[MUL] Mulgi sõnaraamat

aar <aara, .aara> Krk õrn, külma- või valutundlik (ihu) ▪ ihu om seante aar, ei tää ka ma aiges jää ihu on selline õrn, ei tea, kas ma haigeks jään. Vrd ell, õrn

ader <adra, .atra>
1. ader ▪ talve säe atra, suve tii rege (vns) talvel sea atra, suvel tee rege
2. adramaa ▪ mea ei tää, mitu atra vald olli ma ei tea, mitu adramaad (üks) vald oli

aga2 aga ▪ ma nooren näi neid viil, aga nüid mea ei tää neist ma noorena nägin neid veel, aga nüüd ma ei tea neist [midagi]. Vrd a

.anme ~ .andme <anda, anna> andma ▪ anna miul! anna minule!; anna tal änäp ku änäp, temal ei mõjo kedägi anna talle enam ja enam, temale ei mõju miski; an´d talu võõrile inimestele andis talu võõrastele inimestele; an´ds äbemede sõnu vastu andis häbematuid sõnu vastu (sõimamisest); ku sa tahtsit siiä tulla vaatem, sis ärden raha võtta, tulden mud´u, anden raha lesenaisel kui sa tahtsid siia tulla vaatama, siis sa ei oleks tohtinud raha võtta, pidanuksid tulema tasuta, võinuksid raha anda lesknaisele; andan saat esi andes saad ise || asu .anme asu andma ▪ ta es anna miul asu ta ei andnud mulle rahu; suud .anme suud andma, suudlema ▪ ku sõda ja katku olliv inimesi maha võtten, sõs olli jala jäl´lel suud anden kui sõda ja katkud olid inimesi maha tapnud, siis oli jalajäljel suud andnud; anna miul suukest anna mul musi; lutti .anme peksa andma ▪ nüid anna küll poisil lutti, võ temä läep vargile nüüd annan küll poisile peksa, või tema läheb vargile; .näole .anme end näitama, välja ilmuma ▪ ta ei ole ennäst mitu aiga näole anden, ei tää kas om pahandust tennü ta ei ole kaua aega välja ilmumunud, ei tea, kas on pahandust teinud; sõna .anme sõna andma, lubama ▪ ma ole sõna anden, ma pia sedä täitme ma olen lubanud, ma pean seda täitma; sõnu .anme sõimama, riidlema ▪ ku mea tal vastu ütli, sõs akas´ sõnu anme kui ma talle vastu ütlesin, siis hakkas sõimama; tappa .anme tappa andma, peksma ▪ ku sa_i kulle miut, ma anna sul tappa kui sa ei kuula mind, ma annan sulle tappa; tenu .anme tänuks midagi andma ▪ ka_sa tal kedägi tenu ka annit? kas sa talle midagi tänuks ka andsid?; vastust .anme vastutama ▪ sa piat oma sõnade iist vastust anme sa pead oma sõnade eest vastutama; .õigus .anme õigust andma, järele andma ▪ anna temäl iki õigus, piat järgi painume anna temale ikka õigus, pead järele andma; õnnes .anme õnneks andma, määrama ▪ sii om siul õnnes ant see on sulle õnneks antud

arutu <arutu, arutut> Hls Krk
1. arutu, mõistmatu, taipamatu ▪ ei tää, kas ta arutus lääp ei tea, kas ta läheb rumalaks. Vrd aru|saamata
2. väga palju ▪ Peipsin olevet arutu kalu Peipsis olevat väga palju kalu. Vrd perätu

eiläne ~ eilän <eilätse, eiläst>
1. eilne, eelmise päeva ▪ karjatsel ollive söögis eilätse kardule manu pant karjasel olid söögiks eilsed kartulid kaasa pandud; eilätse üü sehen olli kuritüü tett eile öösel oli kuritöö tehtud
2. piltl lihtsameelne, nagu eile sündinud ▪ ka sa eiläne olet, et sa ei tää seast asja kas sa eile sündinud oled, et sa ei tea sellist asja

.ingel <.ingle, .ingelt ~ .ingli, .inglit> ingel ▪ kellest temä tett om, sedä ei tää ingli ka taevan kellest tema tehtud on, seda ei tea ka inglid taevas (st kelle moodi tema on). Vrd .engel

judin <judine, judinet ~ judine, judint> võbin, värin, judin ▪ judin läit´s üle ihu, ei tää ka surm avva aset mõõt´ (knk) värin läks üle keha, ei tea, kas surm mõõtis haua aset. Vrd jumi, jõbin, kahm, võbin1, värin

.juuskme <joosta ~ .juuske, joose>
1. jooksma, kiirete sammudega liikuma ▪ sõa aal joosiv naese ja latse mõtsa pakku sõja ajal jooksid naised ja lapsed metsa peitu; laits juus´k läve pääle emäl vasta laps jooksis emale lävele vastu
2. paaritama, paarima ▪ tää, ka ta joosnus sai, ei otsi änäp [ei] tea, kas ta [lehm] paaritatud sai, ei otsi enam [pulli]. Vrd jooseteme, joosuteme
3. voolama ▪ kait´s oja joosive sinna ves´ke järve kokku kaks oja voolasid sinna veski järve kokku. Vrd .vuulame

jär´g <järe, .järge>
1. järg, kord; olukord ▪ kudas sul selle tüüge jär´g om kuidas sul selle tööga olukord on; ku sii tõbi siin järege olli, sis võt´t ta puha läbi kui see haigus siin [juba] järjega oli, siis võttis ta kõik läbi. Vt juun´, olek1
2. töö-, jutu- jms järg ▪ ma sai jutul järe pääle, ma tää, kudas ta olli ma sain jutust aru, ma tean, kuidas see oli
3. teatud (algus)aeg ▪ ligi õhtut võ õhtu järege ma lää talliteme vastu õhtut või õhtu tulles ma lähen talitama
4. järjepidevus ▪ temäl om jo poige jär´g, ei tää ka tüdärt tule temal on ju pojad järjest, ei tea, kas tütar tuleb (st sünnib)
5. varu, tagavara ▪ ku vili är külveti, kudas terä jär´g olli, ku jäie üle, sis sai tetä kama kui vili külvati ära, kuidas tera tagavara oli, kui üle jäi, siis sai kama teha; tule jär´g oiti tuha sehen tule varu hoiti tuha sees
6. jõukus, varakus ▪ sii om ää järege tüdrik see on päris jõukas tüdruk. Vrd .jõukus, .küllus

karest ~ kareste, karreste
1. kähedalt, jämedalt ▪ koer auk´s karest koer haukus kähedalt. Vrd jämmelt
2. ägedalt ▪ nüit kõneliv tõisen tuan õige karreste, ei tää ka na kaklev võ? nüüd rääkisid teises toas õige ägedalt, ei tea, kas nad kaklevad või?. Vrd kärest
3. tublisti, palju ▪ anti karest süvvä anti tublisti süüa. Vrd tublist

kas´k1 <kase, .kas´ke> kask ▪ rii jalase om kas´kest ree jalased on kaskedest (kasepuust); ka sea olet kase juure all kasunu? kas sa oled kase juure all kasvanud? (öeldakse sellele, kes midagi ei tea). Vrd kõev, kõju

kate|vahel kahevahel; kahtlev ▪ ei tää ka ta läit´s linna, seante katevahel ta olli minekuge ei tea, kas ta läks linna, selline kahevahel ta oli selle minekuga. Vrd .uskmede

ken <kenne ~ kelle, kedä> kes ▪ ken sääl om? kes seal on?; ken seast rohi ei tää! kes sellist rohtu ei tea!; olgu talulait´s või ken tahten, mihel tahav egäüit´s minnä olgu talulaps või kes tahes, mehele tahavad kõik minna. Vt kes, kessi, ketse

ketsu <ketsu, ketsut> , kedsu <kedsu, kedsut>
1. püsimatu, erk ▪ kedsu lammas, ei lase kinni võtta Hel erk lammas, ei lase kinni võtta; sa olet ku ketsu kunagi, ei kurda puil egä mail (knk) sa oled väga püsimatu, ei seisa üldse paigal. Vrd kedru, kedrus, kedrus´k, kekstu, rõba
2. edev ▪ om üit´s igävene ketsu, ei tää kudas ta neid mokke sääd on üks igavene edev, ei tea, kuidas ta neid huuli sätib. Vrd edvi, edvik, edvis´k, etsik

keväje <keväje, keväjet> Krk, keväjä <keväjä, keväjät> Hel
1. kevad ▪ kennigi ei tää, kuna keväje tule keegi ei tea, millal kevad tuleb. Vrd keväde
2. kevadel ▪ keväje tõutegemise aal sii ollu kevadel suvivilja külvamise ajal see [olevat] olnud. Vrd keväde, kevädelt, keväjelt

kibeveli Trv ärevil ▪ nüid om ta kibeveli, ei tää mes tal mõttin om nüüd on ta ärevil, ei tea, mis tal mõttes on. Vrd kihevil, kohevil, kõhevel

kohe1
1. kuhu ▪ kohe sa läät? kuhu sa lähed?; ma ei tää, kohe ta läit´s ma ei tea, kuhu ta läks. Vrd kohes, kos, kunnes, kus
2. teadmata kohta, ükskõik kuhu ▪ mingu kohe taht mingu kuhu tahes

kopsatus <kopsatuse, kopsatust> Hls kopsatus, lühike tuhm heli ▪ ei tää mes kopsatus sii jälle oli ei tea, mis kopsatus see jälle oli. Vrd kok´s2, koksatus, kops2, kopsak

kujuteme <kujute, kujude>
1. kuju, pilti looma või näitama ▪ lait´s mud´u ei tää, ku tal ette ei kujute laps muidu ei tea, kui talle ette ei näita
2. kujutlema; ennustama ▪ sii ette kujutemine läit´s täide see ennustus läks täide. Vrd kuuluteme, .tilpame

kun´ts2 <kuntsi ~ kundsi, .kuntsi>
1. ebausk, maagia, nõidus ▪ ta üit´s kundsi miis om, kange kundsi pidäje ta on üks nõidusemees, kange nõiduja. Vrd .askus, ebä|usk, .nõidus, .täädus, võrgutse
2. eriline oskus; töövõte, nipp ▪ sääl midägi arstmise kuntsi ei oole, pal´t sa tahat tõist avite seal ei ole mingit arstimise oskust, lihtsalt sa tahad teist aidata; sii vitsutemin olli kun´ts see [kannu] vitsutamine oli eriline oskus; ei tää mis kuntsige ta sedä tege ei tea, mis nipiga ta seda teeb (lopsakate taimede kasvatamisest). Vrd nõks

kõmisteme <kõmiste, kõmiste> Hls Krk
1. kõminat tekitama, kõmistama; nõrgalt müristama (äikesest) ▪ vähä kõmis´t, suurelt es müriste natuke kõmistas, suurelt ei müristanud. Vrd komame1
2. ebaselgelt rääkima, mõmistama ▪ ei tää mis na sääl kõmisteve ei tea, mis nad seal mõmistavad. Vrd mõmame, mõmiseme

kädsäteme <kädsäte, kädsäde>
1. kädistama ▪ araku kädsäteve, ei tää mes na näive harakad kädistavad, ei tea mis nad nägid. Vrd kadsateme, kädisteme, kädsisteme
2. piltl kiiresti rääkima, vadistama ▪ kädsätes ku arak aia teibän (knk) kädistab kui harakas aiateiba otsas; mis sa ike kädsätet, kurda vahel vait mis sa ikka vadistad, püsi vahel vait. Vrd võristeme

küüd´s <küüdse, küüst>
1. küüs ▪ märdi küüdse külmeteve (rahvalaulust) mardi küüned külmetavad; kivisammelt es kästä kista, küüdse ranna lääv üles kivisammalt ei lubatud kiskuda, küünevallid lähevad üles; ta ei anna küüdse suurust asja kah, seante kidsi (knk) ta ei anna küünesuurust asja ka, selline kitsi. Vrd küüs´
2. küünis ▪ kas´s kisk küüdsi, ei tää ka ilm sadame lää kass teritab küüsi, ei tea, kas ilm läheb sajule
3. sälk, soon, sisselõige ▪ vitsa küüdse om sissi lõigat vitsa sooned on sisse lõigatud. Vt suun´, sälk1, Vrd säp´p, särge, tärge
4. taime osa ▪ ua küüdse om musta, sis om uba valmi [kui] oa idukohad on mustad, siis on uba valmis

lahedus2 <laheduse, lahedust> Krk van lahjus, lahja olek ▪ ei mia tää temä lahedusest kedäki, kui lahe ta olli ei mina tea tema lahjusest midagi, [et] kui lahja ta oli

lahmak2 <lahmagu ~ lahmaku, lahmakut> Krk simman, külapidu ▪ ei tää kus viil´ lahmak om ei tea, kus veel on simman. Vrd .jundam, lar´p, .pilgar, simman´, .verkus

lardsak <lardsagu ~ lardsaku, lartsakut> Krk, lartsak <lartsaka, lartsakat> Hls
1. plartsatus, hoop ▪ lardsak olli, ei tää mes sääl katik läit´s lartsatus oli, ei tea mis seal katki läks. Vrd larts, lor´ts2
2. plärakas, lärakas ▪ kana sita lartsaka mahan kanasita larakad [on] maas. Vrd larak, läru, läräk, lörts1

leeguteme <leegute, leegude>
1. tormama, kiiresti jooksma ▪ ei tää, kus sii ommuku vara leegutep ei tea, kuhu see hommikul vara tormab. Vrd leegusteme, .liikame, .liik´me1, .lingame, vajome2
2. asjatult ringi hulkuma ▪ miis leeguts ja leeguts, ei taha kodun kurta mees hulgub ringi, ei taha kodus püsida; mis te iki leegudede, kurtke vahel paigal! mis te ikka ringi hulgute, püsige vahel paigal!. Vrd .juuskleme, karguteme, lennuteme, lõhverteme

.lirkame <lirgate, .lirka> Krk, .lirkäme <lirgäte, .lirkä> logelema, ringi hulkuma ▪ na lirkave pal´t ringi, ei tää, mis tüü om nad logelevad ainult ringi, ei tea, mis töö on; ärä lirkä tüü man! ära logele töö juures! (st tööd tehes). Vrd koogerdeme, .kõõlme, looderdeme, loogerdeme, loruteme

loim2 <loime, .loime> luht, madal heinamaa ▪ aa kari loime! aja kari luhta!; jalajit tuudi mõtsast loime päält, mis sikke ja tehe olliv jalakaid toodi luha peal, mis sitked ja kõvad olid; ei tää ka loime päält massapki niitä või laseme looma sissi ei tea, kas madala heinamaa pealt maksabki niita või laseme loomad sisse (heinamaale sööma). Vrd luga, luht1, uure2

lummer <.lumbre ~ .lumre, lummert ~ lummerd> number; arv ▪ ma ei tää, mis aaste lummer sii om, ku ma ole sündünü ma ei tea, mis aastaarv see on, kui ma olen sündinud; sii om edimese lumre oben see on esimese numbri hobune (st parim); nii om saa lumre need on sajalised (numbrid). Vrd nummer

.luumus1 <.luumuse, .luumust>
1. iseloom, loomus ▪ sa ei tää jo ende luumust sa ei tea ju enda iseloomu. Vrd luum3, vaim
2. laad, füüsiline eripära ▪ temäl ka oma luumus, ta audus ja munes sedä samuti ku suur vares tal on ka oma eripära, ta haub ja muneb samamoodi kui suur vares (linnu kohta)

löndse <löndse, löndset> Hls
1. rambe, lõtv ▪ miul om sii olek kah ninda löndse ja pehme mul on ka see olemine nii rambe ja pehme. Vrd lõdu
2. lämbe ▪ ilm olli enne sadu nõnda löndse, ei tää kas müristeme akkap ve ilm oli enne sadu nii lämbe, ei tea, kas müristama hakkab või. Vrd .löntske

mastek Krk võib-olla, vast ▪ mia peris ei tää, mastek lää kah ma päriselt ei tea, võib-olla lähen ka; mastek lätsive na sanna manu mängme võib-olla läksid nad sauna juurde mängima (lastest). Vrd ek, pest, vait2, väte

melle Hel miks; mille ▪ nakas ikme, ei tiiä melle hakkas nutma, ei tea miks; ei tää melle peräst ta meile tulli ei tea mille pärast ta meile tuli. Vrd midäs, mike|peräst, mikes

meoss <.meosse, meost> Krk rumal, saamatu ▪ mis sa selle meosse käest küsüt, sii ei tää ju maast egä ilmast midägi mis sa selle rumala käest küsid, see ei tea ju maast ega ilmast midagi. Vrd at´u, at´uk, kohm2, toku, tussak

.miastig ~ .miastigi, mihastig ~ mihastigi Hls Krk midagi ▪ mia ei tää untest mihastig mina ei tea huntidest midagi; väiksest vihmast es panna ka miastig väikest vihma ei pandud ka millekski (väikesest vihmast ei lastud end töö tegemisel segada). Vrd .meastigi, .miastegi, midägi, mikegi

mikebest mispärast, miks Krk ▪ ulk maid olli mahan, ei tää, mikebest na neid mahan oiav palju maid oli mahajäetud, ei tea, millepärast nad neid söödis hoiavad (söötis maa kohta). Vrd mike|peräst, mikes

mõtsa|un´t <mõtsa|undi, mõtsa|.unti> piltl metsahunt, metsistunud olend ▪ mõtsaundis är kasunu, ei kulle, ei tää kellekist kedäki metsahundiks ära kasvanud, ei kuule, ei tea millestki midagi (erakliku eluviisiga inimesest). Vrd .mõtslane

möläk <mölägu ~ mölaku, möläkut> Pst Krk hlv mölakas, molkus ▪ mis sihante möläk ültse kõnelep, temä ei tää ju üüst egä päeväst kedäki mis selline mölakas üldse räägib, ta ei tea ööst ega päevast midagi. Vt molak

möläme <möläde, mölä> Krk möla ajama, mölisema ▪ missa mölät ku sa midägi ei tää! mis sa mölised, kui sa midagi ei tea!. Vrd möliseme, mölisteme

müdistus <müdistuse, müdistust> Trv müdistamine, müdistus ▪ ei tää mes müdistus sääl om ei tea, mis müdistamine seal on

.nar´tskme <.nar´tski, nar´tsi ~ nar´dsi> Krk norskama ▪ seliti makap, sis akkap nar´tskme, ma ei tää, ka ma nardsi või iluste maka selili magab, siis hakkab norskama, ma ei tea, kas mina norskan või ilusasti magan. Vrd nariseme, noriseme, .norskame, .nortskame, .torskame

nigevil ~ nigevile Trv kõhkvel; kõhkvele; kahevahele ▪ temä om nõnda nigevil, ei tää kas ta lää või ei lää ta on nii kõhkvel, ei tea, kas ta läheb või ei lähe; sii asi jäi nõnda nigevile see asi jäi nii kahevahele

nigu1 <nigu, nigut> luksatus, kõõks ▪ miul om nigu, ei tää kessi kõneles ma luksun, ei tea, kes räägib [mind taga]; ku nigu om, ütelts, süä kasvas sehen kui luksud, öeldakse, et süda kasvab sees. Vt jõks, luks1

norun
1. norus, norgus ▪ sii kõn´d nõnda norun, ei tia mes tal viga om see kõndis nii norus, ei tea mis tal viga on. Vrd los´un, .norkun, norukil
2. longus ▪ lilli ollive päevä kähen norun lilled olid päikse käes longus. Vrd loigun, londin, longun

nuhk <nuhi, .nuhki> Krk lõhn, hais ▪ koer aap nuhki koer nuhutab; ei tää mis nuhki säält tule ei tea, mis haisu sealt tuleb. Vrd ais2, luh´t2, lõhn1

nukker <.nukra, .nukkert ~ .nukkerd> nukker, kurb ▪ jäi tõne vaeseke õige nukrase Trv jäi teine vaeseke õige nukraks; miil om õige nukker, süä valutep sehen, ei tää, mis alba asja tulemen om meel on õige kurb, süda valutab sees, ei tea, mis halvad asjad tulemas on. Vrd kurb

.nuuper <.nuupre, .nuupert> Krk mehkeldaja; seksikas mees ▪ esä om siande naeste nüüper, ei tää, kas poig ka siande saa isa on selline naistemaias mees, ei tea, kas poeg ka selline tuleb. Vrd .nüüper

.nälpäme <nälbäte, .nälpä> Krk
1. limpsama, nilpama ▪ kelle jalg ilpas, selle kiil nälpäs (knk) kell jalg tatsub, selle suu matsub. Vrd .limpsame, .nilpsame, nilpsateme
2. näppama ▪ tõine nälbäs´ naha ärä puha teine näppas nahad kõik ära; sedä ei tää kennigi, kes ta siit är nälbän om seda ei tea keegi, kes ta siit ära näpanud on. Vrd käppäme1, .nihvame, .nähväme, näppäme, .näpsäme

näsuline <näsulise, näsulist> Trv keerdukasvanud ▪ kennigi ei tää mikeperäst puu sedäsi näsulise kasvave keegi ei tea, miks puud niiviisi keerdu kasvavad

.nüidine ~ .nüidin <.nüidise, .nüidist ~ .nüiditse, .nüidist, pl p .nüiditsit> nüüdne; tänapäevane ▪ egä nüidise ilma inimese küll last ei pessä ega tänapäeva inimesed küll last ei peksa; näin kit´t ikke et nüiditsel aal ei mõistete latsi kasvate vanaema ütles ikka, et nüüdsel ajal ei osata lapsi kasvatada; vana aigist kõnet ma tää küll, aga nüiditse aa kõnet ma ei tää miastigi vanaaegset keelt ma tean küll, aga nüüdse aja keelest ma ei tea midagi. Vrd .nüüdene, .täembene, .täämbäne

.oigame <oiate ~ ojate, .oiga>
1. oigama, kaeblikult häälitsema ▪ üit´s ojas´, ei tää, kes sääl aige olli keegi oigas, ei tea, kes seal haige oli. Vrd .oigleme
2. hädaldama, kaebama ▪ kikk inimese oigav iki, et om är tapet tüüge kõik inimesed hädaldavad ikka, et [nad] on tööga ära tapetud. Vrd ohuteme, oieteme, ädäldeme, ädästeme, ädäteme

ommelin ~ ommeline <ommelise, ommelist> Krk homne ▪ kes ommelist ilma tääp? (knk) kes homset ilma teab?; ta iki suremise pääl oo ju, ei tää, ka ta näge viil ommelist päevä ta ikka suremas on ju, ei tea, kas ta näeb veel homset päeva. Vt ommene, ommenin

paak´2 <.paakse, .paakest> väike pada, pajake ▪ paake om kolm neli tuupi pajake on kolme-nelja toobine; paakse põhja kõrvenu, ei tää, ka pudrul ka nüit kõrbumaik man om [puder] pajakese põhja kõrbenud, ei tea, kas pudrul ka nüüd kõrbemaik juures on. Vt pada

pagas´k <pagaski, pagaskit> Trv pakk, suur hulk ▪ sii om ää pagas´k raamatit vai lehti see on hea pakk raamatuid või lehti; ei tää kunkottel ta sihandse raha pagaskige läep ei tea kuhu ta sellise rahapakiga läheb. Vt pak´k3

.paksu Krk paksult, tihedalt ▪ ei tää ka ma paksu luume istudi ei tea, kas ma istutasin taimi [liiga] tihedalt. Vrd kidsevelt, littu, paksult, sakeld, tihelt

pedäjine ~ pedäjin <pedäjise, pedäjist> Krk männine, männipuust ▪ meai tää, ka ta pedäjin olli ma ei tea, ka see [pink] männipuust oli. Vt pedäjäne

peidus <peidusse, peidust> Trv peidukoht ▪ ei tää kun peidussen ta om ei tea, kus peiduskohas ta on

pel´g <pel´lü, .pel´gü Krk ~ pel´lu, .pel´gu Trv Hls> kartus, pelgus ▪ tüdärlatse silmin olli pel´g tütarlapse silmades oli hirm; sellest ei ole miul pel´gü, et na miu ilmä jätäv seda ma ei karda, et nad minu ilma jätavad; ei tää ka tal ädä om meastigi, ta süü pel´lü mooduge ei tea, kas tal on midagi viga, ta sööb hirmuga. Vt .pel´güs

peris
1. päris, tõeline ▪ ka sii om siu peris veli kas see on su päris vend (st mitte kasuvend vms). Vrd perine, .valmi
2. päriselt, täitsa, õieti ▪ nüid om ta peris talu omanik nüüd on ta päriselt talu omanik. Vrd kogunist
3. kindlalt ▪ ma peris ei tää ütelte, kuna ma tule ma kindlalt ei tea öelda, millal ma tulen. Vrd .kindlest

.petme ~ .petmä <pettä, petä>
1. petma, valetama ▪ miis petten kikk aig oma naist mees [olevat] petnud kogu aeg oma naist; ei tää, kudas nii silmä petive ei tea, kuidas need silmad petsid. Vrd .tüssäme, võleteme
2. meelitama ▪ ilm petäp väl´lä, ei taha mitti sehen olla, pehme tuul puhkas ja linnu laulav ilm meelitab välja, ei taha mitte sees olla, pehme tuul puhub ja linnud laulavad. Vrd auguldeme, auguteme1, liimitseme, meelüteme, võrgiteme

pihuteme <pihute, pihude>
1. nõrka vihma sadama, tibutama ▪ pihuts joba, ei tää, ka ehip peris vihmäle tibutab juba, ei tea, kas hakkab päris sadama. Vrd piisuteme, piserdeme, sibame1, uderdeme, udsuteme
2. nõrka lund sadama, lund pihutama ▪ lume pihuts, peenikest lume pihu tule Krk lund pihutab, tuleb peeneid lumekübemeid. Vrd .kiudleme, kübeteme

.pildra, .pildre Pst Hel praegu ▪ ma pildra küll ei tiiä Hel ma praegu küll ei tea; Põrguorg om iki pildre alle viil Põrguorg on ikka praegu alles veel. Vrd parilda, pirilda, .pirla, prilda, prilla

pimedus <pimeduse, pimedust> , pimmedus <pimmeduse, pimmedust>
1. pimedus, valguse puudumine ▪ sügüse õhtu om pilkane pimmedus sügisõhtu on pilkane pimedus. Vt pimme, Vrd kahmak1
2. mittenägemine ▪ mea temä pimmedusest kedägi ei tää ma ei tea midagi tema pimedusest (st sellest, et ta on pime)

politika <politika, politikat> , po`liitika <po`liitika, po`liitikat> poliitika ▪ mea ei kõnele poliitika muudu, mia ütle tävvest väl´lä mina ei räägi poliitika moodi, mina ütlen otse välja; mia ei tää neid poliitika asju ma ei tea neid poliitika asju

pommelteme <pommelte, pommelde> Krk pummeldama, purjutama ▪ ei tää, kun na pommelten om, nüid om na ripsun puha ei tea, kus nad on purjutanud, nüüd on nad puha purjus. Vrd laamerdeme, laristeme, poru|jommiteme

.puhki Krk puhevil, ennast täis ▪ ei tää mis tal om, nii puhki täüs ei tea, mis tal on, nii ennast täis

põhi1 <põhja, .põhja>
1. põhi, anuma alumine osa ▪ puder läit´s põhja puder läks põhja (kõrbes poti külge); nõnda vähä tulli piima, nüssiku põhja tei pal´lald likes nii vähe tuli piima, lüpsiku põhja tegi ainult märjaks
2. veekogu vms põhi; pära ▪ järve põhi olli liivane järve põhi oli liivane; kuhja põhi olli ärä mädänu kuhjapõhi oli ära mädanenud; pal´le rii põhja pääl istut, pane rohkep einu rekke, mud´u alt põhjast aa tuult üles palja reepõhja peal istud, pane rohkem heinu rekke, muidu alt põhjast ajab tuult üles || .küütsle põhi koonla lõpp ▪ ma tahas küütsle põhjakest ärä viil kedräte ma tahaks koonla pära veel ära kedrata. Vrd ase1, perä2
3. kolgas ▪ ei tää kun põrgu põhjan temä küll elli ei tea kus põrgu kolkas tema küll elas
4. alus, millel miski tugineb; põhjus, põhjendus ▪ temäl panni naine talul põhja ala tal pani naine talule aluse alla; mea sedä täüt põhja ei tää piltl ma seda täit põhjust ei tea. Vrd põhjendus, .põhjus
5. taust, tagapõhi ▪ miu mulgi kiil om Polli põhjage minu mulgi keel on Polli taustaga

põl´v2 <põlve, .põlve> põlvkond; iga ▪ noore põlve rahvas, nii ei tää kirikust mitti midägi noore põlvkonna rahvas, need ei tea kirikust mitte midagi; ma pidäsi vanan põlven paklisi ammit ma pidasin vanas eas takuseid särke. Vrd igä

päri1 Hls pärit ▪ kust miis päri olli, ma ei tää ütelte kust mees pärit oli, ei tea ma öelda. Vrd peri2

.ren´tme ~ .ren´tma <.renti, rendi> rentima ▪ ma rentsi maid siit ja säält ma rentisin maid siit ja sealt; ei tää, ka tal om maa rendit või om alle ren´tmede ei tea, kas tal on maa renditud või on alles rentimata

reoke <reokse, reokest> reoke, meelitussõna ▪ ei tää, mis tal reoksel ädä olli ei tea, mis tal reokesel häda oli. Vrd reo, reots, rigu

rida <ria, rida> rida ▪ pan´ti lina sedäsi maha, üit´s rida sedäsi, tõine sedäsi, nagu üit´s nel´läkandilin tük´k pandi lina sedasi maha, üks rida sedasi, teine sedasi, nagu üks neljakandiline tükk; vanast istutedi kapustit, kolm rida piindre pääl vanasti istutati kapsaid, kolm rida peenra peale; ma ei tää ilusti rian ütelte ma ei tea ilusasti järjest öelda. Vrd joru, kõrd3, ren´t2, rodi, ruut4

.ristav <.ristavi, .ristavit> , .ristov <.ristovi, .ristovit> van pristav, tsaariaegne kohtutäitur ▪ ku sul võlga om, sõs om ristav varsti kodun kui sul võlga on, siis on pristav varsti kodus; ristav sõit´ kodu, ei tää ka talu oksjuni pääl pristav sõitis koju, ei tea, kas talu oksjonil

rõegas <.rõeka, rõegast> , rõigas <.rõika, rõigast> põldsinep (Sinapis arvensis) ▪ mine rõekase, aa kana väl´lä Trv mine põldsinepisse, aja kanad välja; terve nurm olli rõigast täüs terve põld oli põldsinepit täis; rõigas lõigati liblus ja süüdi niisamati ku kurki rõigas lõigati viiludeks ja söödi niisamuti kui kurki. Vrd rõik|ein || mädä|rõegas mädarõigas (Armoracia), selle juur köögiviljana ▪ mädärõegas om obeste kühä rohi mädarõigas on hobuste köharohi; .süäme rõegas piltl südameviha põhjustaja, kirstunael ▪ mia ole temä süäme rõigas, egä tea miust rahu ei saa ma olen tema kirstunael, ega ta minust rahu ei saa

rõngas <.rõnga, rõngast> rõngas, ring ▪ ei tää mis rõngas sääl päevä ümmer om ei tea mis rõngas seal päikse ümber on; tal ollive iluse kõrva rõnga kõrvan tal olid ilusad kõrvarõngad kõrvas. Vrd rin´g, rumm3, sõõr´1, võru

rõõmulik <rõõmuligu ~ rõõmuliku, rõõmulikku> rõõmus ▪ ei tää mikeperäst na nõnda rõõmuligu olliv ei tea, millepärast nad nii rõõmsad olid; sii piap üit´s rõõmulik asi oleme see peab üks rõõmus asi olema. Vt rõõmus

röögätus <röögätuse, röögätust> Hls Krk röögatus ▪ kos´t üit´s röögätus, kessi röögäteje pidi olem kostis üks röögatus, [ei tea] kes see röökija pidi olema. Vrd .rüük´

sehkeldeme ~ sehkelteme <sehkelte, sehkelde> Hls Krk
1. sehkendama, askeldama; talitama ▪ siin lääp mul viil vähä sehkelte Krk siin on mul veel natuke talitamist. Vrd arbelteme, askeldeme, kahmerdeme, sehkendeme1, sekeldeme
2. omaette aru pidama, läbi rääkima ▪ sedä ei tää, mis na nüid sehkeltev, na iki meastigi aru piave seda ei tea, mis nad nüüd omavahel räägivad, nad ikka mingit nõu peavad. Vrd aruteme2

sepäline <sepälise, sepälist> Krk sepiline, sepal olija ▪ sedä ei tää, kuna sepäline või veskeline kõrra kätte saa seda ei tea, kmillal sepiline või veskiline korra kätte saab (st millal tema kord tuleb)

sil´m <silmä, .silmä ~ .sil´mä>
1. silm ▪ silmä lätsiv pääst vahkin silmad läksid peast vahtides (st silmad tahtsid vahtides peast välja tulla); ei tää mis silmäkse enne surma viil näeve ei tea, mis silmakesed veel enne surma näevad
2. silmus, aas ▪ võtat edimese varda päält kait´s sil´mä kokku! võtad esimese varda pealt kaks silma kokku!. Vrd aas, silmus || .saapa|sil´m saapanööri aas
3. iduauk, silma meenutav osa taimel ▪ kardule ei ole äste koorit, sil´mä om pähän kartulid ei ole hästi kooritud, silmad on peas (iduaugud välja lõikamata)

sobitseme2 <sobitse, sobitse> sõbrustama ▪ temä akas´ sellege sobitseme, ei tää, kas ta väimiist taht endel tema hakkas sellega sõbrustama, ei tea, kas ta väimeest tahab endale. Vrd .käime, .sel´tsme, sobisteme2, sõbrusteme, sõbruteme

.sulgine <.sulgise, .sulgist> Krk sulgne, sulgedega ▪ seante sulgine olli, ei tää mis luum ta olli selline sulgne oli, ei tea, mis loom see oli

sumenteme <sumente, sumende> Krk sumendama, sumedana paistma ▪ mitu päevä sumentes, ei tää ka vihm tule mitu päeva sumendab, ei tea, kas vihma hakkab sadama

suvi <suve, suve ~ suvve, .suvve ~ suve, suvet> aastaaeg, suvi ▪ nüid ka kuiv suvi, ega ei tää kui pikäld nüüd [on] ka kuiv suvi, ega ei tea, kui pikalt; seitsekümment ruubelt sai ta vast suvve päält seitsekümmend rubla sai ta ehk suve pealt (st ühe suve eest palgaks); tüdruk käis kait´s suvet sääl karjan tüdruk käis kaks suve seal karjas

sõnum <sõnumi, sõnumit> tähtis teade, sõnum ▪ vii talle sõnumit! vii talle teade!; kägu kuk´s ussen, ei tää mis sõnumit ta tõi kägu kukkus õues, ei tea, mis sõnumit ta tõi || surma|sõnum surmasõnum, surmateade ▪ ma ütle sul surmasõnumit ma ütlen sulle surmasõnumit. Vrd sõna1; suud-sõnumit suusõnaliselt ▪ suud-sõnumit müüdä iki ole sedä kuulda saanu Krk suusõnaliselt olen ikka seda kuulda saanud

ta <ta, tat> ta, tema; see ▪ ega sa iki kätte tat änäp ei saa ega sa teda kätte ikka enam ei saa; mea ei_jole tas pudunu Krk me ei ole sellesse puutunud (st tegemist teinud); ei tää, mis tast saanu om ei tea, mis temast saanud on. Vt temä

tam´p2 <tambi, .tampi> aurukatel ▪ masin olli ärä tuud, nüid minti tambi perrä masin oli ära toodud, nüüd mindi aurukatla järele; ei tää, ka tambil midägi viga või masinel viga ei tea, kas aurukatlal on midagi viga või on masinal viga

topat´s <topatsi, topatsit> Hel
1. van tohletanud kartul ▪ seantsit topatsit ei massa maha panna selliseid tohletanud kartuleid ei tasu maha panna (istutada). Vrd toh´l1
2. piltl tobu, rumal inimene Hls ▪ sii topat´s ei tää mitte mihastegi see tobu ei tea mitte midagi

tugevus <tugevuse, tugevust> tugevus ▪ egä ma ei tää selle obese tugevust, mia ei ole tage varepest vedänü ega ma ei tea selle hobuse tugevust, ma ei ole temaga varem [koormat] vedanud. Vrd kõvadus, tublidus

tuleme <tulla, tule>
1. tulema, lähenedes liikuma ▪ kait´s miist tuleve kaks meest tulevad; tulden appi, panden käsi külgi! oleksid võinud appi tulla, käed külge panna!; saa nätä ka akkas lume tuleme saab näha, kas hakkab lund tulema || kokku tuleme kokku tulema, kogunema ▪ sinna matjuses tulev sugulise kokku puha sinna matusele tulevad sugulased kõik kokku; manu tuleme ligi tulema; nakkama ▪ ka mõni aigus manu tule, et sii pää nõnda valuts [ei tea,] kas mõni haigus tuleb ligi, et see pea niimoodi valutab; näol tuleme piltl kohale tulema, nägu näitama ▪ ta ei tule näole kah, ka mõne lahkame tappa om saanu ta ei näita nägu ka, kas ta mõne lahkami tappa on saanud; .perrä tuleme järele tulema ▪ sa piat esi iki perrä tuleme, ega mia siul kätte ei tuu sa pead ise ikka järele tulema, ega ma sulle kätte too; .sissi tuleme sisse tulema, tuppa tulema ▪ tule iki sissi kah! tule ikka sisse ka!; tagasi tuleme tagasi tulema ▪ tule sa ruttu tagasi jälle! tule sa ruttu jälle tagasi!; .väl´lä tuleme välja tulema; selguma; toime tulema ▪ temä tüüst ei tule väl´lä kedägi tema tööst ei tule midagi välja; küll ta üit´skõrd väl´lä tule, kes_sii kurjategije olli küll see ükskord välja tuleb, kes see kurjategija oli; ku sa omag väl´lä tulet, sõs võit peris rahulik olla kui sa omadega välja tuled, siis võid päris rahulik olla; üles tuleme avalikuks tulema ▪ kate aaste peräst tulli üles kahe aasta pärast tuli avalikuks
2. nähtavale ilmuma, esile tulema ▪ nüid akkas ein tuleme ku üit´s kahin nüüd hakkab heina pahinal tulema (heina hoogsast kasvamisest)
3. kostma, häälena tulema ▪ säält tulli äikse mürin sealt kostis äikesemürinat. Vt .kostme
4. kujunema, muutma seisundit ▪ nemä arvanu et surnu om ellu tullu või om kurivaim nemad [olevat] arvanud, et surnu on ellu ärganud või on kurivaim || kodu tuleme piltl lüpsma tulema, poegima (lehmast) ▪ lahke nüid kõtt täüs lämit piimä, lehm om kodu tullu! jooge nüüd kõht sooja piima täis, lehm on lüpsma tulnud!; .miili tuleme meelde tulema, meenuma ▪ miul tulli miili ja ütli väl´lä kah mul tuli meelde ja ütlesin välja ka
5. saabuma, kätte jõudma ▪ tulev nii pikä pimme õhtu tulevad need pikad pimedad õhtud; naisel ollu lait´s tulemen naisel olnud laps tulemas (st sündimas). Vrd .ilmume, .saama
6. tekkima, sugenema ▪ tulli valu rindu valu tuli rindu. Vrd sugeneme, tekküme
7. tingitud olema, tulenema ▪ silma aigus iki ilmast ja tuulest tullu silma haigus [on] ikka ilmast ja tuulest tulnud; säält tulli sii kakelus ja tülü sealt tuli see kaklus ja tüli

tulevene <tulevese, tulevest>
1. tulevane, edasine ▪ ei tulevest aiga tää mitte kennigi (vns) tulevikku ei tea mitte keegi [ette]. Vrd edes|pidine, tulev
2. tulevane mees või naine ▪ kae, sii om siu tulevene! vaata, see on sinu tulevane!

tus´s1 <tussi, .tussi>
1. nüri terariist ▪ ma ihusi vana kirve tussi teräves ma teritasin vana nüri kirve ära; ma pidi üte vana sirbi tussige rügä lõikme ma pidin ühe vana nüri sirbiga rukist lõikama. Vrd tus´u
2. piltl nürimeelne, rumal inimene ▪ emä arvas´ miu mõne tussi olevet, ku ma midägi ei tää ema pidas mind nürimeelseks, kui ma midagi ei tea. Vrd tus´sa

tus´sa <tus´sa, tus´sat> Krk tobu, rumal inimene ▪ ta ei tää kedägi, ta ku üit´s tus´sa ta ei tea midagi, ta [on] kui üks tobu. Vt tus´s1

.tõendeme ~ .tõenteme <.tõende ~ .tõente, .tõende>
1. tõendama, tõestama ▪ ta tõen´d ennest küll õigese ta tõestas end küll õigeks (st tõendas, et ei ole süüdi)
2. tunnistama, kinnitama ▪ mea ei tää tõente mina ei tea kinnitada. Vrd kinniteme, tunisteme

.tõisku <.tõisku, .tõiskut, pl g .tõiskude, pl p .tõiskusit ~ .tõiskme, .tõiskut> teistkümmend, arvud 11-st 19-ni ▪ sis ma olli iki tõiskut_sehen joba, ku ma pääle kümne olli siis ma olin ikka teistkümnetes juba, kui ma üle kümne [aasta vana] olin; ma_i tää, mitu tõisku neid võis´ olla ma ei tea, mituteist neid võis olla

.täädme ~ .täädmä <.täädä ~ täädä, tää>
1. teadma, millestki teadlik olema ▪ ei tää mea taeva tähtist kedägi ei tea mina taevatähtedest midagi; ta tääs´ sedä ta teadis seda. Vrd .tiidme
2. ära tundma, tuttav olema ▪ mia tää küll, sia olet miu vana tiinder ma tean küll, sina oled minu vana teenija; parep iki täätuve inimen võtta, kedä sa põhjani läbi är täät parem ikka tuttav inimene võtta, keda sa põhjalikult tunned. Vrd .tundme
3. oskama ▪ ku sa kuntsi täät, sõs pia, ku sa ei tää, sõs ei jole kedägi Krk kui sa nõiakunsti oskad, siis nõiu, kui sa ei oska, siis ei ole midagi. Vrd .mõistme, .oskame

tümisteme <tümiste, tümiste>
1. tümistama ▪ ei tää, mis nii tõiste rahvas sääl tümisteve, tõmbav ku üit´s tümin ei tea, mis need naabrid seal tümistavad, teevad ikka tüminat. Vrd .tüm´me
2. müristama ▪ vanamb tümistep taevan Trv (knk) taevaisa tümistab taevas (äikesest). Vt tümiseme

tüseve <tüseve, tüsevet> Hel
1. hrv tüse; tugeva kondiga ▪ tüseve inimese jõusiv talun tüüd tetä tugeva kondiga inimesed jõudsid talus tööd teha. Vt tüdse, tüdseve
2. piltl rasedast ▪ sii om ää tüseve joba, ei tää kuna lait´s tulep see on päris suur juba, ei tea millal laps tuleb. Vrd .kandje, raske|jalane, .raske|.jalgine, rasse, .rasse|.jalgine