[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

minema ‹minna, lähen, läksin, läks, mingu, mingem (e. lähme e. läki), minev, läinud, minnakse, mindud 39›

1. (eesmärgile osutamata:) (eemaldudes) edasi liikuma. a. (kulgeva inimese v. looma kohta). Seal metsaserval liigub keegi, ei saa aru, kas läheb või tuleb. Läheb kõndides, aeglaselt jalutades, komberdades, kepile toetudes, joostes, hüpeldes, puusi hööritades. Läheb kas või neljakäpukil, roomates. Longib, vehib, tipib, sibab minna. Mari läks ees, teised tema kannul. Mindi mööda metsasihti. Läksime tükikese maad. Kas läheme jala või hobusega, jalgrattaga, bussiga? See on pikk maa, annab minna. Lähme rutem, kiiremini! Jänes läheb pikkade hüpetega, hölpsat-hölpsat. Mees magab vankris, hobune läheb omapead. Läheb sammu, sörki, galoppi. Jälgedest on näha, et siit on läinud suur koer. b. (sõiduki vm. liikuva objekti kohta). Süst läheb lainetel kui nool. Sputnik läheb üle tähistaeva. Jõel läheb jää suure raginaga. Pilved tulevad ja lähevad. *Läks suitsev rong kesk udust ööd. M. Heiberg. *Mööda lõpmata teed / lähevad reed .. V. Ridala.
2. eesmärgipäraselt (eemale) liikuma, kuhugi v. midagi tegema suunduma. Poodi, kaubamajja, kinno, külla minema. Lähme, käime seal ära! Läki teele! Kuhu ta pidi minema, kuhu ta lubas minna? Läheb jõele, jõe äärde. Lähme siit veidi kaugemale! Kas sa pulma, koosolekule lähed? Peaks minema naabrimehe jutule. Lähme korraks aeda, sauna juurde. Poiss läinud kapi kallale. Hommikul läheb kari metsa, õhtul tuleb koju. Lähen nädalaks maale. Ehale, naistesse, tädiranda, kosja minema. Tööle, õppima, kooli minema. Homme mindavat puid istutama. Pere läks luhta heinale. Marjule, seenele, jahile, kalale minema. Kalurid läksid võrke sisse laskma. Kas lähete jalutama? Lähen toon piima. Läks põõsa taha asjale. Ära nii sügavale vette mine! Tule, lähme tantsima. Lähme juubilari õnnitlema. Läks kööki nõusid pesema. Kes siis nii vara magama läheb? Kuhu sa vastu ööd ikka lähed! Ma pean õhtul valvesse minema. Hädalistele tuleb appi minna. Läks istus kõige viimasesse lauda. Kaugele reis läheb? Sõtta, lahingusse, rünnakule, luurele minema. Sõjaväkke, aega teenima, kroonusse, sõduriks minema. Läheb sepale selliks, õpipoisiks. Läks linna autojuhiks. Lähen suvel karja, karjaseks. Rebane läinud kanavargile. Kass läheb hiirejahti. Loomad läksid paha peale. | kõnek (halvustavalt tõrjudes). Mine metsa, põrgusse, potilaadale, kassisaba alla! Ah, mine persse! || (suunatud v. juhuslike liigutuste v. liikumise kohta). Käsi läheb käisesse, tasku. Sõrm läks päästikule. Pall läks korvi, väravasse. Nael läks hõlpsasti seina. Niit ei läinud nõela taha. Paks püree läheb halvasti läbi sõela. Pilv läheb päikese ette. Päike läheb pilve taha. Hoop läks vastu õlga, põlve. Vaikse ilmaga läheb suits otse üles. Tolm läheb suhu, ninna. Mul läks midagi kurku. Laudlinale on küünlarasva läinud. Pind läks jalga, küüne alla. | piltl. Ta läks nii kaugele, et süüdistas mind plagieerimises. Ärge minge kergema vastupanu teed. Naljadega ei tohi liiga kaugele, liiale minna. Need sõnad läksid talle südamesse, hinge. See päev, sündmus läheb ajalukku. Majapidamine, kord läheb allamäge. Jutt läks oma rada. See lugu läheb homsesse lehte. Oletus läks märki, täppi, täkkesse. *Siis läks naerune vaade jälle üle hommikuse vee maamärke jälgima. O. Kool.
3. lahkuma, kuhugi mujale siirduma, (mõnikord ainult öeldisverbi tugevdavalt:) ära. Külalised asutavad juba minema. Kured on läinud, luiged on veel minemata. Kontoris tuleb koondamine, ei tea veel, kes jäävad ja kes lähevad. Raske on kodumaalt võõrsile minna. Lõi ukse kinni ja läks oma teed. Pärast lühikest nõupidamist mindi laiali. Millal buss, rong, laev läheb? Jooksis, lippas, kihutas, tormas, pühkis, lendas, pani (tulistjalu, padavai) minema. Katsu, et sa siit kiiremini minema saad. Hüppesse, pakku, redusse minema. Koer hiilis minema, saba jalge vahel. Vanker sõitis, veeres minema. Viige ta minema. Saadeti, aeti, kihutati, peksti, kupatati minema. Ta löödi töölt minema. Hirmutas linnud marjapõõsaste kallalt minema. Ehmatad, peletad une minema. Viska need vanad kotad minema! || (ajades v. ähvardades). Tee, et minema saad! Käi, kasi, kao minema! Välja mu majast, minema! Kukemait, kas saad minema! || piltl surema. Ta on väga haige, päris minemas. Igaühel tuleb kord (mulda, mulla alla) minna, keegi ei ela igavesti. Temal oli juba aeg manalasse minna. Siit ilmast minema. Teise ilma minema. *Aga nägu oli tal [= surnul] ilus, väga vaikselt vist läks. R. Kaugver. || (tegevust, elukorda, omandust v. alluvust vahetades) millelegi v. kellelegi muule siirduma. Jutt läks teistele teemadele, muudele asjadele. Läks sörgilt kõnnile. Ta olevat taimtoidule läinud. Läks mehele 'abiellus'. Ei see tüdruk Jürile (naiseks) lähe. Noored kurameerisid paar kuud ja läksid siis paari. Läksin erru, pensionile, kergemale tööle. Meie teeme töö, aga raha läheb tema taskusse. Hiljem läks maja pärijatele, pärijate kätte. Küla läks ühe valla alt teise alla. *Võru on läinud, Narva on läinud, kui kaua me siin sedaviisi juperdame! H. Susi.
4. kaduma, (ära) kuluma. a. kaotsi minema; otsa saama, olematuks muutuma. Kohver on läinud, keegi on ta vist ära varastanud. Ei leia rahakotti kusagilt, läinud mis läinud. Mis läinud, see läinud, tagasi seda enam ei saa. Kui on trumm läinud, siis mingu ka pulgad! Maja, auto läks võlgade katteks. Kui avarii teed, on su juhiload läinud 'võetakse ära'. Kevad käes, varsti on lumi läinud. b. (millegi peale) kuluma. Kui palju sul kuus korteri peale läheb? Suur osa palgast läheb toidu peale. Mida rohkem raha saad, seda rohkem läheb. Mingu või viimane kopikas, aga auto peab saama! Üle saja krooni on läinud, kuhu see mul küll läks? Sügisel ja talvel läks palju petrooleumi. Kleidile, kleidiks läheb oma 4 meetrit riiet. Ütle, kui palju see sul maksma läks! Pani 'kulutas' restoranis ühe õhtuga pool palka minema. Pole viga, see raha läks asja ette. *.. näete, kui palju mehi laua ääres, üks tegu leiba teise järel läheb nagu kerisele. A. H. Tammsaare. c. (aja kohta:) mööduma, kuluma. Kui kiiresti küll aeg läheb! Aega läks, aga asja sai! Läks tükike, hulk aega. Tervet päeva selle töö peale küll ei lähe. Ja nii läks päev päeva järel. Paar tundi läks tarbetu tegevuse nahka. Palju aega läks kaotsi. Meenutati läinud aegu. See oli läinud pühapäeval, nädalal, aastal, suvel, sajandil. *Ja laevade peal / tema paremad aastad on läinud. J. Smuul. d. piltl. Kas sa mäletad veel või on sul see juba meelest läinud? See on ammu moest läinud. Kõik lootused on läinud. Õnn ja armastus – kõik on läinud! *.. ja sest saadik on tema sõprus Mariga läinud. A. H. Tammsaare.
5. oma seisundit, olekut v. asendit muutma; senisest erinevaks muutuma. a. (elusolendiga toimuvate füüsiliste, füsioloogiliste, psüühiliste jm. muutuste kohta). Ta on priskeks, paksuks läinud. Mehel on pealagi paljaks läinud. Ihu läheb kananahale. Kulm, otsmik läheb kortsu. Juuksed lähevad halliks. Läheb näost punaseks, valgeks, kahvatuks. Jalg läheb paiste(sse), siniseks. Silme ees läheb mustaks. Käed läksid kärna, paiste. Kõht läheb tühjaks. Vanainimese sõrmed lähevad konksu ja kõveraks. Tuju läheb halvaks, heaks. Meel läheb haledaks, härdaks, nukraks. Mängijad läksid järjest enam hoogu. Silmad lähevad märjaks seda meenutades. Ära sellepärast pabinasse, ärevusse, ähmi (täis) mine. Ei maksa ägedaks, marru, hasarti, põlema minna. Tüdrukud läksid kihevile. Suu läheb ammuli. Silmad lähevad imestusest suureks, pärani. Nägu läheb pilve, mossi, naerule. Kas ta on hulluks, lolliks, jaburaks, segaseks läinud? Tal läks mõistus segi. Laps on ulakaks, ülekäte läinud. Mees läks vihaseks. Loll läheb kergesti lõksu, mõrda 'saab petta'. See mees läheb joomisega põhja. Poiss on logardiks, pätiks läinud. Vanad kurdavad alati, et noored on raisku, hukka läinud. Lehmal läheb karv siledaks, läikima. Toakoer kippus liiga rammusaks, rasva minema. Kõrvad lähevad kikki, lonti, lingu. Saba läheb püsti, rõngasse, sorgu. Karv läheb turri, hambad lähevad irevile, paljaks. Pull läks kurjaks, tigedaks. Hobune on kaerte peal jõudu 'tugevaks, jõuliseks' läinud. *Näe kassipoeg läheb ka niruks, kui teda solgutad. A. H. Tammsaare. b. (elutute objektide, esemete, nähtuste vms. muutuste kohta). Järv läheb järsku sügavaks. Puud lähevad lehte, mets läheb roheliseks, sirelid lähevad õide. Ilm läheb külmaks, külmale, sulale, soojaks, soojale, vihmale, sajule. Läheb vist tormile, tuisule. Tuul on suureks läinud. Väljas läheb juba valgeks, pimedaks. Taevas läheb selgeks, pilve. Puud lähevad härma. Seened on vanaks läinud. Nuga on roostesse läinud. Katki, pooleks, tükkideks, kildudeks, lömmi, mõlki minema. Kott läks lõhki. Nöör läks umbsõlme. Uks läks sneprisse, lukku, riivi. Lukk läks rikki. Kevadel lähevad teed põhjatuks, poriseks. Seelik läks istudes kortsu. Toit läks soojaga halvaks. Lärm, kära läks suureks. Käru läks kummuli, uppi, uperkuuti. Talu läks pankrotti. Õhk läheb lämbeks, paksuks, raskeks. Nende kooselu läks võimatuks. Asi läheb halvaks, tõsiseks. Nüüd läks meil kiireks. Elu läheb räbalaks, viletsaks, viltu. Kõik kipub untsu, nässu, nurja minema. Nüüd sa läksid oma jutuga küll metsa. Unistused lähevad harva täide. Igavaks siin küll ei lähe. See ennustus võib tõeks minna. Seekord läks veel õnneks 'õnnestus, läks korda'. Ega sellepärast veel ilm hukka lähe! Kogu ettevõtmine läks tühja. c. välimuselt v. loomult kellegi sarnaseks kujunema. Vanem poeg on isasse läinud, noorem jälle emasse. Tal pole sarnasust ei isa ega emaga, oleks nagu pulmalistesse läinud. Kellesse ta niisugune küll on läinud! *Ta näis minevat noorusepäevade Jakobisse. Ilmalik trall oli tema kõrvadele magusam inglite laulust .. O. Tooming. *.. erineb oma isast, .. arvatavasti on ta läinud mõnesse kaugemasse esivanemasse .. M. Traat.
6. protsessi v. tegevust alustama; hakkama, algama, puhkema. Mootor ei tahtnud käima minna. Uus elektrijaam läheb käiku. Lind läks lendu. Maja läks välgust põlema. Ahi läks hõlpsasti küdema, kütte. Kohvivesi läks keema. Haav läks mädanema. Mahl on käärima, pealt hallitama läinud. Selline kuuldus, kumu on liikuma, liikvele läinud. Istutasin kadaka, aga see ei läinud kasvama. Koerad läksid purelema. Eks katsu minna rahva vastu! Läheb nüüd sulane peremehega maid jagama! Läksid omavahel vaidlema, nägelema, tülli, riidu, raksu, käsitsi kokku, kaklema, kiskuma. Läks vaidluseks, ütlemiseks, nägelemiseks, tüliks. Nüüd läheb löömaks, mölluks, madinaks, raginaks. Hommikul läheb sõiduks. Traktoristidel kippus palgapäeviti viinavõtmiseks minema. *Kas siis mõni kaupmees teil kahjuga kauplema läheb, hurjuh! O. Luts. | läks! las läheb, las minna. Tähele panna! Valmis olla! Läks! *.. (valab Filosoofile veiniklaasi konjakit täis): Läks! E. Rannet.
7. sujuma, edenema, arenema. Kuidas elu, töö läheb? – Läheb ka, mis seal ikka. Kuidas sul koolis, eksamil läks? – Läks üle ootuste hästi. Seekord läks halvasti, kehvasti. Sul võib haprasti minna. Alati ei lähe nii, nagu soovime. Eks näe, kuidas tal kauplemisega läheb. – Mis seal minna! Sain asjad korda, kõik läks libedasti. Ei tea, mis saab või kuidas läheb. Ära muretse, las minna nagu läheb. Harjuta rohkem, küll hakkab minema. Töö ei lähe ega lähe, tee mis tahad. Sul, sinu käes läheb puude ladumine nagu päris metsamehel. Sai jalad alla, elu hakkas minema. Kõik asjad läksid korralikult. Jutt hakkas kuidagimoodi minema. Kuidas lükkad, nõnda läheb. *On mehi, kellel ei õnnestu hobustega, leidub teisi, kellel ei lähe linadega. R. Sirge. || kujunema, juhtuma. Läks nii, et ma ei saanudki tulla. Kahju, et nõnda läks. Ega see teisiti võinudki minna. See asi läks küll viltu.
8. sobima, kõlbama, sünnis olema. See kübar läheb sulle hästi. – Peab minema, kui teist ei ole. Minusugusele see korter ehk kuidagi läheks. Punased värvitoonid lähevad talle. Igale mehele habe ei lähe. See pole viisakas, see lihtsalt ei lähe. See nõu ei lähe. *Kuidas see ikka läheb, et kooliõpetaja lõhub puid. E. Männik.
9. mahtuma; mõõtmetelt sobima. Topi kott nii täis kui vähegi läheb! Siia ei lähe enam midagi. Kõht on nii täis, et enam ei lähe suutäitki. Saunapatta läheb 15 pange vett. Kilosse läheb marju poolteist liitrit. Need kingad ei lähe mulle jalga. Sinu mantel mulle selga ei lähe. Püksid lähevad lahedasti jalga. Proovisin sõrmust sõrme, aga ei läinud.Raamatud on riiulil nii tihedalt, et käsi ei lähe vahele.
10. tarvis, vaja olema, ära kuluma. Jämedamad puud läksid ehitusmaterjaliks. Seda läheb sul endal tarvis. *Ustel valvavad virgad, enamasti nahkpõlledes poesellid ja küsivad igalt mööduvalt maainimeselt: „Noh, peremees, noh, peremees, mis läheb?” O. Luts. *".. Või läheb ehk enne magamist üks topka?” – „Ei lähe ühtigi,” vastas onu. E. Männik.
11. ostetav, nõutav, menukas olema. Vanamoelised rõivad ei lähe, kes neid ostab. Kirjastaja kartis, et selline raamat ei lähe. Sõnaraamatud lähevad nagu soojad saiad. *Lugu on nõnda, et meie leht enam viimasel ajal ei lähe. M. Metsanurk.
12. teat. suunas paiknema v. kulgema; selliselt liikumist v. läbipääsu võimaldama. Esikust läheb üks uks kööki, teine tuppa. Kuhu see tee läheb? See tee läheb Paide peale, Türi poole. Raudtee läheb läbi metsa. Jõgi teeb siin käänaku ja läheb kirdesse. Koobas, kust pidi minema tee põrgusse. Näitas kaardilt, kus(t) rindejoon läheb. *Kahelt poolt ta [= pulli] kaelast läksid jämedad ketid käevarrepaksuste raudpostideni .. F. Tuglas.
13. etenduma. „Kuningal on külm” läheb „Vanemuises” suure menuga. Kõik etendused läksid täissaalile. O. Lutsu „Kevade” läks üle 200 korra. Kinos läks suure menuga üks Tarzani-film.

aia taha minema vt aed

ajud on pehmeks läinud vt aju [2]

alla minema

1. allapoole liikuma. Ühed lähevad trepist, nõlvakust alla, teised tulevad üles. || (söömise, joomise kohta). Isu pole, palagi ei lähe suust alla. Ei läinud alla söök ega jook.
2. hrl kõnek langema, alanema. Kas palavik pole veel alla läinud? Hinnad kord tõusevad, kord lähevad alla.

altari ette minema vt altar

alt minema
kõnek petta saama; sisse kukkuma. Laadalt hobust ostes võisid kergesti alt minna. Mitmed suusatajad läksid võistlustel määrdega alt. Nüüd läksime küll trumbitegemisega alt. *Ikka peaks õnn olema justkui millegi kättesaamine. Küll lähevad paljud sellega alt ... L. Ruud.

edasi minema

1. samas suunas kaugemale minema. Minge edasi, ärge seisma jääge. Rong läheb varsti edasi. Koosolek jätkus, mindi päevakorras edasi. || jätkuma. Väike vaheaeg, ja töö läheb edasi. *Üle sillapalkide [vesi] veel ei käi, aga kui nii edasi läheb, kerkib õhtuks üle kallaste. F. Jüssi.
2. arenema, edenema. Aeg on muutunud, elu edasi läinud. Mõni majand läheb edasi, mõni tammub paigal. *Vahepeal on ta väljendusoskus tublisti edasi läinud .. M. Traat.

elu läheb täis vt elu

endast ~ enesest välja minema vt enese

ette minema

1. teistest ettepoole minema. Kogu kool rivistati kolonni, orkester läks ette. Kes suusatajatest läheb ette rada sisse sõitma? || (soorituste, saavutuste, taseme poolest). Meie korvpallimeeskond läks ette 20:16.
2. midagi sooritama minema. *.. mul on terve rida loenguid kuulatud ja kevadeks võiksin ette minna mitme väiksema eksamiga. B. Kangro.

haamri alla minema vt haamer

haisema minema vt haisema

hangele minema vt hang

hari läheb punaseks vt hari [2]

hauda minema vt haud

hinda minema vt hind

hing läheb täis vt hing [1]

hingusele minema vt hingus

issanda karja minema vt issand

jalgealune läheb tuliseks ~ palavaks vt jalgealune

järele minema

1. järgnema (1. täh.) Jaan läks ees, lähme talle järele.
2. kedagi v. midagi ära tooma minema. Lähen lasteaeda lapsele järele. *Pealegi oli tema kuub mättale põõsasse jäänud ja karjapoiss läks sellele järele. A. H. Tammsaare.

kaasa minema
kellegagi koos, ühes minema. Nad hakkavad kohe minema, mina lähen ka kaasa. Ta ootab, et sa temaga kaasa läheksid. || piltl (aatelise, poliitilise jm. koostöö mõttes). Revolutsiooniga kaasa minema. Mindi uue võimuga kaasa. Ma ei suuda tema mõttekäiguga, fantaasiaga kaasa minna.

kalliks maksma minema vt kallis

kasusse minema vt kasu [2]

keel läheb lahti ~ valla vt keel

keel läheb pehmeks vt keel

keel läheb sõlme vt keel

kella külge minema vt kell

kergema vastupanu teed ~ kergemat teed minema vt tee [1]

kinni minema

1. sulguma. Uks läks klõmdi kinni. Uni kipub peale, silmad lähevad vägisi kinni. Kohver on nii täis, et ei lähe kinni. Nööbid ei lähe kinni.
2. kõnek vanglasse sattuma, vanglakaristust saama. Läks varguse eest mitmeks aastaks kinni. Sellise teo eest võid kinni minna. *Mina omast taskust maksma ei hakka ja kinni minna ka ei kavatse. O. Tooming.

kokku minema

1. millekski ühte paika minema, kogunema. Mehed läksid naaberkülla kokku nõu pidama. *.. laupäeval läks pulm kokku, teisel laupäeval alles lahku. A. Kitzberg.
2. kokku langema; kokku sobima. Minu seisukoht läks sõbra omaga kokku. Maaler peab vaatama, et värvid ilusasti kokku läheksid. *Tema on Punasoo Mari, mina Külasoo Mare, nõnda lähevad meie nimed üsna kokku .. A. Hint.
3. kokku tõmbuma; kalgenduma. Särk läks pesus kokku, nüüd ei sobi enam selga. Hapukas piim läheb keetes kokku. Koor, või ei tahtnud kokku minna (võitegemisel). *Kuivatamisel läheb sigur kokku, aga kotte korjus ikkagi. H. Kiik.
4. tülli, riidu, kaklema minema. Läksid koosolekul kärinal kokku, lausa karjusid teineteise peale. Põdrapullid lähevad emaste pärast sarvipidi kokku. Käsitsi, käsipidi, rinnutsi, sülitsi, karvupidi kokku minema. *.. käis kibe lööming. Paarkümmend eesti madrust ja erariides meest olid kokku läinud saksa mereväelastega. H. Sergo.
5. omavahel võistlema, kohtuma (2. täh.) Meie meeskonnal tuli kohe kokku minna tugevakoosseisulise Itaalia võistkonnaga.

kops läheb üle maksa vt kops [1]

korda minema vt kord [korra] [2]

kuhu ~ kus sa selle aruga lähed vt aru [1]

kuradiks minema vt kurat

kuradile ~ kus kurat minema vt kurat

kurgust alla minema vt kurk [kurgu]

kõige liha teed minema vt liha

kõrist alla minema vt kõri

kõrvad lähevad kikki vt kõrv

kõrvust mööda minema vt kõrv

käest ära minema vt käsi

käiku minema vt käik

lahku minema

1. üksteisest lahkuma, eri suundades eemalduma. Käteldakse kokku saades ja lahku minnes. Keskväljakuni tulime koos, seal läksime lahku. Siin läksid meie teed lahku. *.. laupäeval läks pulm kokku, teisel laupäeval alles lahku. A. Kitzberg. || abielu (lahutusega) lõpetama. Noorik teatas, et tahab, kavatseb lahku minna. Läks mehest, naisest lahku.
2. erinema, teistsugune olema. Inimeste vaated, seisukohad lähevad lahku. Selles asjas lähevad meie arvamused suuresti lahku. Väliselt olid kaksikud ühesugused, aga iseloomult läksid lahku. Kõnekeel läheb mõneski suhtes kirjakeelest lahku.

lahti minema

1. suletud seisust avatud seisu minema, avanema (1. täh.) Uks, aken, värav läks lahti. Pojengid on lahti minemas. Taevaluugid läksid lahti, hakkas vihma valama. Paise läks lahti, mäda voolas välja. || kinnitusest, liitest lõtvuma. Tool hakkab liimist, kruvidest lahti minema. Kingapaelad läksid lahti. *Sul vist on mõni kruvike peas lahti läinud. Ega terve aruga inimene säärast tükki ei tee. O. Luts. || (kõhulahtisuse kohta). Harjumatust toidust, ehmatusest võib kõht lahti minna. || (lasu, plahvatuse toimumise kohta). Püss läks kogemata lahti. *Püssikukk naksus, kuid laeng ei läinud lahti. J. Piiper.
2. algama, hakkama; valla pääsema, puhkema. Kardeti, et sõda võib lahti minna. Paanika läks lahti. Nüüd kohe läheb sõit, sõiduks lahti. Kisa, lärm, trall läks lahti. Läks hirmsaks tramburaiks lahti. Pingid lükati kokku ja tants läks lahti. Varsti läheb lahti viljalõikuseks. Poiste vahel läks tüli, riid lahti. Raske öelda, millest seesugused jutud lahti läksid. *Vastu hommikut läks torm lahti. J. Parijõgi.

liiale minema vt liig

liimile ~ liimi peale minema vt liim

looja karja minema vt looja

läbi minema

1. läbima. Läksime metsast ja rabast läbi. Koolmekohas saab jõest läbi minna. Nõel ei lähe nahast läbi. *.. iga talumees tahtis, et tee just tema õueaia alt läbi läheks. A. Saar.
2. teel kuhugi sisse põikama; kusagil (korraks) ära käima. Mõni jõudis kodunt läbi minna, mõni tuli peolt otse tööle. Ma lähen töölt minnes Jaani poolt läbi.
3. kõnek tarvitamiskõlbmatuks muutuma, läbi kuluma. Raadiol hakkavad patareid läbi minema. *Walborg kodus pani imeks, miks Clementi riietel [merel] sihukesed kohad läbi lähevad, mis maal just kõige kauemini vastu peavad. H. Sergo.
4. õnnestuma, korda minema; vastuvõetavaks osutuma. Viga on sees, aga ehk läheb läbi, ehk ei märgata. Minu ettepanek, plaan läks läbi. See tehing, nõks, vigur, number ei lähe (sul) läbi. Tahtsid meid petta? Ei lähe läbi! *Aga nüüd ei lähe see meil enam läbi, et vili jääks kõrre otsas järelvalmima! A. Kaal. || (hääletamisel, valimisel vajalikku arvu poolthääli saama). Tuleb leida selline kandidaat, kes läbi läheb. Minu kandidatuur ei läinud läbi. Seaduseelnõu läks parlamendis läbi.

[kellelgi] läheb (nagu) kont kurku vt kont

[midagi] läheb nagu leiba vt leib

läheb nagu lepase ~ lepse reega vt regi

maa läheb tuliseks jalg(ad)e all vt maa

maha minema

1. sõidukist lahkuma. Pea kinni, ma lähen siin maha. Tapal läks palju reisijaid maha, aga palju tuli ka peale.
2. maha valguma, loksuma vms. Pudelitesse valamisel läks osa mahla maha.
3. mahaarvestatud saama. Maksud lähevad palgast maha. Pärandisummast läks riigilõiv maha.
4. van (taevakehade kohta:) loojuma, looja minema. *Kui kadripäeval enne valget Sõel, Koot ja Reha maha lähevad, on maarjapäeval (25. märtsil) juba veed lahti .. K. Põldmaa.

marjaks (~ marja eest) vaja ~ tarvis minema vt mari [marja]

mine hullu tea vt hull

mine kassi saba alla vt kass

minema minema
ära minema (1. täh.) Võttis oma asjad ja läks minema. Mis sa enam ootad, mine minema! Saalis ei olnud kedagi, kõik olid juba minema läinud.

[midagi] minema panema
maha müüma, hakkama panema (1. täh.) *Ta pani ka ree ja vähese väärtusega hobuseriistad pisikese raha eest minema .. E. Vilde.

mine pikale lainele vt laine

mine (sa) kurat tea vt kurat

mine (sa) tea
ei tea, kes teab. Mine sa tea, mis tüüp see on. Mine tea, kas meid oodataksegi. Mine teda tea, kus ta kolab. Läks mine tea kuhu! Mine veel tea, kuidas need asjad lähevad! *Ja siis on mul selline nälg, millist pole tundnud mine tea kui kaua. O. Luts.

mine võta kinni
mine (sa) tea, pole teada. Mine võta kinni, mis ta mõtleb. Mine võta kinni, kui palju selles loos on tõtt. Miks ta seda tegi? – Mine võta kinni. *Mis siin Kõrbojal on, mine võta kinni, aga ta tõmbab, ta seob .. A. H. Tammsaare.

min(g)e (nüüd) ikka vt ikka

mis [kelle(l)gi] arusse on läinud vt aru [1]

mööda minema

1. mööduma. a. (ruumiliselt). Mine minust mööda. Lähen iga päev sellest kauplusest mööda. Juhtusin parajasti sealt mööda minema. Astu mööda minnes meile tingimata sisse. b. (ajaliselt). Läks mööda natuke aega, mõni päev, paar nädalat. Lapsepõlv oli märkamatult mööda läinud. Talv läks mööda, tuli kevad. c. ette jõudma. Püüti tööga naabritest mööda minna. Noorem vend on õppimises, saavutustes vanemast mööda läinud.
2. üle minema, lõppema, lakkama. Mure, valu läheb mööda. Solvumine läks varsti mööda. *Kõik muu läheb mööda, kõik ununeb, aga lapsepõlve-asjad jäävad, jäävad lihtsalt surmani. A. H. Tammsaare.
3. mitte tabama, mitte pihta v. märki minema. Sain kõrvale põigata, hoop läks mööda. *Ta asus jälle sihtima, kuid teine ja kolmas lask läksid mööda. E. Männik. | piltl. Peaks see karikas meist mööda minema! *Ja kättemaksu tuline mõõk ei pea mööda minema su ihust .. H. Raudsepp.
4. arvestamata jätma; mitte puudutama v. käsitlema. Käsust, korraldusest, eeskirjadest oli mööda mindud. Sellest probleemist ei saa vaikides mööda minna. Ülistati saavutusi, puudustest mindi lihtsalt mööda.

[kellegagi] nugade peale minema vt nuga

näole minema vt nägu

närv läheb mustaks vt närv

närv läheb ~ närvid lähevad krussi vt närv

närv läheb ~ närvid lähevad püsti vt närv

orki minema vt ork

peale minema

1. peale astuma, sisenema vms. Põrand on värskelt värvitud, ei tohi peale minna. Buss tuli, lähme peale. *.. mäeköndid on juba tahedad. Varsti võib hobusega peale minna. M. Traat.
2. peale tungima, ründama. Poksiringis tuleb peale minna, mitte kõrvale põigata ega taganeda. *Coadjutori-härra on .. moskvalastele nende suures leeris peale läinud .. J. Kross. *Kersti sai palli, söötis Hellele, Helle Jutale, siis oli pall jälle Astra käes, ta läks peale. T. Kallas.
3. kõnek juhtumisi peale sattuma. *Ei puudunud palju, siis oleks Andres kahetsenud, miks küll just tema peksjaile peale pidi minema .. A. H. Tammsaare.
4. kõnek meeldima, sobima. Rahvalikud viisid ei läinud publikule üldse peale.

pea läheb kirjuks vt pea

peast ära minema vt pea

pers(s)e minema vt perse

rappa minema vt raba [2]

rööpast välja minema vt rööbas

silm(ad)e ees läheb kirjuks, silmad lähevad kirjuks vt silm [-a]

silmad lähevad lahti vt silm [-a]

silm läheb kinni ~ looja vt silm [-a]

sisse minema

1. kuhugi, millegi sisse liikuma, sisenema. Lähme tagauksest sisse. Hakkab sadama, lähme sisse. Jätsin välisuksel hüvasti, sisse ei läinud. Uks käib järjest, inimesi läheb sisse ja tuleb välja. Kuule, lähme Aruotsale sisse! || sisse mahtuma. Kitsast vaasi tuleb harjaga pesta, käsi ei lähe sisse. Kapp ei läinud liftiuksest sisse. || (toidu kõlbamise v. isu esinemise kohta). Muretseb nii, et ei lähe söök ega jook sisse. Kui kõht tühi, küll siis toit sisse läheb.
2. piltl (käitumise ebaharilike mõistetamatute muutuste kohta). Mis ta veiderdab, mis talle sisse on läinud? Poisile on täna nagu kurivaim sisse läinud. *Aga kui koduloom äkitselt ründab oma peremeest, laotame käsi: mis talle sisse on läinud? A. Kaal.

suu läheb lahti ~ valla vt suu

suure kella külge minema vt kell

süda läheb täis vt süda

süda läheb vesiseks vt süda

süda läheb üle vt süda

südame alt külmaks ~ õõnsaks minema vt süda

südamealune läheb külmaks ~ õõnsaks vt südamealune

tagasi minema

1. lähtekohta tagasi siirduma. Saatis mind poole teeni ja läks siis tagasi. Talle ei meeldinud võõrsil, läks tagasi koju. || endise, kunagise juurde siirduma. Mõtted lähevad tagasi lapsepõlve, noorusmaile. Jutt läks tagasi ülikoolipäevadele. Mindi tagasi kaheksatunnisele tööpäevale.
2. tasemelt langema; taandarenema. Piimatoodang ei tõusnud, läks pisut tagasigi. Meeskonna mängutase on tagasi läinud. Ravimi toimel on haigusnähud tagasi läinud.
3. (mingisse aega v. staadiumi) tagasi ulatuma, pärinema. See kohanimi läheb tagasi kunagisele isikunimele. *Rõhuv enamik eesti rahvaluulet pärineb feodalismiajast, osa sellest läheb tagasi XIII sajandisse .. E. Laugaste.

tulest ja veest läbi ~ läbi tule ja vee minema vt tuli

tuulde minema vt tuul

täide minema vt täide

täie ette minema vt täis

vastu minema
vastassuunast lähenema; kedagi kusagil kohtama (ja sealt ära tooma). Läks lähenejale mõne sammu vastu. Lähen talle jaama vastu. Mine vastu, ta ei julge üksi läbi metsa tulla. | piltl. Jälle on kevad, jälle läheme suvele vastu. Läheb kartmatult oma saatusele vastu. *.. Liivimaa anakronismiks muutunud feodaalriigikesed läksid kiiresti vastu oma lõplikule lagunemisele. E. Öpik.

verest välja ~ ära minema vt veri

vett vedama minema vt vesi

välja minema

1. kusagilt, millegi seest välja liikuma, väljuma. Läks uksest, väravast välja. Lähme välja, toas on umbne. Ta läks juba hommikul vara kodunt välja. Suits läheb korstnast välja. || piltl (hrl. suremisega seoses). Vana Mihkel ei võta enam jalgu alla, aga hing ka välja ei lähe. *Elutseb seal kuskil vaene külaapteeker – hing niidiga kaelas, toss välja minemas. O. Luts. || hrl van algust saama, lähtuma. Kust sihuke jutt, arvamus on välja läinud? Keiser Augustusest läks käsk välja.
2. (välja) ulatuma. Rada läheb maanteele välja. *Kes teab, kuhu see mets välja läheb .. P. Krusten.
3. ära kaduma, olematuks muutuma. Plekid lähevad pestes, pesus välja. Pehmest riidest lähevad viigid ruttu välja. Vihmaga lähevad lokid välja. || (taime kohta:) ära kuivama, hääbuma. Ümberistutatud kadakad kipuvad välja minema. Kaks põõsast läksid kasvama, aga üks läks välja.
4. normaalsest olekust v. seisundist erinevaks muutuma. Kübarad lähevad seistes vormist välja. Kes süstemaatiliselt ei harjuta, läheb vormist välja. *Pikaldaselt kulgeva laadimise taha takerdusid ettevalmistustööd, vahetused läksid graafikust välja. R. Kaugver.
5. teat. arvestusega tegutsema. Ta läheb kasusaamisele, petmisele välja. Läheb uisapäisa riskile, riski peale välja. Tuleb lihtsalt hea õnne peale välja minna. Ta ei tegutse kunagi huupi, vaid läheb välja kindla peale. *Igaüks usub, nagu ta heaks arvab. Kuid maa vabaduse eest on kõik ikka koos välja läinud nagu üks mees. A. Kalmus. || oma tegevuses, taotlustes teat. instantsini minema. Vennad Petersonid läksid õigust nõudes Peterburini välja. *.. siis ma lähen protestiga Kunstide Valitsuseni, kultuuriministeeriumini, keskkomiteeni välja! A. Liives.

[kellegi, millegi] õnge minema vt õng

ära minema

1. a. (kellegi kohta:) lahkuma. Kodunt, töölt ära minema. Hakkame ära minema, aeg on ära minna. Ma lähen teilt, teie tülinast ära. Miks sa enne peo lõppu ära läksid? Mis sa tukud, mine ära magama! b. (millegi kohta:) ära kaduma, olematuks muutuma. Pilv läheb varsti päikese eest ära. Karjub nii, et hääl läheb ära. Isu, uni läks ära. Isa läks päris tujust ära 'kadus tuju ära'. See asi läks mul meelest ära 'ununes'. *Kui lumi ära läks, hakkasid teda kutsuma kauged metsarajad. E. Krusten.
2. ära kuluma; tarvis minema. Tal on selle peale hulk raha ära läinud. Kas nii palju plaate läks maja katuseks ära? See võtab aega, paar nädalat läheb ära.

ööbikuid kuulama minema vt ööbik

ühes minema
kaasa minema. Koer läks poistega ühes.

(ühest) kõrvast sisse ja teisest välja minema vt kõrv

ühte minema
kokku langema, kokku minema (2. täh.), ühesugune olema. Sugulaskeeltes lähevad paljud sõnad ühte. Meie vaated, seisukohad, tõekspidamised lähevad paljuski ühte.

üle minema

1. midagi ületades v. millegi kaudu kulgema. Läksime kraavist palki mööda üle. Siit läks eriti tugev äikesehoog üle. *Pidin peaaegu küsima, keda nad nüüd veel haaravad – rinne läks ju paar nädalat tagasi üle .. R. Kaugver. || piltl süvenemata üle libisema v. mööda minema (4. täh.) Piinlikust küsimusest püüti kiiresti üle minna.
2. varasemalt tegevuselt, olukorralt teisele tegevusele, teistsugusele kasutusviisile, erinevat laadi olukorrale siirduma. Teisele tööle üle minema. Väed läksid kaitselt pealetungile üle. Läks piibusuitsetamiselt üle paberossidele. Kirjanik on lüürikalt proosale üle läinud. Läks teisel kursusel juurast üle usuteaduskonda. Sa oled juba suveriietusele üle läinud. Läks peagi teietamiselt üle sinatamisele. Teoorjuselt mindi üle raharendile. Ratsud läksid traavilt üle galopile. || (leeri, poolt jms. vahetades siirduma). Vaenlase poole üle minema. Osa sõjaväge läks ülestõusnute poole üle. Eesti talupojad hakkasid vene õigeusku kui „keisri usku” üle minema. Ühest parteist, rühmitusest teise üle minema. || (keele vahetamisega ühenduses). Alustas juttu vene keeles, läks aga varsti eesti keele peale üle. *Reedik läks üle Võru murdele.. O. Kruus. || kellegi teise valdusse minema (3. täh.) Maja läheb pärandina üle kadunu poegadele. *Pärast Rosenplänteri surma läks tema kogu, mis sisaldas 407 nimetust, üle Õpetatud Eesti Seltsile. V. Alttoa.
3. muutuma. Sadu läks üle lausvihmaks. Lõunamaades läheb päev järsult ööks üle. Naer läks üle hingematvaks läkastuseks. Kahtlus läks üle ehmatuseks. Mõnikümmend sammu edasi läks mets üle soiseks võsaks. Healoomuline kasvaja võib üle minna pahaloomuliseks. *.. mu kõndimine läks märkamatult üle jooksuks. L. Metsar.
4. lakkama, järele jääma, mööda minema. Sadu, vihm, äike, torm, tuisk läks üle. Valu, kipitus, köhahoog, sügelemine, erutus läks üle. Külmavärinad ei läinud üle. Lapsel läks nutt, jonn üle. Viha, paha tuju ei taha üle minna.

üles minema

1. ülespoole liikuma. Läheb trepist, redelit mööda üles.
2. kõnek kuluma, ära kasutatud saama. *Papa ju ikka ütleb, et meil läheb kolepalju suhkrut üles .. A. Kaal. *Läheb neidki [= silke] küll palju üles, see on õige .. A. Jakobson.

ümber minema

1. normaalasendist pikali, külili, kummuli minema. Vaas läks ümber ja vesi voolas lauale. Paat läks järvel ümber. Auto oli ümber läinud, rattad taeva poole. Heinakoorem läks mätlikul maal ümber. Puuriit, raamatuvirn läks ümber. *„Võin su süstale kaasa võtta.” – „Siis läheme ümber.” K. Saaber.
2. mööda minema (3. täh.), ringiga mööduma. *Neist [= kroonu seadustest] sai ümber minna, neid sai väänata .. H. Sergo.