[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 130 artiklit

segama37

1. tülitama, häirima, (mingis tegevuses v. seisundis) tülinaks, takistuseks, häirijaks (ees) olema. Öelge, kui ma segan. Vabandage, ega ma ei sega? Nõuab, et teda vahelerääkimisega ei segataks. Haige vajas rahu, teda ei tohtinud segada. Ära sega teisi töö juures! Ebaviisakas oleks teda nii hilisel tunnil segada. Ma ei taha neid oma muredega segada. Täna on siin rahulik, keegi ei tule segama. Laht kihises paatidest, nii et need kippusid üksteist segama. Teadlast segab, kui iga raamat pole oma õigel kohal. Sagedased telefonikõned hakkasid segama. Midagi võõra käitumises segas mind. Poiss on nii süvenenud arvutimängudesse, et ei lase end kellestki ega millestki segada. Õpilane segab tundi oma märkustega. Lapsed ei tohi täiskasvanute juttu segada. Mis sa segad teisel peremeest mängida! Vihmane ilm kippus heinatööd segama. Kiiremat liikumist segasid põrandal jalus vedelevad riided. Haige jalg segab kõndimist. Väljast kostev lärm segas öörahu. Nälg segas mõtteid kontsentreerimast. Rahutus segab teda lugemast. Kärbsed hakkasid juba varahommikul und segama. Sportimine ei seganud muusikaharrastust. Ainult kella tiksumine segab vaikust. Kahjuks pean teie rõõmu segama. Võõra tulek segas armastajate idülli. Aknast avanes segamata vaade merele. Segavad asjaolud. Segatud tuul mer takistuse taga olev tuul.
2. millessegi toimuvasse sekkuma sellest osavõtmise v. selle katkestamise eesmärgil. Jutu vahele, jutu sekka segama. „Pole tõsi!” segas Ain end jutusse. Segas end meie perekonna asjadesse. Ära sega end asjadesse, mis sinusse ei puutu! Miks sa segad ennast võõraste ellu? Pole mõtet teiste inimeste vahele segada. *Esimestel päevadel ei sega ta end suuremat talupidamisse.. O. Luts. || millegagi (hrl. negatiivsega) end siduma v. seotud olema; kedagi teist millessegi tõmbama. Ta on segatud mingisse kahtlasse, tumedasse loosse. Hoidub eemale, et mitte end kaklusse segada. Skandaali on segatud hulk tähtsaid tegelasi. Osutus olevat poliitikasse segatud. Ära sega mind selle supi sisse!
3. aine v. materjali kogumi osi (mingi vahendiga) liigutama, nii et nende omavaheline seis pidevalt muutub. Segab kohvi, teed. Segab puulusikaga putru, et see põhja ei kõrbeks. Laske pidevalt segades siirupil keema tõusta. Ema segas panges seasööki. Hakkis aaloelehed peeneks ja segas siis purgis hoolikalt segi. Savi, betooni segama. Segab tuld, puid ahjus. Võttis roobi, segas söed laiali ja pani siibri kinni. Et vili ühtlaselt kuivaks, tuleb teda vahetevahel segada. Mutid segavad mulda. Ventilaator segas rasket õhku ringi.
4. kahest v. enamast kokkupandud ainest (liigutades) midagi valmistama v. tekitama. Segage muna, jahu ja piim taignaks. Leivatainasse segati vanasti aganaid. Segab sooja piima sisse mett. Segas endale ühe tassi lahustuvat kohvi. Segan punase veini veega pooleks. Kokk segab maitseaineid hakklihale juurde. Toidu hulka on liiga palju vürtse segatud. Veinisse oli unerohtu segatud. Rammusatest koostisosadest segatud pasteet. Kokteili, grokki segama. Segas endale mitmest mahlast sobiva joogi. Apteeker segab rohtu, pulbreid, salve. Mört segatakse lubjast, liivast, tsemendist ja veest. Segu saamiseks tuleb koostisained hästi läbi segada. Kunstnik segab värve. Kollasele musta juurde segades saadakse roheline. *Linase riide lõhn segas enese suitsuliha lõhnaga – nii tuntud eesti aitade lõhn. A. Kitzberg. | piltl. Puhtad segamata toonid. *Paabeli torni ehitamise loos räägitakse, kuidas inimeste keeled segati.. T. Paul. *Imestada saab ehk ainult seda, kui pentsikult hullus ja selgus minu õemehe meeles ja vaimus segi on segatud. J. Kross. || midagi teiselaadilist sekka, hulka lisama. Aednik segas peenarde mullasse kõdusõnnikut ja tuhka. Sibulate ja pekitükkidega segatud tangupuder. Aastad on juustesse seganud halli. Halliga segatud juuksed. Lumega segatud vihm. Pisaratega segatud naer. Braavohüüetega segatud aplaus. *Kas näed, kui õigel teel oli minu kunsti-instinkt, kui ta käskis realismile ajakohast romantikat hulka segada! E. Vilde. *Villu oli segamata verega [= puhastverd] eesti mees.. E. Bornhöhe.
5. asetust, järjekorda muutma. Kaarte, doominokive segama. Tõstab segatud kaardipaki pooleks. || segi ajama, ära vahetama. *Ehk olen nii mõndki unustanud, ehk olen päevad seganud.. A. H. Tammsaare. *Muidugi ei tule stiili segada stiliseerimisega.. N. Andresen.
6. segaseks, arusaamatuks muutma. Vastane segas raadiosaateid. Jänes segab jälgi. Viin segab mõistust. Ära sega oma juttudega inimeste meeli! *Ta silmad olid töntsid ja mõte segatud. A. Schmuul.
7. kõnek jampsima, segast juttu ajama; jutuga keerutama. Mis sa segad, sa tead väga hästi, mis ma kuulda tahan! *Harrigi hakkas segama, ei kõnelnud sugugi asjalikult. A. Tigane. *Aga peast oli kogu aeg selge. Ainult sellel hommikul, kui ta läks, hakkas jälle segama. A. Pervik.

jalaga segada vt jalg

jälgi segama vt jälg

selge ilmaga segama vt ilm [1]

vahele segama
millessegi takistavalt, korrale kutsuvalt, nõu andes sekkuma, segama (2. täh.) Segab teiste töödesse ja tegemistesse vahele. Me peame erakondade poliitikasse vahele segama. Mina end sellesse asjasse vahele ei sega, tehku mis tahavad. Noortel pole sobiv vanade jutule vahele segada. Kõik rääkisid korraga, üksteisele vahele segades. Kõned muutusid nii ässitavaiks, et politsei oli sunnitud vahele segama, „Nii ei ole hea,” segas isa vahele. *.. iga inimene valib oma saatuse, teine ei saa vahele segada, valikud tuleb teha ise.. M. Unt.

vett segama vt vesi

ära segama

1. ära vahetama, segi ajama. Kaksikuid segatakse sageli ära. Sa segad mind vist kellegi teisega ära. Ringi ja ringjoone mõistet ei tohi ära segada.
2. segaseks muutma, segaseks tegema. Tuisk on jäljed ära seganud. *Tahtis veel issameiet lugeda, aga kaugemale kui esimeste sõnadeni ei saanud. Koledad tondid segasid mõtted ära. M. J. Eisen.

tagama37
millegi olemasoluks, toimumiseks, teokssaamiseks vajalikke tingimusi täitma, midagi kindlustama, garanteerima. Värske õhu protseduurid soodustavad paranemist, kuid ei taga seda. Järjekindlus ja kannatlikkus tagasid edu. Küllaldase puhkuse tagab vähemalt seitsmetunnine uni. Viik tagas eestlastele hõbemedali. Rivi tagab distsipliini. Ihukaitsevägi ei suutnud kuningale enam julgeolekut tagada. Pühakoda tagas põgenikele puutumatuse. Ohutust tagama. Kuidas tagada iseseisvust? Kordaminek polnud tagatud. Seadusega tagatud toetused. See kindlustus tagab lisapensioni elu lõpuni. Leping tagas mulle sissetuleku kaheks aastaks. Kohustiste täitmist saab tagada pandiga, käendusega, leppetrahviga. Kas sa tagad mu laenu 'oled tagatiseandja'?

tegemateha, teen, tegin, tegi, tehku, tegev, teinud, tehakse, tehtud 42
üsna üldise tähendussisuga verb (vahel võib selle asendada mingi konkreetsema verbiga), kasut. sageli ka perifrastilistes ühendites
1. midagi valmistama, tekitama, looma. a. (toidu kohta). Ema hakkas kooki tegema. Lõunaks teen suppi, seapraadi. Kas teen kohvi või teed? Piimaga tehtud puder. Mulle meeldib süüa teha 'toitu valmistada'. Kodupoolist, era tegema. Kes teie peres õlled teeb? 'pruulib'. Tegin talveks moosi ja kompotti. Vanaema oskas head leiba teha 'küpsetada'. Oskad sa verivorste teha? Käis veskil tangu tegemas 'vilja tanguks jahvatamas'. b. (õmblustööga, meisterdades, ehitades vms.). Lasksin endale uue kostüümi teha. Teen 'koon' sulle sünnipäevaks kampsuni. Kingsepp tegi poisile uhked saapad. Isa õpetas, kuidas tuleb vibu teha. Nokitsesin lastele tõukeratast teha. Poiss tegi endale tuulelohe. Ega iga mees osanudki pisuhända teha. Lapsed teevad lumememme. Pääsuke tegi räästa alla pesa. Kiriku juurde tehti kellatorn. Suvel tehti majale uus katus peale. Siia tuleks sild teha. Mehed tegid sohu uut teed. Seisab nagu puust tehtud (millegi ootamatu, rabavaga seoses). Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi. c. tootma. Puitparketti tehakse tammest ja saarest. Selles tsehhis tehakse kalakonserve. Tallinnas tehakse ka dieetjogurtit. d. seades, sättides, kujundades vms. tegevusega midagi tekitama; teat. töödega seotud väljendites. Tegin aseme diivanile, lakka. Lasksin uued lokid teha. Õhtuks teen soengu pähe. Vaja uued passipildid teha (lasta). Käsikirjast tehti mikrofilm. Poisid läksid lepikusse hagu tegema 'raiuma'. Saunaahi tuleb kütte panna, kes läheb puid tegema? 'saagima ja lõhkuma'. Heina tegema 'niitma ja koristama'. Tegime lammastele lehiseid. Ma ei oska koormat teha. Olen meister peenraid tegema. Tegime aia taha suure tule, lõkke. Tegin ahju tule. *Ta kaevas kraavi, juuris puid, raius mättaid, lõhkus ja rükkis kive, tegi uut põldu .. A. H. Tammsaare. || kõnek (külvamise vms. kohta). On õige aeg kaera, otra teha. Rukis on meil juba tehtud. Põld seisab tegemata. Künna see maatükk üles ja tee midagi peale. e. (seoses vaimse tegevusega:) kirjutama (3. täh.), koostama vms. Reporter läks lugu tegema. Tee temast üks lugu lehte! Kirjastuses tehakse entsüklopeedia viimast köidet. Poeg teeb Tallinnas ajalehte. Noorpõlves tegin ma ka luuletusi. Romaanist on tehtud palju tõlkeid. Sina kirjuta sõnad, mina teen viisi. Kes on selle pildi teinud? On sul testament tehtud? Aastaaruanne palun teha homseks. Eelarve on veel tegemata. Seadusi, lepinguid tegema. || (märkmeid, parandusi, täiendusi jm.) kirja panema. Pliiatsiga tehtud märkmed, märkused. Parandused tehke lehe servale. Tööraamatusse tehti sissekanne töövahekorra lõpetamise kohta. f. (abstraktsemalt). Koos tegime tulevikuplaane. Otsust teha ei olnud kerge. Tegin juhtunust omad järeldused. g. sigitama. Poiss tegi tüdrukule lapse, tite. Tehke sugu ja saagu teid palju! *Veart eit oli sul! Niisukest änam ei tehta! A. H. Tammsaare. *.. [Viiu] tegi paari aasta möödudes kellegi laevamehega lapse ja suri sünnitusel. A. Uustulnd. h. van (endast) kasvatama, looma. *Siin paremat kätt põllul oli rukis päid tegemas .. F. R. Faehlmann. *„Sa kõneled kui laps – kui virin laps, kes hambaid teeb,” naeratas Madli .. E. Vilde.
2. (kusemise, roojamise kohta:) laskma. Kits tegi põrandale pabulaid. Laps on veel nii väike, et teeb püksi. Koer tegi mulle jala peale. Tuppa teinud kass sai naha peale. *.. kus lehmade asemed nii puhtad, nagu ei oskakski need lehmad mustust teha .. M. Mõtslane.
3. (hääle, häälitsuse kuuldavale laskmise v. helide, müra vms. tekitamise kohta). Koolmeister tegi kurja, kõva häält. Mu hääl oli nii ära, et ma ei saanud piiksugi, piuksugi teha. Imik hakkas häält tegema. Panin sõrme huultele ja tegin: „Psst!” Tihane teeb tii-tii-tüü, tii-tii-tüü. Loomake tegi peenikest häält. Mardisandid tegid ukse taga kisa ja kära. Ärge tehke lärmi! Poisid, teeme laulu 'hakkame laulma'! Nende pillidega ilusat muusikat ei tee. Tantsuõhtutel tegi muusikat orkester. Bänd tegi poodiumil kõva mürtsu. Keegi teeb pööningul kolinat. Mootor ei teinud piuksugi. Traktor tegi kõrvulukustavat müra. Sellest püssist pole veel pauku tehtud. *Ei tea, kas see vana leierkast on kunagi üldse häält teinud? V. Pant. || (ütlemise, rääkimise kohta). Tuli vastu ja tegi tere 'teretas'. Astusin meestele juurde ja tegin juttu. Rahast juttu ei tehtud. Talle see teema ei meeldinud, tegi kohe teist juttu 'vahetas kõneainet'. Ära tee 'levita' tühje jutte. Toonist ei saanud aru, kas ta teeb nalja või räägib tõsist juttu. *Aga need [= mehed] tegid ainult soh et, noh et, jah et ning läksid oma töö juurde tagasi. A. H. Tammsaare.
4. (hrl. lühemate (suuliste) väljendusvormide kohta:) esitama, jagama vms. Korrarikkujatele tehti märkus. Tegin Annele abieluettepaneku. Ma ei tee sulle mingeid etteheiteid. Maadlejale tehti hoiatus. Tee pakkumine! Vahepeal on tehtud mitmeid korraldusi. Mulle tehti ülesandeks lõkkel silm peal hoida. Ta on meister naistele komplimente tegema.
5. midagi korraldama, organiseerima. Neile tehti ekskursioon Saaremaale. Kartulid tuleb üles võtta, teeme talgud. Lubasin talgulistele teha vägeva peo. Tegin endale tööl vaba pärastlõuna ja läksin randa. Vanemad lubasid pojale teha pulmad, mis pulmad on. Millal te pulmad teete 'abiellute'? Jõulupuud, jõulupidu tehti ikka koolimajas. || rajama, asutama, looma. See oli siis, kui kolhoose tegema hakati. Teeme päris oma võrkpallimeeskonna. *.. kui nad .. nii buurid kui ka inglased maalt välja kihutaksid ja siis ise oma riigi teeksid! A. Hint.
6. põhjustama, esile kutsuma, tekitama. a. (mingit tunnet, tundmust, aistingut, seisundit). Mulle teeb homne eksam tõsist muret. Tahaksin sulle millegagi rõõmu teha. Talle teeb lõbu oravaid kividega pilduda. Joodik poeg tegi emale palju südamevalu, meelehärmi. Õnneks kuul ainult riivas kätt ja ei teinud tõsisemat häda. Ta tegi raske tööga endale viga, oma tervisele kahju. Haav, selg teeb valu. Tegin endale kukkudes haiget. Küll teeb tuska, et televiisor rikki läks. Tormiilm hakkas juba hirmu tegema. Lausa viha teeb, kui mõistmatu sa oled! Talle teeb nalja, kui õnnestub teisi ninapidi vedada. Hüppasin jalalt jalale, et endale sooja teha. Ära tee paanikat! Ta tegi kõigile hea tuju. Tahtsin sulle üllatust teha. Kuum tee meega teeb sulle head. Käitu nii, et oma vanematele häbi ei tee. Temasugune ei tee kärbselegi kurja. Pole ta mulle teinud ei head ega halba. Luuletajale tegi aineline külg raskusi. Ei teeks paha 'poleks paha, oleks hea', kui harjutaksid rohkem. || (pidulikumas väljenduslaadis v. viisakusvormelites). Tehke mulle seda heameelt, head meelt ja tulge õhtul meile. Istuge meie lauda, tehke meile seda au! Selline teos teeks au iga rahva kirjandusele. Ma loodan, et ei tee teile öömajale jäämisega palju tüli. Ärge tehke endale söögitegemisega tüli! b. (nähtuste kohta). Föön teeb sooja tuult. Mesilassülemi kättesaamiseks tuleb vihma teha. Kaater tegi lahingu ajal teistele suitsukatet. Põhjas teevad valgust virmalised. |impers.(ilmastikunähtuste kohta). Vastu õhtut hakkas tuult tegema. *Enne jõulusid tegi külma ja andis siis hulk värsket lund juurde, nii et talv oli täielik. A. H. Tammsaare. c. nõidumisega, lausumisega midagi esile kutsuma. *Väikesele kolmeaastasele Lindale teinud ta täiad selga .. M. Mõtslane. *Aga titt karjus päeval ja öösel ja nänn ütles: see on tehtud asi. A. Schmuul. d. (täpsemalt määratlemata toime v. mõju kohta). Vaata, mis armastus temaga tegi. Oleme näinud, mis sõda teeb. Kivimüürile ei tee tuli midagi. Lonks viina ei tee midagi, lööb ainult pea selgeks. See ei tee midagi 'sellest pole lugu', et mõni küpsis on kõrbenud. Kerge sadu ei tee mehele midagi. *Karistagu mind, mina olen kõiges süüdi. Minule ei tee see midagi, minu vanemad elavad kaugel, neid nad kooli ei kutsu .. E. Krusten. | (vormilt küsivas, sisult eitavas lauses). Las ta haugub, mis see mehele teeb. Mis inimene põuale, pakasele teha võib. Teatan jah kõigile, mis te mulle ikka teete, teha saate.
7. (kehaliigutuste sooritamise kohta ja seoses ühest paigast teise liikumisega). Tegin tõrjuva liigutuse. Tädi tegi lapsele pai. Õpetaja teeb koolnu kohale ristimärgi. Tegi sügava kummarduse. Kükke, kukerpalli, tiritammi tegema. Tee tädile kniksu, kraapsu, kraapjalga! Hommikvõimlemist, kõva trenni tegema. Tegin sammukese kõrvale, paar arglikku sammu ukse poole. Rohutirts teeb pika hüppe. Jänes tegi põgenedes haake. Tegime uiskudel juba poognaidki. Teeme paar tantsu! Ma ei läinud otse, vaid tegin ringi. Tegin mõned tiirud ümber sündmuskoha. Matkajad tegid saarele ringi, tiiru peale. Mul on vaja veel mõni käik teha. Külalised ei mõelnudki minekut teha. Tegi juba minekut, aga pööras siis uksel ringi. Mina tegin sealt üsna pea tulekut. Teeme õhtuse jalutuskäigu. Hobune tegi kiiret sõitu, uhket traavi, kerget sörki. Suusataja teeb head, tubli sõitu. Laev tegi 'sõitis' kuus miili tunnis.
8. (mitmesuguste tegevuste ja tegude sooritamise kohta). a. (tööde, toimingute, ettevõtmiste kohta). Tööd tegema. Rügab, lõhub, vihub tööd teha. Mõisas tegu, teopäevi tegema. Kütist, alet tegema. Tegime oma igapäevaseid toimetusi. On suur rõõm midagi teha omaenda aias, krundil, talus. Naised teevad laudas lüpsi. Pärast kartulivõttu tehti järelnoppimist. Kasvuhoones tehti kastidesse esimesed lillekülvid. Tegime ettevalmistusi külaliste vastuvõtuks. Köögis tuleb remont teha. Praegu tehakse saalis näitemängu proovi. Stuudio tegi siin veealuseid võtteid. Keset talgupäeva tegime lühikese puhkuse. Tegin väikese lõunauinaku. Koosolek otsustas teha vaheaja. Kõneleja tegi tähendusrikka pausi. Sain oma ostud tehtud. Haigele tuleb teha maoloputus. Patsiendile tehti rahustav süst. Kellegagi keppi tegema vulg (suguühte kohta). || (töötamise, toimetamise, talitamise kohta, ilma objektita). Teed ja talitad hommikust õhtuni, aga tulemust pole näha. Noorik kohe tahtis teha ja toimetada. Kes teeb, see saab. Lase mees sööb, siis mees teeb. || (suitsetamise, alkohoolsete jookide joomise kohta). Mehed tegid suitsu. Kui teeks enne ärasõitu ühe piibu? Lähme teeme poti õlut, mõned õlled. Tegime baaris paar pitsi, mõned napsid, väiksed tropid, väiksed viinad. Teeme sada grammi konjakit. Teeme teise jala jaoks ka! (ettepanek teise napsi võtmiseks). Ostu puhul tuli liiku teha. Uue auto liigud on veel tegemata. *„Kas teeme ka midagi või?” päris Vardja, mõõtes asjatundliku pilguga poeriiulitel helkivaid pudeleid. L. Metsar. || (mängude kohta:) mängima. Teeme partii malet! Poisid tegid lumesõda. Teeme õige pimesikku. || esitama, etendama. Ta teeb uues filmis väikest osa. Tegime tonti, vanad voodilinad ümber. Tegin naabri lastele jõuluvana. || katseid, eksameid sooritama. Abituriendid teevad eksameid. Ladina keele eksam on mul tehtud. Lõpueksamid jäid tal haiguse tõttu tegemata. Mitu arvestust sul veel teha on? ||objektitakõnek õpetust andma, karistama, näitama (6. täh.) Ma sulle teen, kui sa siin veel oma nägu näitad! Küll poisid talle nüüd teevad, mis ta siis käib kaebamas. |eitavalt koos ebamäärase objektiga›. Sul on arusaaja ema, ega ta sulle midagi tee! Ära nuta, õpetaja ei teinudki midagi. Ma ei teinud talle midagi, isegi riidlema ei hakanud. b. (tegude, tempude jms. kohta; sageli püsiühendeis). Suuri tegusid, imetegusid tegema. Pattu tegema. Ta on võimeline igasuguseid alatusi tegema. Olge viksid poisid, ärge tehke koerust. Koer oli pahandust teinud: peremehe sussid puruks närinud. Ta on meister krutskeid tegema. Ära tee lolli, et kooli pooleli jätad. Vaja talle kuidagi ninanipsu teha. Mis sigadusi te teete, aknad kõik sisse pekstud! Sohki tegema. Raamatupidaja on suli teinud. Teenet, karuteenet tegema. Tegime koos igasuguseid tempe, tükke. On alati valmis vallatust, vigurit tegema. Tahaks talle mingi vingerpussi teha. On tal tõsi taga või teeb niisama teatrit, tsirkust? Poisid tegid kaebajale kolki, tappa. Purjuspäi kipub ta mürglit tegema. Tuli purjuspäi koju ja tegi skandaali. Teeb oma truudusetule abikaasale ühtepuhku stseene. Taksojuht tegi avarii. Vanamees oli endale otsa (peale) 'enesetapu' teinud. || saavutama. Kergekaallane tegi kaks Pärnu rekordit. Uisutaja tegi hooaja tippmargi. Meie meeskond tegi revanši eelmise turniiri kaotuse eest. || (mingi kokkuleppe sõlmimise kohta). Tegin peremehega kaupa, et ta võtab mu tallu sulaseks. Kaup sai tehtud kahe aasta peale. Lõpetagem sõda ja tehkem rahu! | tehtud! nõus!, oleme rääkinud, oleme kokku leppinud. Jääb siis nii, et kohtume homme? – Tehtud! *Ja see koolivend kutsub teid kõiki minu kaudu endale võõrsile. Lähme. Tehtud! A. Jakobson. c. peale hakkama, ette võtma; korda saatma. Lastel pole suvel linnas midagi teha. Nii kuival heinamaal pole lehmadel midagi teha 'pole midagi süüa'. Ilma võõrkeelte oskuseta ei tee maailmas midagi. Midagi tuleks teha, aga mu pea on tühi. Ma ei oska nende nupslitega midagi teha. Ma ei osanud muud teha kui naerda. Ja mis sa siis nüüd edasi mõtled teha? Kõige targem, mis sa praegu teha saad, on lihtsalt ära minna. Püüan sinu heaks teha, mis saan. Mis tehtud, see tehtud – kahetsemine ei aita midagi. Mõeldud – tehtud (otsustamise ning kiire selle järgi tegutsemise kohta). Milleks kohut vaja, andke poistele kere peale ja asi tehtud 'klaar, kombes, ühel pool'. *Nüüd, kus sõit läks pärituult, polnud tal muud teha kui istuda või magada. A. Kalmus.
9. (mingit ala) harrastama v. viljelema; mingil alal tegutsema. Sporti tegema. Noorena tegin rahvatantsu. Teeb kergejõustikku, tõstmist, poksi. Teatritöö kõrvalt on raske estraadi teha. Poeg teeb linnas poliitikat. Pärast ülikooli hakkas ta hoopis äri tegema.
10. kellestki v. millestki kedagi v. midagi (olemuselt, staatuselt teist) kujundama; kedagi v. midagi kellekski v. millekski (teiseks) muutma. Isa tahtis pojast kirikuõpetaja teha. Pahempoolsed vaated tegid temast revolutsionääri. Sõjaaeg tegi lastest kiiremini täiskasvanud. Tolleaegne poliitika pidi meist tegema venelased. Küll sõjavägi, kroonu, meri poisist mehe teeb! Koerast tehti koduloom juba ammu. Täkust tehti ruun. Kõrvalruumist saaks teha väikese töökoja. Ära tee minu kodust kõrtsi! Helsingist tehti pealinn 1812. a. Ta ei teinud sellest mingit küsimust. See mees ei tee endale karjäärist eluküsimust. Teen su oma talu perenaiseks. Konstantin Suur tegi ristiusu riigiusuks. Ädala võiks juba heinaks teha. Lehm tehti lihaks 'tapeti'. Tegi end ilmarahva naeruks 'naerualuseks'. Ämm tegi minia elu põrguks. Harjutamine teeb meistriks. || kedagi mingile kohale, ametipostile panema. Antsust tehti vallavanem. Ilmselt tehakse temast erakonna esimees. || kellekski v. millekski täisväärtuslikuks muutma. Riie teeb inimese. Keel on see, mis ühest rahvast rahva teeb. *Püksid ja naine ei tee veel meest. A. Liives. *Nugisest teevad nugise sale, painduv keha, tugevad jalad, erksad meeled .. ja veel mõned üksnes nugisele omased käitumisjooned .. F. Jüssi.
11. mingisuguseks muutma, mingisse (teistsugusesse) olukorda viima. Kui vähe on teinekord tarvis, et teist õnnelikuks teha. Ära tee mind õnnetuks! Laul teeb rinna rõõmsaks. See muusika tegi mind kurvaks. Üks mõte teeb mind rahutuks. Laps oli manitsustega araks tehtud. Pahandused teevad mu meele haigeks. Mälestused teevad meid hellaks. Pingeline elu teeb hulluks. Tüdruk püüdis end meeste seltskonnas huvitavaks teha. Suur armastus teeb inimese julgeks. C-vitamiin teeb kahjutuks paljud organismi sattunud mürgid. See ravim teeb su kindlasti terveks. Uus määrus teeb vormistuse keeruliseks. Ta on osanud oma elu kergeks teha. Tegi oma naabrite elu kibedaks. Vihmasabin teeb uniseks. Poolik usk ei tee kedagi õndsaks. Teeme maailma selliseks, et siin on kõigil hea elada. Võta kommi, tee suu magusaks. Laps tegi püksid märjaks 'pissis püksi'. Leil teeb luud-kondid pehmeks. Lasksin end meelitustega pehmeks teha. Kooliskäimine tehti kohustuslikuks. Uudis tehti avalikuks, kõigile teatavaks. Politsei ei ole veel tapetu isikut kindlaks teinud. Kaup sai kindlaks, sirgeks tehtud. Vaja kindlaks, selgeks teha, kellel on õigus. Kõigepealt tuleb lastele tähed selgeks teha. Vaja sotid selgeks, sirgeks, klaariks teha. Ärimees tehti rahast lagedaks. Mind tehti kaardilauas paljaks. Tee tuba pimedaks, tuli surnuks! See rohi teeb sind terveks. Tee mind temaga tuttavaks! Tegime moosipurgi tühjaks. Vargad on korteri tühjaks teinud. Selle otsusega tehti kõik meie ettevõtmised tühjaks. Kes tegi kruusi katki? Teeme köögi, õue, aia korda. Külalised tulevad kohe, tehke end korda! Sõja ajal tehti see küla maatasa. Ei maksa kõike uut kohe maatasa teha. See lahe jook küll purju ei tee. Teeme koogi pooleks. || (seoses näoilme muutmisega). Tegi ükskõikse, uskumatu, kurva, kavala näo. Tegi kurja näo pähe. Ära tee nii haput, haledat, mossis nägu! Ta jälgis hoolega, mis näo me teeme 'kuidas me reageerime'. Tegin näo 'teesklesin', nagu poleks ma neid märganudki. Ta ei teinud teist nägugi 'ei reageerinud mingil moel'. *Mida peenem kelm, seda leebema näo oskas ette teha. A. Hint.
12. (seoses tegelikkuse esitamisega teistsugusena). a. (kedagi v. midagi) mingis teises valguses näitama; (kedagi v. midagi) teistsuguseks väitma, millekski v. kellekski tembeldama. Ära tee end lollimaks kui oled! Ära tee asja hullemaks. Ta oskab end igal pool tähtsaks teha. Katsusin end võimalikult tähelepandamatuks teha. Nad tahtsid mind vargaks teha. Suurtalunik tehti kulakuks. Tema teeb endast alati suure vabadusvõitleja. Pole mõtet vaesusest voorust teha. Inimesed teevad jõe sinna, kus pole mitte ojagi. b. teesklema; ‹eitusega kavälja tegema (1. täh.) vrd tehtud Sa ainult teed, et oled purjus. Tegi, nagu ei tunnekski mind. Tegin, nagu õpiksin. Et koolist koju jääda, tegin end haigeks. Kui vanemad koju jõudsid, tegin end magama. Midagi nad õiendasid, aga ma ei teinud märkamagi. Ei tee teadmagi, et siin temast räägitakse. Ei tee teise küsimust kuulmagi. Õpetaja ei tee nägemagi, et mina ka vastata soovin. *Tehku, nagu läheksid linna, aga pööraku kaubaaitade taha. Ta .. tuleb järele. A. Hint. *Lasin ennast viimases hädas käpuli ja tegin, et ma mängin, et ma ei ole mängides Liisu tulekut tähelegi pannud. V. Luik. c. mingisugusena paista laskma. Kas see pruun kleit ei tee mind natuke vanaks? Tume riietus teeb näo kahvatuks. *„Väga ilus kampsun! .. See teeb su silmad täiesti siniseks ..” M. Traat.
13. (mingil viisil) toimima, käituma, tegutsema (viisi väljendab adverbiaalne laiend v. kõrvallause). Aega on vähe, teeme lühidalt. Võib-olla tegin ma valesti? Tee ruttu, kähku! Õigesti tehtud! „Hästi tehtud,” kiitis ema poega. Nii on teinud juba meie esivanemad. Kogu aeg ta õpetab: ära tee nii ja ära tee naa. Teed targasti, kui sa teda ei kuula. Ei maksa teha käsu vastu. Poisid, tehke eluga 'kiiresti, ruttu'! Teen, nagu ma heaks arvan. Tee nagu minagi: osta aktsiaid. Ega mina jõua kõigi tahtmist mööda teha! *Et kui meie head lapsed oleme, siis ehk Jumal teeb nii, et Reedu Kõverjalg ei kaebagi emale. J. Parijõgi.
14. (tegelikkuses muutumatuna püsiva olukorra, seisu kohta). a. (ruumis). Tee tegi väikese käänaku. Raudtee teeb siinkohal pöörde. Jõgi tegi pöörde itta. Koridor tegi käänaku vasakule. *Kahe talu piir .. tegi siis järsu pöörde jõele. Samasuguse nurga tegi ka teine piir, mis seisis Aaseme krundi vastu. A. H. Tammsaare. b. (arvude, numbrite kohta:) (kokku) olema, välja tegema (3. täh.) Palk ja honorar kokku tegid oma kümme tuhat krooni kuus. Kui su igapäevane suitsupakk maksab kümme krooni, kui palju see siis kuus teeb? Kui meie rahaks ümber arvestada, teeb see viissada. Lendur oli lennanud 3 600 000 km, mis teeks 90 tiiru ümber maakera. *Kui arvate, et mootor kaalub pool tonni, siis viissada jagada neljale teeb oma sada kakskümmend kilo mehe peale. A. Valton.
15. esineb ütlustes, mis väljendavad võimatust midagi ette võtta v. asjade käiku kuidagi mõjutada. See pole kahjuks meie teha. Jätsime minemata ja kahetsesime pärast, kuid teha 'parata' polnud midagi. Praegu ma ei tule, tee mis tahad. Tehke mis tahate, minul ärisoont pole. Nägin seda oma silmaga pealt, tehke mis tahate 'uskuge või ärge uskuge'. Tee mis tahes, ladvaõunu kätte ei saa. Noored laulavad kiuste keelatud laule, tee mis teed. | (vormilt küsivas, sisult eitavas lauses). Mis sa hing sellisel puhul teha oskad. Mis sa teed maal sellise inimesega, kel põllutööst aimugi pole. Mis teha 'pole midagi parata', nii see on ikka olnud.
16.enamasti käskivas kõneviisis, koos et-kõrvallausegaväljendab kiirele tegutsemisele, kiirustamisele õhutamist (hrl. ähvardamisi) v. osutab väledusele. Tehke, et te kaote! Tee, et sa siit oma kondid koristad 'mine siit minema, kao siit'! Tee, et magama saad! Poiss haaras oma palli ja tegi, et minema sai 'kadus kiiresti'.
17.sg. 3. pöördes seoses mis-küsimusega v. -kõrvallausega›. a. (umbkaudu tähenduses:) millises seisus on, milline on. Mis su tervis teeb? Mis su käsi teeb, kas ikka valutab? Mis teeb 'kuidas on kasvanud' te kartulipõld? Vaja vaadata, mis ilm teeb. Mis teeb su romaan? – Trükitakse. b. (umbkaudu tähenduses:) kuidas elab. Mis isa teeb? 'kuidas isal läheb'.
18. asendab eespool mainitud verbi. Otsustasin paar aastat aiandust õppida, ja nii ma tegingi. *Ta oskas juba tantsida ja tegi seda meeleldi. A. Kalmus. *Nagu Ester hiljem ise tunnistas, olevat ta algul kavatsenud kõigest vaikida. Võib-olla oleks ta seda teinudki, kui ilme poleks teda reetnud. E. Krusten. | keelavates hüüatustes osutab mingile käimasolevale tegevusele. Ära tee! Ärge tehke!

aega parajaks tegema vt aeg

ajalugu tegema vt ajalugu

alla tegema

1. millelegi midagi alla valmistama v. tekitama (kindlaks otstarbeks). Mehed tegid saunale põranda alla. *Kaks äratajat ehitavad pliiti ja järgmise päeva õhtupoolikul .. teevad prooviks tule alla. M. Traat.
2. voodisse kusema (v. roojama), alla laskma. Laps on veel nii väike, et teeb alla. Ta on voodihaige ja teeb alla.

aru tegema vt aru [1]

[millelegi] aset tegema vt ase

asja tegema vt asi

draamat tegema vt draama

elu täis tegema vt elu

ette tegema

1. millelegi midagi tõkkeks, takistuseks ette ehitama, kujundama vms. Kraavile, jõele tehti pais ette. | piltl. *Ka jutule polnud nüüd enam sõlme ette tehtud. J. Semper.
2. eelnevalt valmis v. ära tegema, tuleviku jaoks varuks tegema. Tööpäevi ette tegema. *Kolja ujus, sukeldus, uperpallitas ja möllas vees nagu pöörane. Otsekui teeks seda paljudeks aastateks ette. H. Pukk.
3. eeskujuks ette näitama. Tee kõik järele, mis meie ette teeme. Treener tegi harjutuse ette ja lapsed tegid järele.

head nägu tegema vt nägu

heaks tegema vt hea

hinge täis tegema vt hing [1]

häält tegema vt hääl

ilma tegema vt ilm [1]

itsi tegema vt itsi [2]

jalgu alla tegema vt jalg

järele tegema

1. (seda)sama tegema, mis teine v. teised ees; jäljendama, matkima, järele aimama. Üks vend teeb lollusi ees, teised teevad järele. „Noh, könnid, tehke järele!” praalis üle järve ujuja. Metsavaht oskas lindude hääli osavalt järele teha. Poisid tegid õpetaja kõnnakut järele. Tegi teise võõrapärast kõnemaneeri järele. || (eseme vms. kohta, ka seoses võltsimisega). Muuseumi vahakujud olid väga hästi järele tehtud. Võtmeid pole raske järele teha. Osavalt järele tehtud ikoon, maal. Järeletehtud allkiri.
2. tagantjärele ära tegema, hiljem sooritama. Ma teen selle töö järele. Uue aine eksam lubati kõigil järele teha.

kaasa tegema

1. (milleski) osalema, kaasa lööma, (millestki) osa võtma. Lavastuses teeb kaasa palju noori näitlejaid. Ta on mitmes filmis kaasa teinud. Esimeseks tuli väljaspool võistlust kaasa teinud mees. Mul õnnestus ekspeditsioon kaasa teha. Tegin reisi kaasa rühmajuhina. Ants tegi kõik vembud meiega kaasa. Mina seda mängu kaasa ei tee! Ära jäta head nalja kaasa tegemata. || kaasa elama (1. täh.) *Mina ei oska teiste rõõmu kaasa teha, seda peab lapsest saadik õppima, aga mina põdesin noorelt kaua. A. H. Tammsaare.
2. millegagi v. kellegagi koos samu liigutusi tegema; sama suunda järgima. Tegin kehaga kaasa sõiduki võnkeid. Tormilatern tegi kaasa kõik laeva õõtsumised. Laev tegi kaasa jõe käänakuid. Kehva tantsijana ei suutnud ta partneri pöördeid kaasa teha.

kaelakiike tegema vt kaelakiik

kand ja varvas tegema vt kand

kassat tegema vt kassa

kiiret tegema vt kiire

kitli peale tegema vt kittel

kokku tegema

1. (arvude kohta:) kokku olema, välja tegema (3. täh.) Kaks kuud ja viis päeva – see teeb kokku kuuskümmend kuus päeva. Viis krooni 40 senti ja kümme krooni 10 senti teeb kokku viisteist krooni ja 50 senti.
2. (millegagi) katma; (ära) määrima. Vana nael oli paberi roostega kokku teinud. *Kui nüüd need kõrgemad kohad värviga kokku teha ja plaat vastu paberit suruda, mis siis juhtub? H. Pukk.

kolli tegema vt koll [1]

korda majja tegema vt kord [korra] [2]

kõriorelit (~ kõrioreleid) tegema vt kõriorel

kõrvale tegema
kõnek varastama, kõrvale toimetama, sisse vehkima. *Iga kajakaski juba masti otsas karjub: stjuuard on meeste toidurahast kõrvale teinud .. A. Hint.

[kelle(l)gi] kõrvu kuumaks ~ tuliseks tegema vt kõrv

kärbsest elevanti tegema vt elevant

kätt valgeks tegema vt käsi

külge tegema
van (kellelegi) rahalist kahju tekitama, (kedagi) petma, tüssama. *Eks samasugune ärimees ja metsatööstur Laumets teinud külge Peetriõue Rosenthalile... Ja Sibul viis Raadmaa Madisel sada tuhat .. M. Mõtslane.

[kedagi] külmaks tegema vt külm

[kellelegi] külma tegema vt külm

kümmet imet tegema vt ime

küpseks tegema vt küps

lahti tegema

1. avama; ant. kinni panema. Koputamise peale tehti uks, aken lahti. Tegin värava haagist lahti. Keegi prõmmis ukse taga: „Tehke lahti!” Tehke õpikud lahti. Tee suu lahti, vaatan su haiget hammast. Laps tegi silmad lahti. Tegin mantlihõlmad, nööbid lahti. Kirja lahti tegema. Reformid tegid tee uuendustele lahti. || (mingi asutuse kohta:) tööpäeva alustama. Pood tehakse lahti kell üheksa. Turg on juba lahti tehtud. || sisse lülitama. Tegin raadio, televiisori lahti.
2. kinnitusest, kütkest vabastama, lahti päästma. Laev tegi otsad lahti 'asus teele'. *Poisid, minge tehke hobune rakkest lahti! Chr. Rutoff.
3. kõnek (ametist) vallandama, lahti laskma. Ta tehti koolmeistri ametist lahti. Poiss olevat joomise pärast lahti tehtud.
4. van (midagi) alustama. Mehed tegid laulu lahti.

liiga tegema vt liig

[millegagi] lõpparvet ~ lõpparveid tegema vt lõpparve

[kellelegi, millelegi] lõppu (peale) tegema vt lõpp

läbi tegema

1. algusest lõpuni, kogu ulatuses kaasa tegema (läbi rõhutab tegevuse lõpetatust, tulemuslikkust). Tal on gümnaasium, ülikool juba läbi tehtud. Mitmed koolid läbi teinud mees. Tegin läbi autojuhi-, esmaabikursused. Vanemad poisid tegid igal kevadel läbi väliõppuse. Tsunfti õpipoiss pidi kõigepealt läbi tegema katseaja. Selle aja peale oli ta juba kroonu läbi teinud. || (kogu ulatuses) sooritama. Koerterakend tegi läbi pika teekonna. *Räägitakse, et inimene, kellel on kavatsus võtta ette reis, peab selle läbi tegema kolm korda: kujutluses, tegelikkuses ja mälestuses. S. Mets (tlk).
2. kogema, läbi elama, üle elama. Ta on oma elus läbi teinud raskeid katsumusi, kannatusi. Inimkond on läbi teinud märgatavaid muutusi. Häälemurde läbi teinud poisid. Putukad teevad läbi ühe moondumise teise järel. Mida inimene ise pole läbi teinud, seda on tal raske lõpuni mõista. Teist korda ei tahaks ma seda enam läbi teha. || katsetama, ära proovima. Olen laeval kõik ametid läbi teinud. Ta on kõik tükid, trikid läbi teinud. Kord peab elus kõik läbi tegema.

maha tegema

1. (seemneid, istikuid) mulda, maa sisse kasvama panema, külvama, maha panema. Vilja maha tegema. Tegime tänavu odra liiga vara maha. Kui palju sa kartuleid, kapsaid maha tegid? Põllumeestele õpetati, kuidas ube ja herneid maha teha. Kevadised ilmad lasksid põllu 'vilja' korralikult maha teha.
2. halba hinnangut andma, arvustama, laitma, halvustama. Poiss püüdis oma võistlejat tüdruku ees kõigiti maha teha. Ta ei tee kunagi teisi maha. Arvustus oli raamatu põhjalikult maha teinud. Teatrikriitik tegi lavastuse maani maha. Ise teha ei oska, aga maha tegema on meister.
3. kõnek maha kirjutama (1. täh.) Tüdruk tegi ülesande pinginaabri pealt maha.
4. kõnek kokku leppima, (midagi) lõplikult otsustama. Tegime lõpuks kapteniga kauba(d) maha ja asusin tööle. Tegime algusest peale maha, et kumbki ei sega end teise asjadesse. Asi on otsustamata, pole veel midagi kindlat maha tehtud. Tehti maha, et pidu toimub laupäeval. Tegin endamisi maha, et mina sinna enam kunagi ei lähe. See oli nagu maha tehtud – igal pühapäeval sadas.
5. hrv (hinna kohta:) alla jätma. *Kui ostja oled, / teen hinnast maha. H. Mänd.

musta valgeks tegema vt must

naha peale tegema vt nahk

[kelle(l)gi] nahka kuumaks ~ tuliseks tegema vt nahk

nokka lahti tegema vt nokk

[millestki] numbrit tegema vt number

närvi mustaks tegema vt närv

(oma) südant kõvaks tegema vt süda

(oma) toru lahti tegema vt toru

otsa lahti tegema vt ots [-a]

partiid tegema vt partii

[kelle(l)gi] pead kirjuks tegema vt pea

[kedagi] pea jagu lühemaks tegema vt pea

pikka nägu tegema vt nägu

pikki mokki tegema vt mokk

pikki sääri tegema vt säär

pinna peale tegema vt pind [pinna] [1]

[kellelegi] plassi tegema vt plass

poppi tegema vt poppi

puhast tööd tegema vt töö

[kedagi] pulbriks tegema vt pulber

putket ~ putked tegema vt putket vt putk [-e]

puust ette tegema vt puu

põhja peale tegema vt põhi [2]

[kellelegi] põrgut tegema vt põrgu

päkki tegema vt päkk

püksid teevad püüli vt püks(id)

rahaks tegema vt raha

raha (sisse) tegema vt raha

rebet tegema vt rebe

ringi tegema
ümber tegema (2. täh.) Uued elanikud tegid kõik oma tahtmist mööda ringi. Helilooja teeb oma töid alalõpmata ringi.

sadat imet tegema vt ime

sarvi (pähe) tegema vt sarv

seitset imet tegema vt ime

[kelle(l)gi] selga prügiseks tegema vt selg

[kellelegi, kellegagi] serva tegema vt serv [-a]

[kellelegi] silma ~ silmi tegema vt silm [-a]

[kellegi] silmi lahti tegema vt silm [-a]

[kedagi] sirgeks tegema vt sirge

[midagi] sirgeks tegema vt sirge

sisse tegema

1. hoidiseks tegema (koduse hapendamise, soolamise, suhkruga keetmise jms. kohta). Marju, seeni sisse tegema. Meil on kurgid juba sisse tehtud. Tegime talveks kapsaid sisse. *Naine teeb siiani sügiseti koduaia ande hoolsalt sisse. L. Larin.
2. kõnek sissetulekut, tulu andma, sisse tooma. Suur talu küll, aga ei tee midagi sisse. *Põllud seaksin teisiti, loomi peaksin rohkem; koht teeks enam sisse ja me oleksime varsti mõisaga tasa. A. H. Tammsaare.
3. kõnek (edumaa saavutamise kohta spordivõistlustel). Teatemeeskonnas tegin alustuseks sisse minutilise eduaja. Sakslasel ei õnnestunud meie võidusõitjale ringi sisse teha.
4. van varastama, sisse vehkima. *.. keedame ühe toreda kohvi tollest värgist, mis üleeile öösi tegime sisse Viijardi kaupmehe Otsassoni koloniaalfirmast .. R. Roht.

sitket tegema vt sitket

sugu tegema vt sugu

suud lahti tegema vt suu

suud seks tegema vt suu

suuri silmi tegema vt silm [-a]

sõitu sisse tegema vt sõit

sõnu tegema vt sõna

sääri tegema vt säär

sääsest elevanti tegema vt elevant

sääsest härga tegema vt härg

südant täis tegema vt süda

südant vesiseks tegema vt süda

tagasi tegema

1. tegemata jäetut tagantjärele ära tegema, tasa tegema. Teen puudutud tööpäevad hiljem tagasi. *Naise oli võtnud, ilma et suguselts oleks saanud pidutseda, esimese poja sündides pidid nad selle kuhjaga saama tagasi teha. A. Kalmus.
2. kätte maksma. *Kuna see oli juba teine temp minu arvel, siis ma ei saanud seda asja niimoodi jätta. Ja pidin midagi välja mõtlema, millega tagasi teha. J. Rannap.

[kedagi] tahedaks tegema vt tahe [-da]

tasa tegema

1. tasakaalustama, tasuma, korvama, hüvitama. Kulutused peab millegagi tasa tegema. See kapitalimahutus teeb end tasa paari aastaga. Mis tal välimusest puudu jäi, selle tegi seltskondlikkus tasa. Püüdis kärmusega tasa teha selle, mis jõust vajaka jäi. Katsun oma mõtlematut tegu tasa teha. Pärast külma kevadet tegi suvesoojus kõik tasa. *Ja sügisel katsus peremees suvilise palka vastunõudmisega tasa teha: kõik katkimurtud rehavarred ja kaotatud kaeratorgad pani ta tema arvesse. A. Kitzberg. || (võla tasumise kohta). Rendivõlg tuli tööga tasa teha. *.. me kõik nüüd oleme Kuresoobale võlga, mida ei passi õiendada sedasi, et võta aga pung põuest välja ja tee tasa ... M. Raud. || tegemata jäetut tagantjärele ära tegema. Tegematajäänud tööpäevad tuli hiljem tasa teha. Püüdsin seda tasa teha, mis haiguse ajal tegemata jäi. Rääkis palju, nagu püüaks oma pikka vaikimist tasa teha. Magamata uni tuleb tasa teha. || van ettenähtud ulatuses ära tegema. *Kui rendi õigel ajal ära tasume ja mõisapäevad ilusasti tasa teeme, võime siin eluotsani elada. P. Grünfeldt.
2. kaotatud aega tagasi võitma, ajalist mahajäämust kiirema tegutsemisega olematuks tegema. Lisasime sammu, et kaotatud aega tasa teha. Need viis minutit suutsime jooksu lõpu poole tasa teha. Finiši eel tegi suusataja puuduvad sekundid tasa. Tormi tõttu sadamas seisnud laev püüdis kaotatud päeva tasa teha. *Ta hoolealune kasvas jõudsasti, nagu tahaks ta senist viivitust kahekordselt tasa teha. E. Valdna.
3. kätte maksma, tagasi tegema. Küll me selle kiusamise neile tasa teeme! Teeme talle pettuse tasa. *Kartsin, et nüüd ta alles hakkab mind narrima, teeb patsist sikutamise tasa. L. Kahas.

teeb üks ~ ühe välja vt üks

tee või tina ~ tõrva vt tina vt tõrv

tehtud mees vt mees

[kellelegi] tuld taha ~ takka tegema vt tuli

[millelegi] tuult alla tegema vt tuul

[kellelegi] tuult (jalgade ~ jalge) alla tegema vt tuul

tuupi tegema vt tuupi

täis tegema

1. püksi, voodisse vms. kusema v. roojama; uriini v. roojaga ära määrima. Laps oli mähkmed täis teinud. Kõhutõbine tegi voodi täis. Ära hirmu pärast pükse täis tee! Kajakad tegid laevateki täis. Kärbsed on akna, peegli täis teinud.
2. piltl mainet rikkuma, määrima; häbi tegema. Ta tegi enda tööl täis: jäi mingi sulitembuga vahele. Ei tohi oma asutuse head kuulsust täis teha. Autovargad teevad eestlaste nime täis. *Me ei tea igakord päris kindlasti ka seda mitte, kelle just parasjagu just täis teeme – oma vastase või iseenda. E. Nirk.

[kellelegi] uut ja vana tegema vt uus

vaeseomaks tegema vt vaeseomaks

vagaks tegema vt vaga

vagaseks tegema vt vagane

vahelt tegema
kõnek vaheltkasu hankima, vahelt lõikama. Edasi müües tegime väheke vahelt.

vaikseks tegema vt vaikne

vedelaks tegema vt vedel

vehkat tegema vt vehkat

vett ja vilet tegema vt vesi

viit imet tegema vt ime

välja tegema

1. (kellelegi v. millelegi) tähelepanu pöörama, (kedagi v. midagi) märkama; (kellestki v. millestki) hoolima. Tüdruk oli meelitatud, et noormees temast välja tegi. Ootasin asjata, et ta minust välja teeks. Sa pole seda väärtki, et keegi sinust välja teeks! *Ainsad hingelised, kes nende ilmumisest välja tegid, olid kanad. Need jooksid ärritunult siia-sinna .. V. Ilus. |eitusega›. Ära tee väljagi – ta norib kõigi kallal. Las ta paugutab uksi, ära tee välja. Parem on, kui sa tema uudishimust välja ei tee. Mängis rahulikult edasi ega teinud väljagi, et teine ootab. Ei teinud minagi teistest välja. Olen sellest korduvalt rääkinud, aga nad ei tee väljagi 'ei võta midagi ette'. Koer ei teinud külmast väljagi. Kuulujuttudest on parem mitte välja teha. *Valust ja hädast mitte välja teha, sellest üle olla – kas pole sel suur ravitoime? J. Semper.
2. kellelegi enda kulul jooki v. sööki tellima, teis(t)ele tellitava (v. ostetava) joogi v. söögi kinni maksma. Kõrtsmik, teen kõigile välja kortli viina! Kes kaardimängus kaotas, pidi teistele kannu õlut välja tegema. Tegin talle baaris veini, konjaki välja. Kas preemia puhul välja teed? Nõuti, et esimesest palgast tuleb tingimata teistele välja teha. Teen sulle kohvi ja koogi välja. Sünnipäevalaps tegi sõpradele välja uhke lõuna. Sul pole raha kaasas? – Pole viga, ma teen sulle välja! *Ta oli laia joonega poiss: kui raha oli, tegi heldelt välja .. V. Lattik.
3. arvutamisel tulemuseks andma, kokku tegema. Iga sillaehitaja pidi natuke maksma, päeva kohta tegi see välja päris suure summa. Kahe kuu honorarid tegid välja 700 krooni. Kümme krooni päevas – see teeb nädalaga välja viiskümmend krooni. Sündimus on 20 000 ümber aastas, mis teeb välja 15 sündi tuhande elaniku kohta. 10 lahutada 3 teeb välja 7. *Palju kohviportsjoni vähendamise pealt saadav kasu päevas välja teeb, seda ei oska äkki rehkendadagi. H. Kiik.
4. van moodustama. *.. kuna ehtne rahvalaul ise kogu [eepose] loost ainult väikese osa välja teeb. J. Semper.
5. van (juttu) lahti laskma, levitama hakkama. *See veel puudub, et blond preili tema ära tunneb ja jutu välja teeb, et Essi luurab tema järele. L. Tigane.

ära tegema

1. (midagi) sooritama, lõpuni tegema (ära rõhutab tegevuse lõpetatust, tulemuslikkust). Ta on alati valmis ära tegema musta töö. Oma õppetükid tegi ta ära 'õppis ära' ilma suurema vaevata. Mul on kõik eksamid ära tehtud. Tegime oma ostud ära ja asusime koduteele. Sellele prouale tehakse kõik ette ja taha ära. Tegin aseme, voodi ära 'magamiseks valmis v. päevasesse korda'. Johannes tegi Maalile tite ära. || vulg suguakti sooritama (mehe kohta). Tegin naisele öö jooksul mitu korda ära. || korda saatma, toime panema. Looduskaitse alal on nii mõndagi ära tehtud. Loodame, et pensionäride heaks suudetakse midagi ära teha. Ilma tunnistuse või diplomita pole enam palju ära teha. Mingite nõksudega sel alal suurt ära ei tee. Mis ta õpetab, tehku parem ise midagi ära! Mine vaata, ei tea, mis purjus peaga ära teeb või kuhu läheb. || (paratamatust väljendavas ütluses). Mis sa teed ära, peame hädapärast elama pead-jalad koos.
2. ära nõiduma, ära kaetama. Võib-olla on mu silmad ära tehtud, kuid minu jaoks oled sa ikka maailma ilusaim naine. Vanakurat ise on poisi ära teinud! Kui lehm piima ei andnud, arvati, et pahad naabrid on ta ära teinud. Ehk on keegi ta kurja silmaga ära teinud? Loomad jooksid pööraselt, nagu oleks keegi nad ära teinud. *Põllud on nagu ära tehtud – ei kasvata enam muud kui ohakaid ja oblikaid. M. Mõtslane. *Tunned sa siis nõiasõnu või oskad mõnel muul viisil teist inimest ära teha? H. Sergo. || lummama. *.. ööga tuleb olla ettevaatlik. Ta võib su ära teha. Sest öö on kummaline aeg. F. Jüssi.
3. kõnek kellegi üle võitu (v. üleolekut) saavutama. Meie meeskond tegi tartlastele ära. Pärast pikka diskussiooni tehti ajalehele ära – keelati väljaandmine. *Tol ajal otsiti võimalusi üksteisele ära teha parteilises liinis .. T. Erilaid.

üles tegema

1. (magamisaseme kohta:) korda seadma (magamiseks valmis v. päevasesse korda). Aeg magama minna, tee voodi üles. Külalistele tehti tuppa asemed üles, mina läksin lakka. Voodid olid korralikult üles tehtud, nagu poleks neis magatudki. Juba keskhommik käes, teil asemed veel üles tegemata! Tegin pärast tõusmist oma koiku hoolikalt üles.
2. tulematerjali põlemisvalmis seadma ja süütama. Tegime oksaraagudest lõkke üles. Tehti üles suured lõkked ja asuti liha küpsetama. Kartulivõtjad tegid põlluäärele tule üles. Hea oleks koldesse tuli üles teha, aga pole puid.
3. kõnek (mitmesuguste tööde kohta). a. püstitama, üles ehitama. *Mõni teeb häärberi, teine-kolmas koguni lossi üles. A. Hint. *.. lõhu kõva aed, asja ees, teist taga maha ning hakka siis teda kohe uuesti ise üles tegema. A. H. Tammsaare. b. (metsa- v. põllutööde kohta). *Kas sa, Rein, mäletad seda talvehommikut, kui taludest mindi rahvamaja jaoks metsa üles tegema? Ehitusmaterjali oli vaja. S. Truu. *.. mõnes paigas ei suudetavat kõiki põldusid üles teha [= üles harida] .. J. Vahter.
4. hrv alustama, (otsa) lahti tegema. Teeme otsa üles, küll siis teisedki kaasa löövad. *.. ei leidu meie seas vist ühtki julget meest, kes alguse üles teeks. A. Jakobson.

üle tegema
uuesti, teisiti (paremini) tegema. Kõik, mis ta teeb, tuleb üle teha. Kehvalt laotud ahi tuli maha lõhkuda ja üle teha. *Lasksid endid siin ristida ja laulatada, kodus aga tegid oma vanade kommete kohaselt kõik üle .. A. Kaal.

ümber tegema

1. millelegi midagi ümber ehitama v. rajama. Lasksin majale piirdeaia ümber teha.
2. muutma, teistsuguseks v. teiseks tegema; uuesti, teisiti (paremini) tegema. Õhtu kava tuli laulja haigestumise tõttu ümber teha. Seadusi tehakse alatasa ümber. Autor keeldus käsikirja ümber tegemast. Praaktöö tuli ümber teha. Kui halvasti läheb, võid eksami ümber teha. Ei tea, mis selle põhjus on, aga mees on just nagu ümber tehtud. *Kuid Jaani polnud võimalik ümber teha: mis ta oli, selleks ta jäi, – pikaliseks, asjalikuks ja rahulikuks. R. Roht. || (rõivaste kohta). Tegin oma talvemantli ümber.

tögama37
(kergelt) pilkama, nöökama, narrima. Tögas venda hajameelsuse pärast. Kaotajat tögati heatahtlikult, sõbramehelikult, humoorikalt. Ta tüsedust tögatakse päevast päeva. Sai unustamise eest teiste käest kõvasti tögada. Artiklis tögati uusrikkaid. Tögav hääl, hüüdnimi, nali. *„Värniga on nad paras paar,” tögas Lina Taali tagaselja. L. Vaher.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur