[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

võtma ‹võtta, võtan; võetakse, võetud 47›

1. enda kätte (suhu, nokka, küünte vahele vms.) v. kättesaadavusse toimetama. Võtan kapist kleidi, riiulilt raamatu. Võttis põrandalt paberitüki, puu otsast õuna. Poiss võttis maast kivi ja viskas. Võtab pea pihkude vahele. Ema võttis lüpsiku kätte, näppu ja läks köögi poole. Toru võttis 'telefonile vastas' peatoimetaja ise. „Noh, võta viis!” ulatas tuttav käe. Võta laps sülle, kukile. Võttis vikati õlale, tüdruku käevangu. Võtab lusikaga kausist putru. Võttis trumbiga tihi. Liisku, loosi võtma. Triikija pritsis suhu võetud vett voodilinale. Koer võttis kondi hambu, hammaste vahele. Kull võttis saagi nokka, küünte vahele. *Kui temal oleks väge, ostaks ta korraga vankrikoorma lambiklaase, nii et koolmeistril annaks mitu aega võtta. M. Traat. | piltl. Võttis juhtimise enda kätte. Kas minu aeg on maast võetud? Lastel oli keelatud vandesõnu suhu võtta. Külanaised võtsid uue elaniku kohe hammaste vahele 'hakkasid teda taga rääkima'. Võta ometi mõistus pähe ja taltsuta ennast! Kui ta on midagi pähe võtnud, siis jääb ta sellele kindlaks. Vanu võlgu ei kavatsenud ta oma kaela, hinge peale võtta. *.. ta oskab ka silma näppu võtta ja vaadata, kui asjast kohe aru ei saa. O. Kool. || (söömise, sissevõtmise ja joomise, eriti alkohoolsete jookide tarvitamise kohta). Hommikueinet, lõunat, õhtust, kehakinnitust, pruukosti võtma. Ehk võtaksid veidi süüa? Laps on nii väike, et võtab alles rinda. Haige võtab rohtu, ravimeid, tablette. Ma võin mürki võtta, et sa valetad! Võtaksin meelsasti lonksu vett. Napsi, viina, kärakat võtma. Võta pits ja pea aru! Võttis klaasi põhjani. Poiss oli kaine või ehk pisut võtnud. Ta ei võta ennast kunagi täis, purju, vinti, ninali, lääbakile. Lubas, et ei võta enam tilkagi.
2. enda kasutusse, omandusse v. valdusse toimetama. a. (tellides, ostes, laenates, rentides, küsides, vastutasuks jne.). Peame takso, voorimehe võtma. Kohvikus olid kõik lauad võetud. Pole kusagilt nii palju raha võtta. Turul kostis hõikeid: „Võtke porgandeid! Võtke õunu, odavalt annan!” Kui raha ei olnud, võeti toiduaineid võlgu. Võtsin sõbralt paar raamatut (laenuks). Võttis mõisa kümneks aastaks rendile. Üksi ei tasu korterit võtta, kahekesi tuleb odavam. Võtsime hotellis toa. Oli mõned metsatöölised talvekorterisse, kosti peale võtnud. Mis te tükist võtate? Sõja ajal võeti leiva eest hingehinda. Vaheltkasu, altkäemaksu võtma. Mölder võttis matti. Töölised võtsid lõpparve. Tuli mind tantsima võtma. Võttis sõbra abiks, appi. Mitte ei tea, kas võtta või jätta. Õndsam on anda kui võtta. *Hea, kui omast käest tööjõud võtta, kui tarvis tuleb. A. H. Tammsaare. | (abstraktsemais ja piltlikes väljendites). Võttis endale sünnitalu järgi uue nime. Mehelt võeti vaikimise kohta ausõna. Võttis minult tõotuse 'laskis mind tõotada'. Võtab mõtlemiseks aega. Isegi uneajast võeti õppimiseks lisa. Päevad olid lühikesed, seepärast pidi ka ööd appi võetama. Kust sa võtsid 'miks sa seda arvasid', et rongid ei käi? Ega ma seda omast peast võta. Näidendi tegelased on elust võetud. Mõni suurem linn, võtame või näiteks Tartu. Poissmees võtab enne pulmi veel viimast 'püüab veel vabadust ära kasutada'. || palkama. Võttis (tööle) uue sekretäri. Tuleks hea advokaat võtta. Ta võeti tallu sulaseks. || (naisterahvaga) seksuaalvahekorda astuma. *Kaua õrnutses Kuslap, enne kui ta Katit võttis. V. Vahing. *Seesama härra .. võttis mind seal vägisi [= vägistas]. H. Sergo. b. (kellegi hoolde, hoitavaks, kaitse alla jne. toimetades v. usaldades, kedagi kuhugi suunates). Võttis lapse oma hooleks, hoole alla, varju alla. Võttis orvu kasulapseks, kasvatada. Lastekodusse võeti kaks uut last. Uisapäisa ei maksa koera peresse võtta. Võtke mind endi hulka, oma seltskonda, kampa! Igaüht parteisse ei võetud. Võttis ilusa neiu naiseks. Juhtub sedagi, et naine võtab mehe. Töökaaslased võtsid eksinu oma kaitse alla, käendusele. Haruldane taim võetakse looduskaitse alla. Filosoofiateaduskonda võeti sel aastal 95 üliõpilast. Noored mehed võeti nekrutiks, soldatiks, sõjaväkke. Võtke mind reisile ühes! Teda ei saa vastutusele võtta. Direktor ei võtnud teda jutule. Preester võtab armulauale, pihile. *.. üks imelik sõna võttis Loona oma mõju alla. L. Kibuvits. c. (midagi kusagilt eemaldades). Kartulid võeti (maast) oma pere jõududega. Esimene kombain hakkas vilja võtma 'koristama'. Kuiv loog tahtis võtta. Võta müts peast, kuub seljast, saapad jalast, prillid eest. Vesi on nii kuum, et sellega võiks karva võtta. Tapetud loomalt nahka võtma 'nülgima'. Indiaanlased olevat vaenlastelt skalpe võtnud. Teenija võtab 'pühib' tolmu ja peseb põrandaid. Valu saab võtta ka sugestiooniga. d. (varastades v. vägivallaga). Paadunud varas oli harjunud võtma kõike, mis ripakil. Lapsed käisid ema järelt karaskit võtmas. Kui heaga ei anna, siis võetakse võimuga. Kahtlane isik tuleb vahi alla võtta. Vaenlase sõdurid võeti vangi. Rahvalt oli võetud vabadus, sõnaõigus. Vaenlane tahtis linnust oma võimusesse võtta. Seda linna polnud kerge võtta 'vallutada', kaitse oli tugev. e. (midagi tehtavaks, teostatavaks, töödeldavaks v. kasutatavaks toimetades). Võtsin kavva, plaani minna edasi õppima. Võttis venna kella parandada, ülesanded lahendada. Teoses võetakse vaatluse alla, käsitlusele linnakodanike elu. Võttis mitu tööd korraga käsile. Olukorra parandamiseks võeti tarvitusele, kasutusele vastavad abinõud. Kõik toiduvarud tuleb arvele võtta. Võttis uue töö(koha). Eelnõud ei võetud menetlusse. Tootmisse on võetud uus mudel. Repertuaari võeti kaks uut näidendit. Võtame nüüd kõne alla, kõnesse meie päevamure. f. (puhkuseks, kehahoolduseks, raviks, õpetuseks vms.). Võttis puhkuse, mõned vabad päevad. Treener võttis aja 'lühikese vaheaja mängus'. Võtsin kaks korda nädalas massaaži. Läksid sauna leili võtma. Võttis päikest, päikesevanne 'päevitas'. Tavatseb hommikuti külma vanni, dušši võtta. Võtke vaheajal värsket õhku. Tahtis laulutunde, joogat võtma hakata. *Sõidad maakeskkonda vaikust võtma – tee peal rongi kolin, rööpajätkud naksuvad. Vesipapp.
3. salvestama, talletama. Kahtlustatavalt võeti sõrmejäljed. Fotograaf võttis temast mõned kaadrid, fotod, pildid. Reporter käis lugu helilindile, linti võtmas. Terve kontsert võeti videolindile, videosse. Kokku võetakse 'filmitakse' kuus duublit. Võta igaks juhuks tema kontaktandmed.
4. (mõõtmise, arvestamise, hindamise jms. kohta). Rätsep võttis kuuemõõdud. Missikandidaatidelt võetakse rinna-, talje- ja puusaümbermõõt. Jooksjad võtavad üksteiselt mõõtu 'võistlevad omavahel'. Geoloogid võtsid pinnaseproove. Võtke arvust a ruutjuur. Täpsemalt võttes jääb see summa tsipake väikeseks. Jämedalt võttes kulus selleks tööks kaks aastat. Üldiselt võttes see plaan meeldib mulle.
5. mingit seisundit v. tegevust esile kutsuma. Uudis võttis mehe tummaks, keeletuks, pahviks. Ehmatus võttis jalust nõrgaks. Külm vesi ei võtnud rasvaseid nõusid puhtaks. Suur rõõm võib võtta pisarad silma, näo naerule. Valu võttis nutu lahti. Õlu võtnud kõigil keelepaelad valla. Hirm võttis värisema, kananaha ihule. Raske töö oli naise päris võhmale võtnud. Jooks võtab hingeldama, higistama, naha märjaks. Suur laine võtab paadi kõikuma. | ‹impers.› Kui ma tema kannatustele mõtlen, võtab silma märjaks. Võtab ikka hääle värisema küll, kui kohtu ette astud. Nii kõva õõtsumine, et võttis südame läikima. Mis sa kisendad, kõrvad võtab kurdiks! Nii hirmus, et võtab kõhu lahti. *Mul võttis jalad all nõrgaks, kui kuulsin, et tuli lahti .. A. H. Tammsaare.
6. teise asendisse, seisundisse v. olukorda seadma; kuhugi suunduma. Võtke palun istet! Tahtis platsi võtta, aga polnud ühtegi vaba kohta. Tüdruk võttis teatraalse poosi ja hakkas laulma. Tunnimees võttis valvelseisangu. Poisi kõrvalestad hakkasid värvi võtma. Mehe nägu oli võtnud kinnise ja tähtsa ilme. Hajuvas udus võttis laev üha selgema kuju. Pluus tuleb võtta kitsamaks. Võttis riidest lahti, ülakeha paljaks. Inimesed võtsid sappa, järjekorda, ritta. Nekrutid kästi neljakaupa rivvi võtta. Paat võttis suuna, kursi merele. Seenelised võtsid 'hoidsid' metsas paremale, aga oleksid pidanud võtma vasakule. | piltl. Nii kui ülemuseks sai, hakkas kohe ka ülemuse vurhvi võtma. Elu vanas külas võttis tasapisi rõõmsama jume. Mõtted olid korraga hoopis teise suuna võtnud. Vanapoiss võtab lõpuks koosi abielusadamasse.
7. ‹ka impers.› vajama, nõudma. Suur kast võttis kitsas koridoris palju ruumi. Sõit Helsingisse võtab vaid pool tundi. Võttis aega, et jälle tasakaal tagasi saada. Võttis harjutamist, enne kui poiss lugema õppis. Võtab kõvasti voolu, kui jätad lambi põlema. Uus ahi võtab vähem puid. Rohud võtavad palju raha.
8. kellegi v. millegi suhtes mingisugusel arvamusel olema, suhtuma. Võttis poissi täismehena, täismehe ette. Nad ei võtnud teda kui omasugust. Tema juttu ei maksa tõeks, tõena, tõe pähe võtta. Tüdruk oli võtnud poiste tähelepanu endastmõistetavana. Ära võta seda asja liiga traagiliselt. Kaebust, ettepanekut, arvamust ei võetud tõsiselt. Võtab elu liiga kergelt. Ei maksa seda seletust sõna-sõnalt võtta. Kõik on suhteline, kõik on nii, kuidas võtta. Kui nii võtta, siis polegi seda tegelikult väga vähe. Need märkmed ei ole rangelt võttes novellid. *Ja kui minuga tahetakse läbi käia, siis võetagu mind sellisena, nagu ma olen. K. A. Hindrey.
9. millessegi kinni hakkama. Halud on märjad, ei võta tuld. Purjed hakkasid tuult võtma. Seal järvesopis võttis 'näkkas' eile hästi. Vimb võtab õnge, lanti väga visalt. || (koera hassetamiseks). Ass, Pauka, võta! *„Tondu, Tondu!” hüüdis Priidu .. „Tule siia, võta rebast!” R. Roht.
10. mõju avaldama, toimima; jaksama, suutma. Kastemärga rohtu võtab vikat hästi. Savist maad ei taha labidas hästi võtta. Vares tunneb juba hästi, kui kaugele püss võtab. Sellel poisil pea, mõistus ei võta. Nii peent kirja vanamehe silmad ei võtnud. Kas koera nina (põgenejat) ei võta? Vanad hambad ei võta enam (leivakoorikut). Mees kihutas, mis hobune võttis 'kõigest jõust'. Pead rabama, kuidas jõud võtab. Karjus, nagu kõri võttis. Vesi sätendas, kuhu silm vähegi võttis 'ulatus'.
11. rikkuma, kahjustama; hävitama. Öökülm võttis viljapuude pungad, õied. Halvatus võtnud tal jalad. Karastatud kütti ei võta ei pakane ega tõved. Ükski kuul ei võta teda 'ei tee talle midagi'. Tahtis ise endalt elu võtta 'ennast tappa'. Kus midagi ei ole, sealt ei võta surmgi. Sõda võttis mõlemad pojad. Tuli võttis maja. *.. teravili jäi viletsaks, oma jao võttis kevadel vesi, oma jao põletas põud .. O. Jõgi (tlk).
12. (liikumise vm. tegevuse kohta, sageli mõne teise verbi asemel). Võttis trepil kaks astet korraga. Võtame pikemad sammud, et teised meile järele ei jõuaks. Poiss võtab hoogu ja hüppab. Traktor möiratas ja võttis paigalt. Tramm kriiksus kurvi võttes. Lennuk võtab kõrgust 'tõuseb'. Auto võttis kiirust 'kiirendas' ja kihutas kallurist mööda. Isa võetud 'niidetud' kaared olid kõige laiemad. Ekskavaator võttis 'kaevas' kraavi. Vesi võetakse 'pumbatakse' järvest. Vana koer ei võta enam õppust 'ei õpi enam'. Snaiper oli mehe kirbule võtnud. Võttis sõbraga ühenduse, sõbrale kõne 'helistas sõbrale'. Tenor võttis 'laulis' kõrgemaid noote falsetiga. Pianist võtab 'mängib' esimesed akordid. Võtame 'mängime, laulame' 28. taktist uuesti. Kruvi ei võta hästi vinti. Keskhommikul hakkas päike juba võtma 'nahka pruunistama'. Kas teil valutab pea? – Kõvasti võtab.
13. riidlema. Sai valetamise eest emalt, ema käest võtta. Küll nüüd võtavad tema kallal! Nad on suured kaklejad, ilmast ilma võtavad omavahel. *.. kui aga mõni kirjanik saab ajalehes võtta, sajatab Nonna kriitikuid .. L. Promet.
14. midagi endale haarama, (saada) võimaldama. Võttis endale õiguse, julguse, kohustuse probleemist avalikult rääkida. Naine on võimu majas enda kätte võtnud. Võttis süü, vastutuse enda peale. Võtab uudise ükskõikselt teatavaks, teadmiseks. Võta vanemast vennast eeskuju! Uimastitega kaubitsemine on võtnud hädaohtliku ulatuse. Ma ei oska nii kiiresti seisukohta võtta. Võtab kaaslaste nõuannet kuulda. Tänan teid! – Võtke heaks! (vastuseks tänuavaldusele).
15. kõnek kinnitades teise verbiga väljendatud tegevust. Võtsin ja tegin selle töö ise ära. *Näe, võttis lõikas kambri akna poole suuremaks .. M. Metsanurk. *.. mis oleks, kui keegi võtaks ja puhastaks Vargamäe jõe ära .. A. H. Tammsaare. || ‹da-infinitiiviga› (arhailise varjundiga, sageli ka poetiseerivas stiilis:) midagi teha otsustama. Vaatame, mis ta teha võtab 'mis ta teeb'. *Härra advokaat Teder võttis vaikida. E. Vilde. *Kuis jumal võtnud seada / su elu – nii peab sündima. R. Sepp (tlk). *.. maailma vaikimine kohutab mind ja siis ma võtangi rääkida, võtan ise maailma asemel täita seda vaikust .. E. Tode.
16. kõnek kirumisvormelite osana; harvemini ka positiivse emotsiooni väljendamiseks. Võtku madis kogu seda värki! Et vanatühi teda võtaks! Võtku sind see ja teine! Pagan võtku! Kurat teda võtku! Kurat võtaks, mis siin toimub? Tont võtaks, hästi tehtud! *Mis sa minust siis tahad? Võtaks sind oma naaksumisega. J. Mändmets. *.. hõiskab vaimustusest: „On alles kleit, tont võtaks!” P. Viires (tlk).
17. (mõnedes vananenud ühendites). Ta võib hirmus olla, kui viha võtab 'vihastab'. Rammu, jõudu, jaksu, väge võtma 'kosuma'. *Tänavune mänguaeg võtku sellega algust [= alaku]. E. Vilde.

aega maha võtma vt aeg

aega võtma vt aeg

alla võtma

1. vähendama, allapoole viima. Sõi rasvavaest toitu, et kaalus(t) alla võtta. Poisil võeti käitumishinne alla. Rahusti võttis pinged alla.
2. kaalu vähendama, kergemaks muutuma. Ta on kõvasti alla võtnud. Kes vähe liigub, ei võta ilmaski alla.
3. kasvama minema. Istikud, taimed võtsid kiiresti juured alla.

anda-võtta vt andma

aru peast võtma vt aru [1]

aru pähe võtma vt aru [1]

arvesse võtma vt arve

aset võtma vt ase

end ~ ennast käsile võtma vt käsile

esile võtma

1. midagi tehtavaks võtma. Asi võeti järjekordselt esile.
2. van kedagi tublisti noomima, läbi võtma. Isa võtab lapsed üleannetuse pärast esile. *Aga küll võttis [õpetaja] meid esile ja tegi päris tümaks oma epistliga. O. Luts.

ette võtma

1. tegemise v. käsitluse alla võtma, ära tegema. Kavatses pika reisi ette võtta. Võttis laupäeval õmblemise, koristamise ette. Võta see aruanne lõpuks ette. *Ennemalt parandas ta mitmesuguseid haigusi, kuid nüüd ei võtnud ta enam kedagi ette. J. Mändmets. || peale hakkama. Kui ainult võidaks, rahaga annab paljutki ette võtta. Isa ei tea, mis väänkaelaga peaks ette võtma. Vaat kui võtan ette ja lähengi minema! *Võtsin ette kõvasti kipsi kallale asuda .. K. A. Hindrey.
2. kedagi käsile võtma. *Seekord võtsid nad ta emaga kahekesi ette. Tüdruk sai ema käest paar korda elektrijuhtmetega üle turja .. E. Park.
3. (toitu) ette tõstma. Võtke ette, siin on kartulid, siin kapsad, laske hea maitsta.
4. eelnevat tasu võtma. Peremees võttis ühe kuu üüri ette. Ta oli natuke palka ette võtnud.

[midagi] hamba alla võtma vt hammas

haneks võtma vt hani

heaks võtma vt hea

[midagi] hinge alla võtma vt hing [1]

hoogu võtma vt hoog

härjal sarvist ~ sarvest(kinni) võtma vt sarv

hääli sisse võtma vt hääl

ilmet võtma vt ilme

jalgu alla võtma vt jalg

jalgu selga ~ kaenlasse võtma vt jalg

julgust võtma vt julgus

juurde võtma

1. olemasolevale midagi lisaks võtma, lisama. Supp on nii maitsev, võtan veel pool taldrikut juurde. Kui tuul vaiksemaks jäi, tuli purjesid juurde võtta. Mootor võttis tuure juurde.
2. tüsenema, raskemaks muutuma. Naine oli kaalus kõvasti juurde võtnud. Võttis nii palju (kaalu) juurde, et riided hakkasid kitsaks jääma.

järele võtma

1. kedagi v. midagi liikudes enda taga edasi viima. Võttis hobuse ratsmeidpidi järele ja läks metsa. Manöövrivedur võtab vaguni järele.
2. sama taset saavutama, järele jõudma. Esimesel poolajal juhtis Võru korvpallimeeskond, aga hiljem võttis Tartu järele. Antsul tuleb kõvasti pingutada, et matemaatikas teistele järele võtta.

kinni võtma

1. millessegi klammerduma, midagi haardesse võtma. Võtab trepikäsipuust kõvasti kinni. Käisest, hõlmast, kraest, kuuenööbist kinni võtma. Võta nööri otsast kinni! Võttis tüdrukul õlgadest, õlgade ümbert kinni. Hunt võttis lambal kõrist kinni. | piltl. Sõnast, mõttest, ettepanekust kinni võtma. *Kui kodukatus paigatud, oli vaja kuskil kindlamast tööotsast kinni võtta. V. Saar.
2. (tabamise, kinnipüüdmisega seoses:) kätte saama. Kass võttis hiire kinni. Võtke varas kinni! Põgenik, salakütt võeti kinni. Kurjategija kästi elusalt kinni võtta ja kohtu alla anda. || järele jõudma. Jooksja võttis kinni varem rajale läinud konkurendid.
3. (hingamise takistatuse kohta). Nii tugev suits, hais, et võtab hinge kinni. Tuul kippus ajuti hingamist kinni võtma. || piltl (vaimustuse väljendamiseks). *Ükskord kinkisid Reedike tüdrukud mulle nuku, tibatillukese, kuid nii ilusa, et hinge võttis kinni. A. Kaal.
4. taipama, aru saama. Minu mõistus, aru, taip ei võta kinni, mis siin toimub. *Kust sa seda meie maal üldse kinni võtad, mis rahvusest meie inimesed keegi on. A. Kitzberg. *Silmad naeravad ja sellepärast ei võta keegi kinni, kus naerukortsud lõpevad ja aastate omad algavad. L. Vaher.

kirbule võtma vt kirp

kokku võtma

1. kedagi v. midagi üheks rühmaks v. ühte kohta koguma. Võttis rahva, mehed kokku ja teatas juhtunust. Võeti koosolek kokku. Tal kästi kompsud kokku võtta ja ära kolida. Kudumi järgmises reas tuleb viimased kaks silma kokku võtta. Uurimistulemused võtab kokku juuresolev kaart. | piltl. Püüdis mõtteid kokku võtta. Lõpuks ometi hakkas kõneleja oma jutul otsi kokku võtma. Võttis kogu oma jõu, julguse kokku. *Ta võtab kokku kõik oma pedagoogilised teadmised, et õiglast otsust teha. M. Traat. || loendama, kokku arvutama. Häältelugeja võttis hääled kokku. Igal õhtul pidi poes arved kokku võtma. Võtab kokku kuu väljaminekud ja sissetulekud. *.. ta ohkas ning hakkas kokku võtma aega, mis tal oli veel puhkuseni jäänud. T. Vint.
2. midagi lühidalt, ainult kõige tähtsamat mainides esitama. Muljed võib kokku võtta paari-kolme lausega. Oma seisukohad võttis ta kokku väljendis .. Viimaseks jäänud teoses on kirjanik kokku võtnud kogu oma elutarkuse.
3. ‹koos pronoomeniga end v. ennast› raskustest, nõrkustest v. puudustest vabanemiseks end pingutama, koguma. Riigieksamite eel võttis ta end kokku ja lõpetas kooli. Kui ennast tublisti kokku võtta, saab suitsetamisest lahti. Mõtted olid nii hajali, et ta polnud suuteline end kirjutamiseks kokku võtma. Võtsin end kokku, neelasin pisarad alla ja tegin rõõmsa näo pähe.

kuidas ~ nagu ~ mis jalad võtavad vt jalg

kui ~ nagu peoga võtma vt peo

[kellelgi] kõri maha võtma vt kõri

[kellelgi] kõri pihku võtma vt kõri

[kellelgi] kõrvu pihku võtma vt kõrv

[kedagi] käsile võtma vt käsile

kätte võtma

1. midagi pihku, haardesse võtma. Ta pole elu sees püssi kätte võtnud, rääkimata laskmisest. Suvel võttis tüdruk harva raamatu kätte 'luges vähe'. Kirjanikul polnud tuju sulge kätte võtta 'kirjutada'.
2. peale hakkama, midagi tegemiseks võtma. Vaat kus julge mees, võttis kätte ja õppis lenduriks. Kui võtaks õige kätte ja hakkaks maja ehitama. Võttis kätte korraga mitu tööd. *Kae, võtan kätte, sõidan ise Jettale kosja! M. Metsanurk.
3. kokku võtma (3. täh.) Ägestus kergesti, kuid võttis end kohe kätte. Kui ennast korralikult kätte võtta, saab igaüks joomispahest jagu.

külge võtma
millegagi tihedasse seosesse, millessegi kinni hakkama. Juust võtab kergesti võõraid lõhnu külge. Puu on mädaniku külge võtnud. *Kasepuu võib tulle pista isegi pooltoorena, ta võtab ka siis leegi külge. H. Relve.

[midagi] laest võtma vt lagi

lahti võtma

1. millestki katvast vabastama; avama. Hakkas end (riidest) lahti võtma. „Võtke lahti,” aitab peremees külalisel mantli seljast. Võtab jalad lahti, sest kingad on märjaks saanud. Võttis kompveki (paberi seest) lahti. Pärast kolimist on asjad veel lahti võtmata. Sünnipäevalaps ei hakanud kingitust lahti võtma. Võtsin pudeli, karbi, kohvri lahti. Keegi oli kirja lahti võtnud. Kabelis võeti kirst lahti.
2. rakkest, köidikust vabastama. Sulane võttis hobuse (vankri eest) lahti ja viis talli. Härjad võeti ikkest lahti. Võtsin koera ketist lahti.
3. osadeks, detailideks eraldama. Mootorit, masinat lahti võtma. Remondimees oli külviku üksipulgi lahti võtnud. Sõdur võttis automaadi lahti, et seda puhastada. Poisile meeldib vanu raadioid lahti võtta ja korda teha.
4. ametikohalt, töölt lahkuma v. vabaks küsima. Võttis enese esimehe kohalt lahti. Võtan enda töölt päriselt lahti. Soovitas noortel end kontserdipäevaks töölt lahti võtta. *Peeter läheb küll veel talveks Tallinnasse vabrikusse tagasi raha koguma, aga kevadel võtab enese täiesti lahti ja siis algab reis. J. Parijõgi.
5. kõnek millegi eritumist vm. tegevust kiirendama v. soodustama. Lõunamaa toit võttis mul kõhu lahti. Ema lisas palavikuhaigele tekke, et võtaks higi lahti. See jutt võttis tal naeru, pisarad lahti. *Too jõest [joogivett] ... kraavi rabasolk on mul juba hambad lahti võtnud. E. Männik.

leiba võtma vt leib

[kedagi] letti võtma vt lett

ligi võtma
kaasa võtma. Kui metsa lähed, võta võileib ligi. Isa ei tahtnud lapsi külaskäigule ligi võtta.

liimile võtma vt liim

lotti täis võtma vt lott

luubi alla võtma vt luup [1]

läbi võtma

1. läbi tungima. Elektrisaag võtab jämedast tüvestki läbi. Tuul võttis õhukesest mantlist kergesti läbi. *Maa polnud veel nii kõva, et teivas ei võtaks kahutanud koorest läbi .. A. Kalmus.
2. põhjalikult, kogu ulatuses läbi arutama, õppima jne. Külaeided võtsid kõik uudised läbi. Närilisi pole me koolis veel läbi võtnud. Sa ju ei kuulanudki, mis tunnis läbi võeti. Võta see peatükk põhjalikult läbi. Lavastaja tahtis kogu stseeni uuesti läbi võtta. *Ta uitas oma mõtetega noorusmail, võttis läbi kogu elu .. A. Uustulnd.
3. noomima, läbi sõimama. Õpetaja võttis poisi spikerdamise eest läbi. Süüdlane otsustati kurjal kombel läbi võtta. *Karjalapsega riidles perenaine, sulast sõimas peremees, selli võttis läbi meister ... A. Vanapa.
4. võhmale võtma, ära väsitama. Töö oli raske, õhtuks võttis päris läbi. Suur treeningkoormus võib sportlase füüsiliselt läbi võtta. Pidev pinge võtab närvid läbi.

maad võtma vt maa

maha võtma

1. püstiasendist pikali vm. asendisse sundima; maha tapma. Haigus võttis mehe maha. Luurajal kästi valvepost maha võtta. Sügisel võeti kümme siga maha. *.. see mõjus tõepoolest nagu putukapulber: paiskab putukad laiali, kuid maha ei võta neist ühtki. P. Vallak. || (raiudes, saagides, lammutades vms.). Võtsid metsa, võsa maha. Ta ei luba ühtegi puud maha võtta. Vana hurtsik, plankaed võeti maha. Telgid võeti maha ja pandi kokku. Tagumine puri võeti maha.
2. (küljest, otsast v. pealt) ära võtma, eemaldama. Supi jaoks tuli kukel peanupp maha võtta. Vigastatud jalg võeti maha. Hakkas tapetud seal karva maha võtma. Lase ometi oma vurrud maha võtta. Remont sai valmis ja tellingud võeti maha. Uks oli hingedelt maha võetud. Toru otsast tuleks jupp maha võtta. Trellid võeti akende eest maha. Talveõunad võetakse puudelt ükshaaval maha. Vana värv, krohv tuleb maha võtta. Pärast etendust võtsid näitlejad grimmi maha. Vana auto võeti arvelt maha. Piletita sõitja võeti rongilt maha. Näidend oli mängukavast maha võetud. Tootmisest otsustati maha võtta kümme nimetust. Küsimus otsustati päevakorrast maha võtta. Kohus võttis süüdistuse, karistuse maha. Tuul rauges ja tormihoiatus võeti maha. Võttis oma kandidatuuri maha. Reklaamiklipp kästi eetrist maha võtta. Maag lubas naiselt needuse maha võtta. || seljast, peast, jalast ära võtma. Mees ei võtnud üleriideidki maha. Arst käskis kuue maha võtta. Matuserongkäigu möödumisel võetakse peakate maha. *Varakult tuldi koju ligunenud riiete ja saabastega, mis võeti maha pliidisuu lõõmavas paistes. E. Tennov.
3. kõnek maha arvama; vähendama, madaldama, alandama. Honorarist võeti maksud maha. Peremees võttis palka, palgast maha. Teeleht võtab paistetuse maha. Kiirust, tempot, hoogu maha võtma. Ära kihuta, võta gaasi maha! Laev võttis käigu maha. Poisil ähvardati käitumishinnet maha võtta. Naer võttis pinget maha ja vabastas inimesed kammitsast. *Ruum muutus poolpimedaks. Valgus võeti maha. A. Pervik. || (kaalu kohta). Paistab, et oled maha võtnud. Võttis haigusega mitu kilo maha. Kuidas näljatundeta kaalus(t) maha võtta?
4. kõnek (ametist) sunniviisil vabastama. Kusti olevat direktori kohalt maha võetud. Ta võeti juhtimisvigade pärast ametist maha. Partei pani sind ametisse ja võttis maha, kui vaja.

mine võta kinni vt minema

mitte kuuldagi võtma vt kuulma

mitte kuuldavakski võtma vt kuuldav

[kelleltki] mitut nahka võtma vt nahk

mõõtu võtma vt mõõt

märku võtma vt märk [märgu]

[millegi peale] mürki võtma vt mürk [1]

[kellegi, millegi ees] mütsi maha võtma vt müts [-i]

[kelle(l)gi] nahka maha võtma vt nahk

[midagi] ninasse ~ ninna võtma vt nina

nina täis võtma vt nina

nokka täis võtma vt nokk

nosplit täis võtma vt nospel

nosu täis võtma vt nosu

nõuks võtma vt nõu [2]

nägu täis võtma vt nägu

ohje enda kätte võtma vt ohi

oma hõlma alla võtma vt hõlm

omaks võtma vt oma

oma tiiva alla võtma vt tiib

[millestki] osa võtma vt osa

pahaks võtma vt paha

paika võtma vt paik [1]

[kelle(l)gi] pead kirjuks võtma vt pea

[kellelgi] pead maha võtma vt pea

pead täis ~ soojaks võtma vt pea

pea ei võta (kinni) vt pea

peale võtma

1. sõidu- v. veovahendile (kaasa) võtma; katteks juurde võtma. Pöial püsti, seisime teeserval, et mõni veok meid peale võtaks. Kuunar ei tohtinud üle 25 inimese peale võtta. Laadung võetakse peale järgmisest linnast. Kui hakkas külm, võtsin teise vaiba peale.
2. toidule, joogile lisana otsa jooma v. sööma. Söödi ja võeti piima peale. Tablett on mõru, võta vett peale. Tegi võileibu, mida napsile peale võtta. || kõnek (esineb väljendites purjujoomise kohta). Laadapäeva lõpus võtnud mehed kõrtsis tuurid peale. *Mõned lubasid monopoli minna, seal paraja vindi peale võtta .. J. Parijõgi.
3. salvestama; külge võtma. Võttis salaja nende jutu peale. Ega sa seda laulu, telesaadet peale ei võtnud? Pildistades jäta jalad peale võtmata. Tüdruk pesi kasemahlaga nägu, et see päikest peale ei võtaks. Tahvel ei võta kuidagi kriiti peale.
4. kõnek (tegevuse intensiivistumise kohta). Algul rääkis naine leebelt, siis aga võttis hoopis teised, ägedamad toonid peale. Mootor võttis tihedamad tuurid peale ja laev sööstis hoogsalt edasi. *Pidevalt pidi kaks meest valves olema, et vee languse korral kinnitusotsi järele lasta, tõusu ajal peale võtta [= pingule tõmmata]. H. Sergo.

[kedagi] pihku võtma vt pihk [pihu]

[kedagi] pihtide vahele ~ pihtidesse võtma vt pihid

pinda võtma vt pind [pinna] [1]

[midagi] puhta kullana võtma vt kuld

[midagi] puhta rahana võtma vt raha

pähe võtma vt pea

püssi alla võtma vt püss

range kaela võtma vt rangid

saba selga võtma vt saba

sarvi soojaks võtma vt sarv

[millelgi] sarvist (kinni) võtma vt sarv

silmad võtab kirjuks vt silm [-a]

sisse võtma

1. sissepoole, sisemusse toimetama; sisse laskma. Tablett, tilgad, rohi kästi sisse võtta pärast sööki. Oli kogemata rotimürki sisse võtnud. Säärast solki ma endale küll sisse ei võtaks. Kalamees hakkas üle paadi ääre rüsaga kalu sisse võtma. Torm kallutas laeva viltu, nii et alumine parras võttis vett sisse. Muld oli kogu kastmisvee sisse võtnud. Maa on nii märg, et võtab traktori sisse. Pliit ei tahtnud kuidagi tuld sisse võtta. Kuiv puit ei võta naela sisse. Kas see töö on plaani sisse võetud? Kõiki luuletusi ei saa kogusse sisse võtta. *Kahju, mina olen juba vana, gümnaasiumiharidust pole, pedagoogiumi sisse ei võeta. A. Hint. | piltl. Pill ei võtnud häält sisse.
2. millegi alustamiseks teat. olukorda, seisundisse, olekusse asuma. Sõdurid võtavad sisse ringkaitse. Jagu oli metsaserval positsioonid sisse võtnud. Võtsime saalis, bussis, järjekorras kohad sisse. Vaikses jõekäärus võeti sisse laagripaik. Võtke sisse lähteasend! Võttis sisse sõjaka poosi. Töö võttis kohe alguses õige hoo sisse. Reede lõuna paiku lubati töölistel pühad sisse võtta 'hakata pühi pidama'. *Valmis sõrru ja alles lagakil laasmaa piiril oli Kurgla rahvas töörinde sisse võtnud. J. Kross.
3. kitsamaks tegema. Võtab pluusi rinna pealt sisse. Pintsak ei istu hästi, õlga tuleks sisse võtta ja seljaõmblust veidi järele anda.
4. ‹hrl. tud-partitsiibis› kellessegi v. millessegi kiindunud olema. Juhan on Ehast hullupööra sisse võetud. Õpilased olid õpetajast üsna tugevasti sisse võetud. Poiss on arvutitest, tehnikast, luulest sisse võetud. Olin ühtviisi sisse võetud kõigist sportmängudest. *Denissov oli oma versioonist liialt sisse võetud, et sellesse kriitiliselt suhtuda .. H. Luik (tlk).
5. van sisse nõudma, millegi eest raha vastu võtma. *Hakkame nüüd vallamaksusid sisse võtma. Jak. Liiv. *Et ta aga iga päev raha ainult välja andis ja iialgi sisse ei võtnud, siis oli tal lõpuks ainult kaks peningat veel kaukas .. A. Haava.

suud täis võtma vt suu

suud vett täis võtma vt suu

sõnasabast kinni võtma vt sõnasaba

[kellelgi] sõna suust võtma vt sõna

sõna võtma vt sõna

südame alt külmaks ~ õõnsaks võtma vt süda

südamealust külmaks ~ õõnsaks võtma vt südamealune

[midagi] südamesse võtma vt süda

südant rindu võtma vt süda

südant vesiseks võtma vt süda

südant võtma vt süda

tagasi võtma

1. uuesti enda kätte, valdusse, positsioonile, hoole alla võtma. Võttis auto tütre käest tagasi. Linn, kindlus on tagasi võetud. Vallandatu võeti tööle tagasi. Võtsin endise nime tagasi. Orkestril kästi kaheksa takti tagasi võtta. Mulle ei meeldi, kui males käike tagasi võetakse. Kadunud poeg võeti perekonda tagasi.
2. eelnevalt öeldust v. lubatust loobuma. Võttis oma tunnistuse tagasi. Süüdistus on tagasi võetud. Võta oma sõnad tagasi! Tõotust ei saa tagasi võtta. *Kui see on tõestatud, on mu vastane nõus oma väljakutse [kahevõitluseks] tagasi võtma. K. Ristikivi.
3. kõnek mitte ettenähtud olekus püsima; järele andma, leevenema. Toornahal on omadus pärast venitamist tagasi võtta. Pärast süsti hakkas paistetus tagasi võtma. *Ma määrin küdeva ahju ees jalgu piiritusega – vahest võtab külmetuse tagasi. O. Kruus.

teed jalge alla võtma vt tee [1]

teise jala jaoks võtma vt jalg

teisi noote (peale) võtma vt noot [noodi] [1]

toru täis võtma vt toru

tuld täis võtma vt tuli

tuld võtma vt tuli

tuulest võetud vt tuul

[kellelgi] tükki küljest (ära) võtma vt tükk

vaevaks võtma vt vaev

vahele võtma

1. kahe v. enama objekti vahemikku võtma. Käärid on nürid, võtavad nahka vahele. Võttis sõbra järjekorda vahele.
2. kõnek paljastama, milleltki tabama. Vargad võeti vahele. Õpetajad võtsid eksamil spikerdajad vahele. Politseil õnnestus ta roolist purjus peaga vahele võtta.

varnast võtta vt varn

vastu võtma

1. pakutavat, antavat, ulatatavat v. saadaolevat oma valdusse v. kasutusse võtma. Taksojuhid võtavad meelsasti jootraha vastu. Võta õllekann vastu, kui pakutakse. Läks presidendilt autasu vastu võtma. Koer ei võta võõralt inimeselt sööki vastu. Sünnipäevalaps võttis vastu lilli ja kingitusi. Võttis vanaisa päranduse vastu. Üks hangub ja teine võtab kuhja otsas heinu vastu. Kiirustas esikusse telegrammi vastu võtma. Valis hulk aega vabade korterite vahel ning võttis lõpuks vastu ahiküttega toa. Võttis vastu õppejõu, tehasedirektori ametikoha. || sport (palli) tabama ja tagasi lööma v. kinni püüdma; kahinguga nõustuma. Alt kahe käega vastuvõetud palling. Mängijal ei õnnestunud välkkiiret söötu vastu võtta. Valge oli sunnitud kahingu, etturiohvri vastu võtma. || sünnitajale abiks olema. Ämmaemand käib lapsi, sünnitusi vastu võtmas. Perenaine valvas, et õigel ajal vasikat vastu võtta.
2. koosseisu lülitama, kuhugi sobivaks tunnistama. Eesti võeti vastu NATO-sse. Gümnaasium võtab vastu uusi õpilasi. Kirjanike liit ei võtnud sel aastal vastu ühtki uut liiget. Raad võttis noore meistri linnakodanikuks vastu. Ta oli meie sõpruskonda vastu võetud. Noormees võeti sõjaväeteenistusse vastu.
3. kedagi teat. eesmärgil (ametiasjus, vestluseks, läbivaatuseks, külalisena jne.) enda poole lubama; kellegi v. millegi suhtes teat. käitumist ilmutama. President võtab uue saadiku vastu homme. Ministrid võtsid vastu naaberriigi delegatsiooni. Advokaat võtab vastu neljapäeviti ja reedeti. Arst võttis iga päev vastu mitukümmend patsienti. Perenaine võttis ränduri vastu ja pakkus talle süüa. Peeti pidusid ja võeti sageli külalisi vastu. Külalised võtsid pruutpaari vastu auvärava all seistes. Eksamit vastu võtma 'teadmisi kontrollima'. Vastaskandidaat võeti vastu vilekooriga. Koori esinemine võeti vastu 'esinemisele reageeriti' marulise aplausiga. Ema võttis lapsed uksel vastu etteheitvate pilkude ja pahase torinaga. Tema sõnad võeti vastu pahameelehüüetega. Igaüks võtab meelsasti vastu häid mõjutusi. Kriitika võttis uue romaani hästi vastu. || piltl kellegi jaoks valmis olema. Öine mets võttis meid vastu vaikuse ja süngusega. Ülikoolilinn võttis noori sõbralikult vastu. Oleks ta vaid aimanud, et teda võtab vastu nii halb teade. || (liiklusvahendi kohta). Uduse ilma tõttu lennujaam vastu ei võtnud 'ei lubanud lennukitel maanduda'. *Ta [= jaamaülem] läks, nagu ikka, uhke hoiakuga vastu võtma kolme minuti pärast saabuvat reisijaterongi. E. Männik.
4. heaks kiitma, nõustuma; kehtivaks kuulutama; ant. tagasi lükkama. Ettepanek, nõuanne võeti rõõmuga vastu. Me ei lahku siit enne, kui meie nõudmised on vastu võetud. Neiu võttis mehe käe, kosjad vastu 'nõustus mehega abielluma'. Ma ei saa teie küllakutset vastu võtta. Abi, toetust vastu võtma. Mehed võtsid väljakutse, kihlveo vastu. Võttis vastu 'omaks' muhamedi usu. Vaherahutingimused tuleb igal juhul vastu võtta. Põhiseaduse võtab vastu riigikogu. Koosolek võttis tegevusprogrammi vastu. Pärast pikki vaidlusi võeti otsus siiski vastu. || tervitusele, helistamisele vms. vastama. Ei saanudki aru, kas tere, teretus võeti vastu või mitte. Võttis väljasirutatud (tere)käe meelsasti vastu. Sekretär võtab kõnesid vastu: helistatakse nii kodu- kui välismaalt. Keegi ei võtnud telefoni vastu. || kõnek (inimese kehaga seoses). Vanainimese kere ei taha enam kanget leili vastu võtta. Ega nii palju või süüa, kui kõht, magu, vats vastu võtab. Nälg ajab sööma, aga süda ei võta vastu. *Temal oli sihuke pea, et see mitte ei võtnud koolitarkust vastu. R. Roht.
5. meeltega tajuma. Inimese kõrv ei võta nii kõrgeid helisid vastu. Kujundeid võtame vastu nägemise ja kuulmise teel. *.. ruttaks ehk seegi poeg ema käe hellitusi vastu võtma. V. Saar.
6. millegi saabumist pidulikult tähistama. Meil oli koos lõbus seltskond uut aastat vastu võtmas. Kirikukellad kutsusid usklikke lihavõttepühi vastu võtma. Esimest maid võeti vastu ilutulestikuga.
7. hrl. millelegi ebameeldivale reageerima. Kaotust pole lihtne vastu võtta. Laev võttis merel vastu ootamatu tormi. Pärast viljarikast aastat ole valmis ikaldust vastu võtma. Kompanii pidi vastu võtma uue lahingu, rünnaku. Talupojal tuli sageli kupjalt ihunuhtlus vastu võtta. Tugev inimene võtab saatuselööke vastu püstipäi, valu trotsides. *Kuidas nemad [= rikkad] ka õnnetuse ja vaesuse kord vastu võtavad? M. Metsanurk.

vedu võtma vt vedu

võimust võtma vt võimus

võta näpust vt näpp [näpu]

võta või jäta
just nagu, täpselt nii (kui). *Leo on ühest rahnust välja raiutud – võta või jäta – vaarao mis vaarao. V. Luik. *Aga üks pilt oli alasti naisterahvas. No päris alasti, võta või jäta, justkui saunas või ujumas. J. Parijõgi.

võta ~ võtke heaks või pane ~ pange pahaks vt hea

võtku ~ et võtaks see ja teine vt see

välja võtma

1. seest(poolt) nähtavale tõmbama; millegi hulgast v. seast eemaldama, kõrvaldama. Võtab kirja sahtlist välja. Mehed võtsid piibud välja. Võta teretamise ajaks käed taskust välja! Ema oskas sõrmest pindu välja võtta. Rasvaving võttis silmast vee välja. Lähen võtan automaadist raha välja. Aiast peaks mõned tikripõõsad välja võtma. Töörügaja pole juba viis aastat puhkust välja võtnud. Võttis koolist dokumendid välja 'lahkus koolist'. Aur võttis lokid välja. Soolaga saab plekke välja võtta. Suits võtab hinge välja. Palavus tahtis tossu välja võtta. Pikkade õppustega võeti poisil lausa võhm välja. See auto üle saja välja ei võta. *Kuigi ma tihtilugu piitsavart liigutasin ja hobusest viimase välja võtsin, tundus tee ikka imelikult pikk .. E. Raud.
2. kõnek välja otsima, hankima. Tema võtab selle raamatu kindlasti kuskilt välja. On osanud teab kust ilusa näitsiku välja võtta. Kust niisuke väänkael küll välja on võetud! *Imestati, kust üks või teine proua selle hirmsa raha välja võtab, mis ta oma tualettidele kulutab .. A. H. Tammsaare.
3. kõnek tabama, kinni võtma; välja uurima, peilima. Laulja võttis kõrge noodi puhtalt välja. Vana pea ei võta nihukest värki enam välja. Küll politsei võtab vargad koertega välja. Tohtrid võtavad ehk välja, millesse ta suri. *Selle ilmaga ei võta ükski prožektor pisikest paati välja. R. Kaugver.

õigeks võtma vt õige

[kedagi] õnge võtma vt õng

õnneks võtma vt õnn

ära võtma

1. (ära rõhutab sooritatust:) võtma (hrl. 2., 7., 11. täh.) Röövel võttis teekäijalt ära käekella ja rahakoti. Võlgnikul tahetakse talu käest ära võtta. Purjus juhilt võeti luba ära. Kui elekter ära võeti, tuli istuda küünlavalgel. Võttis mantli, kübara, saapad ära. Limonaad ei võtnud janu ära. || (ostmise v. üürimise kohta). Oli bussipiletid juba varem ära võtnud. Kui odavalt annate, võtan kogu kauba ära. Tuleb kiiresti kuskil korter ära võtta. || vallutama. Edasitungil võeti ära mitu linna. Loss piirati ümber ja võeti tormijooksuga ära. || hävitama, kahjustama. Soo ääres võtab liigniiskus vilja ära. Öökülm võib kartulipealsed täiesti ära võtta. Vastsündinud põrsad toodi kööki, et külm neid ära ei võtaks. Poisil võttis pakane kõrvad ära. Ränk töö võttis selja ära. *Traktoristid ajavad ju igale poole naftat maha ning see võtab puude juured ära. O. Kruus.
2. kõnek naima. Neiul oli palju austajaid, aga ära võtta ei tahtnud keegi. Professor oli ühe noore tudengi ära võtnud. *Talutöö tahab teha ... loomad pidada – naine tuli ära võtta ... A. Sinkel.
3. kõnek sisse võtma; ära jooma. Võttis tilgad, tableti ära ja saigi peavalust lahti. Kõrtsmik kallas pitsikese ja käskis ära võtta. *Saksaaegne normiviin, lahja ta on, aga läheb päris raisku, kui keegi ära ei võta. A. Viirlaid.

ühe käega andma, teisega võtma vt käsi

üles võtma

1. (maast v. maapinnast) ülespoole v. kõrgemale tõstma. Võttis paberitüki maast, põrandalt üles. Mahakukkunud leivatükk kästi üles võtta ja sellele suud anda. Võttis kuuehõlma üles ja näitas haava. Remondi ajal võeti põrand üles 'eemaldati'. Kitsarööpmeline raudtee on üles võetud. || (taimede kohta:) mullast, maapinnalt üles korjama, koristama. Võttis istiku koos juurtega peenralt üles. Porgandeid, sibulaid, kapsaid üles võtma. Aitame sul kevadel kartulid maha panna ja sügisel üles võtta. Läks teistega heina, loogu üles võtma.
2. pildistama, filmima, salvestama. Fotograaf kutsuti lapsi üles võtma. Filmi materjal võeti üles kauges mägikülas. Kontserdi video on huvitavalt üles võetud. || van kirja panema. *Kõik rendilepingusse ülesvõetud puud ärkavad uuele elule. M. Traat.
3. alustama, algatama; katkestatut jätkama. Tuju oli hea ja tuttav laul, viis võeti üles. Kõik vaikisid, keegi ei võtnud juttu, jutujärge, jutulõnga, jutuotsa üles. Ma ei tahtnud avalikult vana vaidlust, tüli üles võtta. Võttis üles oma lemmikteema, sama küsimuse. Lubas uuesti õpingud, tööjärje üles võtta. || (mõnedes püsiühendites). Heitsime magama tuld üles võtmata 'valgust süütamata'. Koertel ei õnnestunud ühtki värsket jälge üles võtta 'leida'.

üle võtma

1. midagi v. kedagi oma valdusse võtma v. haarama; üle lööma. Talupojad võtsid mõisa üle. Mässajad ähvardasid võimu üle võtta. Supermarketid võtavad väikekauplustelt ostjad üle. Kas sa ei karda, et mõni kena tudeng su mehe üle võtab? || (ameti v. tehtava kohta). Poeg võttis isa ameti üle. Uus vahetus tuli vahikorda üle võtma. Tal tuli ootamatult ministriportfell üle võtta.
2. midagi jäljendades omandama v. ära õppima, laenama. Võeti üle teiste kogemused, uued tehnilised võtted. Lääne muusika on idast üle võtnud helilaade ja rütmistruktuure. Roomlased võtsid üle kreeklaste rikka mütoloogia. Naaberkeeled võtavad sõnu üksteiselt üle.
3. (hrl. põrandat) pesema v. pühkima. Võtab toad, põranda (niiske lapiga) üle. *Ükski jalatäis põrandat ei pääsenud poonimisvahast ja lagigi võeti nuustikuga üle. I. Jaks.

ümber võtma

1. millegagi ümbritsema. Võttis kaitseks tuule ja pritsmete eest endale puldanitüki ümber. Võta vähemalt see suurrätik ümber!
2. uuesti filmima, lindistama v. salvestama. Stseen tuli kolm korda ümber võtta. On asutud helisalvestisi digikassettidele ümber võtma.