[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

panema ‹panna, panin, pannakse 39›

1. kuhugi, mingisse kohta asetama, paigutama. Paneb palitu varna, raamatu lauale, pea padjale, telefonitoru hargile, kirja ümbrikku, märgi rinda, raha tasku, sõrme suule, käed puusa, käe sõbra õlale, kõrva vastu lukuauku, piibu suhu, lapse rinna otsa, kohvri enda kõrvale. Pani pudeli suule ja rüüpas. Pane hobusele päitsed pähe, rauad suhu, rangid kaela. Paneb mantli selga, kingad jalga, kindad kätte, mütsi pähe, salli kaela. Käe ümber pandi side, mähis. Haigele tuli kuppu, sinepiplaastrit panna. Lasksin saabastele pooltallad, uksele uue luku panna. Kuhu sa oled mu prillid pannud? Pillimees pani sõrmed kandlele, viiuli lõua alla. Müürsepp paneb kive müüri. Panin raamatu paberisse. Ema pani poti, supi tulele. Panin tule ahju, varsti saab sooja. Leivad pandi ahju (küpsema). Ta pani raamatu käest. Panin kirja posti. Pani suurema summa panka, (vanemate kätte) hoiule. Pani igast palgast natuke tallele. *Või kui paneks raha veel paari laevaaktsia alla, prahihinnad on praegu head. A. Kaskneem. | piltl. Suitsu näkku panema. Jalga kodumaa pinnale panema. Paneb ilusad summad taskusse. Kellelegi midagi nina alla panema. Kirvest puu külge panema. Arstid panid haige taas jalgadele. Kedagi häbipinki panema. Kellelegi nuga kõri külge panema. Kellelegi, millelegi suuri lootusi panema. Ta ei õigustanud temale pandud lootusi. Oma tundmusi, mõtteid sõnadesse panema. Pani mulle nii raskeid küsimusi, et ma ei osanud vastata. Ilu patta ei panda. || kirjutama; joonistama. Panin kuulutuse ajalehte. Tahtis lasta naabri, selle kiusuteod ajalehte panna. Tema tunnistus pandi protokolli. Avaldusele pandi resolutsioon: „Rahuldamata jätta!”. *Margus naeratas hiljemgi veel – kui ta suplevaid poisikesi lõuendile pani, ise juba noor kunstnik. L. Kibuvits. || kedagi kuhugi (midagi tegema) suunama, saatma, viima. Laps pandi kooli, lasteaeda, karja, kostile. Panin poisi suveks tädi juurde maale. Lapsed pandi varakult voodisse, magama. Kurjategija pandi vangi. || (mõnedes koha- vm. määruseta väljendites). Kartuleid panema 'kartuleid saagi kasvatamiseks mulda paigutama'. Paneb 'ehitab, valmistab' lage, katust, põrandat. Paneb 'liimib seinale' tapeeti. Oli osav püünist, paelu, mõrdu panema 'üles seadma'. Laskis endale kaarte panna 'kaartidega ennustada'. Taadid istusid puhkama ja panid 'tegid, tõmbasid' piipu, suitsu. Selle rahaga ta oma ärile aluse, põhja panigi 'äri lõi, rajas, alustaski'.
2. teise asendisse, seisundisse v. olukorda seadma. Ust lukku, haaki, pööra, riivi, ketti panema. Elektripostid on juba püsti pandud. Jalga lahasesse, käsi raudu panema. Röövel pandi raudu. Peremees paneb koera ketti. Lehm pandi köide. Hobust rakkesse, sadulasse panema. Hobust rauda panema 'rautama'. Härgi ikkesse panema. Ennast riidesse panema. Paneb kangast niide. Ema pani lapse kuivaks 'asendas märjad mähkmed kuivadega'. Pane kauss täis! Pane ennast valmis, korda, hakkame kohe minema. Heinu rõuku, kuhja, kive hunnikusse panema. Kedagi pikali, põlvili, õlgadele panema. Paneb tassi kummuli. Rätikut pooleks, kahekorra panema. Käsi, jalgu risti panema. Pani käed torru ja hüüdis. Orkestrandid panid oma pille häälde 'häälestasid'. Ta pani mu täbarasse olukorda. Paneb oma elu hädaohtu. Pani tütre arstile mehele. Jüri ja Mari pandi paari. Mari pandi Jüriga paari. Teemat keelu alla, varandust aresti alla, panti panema. Pani pesu likku, kuivama. Ta pandi politsei valve alla. Nad pandi põlu alla. Tulemused pandi kahtluse alla. Kellegi kannatust, närve, teadmisi, tõelist väärtust, vastupidavust proovile panema. Ettepanek pandi hääletusele. Isa pani 'lubas, andis' tütre koolmeistrile (naiseks). | piltl. Ära tee kõike ise ära, pane oma alluvad rakkesse. Ta on mitu maja püsti pannud 'ehitanud'. *Tõepoolest, nii mõndagi looduses vallatlevat energiat pole inimene veel suutnud lõõga panna. H. Riikoja. *.. elu lust ja rõõm oli meie eest lukku pandud asi. A. Kitzberg.
3. mingit tegevust v. seisundit esile kutsuma. Lampi, suitsu põlema panema. Ahju küdema, kütte panema. Raadiot, grammofoni mängima panema. Mootorit käima, käiku, seisma, seisu, tööle panema. Tööd, töökoda käima panema. Ta pani käed käbedamini käima. Pealetungi, jutuvoolu, tööd, ettevõtet seisma panema. Kedagi piinlikkust tundma, naerma, nutma panema. Probleemid panid meid mõtlema. Koputus uksele pani ootaja võpatama. Rõske õhk pani ihu värisema. Toidu lõhn paneb suu vett jooksma. Kingitus pani lapse silmad särama. Kaupade hinnad panid ostjatel pea pööritama. Tuul paneb lehed sahisema. Vihmapiisad panid veepinna virvendama. On oma tervise mokka, tuksi, turki pannud. Asju jutti, joonde, kombe panema. Oskab oma tahtmist, ennast maksma panna. Viin paneb mehe purju. Pakane pani jõed jäässe. Pauk pani kõrvad lukku, kumisema. Paneme peo püsti 'korraldame peo'. || käskima, sundima. Ta pani mu vägisi sööma. Panin ta puid tegema. Neid ei saanud kuidagi rääkima panna. Terve klass pandi püsti seisma. Ka loodrid pandi tööle. Mis pani sind seda tegema? *Lõunase lüpsi ajal pandi meid okstega lehmade seljast parme peletama. J. Saar.
4. määrama. a. kedagi kellekski v. kuhugi. Ta pandi ühistu esimeheks, vabriku direktoriks, õpetajaks. Ega ma temale vahiks juurde pandud pole! Paneme rühmale uue juhi. *Selle jaoks on ta ametisse pandud.. J. Rannap. b. kellelegi midagi ülesandeks, kohustuseks tegema. Rännakul oli temale pandud pudrukeetja kohustused. Ta ei täitnud temale pandud ülesannet. *Sina oled laste üle pandud, sina vastutad. L. Promet. c. kellelegi v. millelegi hinnangut andma. Arst pani haigele vale diagnoosi. Õpilasele hinnet panema. Õpetaja pani poisile rahuldava. Kirjandi eest pandi talle hindeks viis. Kui palju talle trahvi pandi? d. (omaks) andma. Poistele pandi nimeks Madis ja Mait. Mis nime te oma koerale panite?
5. hrl van pidama, arvama. Ei pannud paljuks (vaeva) lapse järele vaadata. Seda tegu ei saa mei(l)e süüks, patuks panna. Ei pannud vaevaks vanainimest aidata. *.. näha võis, et Joosep Teras ühtegi tööd raskeks ei pannud.. Jak. Liiv.
6. kõnek (tegevuse intensiivsust väljendades asendab teisi verbe:). a. kiiresti, äkki (kuskile) liikuma, minema; põrutama, kihutama. Ta pani toast välja. Pane otse edasi! Urmas pani Reinule järele. Poiss pani suure kiiruga kooli poole, metsa. Panin paarkümmend kilomeetrit ühe jutiga edasi. Naised panid padinal üle hoovi. Paneme Tallinnasse! Buss pani peatusest mööda. Panin „Jawal” saja neljakümnega! Kala pani õnge otsast minema. Pani plehku, pakku, putku, jooksu, kaabet 'põgenes'. b. lööma, virutama. Kellelegi vastu kõrvu, pead, lõugu, mööda kannikaid panema. Pane talle, nii et aitab! Karjapoiss paneb lehmale vitsaga hea nähvaka. | piltl. Kellelegi põntsu, põõna panema. Külmas vees solistamine pani ta jalgadele põntsu. c. kiruma, vanduma; midagi tabavalt ütlema v. kirjutama. Tulist kurja panema. Riho pani paar sarvilist. *„Hästi paned!” Aleksander veab pöidlaküünega üle mu artikli pealkirja, üle mu nime. E. Vetemaa. *Vägevasti laulsid. Panid üle teiste nagu tõrre põhjast. V. Gross. d. jooma. Viina, veini panema. Kärakat panema. e. tulistama. Püssist pauku, valangut, kärtsu panema. Nagu paugu panin, oli hunt pikali. f. (muude intensiivsete tegevuste kohta). Tööle takka panema. *Nägite, Mati paneb tvisti! A. Pervik. *Pane kas või veel paar nädalat streiki. V. Gross.
7. kõnek hakkama, mingit tegevust alustama (hrl. häälitsemise v. liikumise kohta). Karjuma, kisama, ulguma, pragama, kiruma, naerma panema. Poiss pani kõigest kõrist röökima. Tüdrukud panid ehmunult kiljuma. Kõik panid laginal naerma. Laps kohkus ära ja pani töinama. Vanamees pani valitsust siunama. Panime jooksma, jooksu, punuma, lõikama, plagama, leekima, ajama. Hobune pani lõhkuma. Joobnu pani märatsema.

ahtrit ankrusse panema vt ahter

alla panema
millegi alla asetama, paigutama v. seadma. Marjapõõsastele pandi toed alla. Paneb uisud, suusad alla. Hobusele raudu alla panema. Loomadele turvast, põhku alla panema. || alla kirjutama. Pane avaldusele nimi, allkiri, käsi alla. *.. kui Villem veidi tõrksa käega oma pookstavid alla pani, oli lepingul ametlik lõhn juures. H. Sergo.

aru pähe panema vt aru [1]

(endale) nööri kaela panema vt nöör

(endale) paela kaela panema vt pael

(endale) silmust kaela panema vt silmus

end lippu panema vt lipp [lipu]

ette panema

1. ettepanekut tegema. Pani meile ette kinno minna. Pandi ette avaldus tühistada.
2. esitama. *Ta oli enese pärast suures mures ja pani arstile sagedasti õige lapsikuid küsimusi ette.. E. Vilde.
3. kellelegi v. millelegi midagi tõkkeks, takistuseks, kaitseks, varjuks vm. otstarbeks ette asetama. Uksele pandi pöör, riiv, taba ette. Paneb aknale kardinaid ette. Poiss pani teisele jala ette.
4. söömiseks v. joomiseks midagi kellelegi ette andma. Pane hobusele kaerad, heinad ette! *Mul pole lastele enam ivakestki ette panna, kui täna koolist tulevad.. E. Vilde.
5. (riietusesemete, prillide vms. kohta:) näo v. keha esiküljele asetama. Endale lipsu, põlle ette panema. Näitleja pani endale valehabeme, prillid ette. Suitsu, paberossi, ette panema.
6. ette rakendama. *Ehk paned hobuse ette, viid mu jaama. I. Sikemäe.

hakkama panema vt hakkama

halvaks panema vt halb

[midagi] hamba alla panema vt hammas

hambaid varna panema vt hammas

[midagi] hinge alla panema vt hing [1]

hõlmu vöö vahele panema vt vöö

häbiposti panema vt häbipost

hääli sisse panema vt hääl

[midagi] hüüdma panema vt hüüdma

i-le punkti ~ täppi (peale) panema vt punkt vt täpp

imeks panema vt ime

jalga ette ~ taha panema vt jalg

jalgu alla panema vt jalg

jalgu seinale panema vt jalg

juurde panema
lisama. Kellelegi tööd, palka juurde panema. Kiirust, hoogu, sammu juurde panema. || (liialdamise kohta). *Võib-olla, et ta mõnele sündinud loole omalt poolt natuke juurde paneb. O. Luts.

[midagi] kaalule panema vt kaal [-u]

kaasa panema
kellelegi midagi ühes panema. Ema pani pojale võileiva kooli kaasa.

kaht(e) kätt (risti) rinna peale ~ rinnale panema vt käsi

kalevi alla panema vt kalev [2]

kanda taha panema vt kand

kella külge panema vt kell

kihva panema vt kihv

kinni panema

1. sulgema.; ant. avama. a. suletud asendisse seadma. Uksed-aknad pandi kodunt lahkudes kinni. Pani ahju, siibri kinni. Pane hõlmad, pintsakunööbid kinni! Pani ajalehe, raamatu kinni. Vaata, kas haak, riiv on kinni pandud. b. tõkestama. Kellelgi teed eest kinni panema. c. millegi tegevust lõpetama. Pood pandi õhtul kell seitse kinni. Istusin restoranis, kuni see kinni pandi. || likvideerima. Ajaleht, selts, ühing, kool otsustati kinni panna.
2. mingit protsessi peatama, seisma panema. Põud pani linakasvu kinni. Verd, verejooksu kinni panema. Vänge hais pani hinge kinni.
3. kedagi kuhugi v. millegi külge sulgema v. kinnitama, nii et liikumine on takistatud ja vabadus piiratud. Kedagi tuppa, luku taha kinni panema. Koer pandi kuuti kinni. Ori pandi ahelatega seina külge kinni. Karjak pani karja kinni. Pane jalad kinni 'jalanõud jalga'. || kõnek vangistama. Mees pandi varguse eest kaheks aastaks kinni.
4. ette tellima, broneerima, reserveerima. Pean võõrastemajja toa kinni panema. Sööklas, restoranis on meile laud kinni pandud. Panin endale järjekorra kinni. Kõik ta pühapäevad olid mitmeks kuuks kinni pandud.
5. kõnek ära sööma v. ära jooma. Pani viis kooki korraga kinni. *„Pane kinni, ära nuusuta, see kulub sulle marjaks ära!” seletas peremees. Aonurm kallutas kruusi ja jõi ta paari lonksuga tühjaks. R. Roht.

kirja panema vt kiri

[kellelegi] kirpu kõrva panema vt kirp

kokku panema

1. ühte rühma v. kohta koondama, koguma, ühendama, kokku liitma. Heina, vilja kokku panema. Pane oma asjad kokku! Pandi raha kokku ning osteti klaver. *.. kui mitu meest oma tarkuseraasukesed kokku panevad, eks siis kasva ikka natuke suurem tarkus. K. Ird. || teksti, kõnet vms. koostama. Juttu, laulu kokku panema.
2. osi tervikuks ühendama, üksteise külge liitma, kokku monteerima. Kella, aparaati, masinat kokku panema. Detailidest kokku pandav mööbel. Lapsed panid värvilised paberitükid mosaiikpildiks kokku.
3. midagi tihedamaks, kompaktsemaks muutma, nii et üldine kuju hrl. muutub. Pani ajalehe kokku ja pistis tasku. Paberileht tuli kahekorra kokku panna. Rätikut, lina, vihmavarju kokku panema. Paneme laudlina pikuti, laiuti kokku. Kokkupandav süst, voodi, iste.
4. midagi teineteise vastu v. päris lähedale asetama. Pani käed nagu paluvalt kokku. *„Naljakas mees, see meie agronoom,” panid külanaised pead kokku. F. Issak.

[millelegi] krooni (pähe) panema vt kroon

(kõike) ühele kaardile panema vt kaart [1]

(kõiki) rattaid käima panema vt ratas

kõrvale panema

1. midagi, millega tegeldi, käest ära panema; millegi kallal ajutiselt tegevust katkestama. Tal tuleb raamat kõrvale panna ning süüa tegema hakata. Rein on pilli kõrvale pannud ning unistab niisama.
2. midagi tagavaraks, varuks panema, alles jätma. Olen püüdnud palgast raha kõrvale panna. *Kui teisekevadise seemne sügisel kõrvale olid pannud, jäi hädapärast nii palju järele, et küünlapäevani välja tuli. H. Sergo.

kõrva taha panema vt kõrv

kõrvu pea alla panema vt pea

käiku panema vt käik

käppa peale panema vt käpp

käppi pea alla panema vt pea

käsi (risti) rinna peale ~ rinnale panema vt käsi

käsi rüppe panema vt käsi

kätt endale ~ enda külge ~ oma elu külge panema vt käsi

kätt ~ käsi külge panema vt käsi

kätt südamele pannes vt käsi

küsimärgi alla panema vt küsimärk

leibu ühte kappi panema vt leib

ligi panema

1. juurde, lähedale panema. *Tarvitseb filmilindile tikk ligi panna, läheb nagu kulutuli. A. Beekman.
2. murd kaasa panema. *Enesel põle leiba kodus – ei tea, mis sa lapsele paned ligi! E. Särgava.

[midagi] magama panema vt magama

maha panema

1. asetama midagi v. kedagi mingist kõrgemast asendist pinnale, millel panija ise vahetult paikneb v. millel asetseb panijat sisaldav, kandev vms. ese. Ta pani kandami maha. Perenaine võtab pingilt korvi ning paneb maha. „Kuhu te end maha panna lasete?” küsib autojuht sõitjalt. || maha laadima. Koormat, kaupa kuskile maha panema.
2. kedagi (hrv. ka midagi) vägivaldselt pikali panema. Maadeldes võis ta keda tahes maha panna. Tema teivas paneb mehi maha kui loogu. Ta pani karu ühe pauguga maha. Kuul pani jänese maha. *Veevoolust mahapandud hein ei suutnud ennast aga enam püsti ajada. I. Pau.
3. (taimede kohta:) mulda, maapinda kasvama panema, hrl. istikuid istutama v. väiksemate koguste kaupa seemneid külvama. Kartuleid, sibulaid, kapsaid, porgandeid maha panema. Enamik mugullilli pannakse maha sügisel.
4. mingist tegevusest loobuma, millegagi tegelemist maha jätma. Ametit, kohustusi maha panema. Ta pani luuletuste kirjutamise lõplikult maha. *.. ma juba neljas aasta tsiviilmees, panin mundri maha. R. Vellend.
5. hrv sooritama, toime panema. *Noh, seda parem, saame ilma koolita väikese madina maha panna. H. Jürisson.

[midagi] mehele panema vt mees

[midagi] minema panema vt minema

mitte kuuldavakski panema vt kuuldav

[midagi] mitte millekski ~ mikski ~ miskiks panema vt miski

mitut ~ kaht rauda tulle panema vt raud

naeruks panema vt naer

näppu külge panema vt näpp [näpu]

(oma) küünalt vaka alla panema vt vakk [vaka]

(oma) pead pakule panema vt pea

(oma) pead pandiks ~ panti panema vt pea

(oma) pead tulle panema vt pea

(oma) toru hüüdma panema vt toru

otsa panema

1. lisama. Kaubale hinda otsa panema. Paneb kleidile varrukad otsa. Pane kingadele kalossid otsa.
2. (süütamise kohta). Paberile, paberossile, majale, katusele tuld otsa panema.

paberile panema vt paber

paberisse panema vt paber

pada panema vt pada

pahaks panema vt paha

paigale panema vt paik

paika panema vt paik

[millelegi] paisu panema vt pais

pausi panema vt paus

peale panema

1. peale asetama, paigutama v. seadma. Pane pajale kaas peale! Paneb hobusele looga peale. Pane plaat peale, kuulame muusikat! Traktor seisab jõude, pole kedagi peale panna. Pane leivale võid ka peale! Näole pandi vanainimese grimm peale.
2. (rakendamise kohta). Mootorile täistuure peale panema. Paneb autole pidurid peale.
3. (tulistamise kohta). Vaenlased panid meile marutule peale. Panime majale kuulipildujatule peale.
4. määrama. Kellelegi karistust, kohustusi, ülesandeid peale panema. Kaupadele pandi kõrge toll peale. Talunikele pandi peale suured müüginormid. *Ma tänan jumalaid selle eest, et mulle ei ole peale pandud pikalisel tõvevoodil valu vaakuda.. A. Kitzberg.

pers(s)e panema vt perse

pihta panema vt pihta

piiri panema vt piir

pille kotti panema vt pill [1]

pintslisse panema vt pintsel

poppi panema vt poppi

[millelegi] punkti panema vt punkt

putked ~ putkele panema vt putk [-e]

putkesid mängima panema vt putk [-e]

putket panema vt putket

[midagi] põske panema vt põsk

[kellelegi midagi] pähe panema vt pea

päitseid pähe panema vt päitsed

päkka peale panema vt päkk

päkki panema vt päkk

päkki silma panema vt päkk

püssi alla panema vt püss

relvi maha panema vt relv

sarvi kokku panema vt sarv

sarvi pähe panema vt sarv

[kedagi] seina äärde panema vt sein

silmi kinni panema vt silm [-a]

[kellelegi] sulge sappa panema vt sulg [sule]

[kelle(l)gi] suud kinni panema vt suu

suure kella külge panema vt kell

[kellelegi] sõnu suhu panema vt suu

südamele ~ südame peale panema vt süda

taha panema

1. tagumisse külge v. otsa kinnitama. Pane luuale, harjale, labidale vars taha. Ei näe nõelale niiti taha panna. Uksele pandi puu taha.
2. vulg suguakti sooritama (mehe kohta)

tina panema vt tina

toime panema vt toime [adv.]

tähele panema vt tähele

vahele panema
Pani raamatule järjehoidja vahele.

vastu panema

1. a. end jõuga kaitsma, kedagi v. midagi jõuga tagasi tõrjuma. (Kellelegi v. millelegi) visalt, meeleheitlikult, viimse minutini vastu panema. Ülestõusnute kants pani piiramisele üle aasta vastu. *Kuid konstaabel haaras ta nii osavasti kuklast kinni, et ta vastu panna ei saanud.. R. Roht. b. moraalselt kindlaks jääma, end millegi tegemisest tagasi hoidma; käsule, palvele vastu hakkama, tõrkuma. Ta ei suutnud kiusatusele, naerule vastu panna. Ilusale naisele ei saa ükski mees vastu panna. Kellegi käsule, pealekäimisele, plaanile, kavatsusele vastu panema. c. (kehaliselt) millegi toimele, mõjule vastu pidama, midagi taluma. Haigusele, näljale, raskele tööle vastu panema. Ta suur kere suutis vägijookidele kõvasti vastu panna. Hobused ainuüksi rohu peal kaua vastu ei pane. See katus paneb igale ilmale vastu.
2. midagi millegi kõrvale, võrdluseks v. vastukaaluks seadma. Meil pole nende töötulemustele midagi vastu panna. *Sa paned nende tahtele oma tahte vastu, mida see aitab? E. Särgava. || vastu ütlema. *Ühele Juuli sõnale pani sõstrasilm kümme vastu. P. Kuusberg.

verd keema panema vt veri

võta ~ võtke heaks või pane ~ pange pahaks vt hea

välja panema

1. vaatamiseks välja asetama, eksponeerima. Muuseumis oli välja pandud ajaloolisi dokumente ning fotosid. Vaateaknale pannakse välja uut kaupa. Pane teade, kuulutus välja. || kaartidega ennustama. Lasksin mustlasel endale kaarte välja panna.
2. midagi tasuks v. auhinnaks lubama; välja tegema; (millegi eest) midagi maksma. Auhindu olid välja pannud mitmed asutused. 1500 m jooksu võitjale pandi välja eriauhind. Niisuguse auto eest võib need tuhanded vabalt välja panna. || (hindamise kohta). Õppeveerandi lõpuks tuleb kõigis aineis hinne välja panna.
3. (võimete, jõuvarude jms. kohta:) käiku laskma, rakendama. Täit jõudu, maksimumi välja panema. Tal tuli kõik välja panna, et mitte partiid kaotada. Laskesuusatamise alal ei saadud võistkonda välja panna. Keskkaalus ei pannud „Kalev” esindajat välja. *Tulemehed all panid viimase välja, et auru punasel hoida.. H. Sergo.
4. üles seadma. Pandi välja hoiatusmärk, keelusilt. Pühadeks pannakse lipud välja. Panime põhjaõnged, mõrrad välja.

ühte patta panema vt pada

üles panema

1. töökorda, tegevuseks valmis seadma, üles seadma. Telki, kangastelgi, võimendusseadmeid üles panema. Ta pani kuldnokapuuri, kardinapuud üles. Kütt pani rebaserauad üles. Samovari, priimust üles panema. Pani teepoti, teelaari, tee(vee) üles. Pane triikraud üles!
2. vaatamiseks üles riputama. Pilti, plakatit, teadaannet üles panema.
3. van üles märkima, kirja panema. Kas oled oma nime juba üles pannud? Ta pani mu jutu sõna-sõnalt üles. *Siin on nüüdsama kokkulepitud tingimused pügalate kaupa üles pandud. H. Lepik (tlk).

ümber panema

1. midagi millegagi ümbritsema. Pani vihikutele paberi ümber. *Miina oli aita läinud endale paremaid hilpe ümber panema. E. Vilde.
2. ümber tõstma, mujale paigutama. *Kas ma riputasin ta õigesse kohta? Kui ta [= natüürmort] päeval läikima hakkab, panen ümber. R. Eliaser (tlk).
3. van tõlkima. Raamatut, sõna, vestlust ühest keelest teise ümber panema. *Oma sõnad laskis adjutant meie tõlgi kaudu neile ümber panna.. E. Vilde.