[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

olema ‹olla, olen, (ta) on, olin, ollakse; ‹eitavas kõnes ka vormid:› pole, polnud, poleks, polnuks, polevat, polnuvat, poldaks, poldud, poldavat 39›

1. väljendab subjekti (olendi, eseme, sündmuse, nähtuse, seisundi, olukorra vm.) üldist, antud hetkel v. minevikus eksisteerimise fakti: eksisteerima, olemas olema. a. (üldse, tegelikkuses). Olla või mitte olla? Ma mõtlen, järelikult ma olen. Oli kord üks kuningas. Siis oli kõigest puudus. Ei ole head ilma halvata. On sündmusi, mis ei unune. On inimesi, kes tahavad teiste tööst elada. Juhtus olema halb ilm. On nähtusi, mille olemust tänini ei tunta. Vanaduse vastu ei ole rohtu. Olema hakkama, olemas olema, olemast lakkama. See tegu oleks võinud olemata olla. Vanaisa ei ole enam 'suri, on surnud'. On ainult üks pääsemisvõimalus. Ei ole muud nõu kui ise selgusele jõuda. Pole muud kui istuda ja oodata. Toit on valmis, pole muud kui sööma istuda. On oht haigestuda leetritesse. Raskusi on, aga neist saame üle. On põhjust arvata, et.. Kas sellest on abi, kasu, tulu? Temas on näitlejat. Seda on näha, kuulda, tunda. Sellest oli ajalehes lugeda. Süüa tuleb muretseda, ükskõik, kas raha on või pole. b. (mingis kohas, kuskil). Metsa all on veel lund. Tänaval oli palju rahvast. Toas polnud kedagi. Köögis oli kärbseid musttuhat. Väljas on sügis, porine, pakane, kõva tuul. Peol oli olnud tore. Kas laual võid on? Temast polnud seal jälgegi. Kotis oli ainult kroon raha. Majas ei ole veevärki. Õhus on äikest. c. (mingil ajal, millalgi). Praegu on talv, veebruar, aasta 1986, 20. sajand, õhtu, tööaeg. Täna on soe, vihmane, tuuline ilm. Homme koolitööd ei ole. Praegu on juba aeg minna. Rongi väljumiseni on veel kümme minutit. Kunagi oli selle metsa asemel küla. Lambal oli 'sündis' eile utetall. d. (kellegi v. millegi valduses, omanduses, käsutuses). Mehel on uus ülikond, suured majad, loks auto. Mitu last neil on? Kas teil juhtub tikku olema? Meil ei ole midagi süüa. Mul ei ole kohta, kus elada. Neil ei ole kinos käimiseks aega. Kas sul on mahti see töö ära teha? Tal on ju võimalus lepingust loobuda. Tal on mantel seljas, saapad jalas, põll ees, piip hambus, kohver käes. e. (kellegagi v. millegagi ühtekuuluvana: osana, omadusena, tunnusena, funktsioonina, seisundina, protsessina, tegevusena jne.). Tal on käharad juuksed, ilusad silmad, paras kasv, parajalt pikkust. Kirvel on puust vars. Tal on talenti, eeldusi, võimeid, jaksu, jõudu, visadust (midagi teha). Mul pole isu, tahtmist, lusti, soovi kinno minna. Tal oli hirm, häbi, kõhe tunne. Mul polnud asjast aimugi. Mis sul viga, häda on? Mul on peavalu, paha olla. Mul pole midagi selle vastu. Juulal oli armastus Mihkli vastu. Meil polnud pileti muretsemisega mingit vaeva, tüli, raskust. Tema kurbusel, rõõmul polnud piiri. Tal ei ole endasse usku. Poisil polnud kaaslastega õiget klappi. Isal on palju tööd ja tegemist. Kõigil oli kiire, temast kahju. Mul pole sellega mingit asja, tegemist. Tal ei olnud kuskil püsi, asu, rahu. Kas teil on midagi öelda? Teil on õigus. Sul ei ole põhjust, alust, tarvidust seda teha. Tal on kombeks, moeks, viisiks kutsumata külla tulla. Tal on midagi südamel, plaanis, kavas, mõttes. Tüdrukul oli nutt varuks, nutt kurgus, hirm nahas. Asjal on oma mõte sees. Tal oli hale, kurb, halb, lõbus, piinlik, soe, külm, valus. Tal on hea olla. Sinuga on raske vaielda. Pole sul vastu joriseda midagi. Mul on ootamisest villand, isu täis, isu otsas, kõrini. f. (kellelegi v. millekski mõelduna v. määratuna). See kingitus on ema jaoks, too teine sulle. Raamat on Mardile. See tee on jalgratastele, jalakäijatele. Need lõngad on heegeldamiseks, heegeldustööks. Mul on su abi vaja, tarvis. Sulle oleks vitsa, malka vaja. „Mida teile võiks olla?” küsis müüja. Kas mulle kirja ei olnud? Võõrastel(e) on sissepääs keelatud.
2. väljendab subjekti eksisteerimisprotsessi: asetsema, asuma, paiknema, viibima; elama; funktsioneerima, käituma. a. (mingis kohas). Ta on maal, linnas, Siberis, koolis, kodus, kodunt ära, apteegis, aias, toas. Laev on merel, sadamas. Sadam on veel kaugel. Vaas on laual, riiulil. Maja on tee ääres, orus, jõe kaldal, teistest eemal. Ta oli juba väravast väljas. Olemegi päral, kohal. Kus ta on? Sisukord on raamatu lõpus. Viga on temas endas. Koer oli rebase kannul. Hobused on trepis. Olin sugulaste pool, haiglas, ööd võõrastemajas. Õlu on all, vaht on peal. | piltl. Ta nimi on pidevalt kõigi suus. Luuletus on peas. Pühad, lõikusaeg on ukse ees. Südames oli rõõm, kurbus, valu. Nutt, pisarad ei olnud kaugel. Ta oli oma sõiduvees. Oleme omadega enam-vähem mäel. Asi on selles, et.. Seal see asi nüüd on! b. (mingil ajal). Olen varsti tagasi. Olin ammu enne teisi kohal. Olime möödunud pühapäeval maal. c. (mingis tegevuses, milleski osalemas). Olen kalal, jahil, õngel, noodal, tulusel, marjul, seenil. Vend on õitsil, veskil, karjas, õunavargil. Olime pulmas, matustel, külas. Oleme kohvil, lõunal. Olen tööl, reisil, praktikal. Olen praegu dieedil, ravil. Kes on roolis, aerudel? Poiss on õngede kallal ametis, tegevuses õngede korrastamisega. Ta on tegev mitmes ühingus. Olime ootel, valvel. Olin just kinno minemas, koju tulemas. Auto on remondis, paranduses. See sõna on juba mõnikümmend aastat käibel, tarvitusel, kasutusel. Mis siin teoksil on? Vili on jahvatusel, töö on tegemisel. Olen juba varahommikust peale liikvel. Mullikas oli terve talve nuumal. d. (mingil viisil, vahel viisi näitamata). Kuidas olla – minna või mitte minna? Nii peenes seltskonnas ei oska kuidagi olla. Tema oskab ülemuste ees olla. Ole viisakalt, vagusi, vait! Keegi ei ole jõude. Las ma olen natuke aega rahus. Lase kass olla, ära kiusa teda. Kuidas sa elad ja oled ka? Kuidas asjad, lood on? Vaata, nii on lood. Asi, lugu, asjalugu on niisugune, et.. Oli, kuidas oli, aga kuidagi ikka oli. Võib ju olla, et.. Kõik on nii, nagu peab. Kuidas teil seal kodus on? Ole nii nagu omas kodus. e. (mingis (ajutises) olukorras, seisundis v. suhtes). Mees oli purjus, joobnud, jokkis, vintis, täis. Olin ärevuses, mures, mõttes, pabinas, närvis, elevil, lusti täis, pinevil, kahevahel, marus, norus, turris, hirmul, halvas tujus, tujust ära, ähmi täis. Lapsed on kodus üksi, omapäi, omaette. Ettepanekuga oleme päri, nõus. Kas te olete minu poolt või vastu? Oled juba nii vara ärkvel, üleval, jalul. Nad on teineteisega tülis, pahuksis, riius, sõjajalal. Ta on hädas, jännis, pigis, kehval järjel, kõigile võlgu. Poiss oli kui tulistel sütel. Olen oma toidul, omas leivas. Olime jooksust päris läbi, otsas, võhmal. Nüüd oleme sinuga tasa. Aparaat on korrast ära, nässus, rikkis, mokas. See asi on nüüd korras, juttis, joones, kombes. Majapidamine on tal laokil, räämas, ui-ai. Särk on poriga koos. Koeral on saba rõngas, sorgus. Uks on lahti, kinni, lukus, irvakil. Puud on raagus, pungas, õites, hiirekõrvul. Akna klaasid on katki. Käsi on paistes, krampis. Teed on umbes. Taevas on pilves. Meri on jääs. Ma pole praegu vormis. Kas kaubad on koos? Prillid on alles, kaotsis. Raha on läbi, otsas. Tema aeg on ümber. Raskem osa teest on möödas. Vihm on üle. Õhtu on käes. Mis siin lahti on? 'mis on juhtunud v. mis toimub'. Kell oli 6, kui Sohvi tuli. f. (mingis asendis v. suunas). Ta on püsti, pikali, põlvili, kummargil, kägaras, siruli, laatsakil. Klaasid on kummuli kuivamas. Lipuvarras oli otse, veidike viltu, kaldu. Majad on vastastikku. Aknad on lõunasse, põhja, õue poole, tänavale. Istujad olid näoga, seljaga üksteise poole. Vaadake, et rivis oleks kõigi varbad ühel joonel! Täisnurkse kolmnurga kaatetid on teineteise suhtes risti. g. (kellegagi v. millegagi koos; kellestki v. millestki eraldi). Ära karda, ma olen sinuga. Ta soovis minu seltsis olla. Praegu oleme veel koos, varsti enam mitte. Olin temaga ühel kursusel, ühes klassis. Poisid on kogu aeg ninapidi koos. Õu ja aed on eraldi, aed on õuest eraldi. Rõõm ja kurbus on alati käsikäes. Kes on sinuga kaasas? Kas kohv on koorega või ilma? Too mees on enne Marit juba kümne teisega olnud (armuvahekorra kohta). Miina on 'kurameerib' nüüd Mihkliga.
3. iseseisva tähenduseta v. väga üldise tähendusega olles iseloomustab koos predikatiivi v. adverbiaaliga subjekti omadust, olemust, tunnust, kuuluvust (kuhugi v. kellelegi) jms.. a. klassifitseerib, identifitseerib v. defineerib subjekti. Ta on kunstnik, õpetaja, treial. Varblane on lind. Sääsk on putukas. Meie oleme inimesed. Igaüks on oma õnne sepp. Tallinn on Läänemere tähtsamaid sadamaid. Ukraina pealinn on Kiiev. See tütarlaps on minu venna pruut. Mis ta nimi on? Tema nimi on Raimo Saar. Ta on üks Järvidest, üks Järvisid. „Hund” on saksa keeles koer. Einstein on relatiivsusteooria rajaja. Mikroskoop on suurendusseade. Koer oli ta alatine kaaslane. Kes te olete? See on minu poeg Arno. Kes teist on Jaan? Jaan olen mina. Mina olen Jaan. Kaks korda kolm on kuus. Kahe ja kolme korrutis on kuus. Ta on 36-aastane. Üks sentimeeter on kümme millimeetrit. Mütsi hind on 50 krooni. „Nissan” on levinumaid autosid. Äri on äri. Sõda on sõda, mis parata. Kaks meest on ikka kaks meest. b. iseloomustab subjekti laadi. Vesi on soe. Ämber oli raske. Kui hea on olla noor! Ta nägu on kahvatu, tedretähti täis. Kingad on pruunid, pruuni värvi, kõrge kontsaga, ninast kitsad, mulle parajad. Poiss oli väikest kasvu, valget verd, lokkis juustega. Ta on andekas, hea peaga, keeltes tugev. Mees on aeglane, rahuliku loomuga. Ta on just niisugune, nagu mees peab olema. Ta on kahtlane tüüp, isevärki mees, üle küla poiss, igal pool esimene. Ole ikka mees! Igaüks peab olema iseenese üle peremees. Ta on kasvatusküsimustes täielik võhik. See ülesanne on kerge, keeruline, raskesti täidetav, mulle jõudu mööda, erilise tähtsusega. Sinu jutt ei ole eriti loogiline, usutav, kuulamist väärt. Ei ole ilus vanematele inimestele vastu vaielda. Tema süda on süüst puhas. Selle asja pärast ole üsna mureta. Tuba oli akendeta. Oli see nüüd tark tegu? Näidendist ei olnud suuremat asja, näidend ei olnud suurem asi. Oleks rumalus loobuda sellest võimalusest. Nüüd on hea nõu kallis. Käsk on vanem kui meie. Pikuke see suvi siis ära ei ole! Lobisemine pole kunagi kasuks. Keegi on kellelegi koormaks, nuhtluseks, ristiks kaelas, risuks ees. Poiss on tööl juba päris asja eest, täie mehe eest. Tahan olla samasugune kui teised. Kleit on põlvini, allapoole või ülespoole põlvi. Poeg oli isale õlast saadik, õlani. Tema tervis polnud kiita, laita. Kohver oli kerge kanda. Sa oled nagu karu. Olen väsinud kui koer. Maja oli nagu maja kunagi, nagu maja ikka. Tüdruk on ema nägu, täiesti emasse. Nende sarnasus on lausa rabav. Oskar on jõu poolest Aadust üle. Olen näljane nagu hunt. Kas see pilet on veel kehtiv? Olin ta käitumisest liigutatud, rabatud, ärritatud, pahv. Olgu ta tuhandest terve! (tänuvormel). Oma on ikka oma. c. osutab subjekti (kellegi) omanduses v. käsutuses olekut, kuuluvust kellelegi v. millelegi, millegi olemasolu kellelgi. Idee oli sinu, tegutse! Sinul, sinu käes on vägi ja võim. Mul on niisugune tunne, arvamus. Rätik on õe jagu. Nokk on tal nagu kure oma. Tulevik on noorte päralt. Terve korter oli minu käsutuses. Küpsised olid laste jaoks. d. osutab subjekti päritolu. Kust kandist sa (pärit) oled? Ta on (pärit) Tartust, Saaremaalt, töölisperekonnast. Kust niisugune jutt pärit on? See tsitaat on „Iliasest”. Arhitektuurimälestis, raamat, skulptuur on 16. sajandist. Apelsinid on Marokost, õunad Ukrainast. Kiri on ema käest, emalt. Kas ta on Mardi tütreid? See mõte oli sinult. Kas sa oled kuu pealt, et seda ei tea? Ma olen ajalehe juurest, aiandist. e. osutab subjekti ainet, materjali. Sõrmus on kullast. Kirjutuslaud on tamme(puu)st. Kringel oli pärmitaignast. Sild on raudbetoonist. Sinu süda on lausa kivist. Anna meile ka, ega meiegi suud sarvest ei ole!
4. abiverb verbi liitaegade koosseisus. a. isikulise tegumoe täisminevikus. Olen, oled, on, oleme, olete, on kaotanud. Ei ole, pole kaotanud. Oleksin, oleksid, oleks, oleksime, oleksite, nad oleksid kaotanud. Ei oleks, poleks kaotanud. Olgu kaotanud! Ärgu olgu kaotanud! Olevat kaotanud. Ei olevat, polevat kaotanud. b. umbisikulise tegumoe täisminevikus. On kaotatud. Ei ole, pole kaotatud. Oleks kaotatud. Ei oleks, poleks kaotatud. Olgu kaotatud! Ärgu olgu kaotatud. Olevat kaotatud. Ei olevat, polevat kaotatud. c. isikulise tegumoe enneminevikus. Olin, olid, oli, olime, olite, nad olid kaotanud. Ei olnud, polnud kaotanud. Olnud kaotanud. d. umbisikulise tegumoe enneminevikus. Oli kaotatud. Ei olnud, polnud kaotatud. Olnud kaotatud.
5. esineb mõningates püsiühendites, mis väljendavad:. a. möönmist, nõusolekut, (ka eitavat) kinnitust. Olgu kuidas on (, aga teha see töö tuleb). Olgu mis on (– ma lähen). Sa tuled ju ka, eks ole? Eks ta ole (, või ta vale). Mis sa teed või oled! Olgu muud mis on (, aga joodik ta ei ole). Olgu, olen nõus. Olgu pealegi. Olgu siis nii! Ja olgu olla (kõik tipp-topp korras)! Ei ole [kedagi v. midagi] ollagi. Tüdruk on kena, pole midagi öelda. Nad ilmselt liialdasid, olgu siis tahtlikult või tahtmatult. Sinust on ta ikkagi ette, olgu küll, et sa muidu üsna tore poiss oled. b. tõrjumist, halvakspanu, pahandamist. Las olla (pealegi), kulub sulle endalegi ära. Ole (mul) nüüd asja, juttu! Ole sind oma lobaga! Seal see (asi nüüd) on! Mis jooksmine see olgu! Mis jutt see olgu! Mis mood see on (teiste asjades sorida, kaebamas käia)! See pahandus oleks võinud olemata olla. c. suhtlusvormelites palvet ning tänu vm. soovimist. Ole armas, aita natuke. Ole hea, võta millist tahad. Tõstke ette, olge kena! Ole, olge terve (söötmast, aitamast)! Ole meheks (aitamast, et appi tulid)! Ole, olge (tuhandest) tänatud! – Ei ole tänu väärt.

aru on peas vt aru [1]

arust ära olema vt aru [1]

aset olema vt ase

asjad on sedasi vt asi

ei ole aastakaupa vt aastakaup

ei ole aru ega otsa ~ otsa ega aru vt aru

[kellestki, millestki] ei ole head ~ õiget ~ suurt nahka vt nahk

ei ole juttu(gi), ei saa juttugi olla vt jutt [jutu]

ei ole otsa ega äärt vt ots [-a]

ei ole (~ pole) kuuma ega külma vt kuum

ei ole ~ pole (mitte) haisugi vt hais

ei ole ~ pole (mitte) lõhnagi vt lõhn

ei ole ~ pole punast kopikat(ki) vt kopikas

ei ole (~ pole) sooja ega külma ~ külma ega sooja vt soe

elavate kirjas olema vt elav

endast ~ enesest väljas olema vt enese

haamri all olema vt haamer

hakkamas olema vt hakkama

haljal oksal olema vt oks

halvas kirjas olema vt kiri

hambad on irevil ~ irvi vt hammas

hambad on risti ~ ristis vt hammas

hammas on verel ~ veres ~ verine vt hammas

hammas on [kellegi peale] verine vt hammas

[kelle(l)gi] hammaste all ~ vahel olema, [kelle(l)gi] hamba all olema vt hammas

hammastega küljes kinni olema vt hammas

hari on punane vt hari [2]

harjas kinni olema vt hari [2]

haua äärel olema vt haud

heas kirjas olema vt kiri

hinge all olema vt hing [1]

hinge taga olema vt hing [1]

hing on niidiga ~ paelaga ~ nööriga kaelas vt hing [1]

hing on täis vt hing [1]

hinnas olema vt hind

hääled on sees vt hääl

issanda karjas olema vt issand

jalgealune on tuline ~ palav vt jalgealune

jalul olema vt jalg

juhe on koos vt juhe

juuksekarva küljes olema vt juuksekarv

kaalul olema vt kaal [-u]

kaks kätt on (risti) rinna peal ~ rinnal vt käsi

karbis olema vt karp [karbi]

katuse all olema vt katus

[kellelgi] keelel ~ keele peal olema vt keel

keel on pehme vt keel

keel on sõlmes vt keel

keeva verega olema vt veri

kerge käega olema vt käsi

[milleski, kellenagi] kibe käsi olema vt käsi

kirbul olema vt kirp

kirjas olema vt kiri

kodus olema vt kodu

koivad on sirgu vt koib

kont on hammaste vahel ~ suus vt kont

kord on majas vt kord [korra] [2]

kraavis olema vt kraav

kriips on peal vt kriips

kruvid on (peas) lahti, üks ~ mõni kruvi on (peas) lahti vt kruvi

kuival olema vt kuiv

kurjast olema vt kuri

kõris(t) kinni olema vt kõri

käed on lühikesed vt käsi

[kellegi] käed on puhtad vt käsi

käed on (risti) rinna peal ~ rinnal vt käsi

käega katsuda olema vt käsi

käest ära olema vt käsi

käima peal olema vt käim

käpaga ~ käpuga katsuda olema vt käpp

käsi ~ käed on [millegi peale] lahti vt käsi

[kellegi] käsi ~ käed on mängus vt käsi

käte ja jalgadega vastu olema vt käsi

küsimärgi all olema vt küsimärk

lapsekingades olema vt lapseking

lipu all olema vt lipp [lipu]

looja karjas olema vt looja

[millestki, kellestki] lugu olema vt lugu

luubi all olema vt luup [1]

lõõg on täis vt lõõg

maik on suus vt maik

marjaks tarvis olema vt mari [marja]

metsa poole olema vt mets

mis [kelle(l)gi] arus on vt aru [1]

moka järgi ~ mokka mööda olema vt mokk

nagu ~ kui oleks küünarpuu alla neelanud vt küünarpuu

(nagu ~ kui) tuld täis olema vt tuli

nagu oleks kits sabaga löönud vt kits

(nagu ~ otsekui) kõrvust tõstetud olema vt kõrv

[kellegi] nahas ~ naha sees olema vt nahk

(nii) et las(e) aga olla vt laskma

nina on püsti ~ seljas vt nina

ninas kinni olema vt nina

[kellegagi] nugade peal olema vt nuga

näost ära olema vt nägu

[kellegi] näpud on mängus vt näpp [näpu]

[kellegi] näpud on puhtad vt näpp [näpu]

närv(id) on krussis vt närv

närv(id) on püsti vt närv

närv on must vt närv

ole lahke, olge lahke(d) vt lahke

ol(g)e (nüüd) ikka vt ikka

omadega läbi olema, omadega sees olema vt oma

(omadega) purgis olema vt purk

oma silm on kuningas vt silm [-a]

[kellelegi] on hais ninas vt hais

on härga ja sõrga vt härg

[kellelgi] on hääled peal vt hääl

[kellelgi, millelgi] on jalad all vt jalg

[kellelgi] on keel(ed) suus vt keel

[kellelgi] on kõrvatagused (alles ~ veel) märjad vt kõrvatagune

[kellegi] on lahtine käsi ~ lahtised käed, [keegi] on lahtis(t)e kä(t)ega vt käsi

[kellelgi] on lõhn ninas vt lõhn

[kellelgi] on meri põlvini vt meri

[keegi] on natuke ~ pisut nii vt nii

[kellelgi] on nina täis ~ õline vt nina

[miski] on noatera peal vt noatera

[kellelgi] on nospel täis vt nospel

[kellelgi] on nosu täis vt nosu

[keegi, miski] on omal kohal vt koht

[kellelgi] on paks nahk, [keegi] on paksu nahaga vt nahk

[kellelgi] on pea täis vt pea

[kellegi] on pikad näpud vt näpp [näpu]

[keegi] on pika veoga ~ pikka vedu vt vedu

[kellelgi] on pikk nägu vt nägu

[millestki] on siiber vt siiber

[kellelgi] on sulg sabas vt sulg [sule]

[kellelgi] on tee jalge all vt tee [1]

[kellelgi] on tuli taga ~ hänna all vt tuli

[kellelgi] on tuul (jalgade ~ jalge) all vt tuul

[kellelgi] on vesi ahjus vt vesi

ots on lahti vt ots [-a]

pea on kirju vt pea

pea on pulki täis vt pea

pea on täis ~ soe vt pea

pea on õige koha peal ~ õigel kohal ~ õigel paigal vt pea

peast põrunud olema vt pea

peast soe olema vt pea

peast ära olema vt pea

peenike on peos ~ pihus vt peo vt pihk

pers(s)es olema vt perse

pinnuks ~ pinnaks silmas olema vt silm [-a]

pintslis olema vt pintsel

pole hamba all(gi) kuiva kohta vt hammas

pole jalagagi ~ jalga(gi) [kuhugi] saanud vt jalg

[kellelgi] pole kõik kodus vt kodu

[miski] pole nali, [millegagi] pole (enam) nalja vt nali

[kellelgi, millelgi] pole paremat pauku vt pauk

portsu otsas olema vt ports

päevis olema vt päev

püksid on naise jalas vt püks(id)

püssi all olema vt püss

rööpast väljas olema vt rööbas

silmad on häbi täis vt silm [-a]

silmad on kinni vt silm [-a]

silmad on kirjud vt silm [-a]

[kellegi] silmad on lahti vt silm [-a]

silmad on märja ~ vesise koha peal vt silm [-a]

silmad on peos ~ pihus ~ näpus vt silm [-a]

silmad on püsti peas vt silm [-a]

[kellegi] silmil olema vt silm [-a]

silm on peal vt silm [-a]

soe olema vt soe

sussid on püsti vt suss [-i] [1]

suu on parajal kohal ~ paraja koha peal ~ õigel kohal ~ õige koha peal, suu on parajal paigal ~ paraja paiga peal ~ õigel paigal ~ õige paiga peal vt suu

süda on kurgus vt süda

süda on saapasääres vt süda

süda on vesine vt süda

tanu all olema vt tanu

tee(d) on [kellegi ees] püsti vt tee [1]

vaim on peal vt vaim

vaost väljas olema vt vagu

verest väljas ~ ära olema vt veri

vesi on peal vt vesi

(üks) kama (kõik) olema vt kama