. ületama, üle trumpama. Kaupmees, ärimees püüab oma konkurenti üle lüüa. Tantsus lööb ta kõik teised poisid üle. Vaenlane tuleb kavalusega üle lüüa. *Õppimisvõime ja leidlikkuse poolest lööb harakas varese koguni üle. F. Jüssi.
6. kõnek omastama, endale näppama. Tahtis teise naise meest üle lüüa. Ära jäta oma asju lohakile, lüüakse üle. Juhan oli Jaanilt Mari üle löönud. *Soojendati üles kuuldused, et Jakobson olevat Aleksandri-kooli rahad üle löönud. F. Tuglas.
üles lööma
1. kuhugi (üles) kinnitama, üles tõstma vms. Plangule oli mitu kuulutust üles löödud. Saapad lõid üles väikseid tolmupilvi. Meri lõi vahtu üles. Hobune lõi takka üles. *Ja üles löödud on vankrikumm. M. Under.
2. ülespoole tungima v. tungida laskma. Tuleleegid lõid kõrgele üles. Lõi silmad, pilgu üles.
3. püstitama, ehitama. Lõi mõne kuuga maja üles. Maailmatu uhke loss üles löödud. Lõime laagri, telgi üles järve kaldale.
4. kõnek (üles) mukkima. Peoõhtuks olid naised end üles löönud. *Tuba oli üles löödud värviliste kardinate, kirjute laualampide ja pudi-padiga .. A. Kaal.
5. kõnek üles äratama. Löö mind homme vara üles!
6. kõnek (segi) peksma, lõhki, lömmi jne. lööma. Ähvardas tal näo, nina üles lüüa. *Kas tead, Paun, sul oleks kõige selle eest vaja kõrvad üles lüüa. O. Luts.
ümber lööma
1. ümber kukkuma panema; kaadama. Lõi kogemata pudeli, ämbri, vaasi ümber. Torm lõi paadi ümber.
2. (äkki) kellegi v. millegi ümber panema v. kinnitama. Lõin ridvale plekiriba ümber. *Noorele saleda pihaga kasele, / mis külmetab valges särgis, / ümber löön helluses käed .. M. Under.
3. ringi ajama, ringi liikuma panema. Lõin käia ümber.
4. ära tippima, masinal ära kirjutama. Lasksin käsikirja kolmes eksemplaris ümber lüüa.
5. van muutuma. *Ta hääl lõi ümber vihaseks vingumiseks ja kriiskamiseks .. E. Vilde. *Jalamaid lööb ta meeleolu ümber. B. Alver.
|
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
|